Rohkem turumajandust 1 http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160818/OPINION/160819811/AR/0/ Peeter-Koppel.jpgFOTO: Erik Prozes Et mitte ma head elu maha mängida, vajame rohkem turumajandust kui naabritel, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Pärast taasiseseisvumist on Eestil läinud majanduslikult väga hästi, et mitte öelda suurepäraselt. Võiks isegi väita, et majanduslikus plaanis oleme kollektiivselt loteriivõitjad, sest võrreldes kõigi nendega, kellega olime samal stardipositsioonil, on meil läinud kõige paremini. Inimarengu indeks (HDI) viitab sellele, et Eesti on inimarengult maailma riikidest 30
Naeratage rohkem Naeratage rohkem, öelge rohkem ilusaid sõnu. Visake oma telefonidest internet mõneks ajaks elust kõrvale ja nautige toimuvat enda ümber, nautige inimeste reaalset seltskonda, oma perekonda, oma sõpru ja oma tuttavaid. Mida õnnelikum olete ise, siis seda õnnelikumad on ka teie läheduses olevad inimesed. Õppige end armastama just sellisena nagu te olete ja kui see ei meeldi, siis muutke ennast või lihtsalt valige uus seltskond kellega aega viita ja kellele te meeldite sellisena nagu te olete
elu, olla ilus, edukas ja terve, siis pole mõtet hakata tubakatööstuse orjaks- sel pole mõtet ja tegelikult pole see ka lahe! Selleasemel et rikkuda kopsud tubakaga või muude mõnuainetega võiks tegeleda hoopis mõne spordialaga. Spordialasi leidub üle terve maailma igal pool palju. Võid tegeleda kas korvpalli, jalgpalli, võrkpalli, poksi või isegi motospordiga. Alasi leidub küllaga! Probleem esinebki selles, et vanemad ei sunni ja lapsed ei taha. Oleks vanemate poolt rohkem abi lastele trennide leidmisel või nende sinna paigutamisel siis poleks niivõrd palju neid noorukeid, kes enda vaba ajaga midagi ette võtta ei oska. Võiks leiduda rohkem vabaajakeskuseid kus saaksid noored teha midagi targemat, kui istuda väljas ja niisama hängida. Põhiline on see, et tuleb leida rohkem aktiivseid noori kes suudaksid ja tahaksid enda elus midagi paremat saavutada kui olla tänavatel ning kerjata raha joogi jaoks sest nad ei suutnud sellest pahest noorena eemale hoiduda.
võiksime kujundada täiendada ja samuti respekteerida inimõiguseid. Iga riik, aga peaks tähelepanu pöörama ja vastutama oma riigi inimõiguste kehtestamisel, võttes nii palju kui võimalik arvesse kõikide kodanike arvamust, mis muudaks ka ühiskonna kindasti tasakaalukamaks, muutes seega isegi võibolla ühiskonna üldist elukvaliteeti, märgates see läbi ka elu hammasrataste vahele jäänud inimesi. Ei saa muidugi ka väita, et rahvas, kellel on rohkem inimõiguseid, on seda. Paljustki sõltub iseenda pingutustest olla kursis inimõigustega ja sellega seotud informatsioonist. Kuna ühiskond on muutunud piisavalt laisaks, siis inimesed on harjunud juba sellega, et kogu informatsioon tuuakse neile ühel või teisel viisil ,,jalge ette." Vaesuses olevate inimeste õigused eksisteerida ühiskonnas on siiski minimaalsed. Et olla kursis inimõigustega, peaks tagama ka juurdepääsu infole erinevat moodi. Kas või
Mida rohkem, seda uhkem? Mida rohkem, seda uhkem? Ma arvan, et me kõik oleme kuulnud sellist ütlust. Küsimus on juba see, et kas päriselt ka on nii, või on see kõigest tühipaljas väljend? Arvan, et paljuses asjades loeb loomulikkus ja see, et asi on maitsekas. Absoluutselt kõigega annab üle pingutada, seda ka muusika ja väljanägemisega. Kui kõike on liiga palju ning oskusest selle kõigega ringi käia puudub siis näeb asi ikka väga võlts välja. Ehe näide liiga liialdavast ja ebaloomulikust ajastust on barokk.
Mida rohkem, seda uhkem Kui mõelda lausele ’’mida rohkem, seda uhkem’’, tekivad erinevates valdkondades erinevad ideed. Samuti on ka igal inimesel omamoodi vaade asjale. Kui aga mõelda sellele lausele muusikaga seotult, siis oleks kõige paremaks näiteks barokkajastu, et mõte lahti seletada. Barokkajastu on muusika ajaloos üsna suure tähtsusega, kuna sellel ajal muutusid teosed keerukamaks ja muusika üleüldiselt arenes oma täiuseni. Väga palju tekkis ka uusi žanre ja ka suurvormid nagu ooper, oratoorium ja kantaat
Hoopis teine rühm inimesi on, kelle jaoks on oluline asjade rohkus, ehk kvantiteet ning ei panda rõhku emotsioonidele. Kindlasti ei saa siin raha nimetamata jätta, mis on väga ihaldatud siin maailmas. Pigem kiputakse arvama, et raha tood suuri muresid, kuid mõned suudavad näha raha teise külje alt ning läbi selle lahendusi leida. Samas võib olla, et inimesed ei oska rahaga õieti ümber käia. Kindlasti on rahaga lugu selline, et mida rohkem seda on seda uhkemalt saad elada. Muidugi minu seisukohast lähtuses võiks raha olla rohkem ning uhkemalt elada, aga tänaseks on kujunenud elurütm, mis on harjunud elama kompakselt, hangin seda mida vaja ning harva natuke rohkemgi. Muusika on vaieldamatult tänapäeva üks suurimaid meelelahutaijaid, ning lahutamatu osa ka minu elust. Kui viia kokku muusika ja pealkiri siis muusika kohta see minuarust ei käi. Mingi hetk läheb muusika liiga kirjuks ja ning see ei kuku hästi välja
Mida rohkem, seda uhkem? Ütlus „Mida rohkem, seda uhkem“ on iseloomulik paljude erinevate ajastute kultuurile ja ühiskonnaelule. Barokkajastul hinnati väga sellist muusikat, mida oli rohkelt kaunistatud erinevate muusikaliste kaunistuselementidega. Mida rohkem kaunistusi teoses oli, seda uhkemaks ning väärtuslikumaks seda peeti. Kaunistustega muusika kuulamine oli väga populaarne ka Prantsusmaa kuninga Louis XIV ehk Päikesekuninga õukonnas. Louis XIV õukonnas oli kõike rikkalikult ning ka seal kehtis arusaam, et mida rohkem, seda uhkem. Louis kulutas rohkelt raha erinevate lõbustuste peale. Tihti mängis ta erinevaid lauamänge ning ka hasartmänge. Hasartmängudes liikuvad rahasummad olid sel ajastul vägagi suured
Mida rohkem, seda uhkem? Me kõik oleme kuulnud väljendit ''mida rohkem, seda uhkem.'' Kas see ka tegelikult on nii, või ongi see ainult selline ütlus? Mõndadel inimestel on näiteks väga palju raha. Küll mõned siis ikka käivad ringi oma uhkete riietega ning sõidavad ilusate autodega ja ostavad palju väärtesemeid ja hinnalisi ehteid kokku. Nad käivad ringi ja ainult uhkeldavad. Teised, aga elavad rahulikult oma elu ning ei tee sellest väljagi, et neil on palju raha ja enamus inimestest peale nende lähedaste ei teagi, et
Mida rohkem, seda uhkem? Barokk on kui pärl keset teisi ajastuid. Enamasti tuntakse aega ka kui Louis XIV, päikesekuninga järgi. Ta elas oma elu väga laia käeliselt ning oli väga kade ei soovinud, et keegi teine võimule saaks. Mille poolest tuntakse ära Barokiajastut ja kunsti? Ajastu näib väga suurejooneline ning omas palju meelelisi ja ka füüsilisi kaunistusi. Mida nimetaksin ka Baroki iseloomujoonteks. Välja paistavad veel muusika, kunst ja muidugi ka arhitektuur. Baroki levik algas Itaalias 16.sajandil. Veel olid suured levikumaad Prantsusmaa ja Inglismaa. Itaalias sai alguse ka Baroki kunsti käik. Arhitektuur levis kuni 18. sajandi alguseni laialt. Kõige enim tuntakse barokki Arhitektuuri ajastuna. Barokkstiilis arhitektuur oli võimas ja kaunistuste rohke. Raha väärtust ei tuntud. Kujundamisel ei kardetud ka seda kasutada. Arvan, et arhitektuur tol ajal oli kvaliteetne, sest on tänapäevani tuntud ja armasta...
Mida rohkem, seda uhkem? Väide ,,Mida rohkem, seda uhkem" sobib minu meelest ideaalselt kirjeldamaks uhket, suurejoonelist ja rohkete kaunistustega barokkajastut. Kõige parem näide barokkajastu suursugusest muusikast, kunstist ja arhitektuurist ning inimeste liigsest raha pillamisest on Prantsusmaa kuningas Louis XIV ehk Päikesekuningas. Louis XIV valis enda sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib päike rahu ja võimsust ning teisalt jälle kunsti ja kõige loojat. Just seda viimast oli Päikesekuningas oma
Kas rohkem on ikka parem? Aastatel 20032007 kaotas Eesti majandus tasakaalustatud arengutee ja kasvas kaugelt ülevalpool oma püsivast suutlikkuse tasemest. See oli periood, kus tööturu ja finantsturu kiire lõimumise tingimustes kujunesid ülioptimistlikud ootused edasise arengu suhtes. Tekkis illusioon, et majandus võibki pikaajaliselt kasvada väga hoogsas tempos. See tõstis inimeste sissetulekuid, andis võimaluse soetada uus kodu, parem auto ja kulutada rohkem meelelahutusele ja reisimisele. Raha paneb rattad käima, see on fakt, mille poole inimesed püüdlevad. See toobki meid laenudeni, mis hõlbustavad lühiajaliselt elu naabrist parem auto ja uhkem maja. Peamiselt ongi "naabrist parem" väljend see, mis kihutab inimesi endale kolmekümneks aastaks laenu võtma. Ehk siis rohkem raha, rohkem laenu ja veelgi rohkem kohustusi õlgadel. See ei pannud enam kedagi imestama, et keskmisel eestlasel läheb järjest paremini
Kõne Kallid klassikaaslased ja õpetaja , te kindlasti tahaksite ka ise oma klasiiga rohkem koos aega veeta, kui praegu .Sellel teemal ma ka täna kõnelen , et ,,mida võik sellel õppeaastal koos klassiga ette võtta ? " Meie klass käib väga vähe üritustel ja keegi ei paku ka midagi huvitavat välja .Kui käia klassikaaslastega rohkem üritustel ,siis meie klass muutub kindlasti toretamaks , huvitavamaks ja sõbralikumaks. Palju meie klassi õpilased on seda kurtnud ,et me ei käi kusakil koos .Me teame kõik ,et paljudel ei ole raha , et oma lapsi ekskursioonile või teatrisse saata .Selleks tuleks leida üritus kuhu saaksid tulla kõik .Paljud ei saa lubada endale välismaa reise , selleks tuleb midagi leida meie oma kodumaalt .Et leiaksid kohti kuhu kõik koos minna ,tuleb otsida ja uurida erinevaid kohti ja paiku Eestis
organisatsioonide võrgustikega, kus igal on omad eesmärgid, vaatenurgad ja põhiprintsiibid. Vaatamata sellele, majandus üldiselt on suunatud inimeste vajaduste - nagu toit, elamine ja teised - rahuldamisele. Loomulikult ei ole ettevõtja motiveeritud seda tasuta tegema ettevõtja eesmärk on maksimaalse kasumi teenimine, sellepärast üritab ta oma tooteid teha võimalikult atraktiivsemaks, et inimesi rohkem tarbima üles kutsuma. Tarbijad aga püüavad omakorda eeskätt rahuldada esmavajadusi, kuid soovivad ka kallimaid meelelahutusi, moodsaid riideid ja uuemaid kortereid. Nii tekib majanduses vähemalt kaks osapoolt, kellest üks soovib võimalikult rohkem kasumit teenida ehk rohkem toota ja müüa ning teine ihkab kasvavate vajaduste rahuldamist. Kas rohkem saamine on alati parem või peab igal asjal olema piir, mida ei tohiks ületada?
Reeli-Mai Valge 10L Mida rohkem, seda uhkem? Rohkete kaunistustega, uhket ja suurejoonelist barokkajastut sobib ideaalselt kirjeldada väitega ,,Mida rohkem, seda uhkem''. Prantsusmaa kuningas Louis XIV, samuti tuntud kui Päikesekuningas, on minu arvates kõige parem näide barokkajastu kunstist, arhitektuurist, suursugusest muusikast ning inimeste liigsest raha laristamisest. Louis XIV valis oma võimu sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib see rahu ja kunsti, teiselt poolt aga taevakeha kui kõige elava loojat. Prantsusmaa jaoks oli ta eelkõige looja, sest liitis riigi ühtseks
Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki. Võibolla tõesti mõned raamatud ei huvita seda inimest ja ta ei taha seda lugeda, aga kindlasti on tallegi olemas raamat, mis oleks talle meelepärane. Igale inimesele on olemas raamat, mida ta loeks nii õhinaga, et kohe ei suuda lõpetada selle lugemist. Lugedes raamatuid täiustab inimene oma sõnavara. Mida rohkem sa loed, seda rikkamaks sa saad. Sõnavara on üks suurimatest rikkustest, mida suuremat ja lopsakamat sõnavara sa omad, seda rikkam sa oled. Lugedes raamatuid võib inimene oma sõnavara eluaeg järjest rohkem ja rohkem täiustada ning uuendada. Lugemine aitab targemaks ja paremaks inimeseks saada ning lugedes erinevate autorite poolt kirjutatuid raamatuid laiendad ka oma silmaringi. Inimesed, kes raamatuid loevad on
optimeerimis- ehk maksimeerimisülesannet aastakümneid. Valitsused maksimeerivat ühiskonna sotsiaalset heaolu. Viimast pole küll siiani keegi suutnud rahuldavalt defineerida. Vajadused olevat alati suuremad kui võimalused nende rahuldamiseks ehk ressursid on piiratud. Ja jumal tänatud, muidu poleks allakirjutanul ja teistel kenadel inimestel (majandusteoreetikutel) tööd ega leiba, st kedagi õpetada. Ahnus, soov kõike rohkem saada/tarbida on selles valguses põhiline maailma edasiviiv jõud. Sellest seisukohast on liisitud Hummeriga isand tuunitud beib käevangus justkui eduka ühiskonnaliikme võrdkuju. Evi Arujärv (Päevaleht, 13.02.09) juhib tähelepanu, et turunduse toel viib nimetatud ellusuhtumine ,,lolluse, ahnuse, valelikkuse, kadeduse, pimeda usu, autoriteedikultuse ja lihtsameelse usaldavuseni." Süüdi olevat liberalism, mis jutlustab arukast inimesest suure algustähega
Mida rohkem, seda uhkem? Barokk sai alguse Itaalias aastal 1600 ning kestis poolteist sajandit ehk aastani 1750. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika on pingeline ja tundeline, üha rohkem hakati lisama erinevaid trillereid, tremoloid ja muid kaunistusi, improvisatsioone jne. See kõik muutis barokkkultuuri väga kirevaks ja mitmekesiseks. Öeldakse, et erinevus rikastab, aga kas ka see on tõsi, et mida rohkem, seda uhkem? Barokkajastul tekkis ka mitmeid tänapäevalgi populaarseid žanre, näiteks ooper ja ballett. Ooper sai alguse Itaalias ning selle eesmärgiks oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks. Prantsusmaal sündinud ballett jutustab
Tartu Ülikool Pärnu Kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2008 3 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1 Probleemi püstitamine.................................................................................................... 6 2 Hüpotees.............
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise õppesuund Helen Kiili KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Essee Rapla 2009 Kas rohkem on ikka alati parem1 KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Kõndides mööda tänavaid võib pea igal sammul näha erinevaid reklaame. Reklaamitakse küll erinevaid erakondi, küll firmasid, tooteid ja kes teab mida veel. Tundub, et ollakse arvamusel mida rohkem seda parem. Kas tõesti on see tõsi ? Olles enamusajast jalakäija, viitsin vahel pilgu nendest reklaamidest isegi üle libistada. Paraku küll ainult selleks, et nentida fakti – jälle üks plakat üles riputatud. No ja kui vahel mõnda natuke rohkem silmitsengi, siis ei juhtu ka midagi hullu. Kellelegi või millelegi sisse ei kõnni. Autojuhtidele on see oht aga täiesti reaalne. Autosid reklaamitakse seksikate neidudega või 250 km/h sõitvatena. Milleks? Kas mina
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Essee Õppejõud: Andres Arrak Pärnu 2009 Kas rohkem on ikka alati parem? Kas rohkem on ikka alati parem? Sellist küsimust nagu antud essee pealkiri peaks küsima endalt iga uut kohustust planeeriv isik või organisatsioon. Kahjuks on selle küsimuse tähtsust enamik isikuid alles nüüd taibanud. Mõned loomulikult ei taipagi, alati on ju keegi peale iseenda keda probleemides süüdistada. Praeguse olukorrani, kus õnneks paljud mullid on lõhkenud, käis pidev nii öelda võidu relvastumine... tarbimise mõttes. Tundus küll uskumatu aga hea oli näha, et inimestel läheb
Kuhu kaob koolirõõm? Kristiina Kallion, 12c Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida
docstxt/12785966759324.txt
ökosüsteemile. Tuumaenergia omab väga suurt tähtsust tänapäeva ühiskonnale, kuna tegemist on tehnoloogiaharuga, mis on alles arengujärgus. Tuumajaamadest tulenev elektrienergia loob väga soodsad võimalused suurriikidele elektrienergia hankimiseks, kui ei omata/või ei taheta kasutada fossiileid kütuseid. Taastuvate alternatiivenergiaallikatena veel kasutatav tuulegeneraator teeb kokkuvõttes loodusele ja riigile rohkem kahju, kui suudab toota (kallis tehnika, müra, väike tootlikus, lühike eluiga, eelnevast tulenevalt kallis energia omahind jne), samas hüdroelektrijaamad vajavad kindlaid looduslikke eeltingimusi ehitamiseks. Tuumaelektrijaamade ehitamisega terrorismiohtlikes arengumaades on alati olemas väike oht terrorismiaktiks, kuna tuumajaamad annavad võimaluse valmistada tuumalõhkepäid. Praeguses näites Iraan, kes küll eitab oma tegevust.
sajandi kunstiajaloolased. ,,Lõputu mõistatus'' See maal on Salvador Dali tuntuim peitepilt aastast 1938. Pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dali on saavutanud motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused, kuid mitte võõrandamise abil. See, kas vaataja näeb maastikku, lamavat inimest või hurdakoera, sõltub palju rohkem tema suutlikkusest kindlaid jooni ja varje või pildi üksikelemente omavahel uudsel viisil kombineerida ning oma pilku pildi teatud osale keskendada, ignoreerides ülejäänut. Dali on oma maali erinevaid tõlgendusvariandid joonistanud: 1)Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala kükloobi nägu; 4) hurdakoer; 5) mandoliin, puuviljavaagen pirnidega ja kaks viigimarja laual; 6) mütoloogiline loom
Miks mulle meeldib teater rohkem kui film? Teater. Enne etendust. Valgus tumedal taustal. Keegi tegelane on kohe sellesse valgusse tulemas, et midagi seal teha, mõelda... Keegi, kes julgeb end avada. Näe, selles valguses on õhus natuke tolmu... Võib-olla oleks tore, kui ühtki tegelast ei ilmukski? Sest nii on päris hea... Vaikus, valgus, tolmuebemed õhus. Midagi on tulekul. Kõik on ees. Midagi peab kohe juhtuma... Inimesed istuvad ja ootavad - koos... Nii võikski igavesti kesta. Aga nii ei saa. Teatris tulevad alati inimesed lõpuks lavale, nii peab olema, see on paratamatu, nii on kombeks. Mis on filmi ja teatri erinevus? Filmi puhul tarbib vaataja koos teistega valmispakendatud illusiooni, teisel juhul osaleb reaalses, elusas protsessis. Ühel juhul on kaitstud nii vaataja kui ka filminäitleja, teisel pole keegi õieti millegi eest kaitstud. Film jookseb edasi ka ilma ühegi vaatajata, teatris aga ilma ühegi vaatajata üldiselt etendusi ...
Laertes, kes kaotas oma isa ning õe olles vihkamisest pimestatud ja suutmata enam ise kainelt mõelda ,lasi endaga alatult manipuleerida või Claudius, kelle ahnusel ning omakasu pole piire, otsustades astuda oma venna vastu ning ta trooni pärast tappa. Kuid süvenedes igasse repliiki ,mis Hamlet lausus , väljendas valu ja agooniat iga sõna ,mida ta ei suutnud mitte millegagi võrrelda. Olen veendunud, et tunnen just talle kõige rohkem kaasa . Teda haavas sügavalt oma kalli isa surm ,millest oli möödunud vaid kaks kuud ,kuid mille peale ta ema otsustas unustada need armastaust ja truudust täis vanded mis nad isaga teineteisele kirikus olid lausunud ,abielludes Cluadiuse ,oma mehe vennaga. Arusaam , et tema isa surm polnud ei õnnetus ega juhus vaid ette planeeritud ja reetlik mõrv, oli kättemaks see mis tal enam rahus elada ei lasknud. Arvan ,et
Müügi põhitõed Kuidas müüa lihtsama vaevaga rohkem? [Type the author name] "Väikesed muudatused võimetes viivad suurte muudatusteni tulemustes." Sisukord Sissejuhatus 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? 3 Klientide eripärad 5 Müügitsükkel 7 Ettevalmistus ja häälestamine 8 Kontakti loomine ICE BREAKING 8
Cabaret Muusikali tegevus toimub Berliinis aastal 1929. Kuigi Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb seal ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui klubiomanik Max, Sally kiivas armuke naise vallandab ja ta Cliffi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, arenebfemme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe. Vaatajate ees avaneb meelelahutusest sõltuvuses olev ühiskond, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, T...
SAVANN Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kog...
4. KÕIGE ROHKEM ILLEGAALSELT ALLALAADITUD MÄNGUD AASTATE JOOKSUL NING KÕIGE ROHKEM MÜÜDUD MÄNGUD. Kõige rohkem müüdud arvutimängud ei ole samad mängud, mida on kõige rohkem illegaalselt arvutisse alla laetud. Müüginumbrid on tihti avaldatud sellisel viisil, kus on sisse arvestatud ka konsoolidele müüdud mängude arv, seega on üsnagi raske välja uurida, mis mänge on just müüdud kõige rohkem. Vaatamata sellele, et parimaid mänge ostetakse kõige rohkem, tõmmatakse just neid mänge ka internetist illegaalsel teel kõige rohkem alla. Järelikult nendel mängudel, millel läheb müügilettidel hästi , läheb hästi ka piraatluses. Järgenvalt toon välja 15 arvutimängu, mis on läbi aegade kõige parema läbimüügiga (The Top 15 Best-Selling PC Games Of All Time; http://www.tomshardware.co.uk/picturestory/39-best- selling-game-list.html#xtor=RSS-142;02.04.2012).
DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisa...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA, NATALJA GAVRILOVA, GENNO NURK KIIRABITEHNIKU JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS. MIDA EMT PEAKS ROHKEM OSKAMA? Referaat Juhendaja: Margit Reimets Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK.........................................
Kumb riik andis maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma. Kui nüüd vaadata kumb andis maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Praegu tundub, et mõlemad on suure panuse andnud maailma väljakujundamiseks. Minu vaatenurgast on Kreeka rohkem andnud. Maailmale on Kreeka ja Rooma andnud suure panuse nii kultuurist kui ka spordist. Nagu me kõik teame olid esimesed Olümpia Mängud Kreekas ja see tore spordivõistlus on väga populaarne ka tänapäeval. Eestlastele on Olümpia mängud läbi aegade väga edukad olnud. Vanas- Kreekas võistlesid ainult mehed aga kaasaaegsetes võistlustel osalevad ka naised. Vanasti Kreekas võisteldi ainult üksikutes alades aga praeguseks on neil juba mitu korda rohkem
Millistest sündmustest Eesti ajaloos tahaksin rohkem teada? Ajalugu õpetatakse koolis meile kõigile, ent kui kindlad saame olla, et see, mis meile ajalootunnis räägitakse, on ka tegelikult tõsi olnud? Tänapäeva noortele räägitakse ajalootundides küll rohkem, kui vanemale generatsioonile seda tehti, kuid meie teadmised Eesti ajaloost on imepisikesed, võrreldes sellega, mida Eesti ja eestlased minevikus tegelikult läbi elasid. Oma esivanemate ajalugu on tore teada, sest kes meist ei tahaks põhjalikumalt teada, kus on tema juured ja kust inimene õigupoolest pärineb. Nõukogude aeg oli Eestis alati varjatud pool. Ei tohtinud sellest rääkida ega isegi mõelda. Paratamatult on just see varjatud pool kõige huvitavam
) Veel avastati et kui lisada vasele tina, saab metallisulami, mis on puhtast vasest kõvem ja vastupidavam ja selle kuumutamiseks oli vaja vähe kuumust. See sulam on pronks, sellest tööriistuid oli lihtsam valmistada kui kivist, sealjuures olidki pronksist tööriistad ka paremad ja vastupidavamad. 7. Põlluharimine, karjakasvatamine ja metallide kasutuselevõtt suurendasid inimeste töövilja- kust ja heaolu. Ja samal ajal nõudi üha keerukamate tööriistade valmistamine, niisiis ka rohkem oskusi. Siis aga hakkas osa inimestest tegelema tööriistade ja muu vajaliku valmistamisega kõigi kodukonnaliimete tarbeks. Neist saidki käsitöölised. 8 . Ajapikku hakkas iga pere harima oma põldu ja ka sellest saadud saak kuulus nüüd talle. Nii kuulus järkjärgult eraomand . Iga pere pärandas oma vara põlvest põlve edasi. Koos sellega hakkas kujunema ka varanduslik ebavõrdsus. Mõned pered tegid hoolsamalt tööd või neile
Vasco da Gama Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis Indiasse 20. mail 1498. Tagasi Portugali jõudis ta septembris 1499, kus ta suurte auavaldustega vastu võeti. Ta sai suure rahalise autasu ja mitu tiitlit, mis andsid talle suured õigused. Hiljem külastas ta Indiat veel kaks korda. Ta suri 24. detsembril 1524.a Indias, hiljem toodi ta jäänused Portugali ja maeti väikeses Quinta do Carmo kirikus. 1880a oli ta põrm viidud Suuremasse kloostrisse Lissabonis. Vasco da Gama oli abielus Catrine de Ataidega ja omas viis poega, üks neist oli India kuberner aastatel 15051576. 1998a tähistati laialt 500 aasta möödumist esimesest Vasco da Gama merereisist Indiasse. Sama aasta neljandal aprillil avati Lissabonis Euroopa...
Eno Raud 8. Eno Raua'st Sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Mõned pildid Eno Rauast Luuled "Käbi käbihäbi" (1977) "Kalakari salakaril" (1975) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud
keskmiselt kliente tunnis oleks. Probleem on selles, et klientide keskmine arv sõltub paljudest teguritest, näiteks allahindlustest, palgapäevadest, tähtpäevadest/pühadest ning need tegurid võivad klientide keskmist arvu ühele või teisele poole kallutada. 3.3 Andmete kogumine oleks õigem, kui saaks palgapäeval klientide käidavust vaadata ning ka kuu lõpul või enne palgapäevi ning juurde siis ka muidugi nädalavahetused, kui potensiaalsetel klientidel on rohkem aega, et kauplust külastada. Nii tuleks kaupluse klientide keskmine arv õigem. Võib olla pühi isegi ei peaks arvesse võtma, sest see tõstab keskmise üles, kuid peale pühi on klientidel taastumisaeg(raha suhtes) ning see laseks keskmise alla. 4. Lähteandmed µ(aeg)- 1h ehk 60 m (keskmine klientide külatatavus/tunnis)-10 inimest = µ See näitaja iseloomustab süsteemi koormatust, tähendab 10/60= 1/6=0,166(6)
et tegevust jätkub rohkemgi ja ei teki kunagi sellist momenti, et istuks keset põldu, vahiks taevasse ja mõtleks, mida nüüd teha? Kui oled maa inimene ja raskesti haige? Pöördud ikka linna poole, sest seal on arstiabi, haiglad ja apteegid. Maal juhtub sinuga õnnetus siis pole seda arsti või kiirabi kuskilt nii kiiresti võtta kui ikka väga pahad lood on. Linna miinuseks oleks veel rohke saastatuse tase, kuid sellega peaks tegelema linnavalitsus ja keskkonnainspektsioon, rajagu rohkem parke, ehitagu vähem igasuguseid ärihooneid, istutagu teede äärde rohkem puid, teeme linna rohelisemaks. Ise olen elanud väga pikka aega Tallinnast väljas ning tahaksin rohkem linnas elada, sest väga tüütuks on muutunud see vahemaa. Samamoodi on mul linnas palju sõbrannasid ja tuttavaid, keda igapäev ei näe, kuna elan linnast väljas.Tegelikult vajab inimene väga vähe, et toime tulla, aga milleks meile mugavused, kui me neid ei kasuta
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Inimkond on alates tule avastamist pidevalt kasutanud energiat. Esialgu küll ainult soojusenergiat. Mida rohkem aega edasi, seda enam on otsitud erinevaid viise, kuidas energiat saada. Päikese-, tuule-, hüdroenergia, kivisöe (jm fossiilsed kütused) põletamisest saadud energia ja ka tuumaenergia. Kas aga tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia on kindlasti vähemalt hetkekski lahendanud inimeste energiavajaduse. Fossiilsed kütused saavad paratamatult mingi hetk otsa. Elu aga peab edasi käima, kõiksugused tööstused vajavad ka pärast nafta, kivisöe jne otsa lõppemist energiat. Esialgseks lahenduseks ongi tuumaenergia. Väikesest kütuse kogusest saab suurel hulgal energiat. Seega tuumajaamade ehitamine lahendab vähemalt mingiks ajaks inimkonna energiavajaduse.
Nii Kreeka kui Rooma on minu arust andnud maailmale väga palju. Neilt on pärit saavutused kultuuris, arhidektuuris, poliitikas jne. Et öelda kumb on siis andnud maailmale rohkem läheb raskeks, sest neil on suhteliselt võrdselt palju uuendusi ja omapärasusi igas eluvallas. Tänapäeval kasutatakse palju tolle ammuse aja teadmisi spordi-, õigusteaduse-, riigikorra-, religioonivaldkonnas ja teisteski valdkondades. Selle arutluse käigus üritangi välja selgitada kummast on meile siis rohkem kasu olnud. Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinumaks kirjasüsteemiks. Ka eesti keele ülesmärkimiseks kasutatakse ladina kirja varianti.
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tänapäeva kiiresti kasvava populatsiooniga maailmas on vaja aina vähemast üha rohkem kätte saada, olgu see põllumajandus, ehitus või energeetika, et kogu ühiskonna vajadusi rahuldada. Fossiilsed kütused, mille kasutamine 20. sajandi jooksul hüppeliselt kasvas, ei taastu ning on varsti ammendumas. Et energiakriisi vältida, tuli leida alternatiiv kütusele, millest sõltub enamiku maailma majandus. Kuna uraani on maakoores külluses ning seda sisaldav energia on tuhandetest kordades suurem näiteks kivisöe omast, tundus see kõige
omane ja niisama lihtsalt neist loobuda on raske. Harjumused nagu pesta hommikul hambaid või süüa hommikusööki ei ole otsesedpiirajad- need on väljakujunenud traditsioonid, kui nii võib öelda, mida iga inimene võtab omaks. Need ei ole meile tülikad. Ometi võttes ka neid igapäeva harjumusi üksipulgi lahti, võib näha, et neid on väga palju ja seega ka võtavad kokku meie päevast palju aega ära. Ehk kui ei peaks kõiki neid tegevusi tegema jääks mul rohkem aega tegeleda sellega, mida mu hing rohkem ihkab. Siiski on veel ka ju halbu harjumusi. Kas või suitsetamine, mis on üks enamlevinumaid pahesid, vähendab eluiga ja kahjustab tervist. Ehk suitsud võtavad vabaduse elada näiteks 5 aastat vanemaks. Emotsionaalsed harjumused on vist kõige keerukamad ja probleeme tekitavad, kui ka vahel positiivsed. Vaatasin hiljuti teist korda ühte filmi ,, Mida kuradit me teame?" , see film räägib üldiselt 20.sajandi füüsikast ehk võimalikkusest
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes vajame energiat. Teadagi, energia ei teki iseenesest ja maailmas hakkab tasapisi tekkima energiakriis. Selle peatamiseks otsivad teadlased alternatiive energia tootmiseks. Üks avastatud energia genereerimismeetod on tuumaenergia. Selle tootmine võib olla tõhus ja energiatootlik, kuid kuidas selle tootmine on mõjutanud loodust ning mis saab tuumajäätmetest?
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini
Kumb on andunud maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Selles pole kahtlustki, et Vana-rooma ja Vana-kreeka on maailmale palju andnud. Need kaks, suurt riiki on meie teadmistele aluse pannud. Roomlaste ning kreeklaste saavutusi leiame kõikidelt elualadelt. Aga kumb on meile rohkem andnud? Suurimaid saavutusi kreeklastel võib lugeda teaduses ja filosoofias, on ju nemad, kes panid sellele kõigele aluse.Hellenid olid esimesed, kes hakkasid seletama ning arutlema loodus- ja ühiskkonnanähtuste üle. Nad panid aluse filosoofiale, matemaatikale, kirjandusele, meditsiinile, ajaloole. Roomlastel, sellised saavutused puuduvad, nemad võttsid kõik üle kreeklastelt. Hellenid olid väga usklikud, nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta nad
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeval on raamatud jäänud tahaplaanile. Meie vanemate ajal ei olnud üldse nii palju erinevaid segajaid kui on praegu. Polnud arvuteid, metsikuid pidusid, igal ei olnud ka televiisorit ning palju muudki. Inimestel oli aega igapäeva tegevuste kõrvalt haarata raamat ning seda lugeda. Küsides mõnelt noorelt, tema õhtu kohta, on seal alati hetked, mis on veedetud arvuti taga. Võimalusi on väga palju. Oleneb küll vanusest, kuid kõige tavalisem ajaviitmise meetod on mängude mängimine internetis. Kes aga ei mängi suhtleb sõprade ja tuttavatega või uudistab niisama ringi. Ka televiisori vaatamisele kulub noortel palju aega, siis ei ole imestada, et keegi ei jõua lugemisega tegeleda. Siiski tuleks seda aega leida. Raamatute lugemisel on väga palju pluss punkte. Üheks positiivseks asjaks võib pidada seda, et lugedes palju ning erinevaid raamatuid, muutub meie...
150 kasutatavat sona Inglise keeles. 1 the 3 of 4 and 5a 6 to 7 in 8 he 9 have 10 it 11 that 12 for 13 they 14 I 15 with 16 as 17 not 18 on 19 she 20 at 21 by 22 this 23 we 24 you 25 do 26 but 27 from 28 or 29 which 30 one 31 would 32 all 33 will 34 there 35 say 36 who 37 make 38 when 39 can 40 more 41 if 42 no 43 man 44 out 45 other 46 so 47 what 48 time 49 up 50 go 51 about 52 than 53 into 54 could 55 state 56 only 57 new 58 year 59 some 60 take 61 come 62 these 63 know 64 see 65 use 66 get 67 like 68 then 69 first 70 any 71 work 72 now 73 may 74 such 75 give 76 over 77 think 78 most 79 even 80 find 81 day 82 also 83 after 84 way 85 many 86 must 87 look 88 before 89 grea...
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
