Kellele ja miks tunnen kõige rohkem kaasa? (0)

Kellele ja miks tunnen kõige rohkem kaasa?
Raamatu viimseid lehekülgi lugedes olin arvamusel , et pea kõigile karakteritele saab mingil määral kaasa tunda. Olgu selleks siis Gertrude ,kelle hinge oma poja Hamleti hukutavad sõnad piinasid ja kes läbi mürgi oma lõpu leidis. Ophelia ,keda tabas valus teadmine, et tema isa tappis mees, kes talle korduvalt on armastust avaldanud. Laertes , kes kaotas oma isa ning õe olles vihkamisest pimestatud ja suutmata enam ise kainelt mõelda ,lasi endaga alatult manipuleerida või Claudius , kelle ahnusel ning omakasu pole piire , otsustades astuda oma venna vastu ning ta trooni pärast tappa.
Kuid süvenedes igasse repliiki ,mis Hamlet lausus , väljendas valu ja agooniat iga sõna ,mida ta ei suutnud mitte millegagi võrrelda. Olen veendunud, et tunnen just talle kõige rohkem kaasa .
Teda haavas sügavalt oma kalli isa surm ,millest oli möödunud vaid kaks kuud ,kuid mille peale ta ema otsustas unustada need armastaust ja truudust täis vanded mis nad isaga teineteisele kirikus olid lausunud ,abielludes Cluadiuse ,oma mehe vennaga.
Arusaam , et tema isa surm polnud ei õnnetus ega juhus vaid ette planeeritud ja reetlik mõrv, oli kättemaks see mis tal enam rahus elada ei lasknud. Arvan ,et Hamletit kättemaksu himu peamine põhjus seisnes lubaduses mida ta oli oma isale andnud. Kuna Hamletil oi korduvalt võimalus oma onu Caludius tappa , ei teinud ta seda ,kuna soovis et ta piinleks koos oma pattudega mis ta oli sooritanud.
Kättemaks andis talle põhjust võidelda. Oma isa kaotades ning mitmete teiste sündmuste tagajärjel oli ta kaotanud pinna jalge alt ning mõtiskles elu üle.
Teda reetsid tema endised ülikoolikaaslased nuhkides tema tagant , kasutades selleks ära sõprust vanadest aegades ,pälvisid nad sellega kuninga soosingu. Talle jäi vaid üks tõeline ja ustav sõber – Horatio .
Hoolimata kõigest mis on juhtunud ja kui mitmeid kordi teda on püütud petta ajas mind kergelt vihale, kui kergemeelselt ta jäi nõusse pidada mõõgavõitlus Laertesega, ometigi teades et see võib olla kaval lõks kuhu ta just sisse oli kukkunud.
Olen kindel et Hamletile sai saatuslikuks tema emotsionaalsus mida ta ei suutnud kontrollida, tema liigne lojaalsus ning julgus .
Hamlet sai küll isa surma eest kättemakstud kui oma verehinnaga. Siiski tundis ta oma eluviimastel minutitel kergendust, kui teadis et see oli ka viimane tegu mida ta ennem oma surma korda saatis ning lubadus mida ta oma isale oli vandunud on täide viidud .
Kuid üks kõik kui palju või vähe kellelegi kaasa tunda on kõik selles loos kannatajad, kui suur sõltub vaid karakteri oskamatuses, väheses elukogemuses, liigsest enesearmastusest , reetlikkusest ,lojaalsusest või inimlikus kättemaksu himust ning just nii palju kui seda on sinus , tunned sa kaasa just sellele kellega sa ennast kõige rohkem samastad.