esimene lause), „igal väljaantaval on õigus” (PS § 36 lg 2 kolmas lause), „igal eestlasel on õigus” (PS § 36 lg 3), „autoril on võõrandamatu õigus” (PS § 39 esimene lause), „kõigil on õigus” (PS § 47), „on igaühel õigus” (PS § 51 lg 2) ning „on igal Eesti kodanikul õigus” (PS § 54 lg 2). Ka Riigikohus on mitmel puhul sõnaselgelt kinnitanud, et kutsevabadus (PS § 29 lg 1; vrd RKPJKo 06.10.1997, 3-4-1-2-97, p II; 27.05.1998, 3-4-1-4-98, p IV), õigus tervise kaitsele (PS § 28 lg 1; vrd RKPJKo 31.05.2004, 3-4-1-7-04, p 8) või õigus riigi abile puuduse korral (PS § 28 lg 2; vrd RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 16) on subjektiivne õigus. Sama on ta teinud ka objektiivselt sõnastatud sätete puhul, nagu kohustus tagada õigusi ja vabadusi (PS § 14; vrd RKPJKo 17.02.2003, 3-4-1-1-03, p 12), ne bis in idem põhimõte (PS § 23 lg 3; vrd RKÜKo 25.10
eeltingimus on erasfäär, siis on selle õiguse laiendamine juriidilistele isikutele kaheldav. Erasfääri kaitse eesmärk on kaitsta isikuks olemist, kuid juriidiliseks isikuks olemine ei saa kunagi olla eesmärk omaette, vaid alati ainult vahend eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu ei saa juriidilisel isikul olla erasfääri. Juriidilise isiku ärisaladust kaitsevad ettevõtlusvabadus (§ 31) ja omandipõhiõigus (§ 32), tema äriruumide puutumatust § 33 ja sõnumisaladust § 43 (vrd RKPJKo 04.11.1993, III-4/1-4/93). Muus osas on juriidilised isikud avalikud isikud. 5.4. Riigikohus on näiteks lugenud üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1) kandjaks aktsiaseltsi (RKPJKm 05.02.2008, 3-4-1-1-08, p 3; RKPJKo 20.06.2012, 3-4-1-9-12, p 30) ja osaühingu (RKPJKo 20.06.2012, 3-4-1-10-12, p 28), edasikaebeõiguse (§ 24 lg 5) kandjaks aktsiaseltsi (RKÜKo 12.04.2011, 3- 2-1-62-10, p 36) ja osaühingu (RKÜKo 22.11
lahendused.106 Süsteemse analüüsi läbiviimine annab ka ilma sellele järgnevate õigusnormide muudatusteta väärtusliku kindlustunde, et aastakümneid kehtinud regulatsioon vastab ka tänapäevase ettevõtluskeskkonna vajadustele. Muuta tuleb üksnes selliseid regulatsioone, mille kehtival kujul säilitamine on ühingute igapäevast tegevust ja arengut selgelt raskendav või mis seab ohtu ühingu tegevuse läbi mõjutatud isikud. VIITED 1 52 RT I, 27.04.2011, 2. 53 Vt ka RKPJKo 28.4.2000, 3-4-1-6-00, p 12. 54 RKPJKo 28.4.2000, 3-4-1-6-00, p 13. 55 RKPJKo 28.4.2000, 3-4-1-6-00, p 11. 56 RKPJKo 6.7.2012, 3-4-1-3-12, 41. 57 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2012. Arvutivõrgus: www.pohiseadus.ee (edaspidi: PS kommentaar), § 31 punkt 8. 58 PS kommentaar, § 31 punkt 1. 59 PS kommentaar, § 31 punkt 1. 60 PS kommentaar, § 48 punkt 2. 61 PS kommentaar, § 48 punkt 3. 62 PS kommentaar, § 48 punkt 7. 63 RKPJKo 10.5.1996, 3-4-1-1-96.
Vacatio legis ehk ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele, on seotud õiguskindlusega. Riigikohus on märkinud 14 ,et õiguskindluse põhimõte (PS § 10) nõuab muu hulgas, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saavad uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei tohi uusi regulatsioone kehtestada n-ö üleöö. PS §108 sätestatust lühema vacatio 14 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 83; RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 66 ja 67 8 legis'e kavandamise korral tuleb hinnata, kas normiadressaatidele jääb oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. Piisavus sõltub reguleeritavate õigussuhete iseloomust, tehtavate muudatuste ulatusest ning sellest, kas muudatus õiguslikus olustikus on ettenähtav või ootamatu15. Ajanappust tõdeti ka eelnõu 691 SE teise
Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 1. lõike esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga. Põhiseadus ei näe ette muid võimalusi põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamiseks. See põhimõte on absoluutne ning välistab võimaluse kehtestada põhiõiguste ja vabaduste piiranguid seadusest allpool seisvate õigusaktidega.“ (RKPJKo 3-4-1-7-01 p 15) - Piiramise võimalusi on kolme liiki: a) Teatud põhiõiguste puhul näeb PS ette piiramise seaduse alusel ilma sellele seadusele lisanõudeid kehtestamata (nt § 31 II lause) PS § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see
Riigikohus on oma praktikas korduvalt viidanud heale haldusele kui iseseisvale argumendile – seoses mõistliku aja jooksul tegutsemisega, ärakuulamisõigusega jne. Õigust heale haldusele tunnustab ka EL põhiõiguste harta art 41. 7 Huvi korral vt Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud soovitust: Recommendation CM/Rec(2007)7 of the Committee of Ministers to member states on good administration. 8 RKPJKo 17.02.2003, nr 3-4-1-1-03. 6 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 2. Seaduslikkuse põhimõte
tõlgendamist muutuvates ühiskonnaoludes111. 107 Jaanimägi, K., Lõhmus, U. Kommentaarid §-le 26. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 26 komm-d 5.1, 5.2. 108 Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiiskomisjoni lõpparuanne. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/10725 (19.03.2013). 109 Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn: Juura, 2004, lk 422-423. 110 RKPJKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 28. 111 EIK 16.12.1992 otsus asjas nr 13710/8813710/88, Niemietz vs. Saksamaa, p 29. 34 Samuti tekitab segadust ka perekonnaelu regulatsioon põhiseaduses, sest seda valdkonda reguleerib kaks paragrahvi. Riigikohus on leidnud, et PS § 26 kaiteb igaüht riigivõimu sekkumise eest, PS § 27 puudutab aga perekonnaelu välist kaitset ja paneb riigile kaitse- ja
Paragrahvis loetletud maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Sellest õigusest loobumine oleks vastuolus PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Riigikohus on selgitanud, et PS § 113 eesmärk on lubada üksnes seadusandjat riiklike maksude maksmise kohustust kehtestades piirama isiku põhiõigusi ning tagada, et riiklikke makse ei kehtestataks selle sätte vastaselt. Sättest tuleneb ka isiku subjektiivne õigus riigi vastu (RKPJKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00). 2. Maksu mõiste PS § 113 toodud loetelust on kõige olulisema tähendusega maksud, sest tänapäeval on enamikus riikides maksud kujunenud kõige olulisemaks tuluallikaks. Eesti riigieelarve tuludest moodustasid maksulaekumised üle 90%, viimastel aastatel on see osakaal veidi vähenenud seoses EL toetusrahade kajastamisega eelarve tulude hulgas.
prsima): 1.Õiguspärane ootus 2.Õiguskindlus 3.Proportsionaalsus 4.Võrdse kohtlemise põhimõte 5.Legaalsus 5)Taavi Annus: 1.Demokraatia 2.Parlamentaarne riigikord e parlamentarism 3.Õigusriiklus 4.Sotsiaalriiklus 5.Muud (vabariik, unitaarriik, rahvusriik, põhiõiguste kaitse) 6) Robert Alexy kataloog: 1.Inimväärikus 2.Vabadus 3.Võrdsus 4.Demokraatia 5.Õigusriik 6.Sotsiaalriik 7.Eesti identiteet III RIIGIKOHUS RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03 On rääkinud sotsiaalriigist ja inimväärikusest kui PS põhiprintsiipidest. RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06 On rääkinud PS kandvatest printsiipidest. PS kandvad printsiibid on RKÜK järgi õigusselgus,õiguskindlus, võimude lahusus ja tasakaalustatus. ? Õigus valitud saada ja KOV autonoomia on demokraatia aluspõhimõtted. Riigikohus on paljudes otsustest kasutanud selliseid klausleid nagu ,,õiguse üldpõhimõte". §6 INIMVÄÄRIKUS I SÄTESTUS
Kas kautsjon (alampalk iga liikme eest) pole mitte üldisuse põhimõttega vastuolus (see toob kaasa varandusliku tsensuse)? c. ühetaolisus – kõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdsel viisil, materiaalselt tähendab, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal – oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat Aktiivne: Igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamsieks võrdsed võimalused (võrdne arv hääli ja võrdne kaal) RKPJKo (01.09.2005) 3-4-1-13-05 p 16 Passiivne: Kõikidel kandidaatidel võrdne võimalus kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks. RKÜKo (19.04.2005) 3-4-1-1-05 p 16 Probleemid: passiivse valimise ühetaolisuse puhul: suletud nimekirjad (jäik, nimekirjas allpool inimene saab küll rohkem hääli, aga tema hääled kanduvad üle nimekirjas eespool olevatele isikutele) e-hääletamine? 19 A B C 1. 6100 5000 900 2 3050 2500 450 3 /6 /4
tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 18 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu
tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega 18 Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu
Sotsiaalriigi põhimõtte sisustamist konkreetses riigis mõjutab poliitiline hoiak vaba turumajanduse piiramise võimaluste suhtes. Kui piirangud on ulatuslikud, võib sotsiaalriik olla heaoluriigiga samatähenduslik. Heaoluriigi kontseptsioon on viimastel aastatel rahvastiku vananemise, globaliseerumise, terrorismiohu kasvu jms tõttu surve all: varasema heaolutaseme tagamine pole enam võimalik. PS § 10, aga ka § 28, 29 ja 37. RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03 c) Õigusriigi põhimõtete elemendid. Seaduslikkuse (legaalsuse) põhimõte Õiguskindluse põhimõte o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld o Õigusnormide avalikkuse nõue 5. Põhiseaduse muutmise kolm viisi
(Laffranque) PP ALLIKAID I TEEMA KOHTA: Taska: ,,Õigusteaduse metodoloogia" RKPJo... (2 otsust vt PP) SÕT: LK 17-26, 28-34, 45-47, 51-56 Narits jurisprudentsi põhijoontest lk 378-380 Narits Eessõna kogumikule ,,Riigikohtu lahendid... JPM II teema A. Taska ,,Õigusteaduse metodoloogia" lk 11-29 (veebilehel ka) LM II lk 11-17 ja 60-61 Aimre ,,sotsioloogia. Teine trükk, 2005" Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi RKPJKo Otsus 30.09.94 nr III-4/1-5/94 RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04 Vt lisaks ainekavast Põhimõisted: Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord (ÕE lk 17). Individuaalne reguleerimine... Normatiivne reguleerimine... Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhus või mall. Sots. seisukohalt on norm ühiselule
e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 18 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6
gi Valitsuse istungitel vastavalt põhiseaduse § 141 lõikele 2. Kuigi selle tähendus on märksa väiksem kui sõltumatusel, satuks õiguskantsler ilma selleta ilmselt sageli suluseisu. Kuidas saaks ta vastata põhiseadu- se §-s 74 sätestatud arupärimisele adekvaatselt, kui tal puudub võimalus ennast piisavalt informeerida? Põhiseaduse § 141 lõike 2 funktsiooniks ongi tagada õiguskantslerile tema funktsioonide täitmiseks pii- sav teave. 61 RKPJKo, 14. aprill 1998, 3-4-1-3-98, IV osa. RT I 1998, 36/37, 558. 62 Vaielda võib nii termini korraldus kui ka termini kantselei tähenduse üle. Korraldus võib tähendada nii menetlust kui ka struktuu- ri. Mõistet kantselei (põhiseaduse § 141 lg 1 ja § 144) on vastandatud mõistele ametkond (1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 47 lg 3). H. Schneider, I. Rebane, H. Siigur jt tegid oma 1992
1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik “tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II). Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega.” (RKPJKo III-4/1-5/94) Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva
1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik "tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade". Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II). Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega." (RKPJKo III-4/1-5/94) Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva
lojaalsuskohustus. Juridica 2001/4, lk 225233 · Õigusaktid (RT Riigi Teataja): Haldusmenetluse seadus, 06. juuli 2001. a RT I 2001, 58, 354; RT I, 23.02.2011, 3 Vabariigi Valitsuse seadus, 13. detsember 1995 RT I 1995, 94, 1628; RT I, 11.06.2013, 1 · Kohtulahendid: Riigikohtu 1. novembri 1995. a määrus RAS-i Kiviter hagis AS-i Nitrofert vastu 55 409 krooni nõudes, III-211-72195. Või lühenditega RKPJKo 21.05.2008, 3-4-1-3-07. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 44 Viitamine interneti-allikatele PÕHIREEGLID · Tekstisisesesse viitesse URL aadressi ei panda, vaid autori nimi (kui tuvastatav) või dokumendi/kodulehe pealkiri. Nt. (Sotsiaalministeeriumi koduleht, 2014) · Allikas peab olema leitav · Autorlus (persoon, asutus, organisatsioon) peab olema tuvastatav
RÜNDAJA -> RÜNNATAV tähendusega riikliku kooselu korralduse jaoks. Printsiipide tähendust on oma kohtulahendites rõhutanud ka Riigikohus. Oma otsuses RIIK, kes rünnatavat kaitstes piirab ründaja vabadust. tulude maksuvabastuse kohta (RKPJKo 30.09.1994 RT I 1994, 66, 1159) märkis Riigikohus järgmist: "Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse Paragrahv 13. rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma
eest. Samas on printsiipidel normidega sarnane õiguslik kvaliteet, nad on õiguslikult siduvad. Printsiibid väljendavad kogu PS kontseptsiooni ja ideed, nad on määrava RÜNDAJA -> RÜNNATAV tähendusega riikliku kooselu korralduse jaoks. Printsiipide tähendust on oma kohtulahendites rõhutanud ka Riigikohus. Oma otsuses RIIK, kes rünnatavat kaitstes piirab ründaja vabadust. tulude maksuvabastuse kohta (RKPJKo 30.09.1994 – RT I 1994, 66, 1159) märkis Riigikohus järgmist: ”Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse Paragrahv 13. rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval kodanikku ka välisriikides.
tegevuse või tegevusetuse eest. 2 Eesti Vabariigi põhiseadus § 13 “Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“ Kaitseõigus riigi ja kolmanda isiku tegevuse eest. Seos PS §-ga 14 – “[r]iigil on PS § 14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused” * * RKPJKo 14.04.2003, 3-4-1-4-03, p 16. 3 Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele. Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste tagamiseks, seda paremini realiseeruvad põhiõigused praktikas.” Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 4
* välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse (RKPJKo 01.09.2005, 3-4-1-13-05, elektroonile hääletamine / RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, poliitiline välireklaam / RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-2-15, Erik ja Kalda / Hirst vs Ühendkuningriik / Yumak ja Sadak vs Türgi) VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕTTED Põhiseadus §60 lõige 1 (põhimõte = kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip) (1)Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus
Lisaks II majandus- ja kommunikatsioon-, haridus- ja teadus-, põllumajandus-, sotsiaal-, III kultuuri-, keskkonnaministeerium. Riigikantselei: §95; toetab VV ja PM poliitika kujundamisel ja elluviimisel; valitsuse poliitika planeerimise, koordineerimise ja kommunikeerimise keskus. §30 Erakonnad I Sätestus PS-s §48 lg1 l2, lg-d 3, 4 + erakonna seadus ja PS-likkuse järelevalve keelustamise seadus. II Mõiste EkS §§1, 6. PS-e tähenduses tõlgendab erakonna Riigikohus: RKPJko 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p31. Demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja poliitika vahel, poliitiliste seisukohtade kujundamine, koondada ja valimistel edu saavutamisel nende ellu viimine. III Erakonna asutamine ja lõpetamine Asutamine: EkS §6 lg1, 2 lihtkirjalikus vormis asutamiselepinguga, lepingule kohaldatakse MTÜ-le sätestatut. MTÜS §6. Põhikiri tuleb vastu võtta, liikmete arv 500. Lõpetamine: sundlõpetamine PSJKS §32 lg1 VV esitab Riigikohtule taotluse.
vaadata ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) arvamust mittekaristuslike sunnivahendite 62 Ernits, M. Kommentaarid II peatüki sissejuhatusele. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, II peatüki sissejuhatus komm 8.2. 63 Ernits, M. Kommentaarid §-le 19. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 19 komm 3.2. 64 RKPJKo 06.10.1997, nr 3-4-1-3-97. RT I 1997, 74, 1268. 65 Ernits, M. Kommentaarid §-le 11. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 11 komm 3. 22 suhtes. EIK on asunud seisukohale, et vabaduse võtmine ühiskonna julgeoleku tagamiseks on kooskõlas Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni66 artikliga 5, mis näeb ette PS §-ga 20 sarnased alused vabaduse võtmiseks
maksta dividende, esimene aktsionär saab juhtimistasu jms ning seega koheldakse teda ebavõrdselt põhjendamata argument, kuna kedagi ei kohelda ebavõrdselt, sest kellelegi ei maksta dividende. Ühingu tunnused Eraõiguslik isikuteühendus Rajaneb tehingulisel alusel Olemas ühine eesmärk Ühinguõiguse põhiseaduslikud alused 2 Üldine ühinemisõigus, RKPJKo 19.05.1996.a. otsus (nii juriidilise isiku kui mittejuriidilise isiku staatusega ühingud) Juriidilise isiku subjektsuse põhiseaduslik alus, vt PS § 9: kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhiõigusvõime ehk võime olla põhiõiguste kandjaks. Ettevõtlusvabadus PS § 31 Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11 Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega Kaubandusõigus
30. Sotsiaalriigi mõiste. Sotsiaalriigi põhimõte (PS § 10) kohustab riiki võtma meetmeid, et tagada kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum. "Sotsiaalriik ja sotsiaalsete õiguste kaitse sisaldavad ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama. Nende isikute inimväärikus oleks alandatud, kui jätta nad ilma abist, mida nad vajavad oma esmavajaduste rahuldamiseks." (RKPJKo 3-4-1-7-03, p 14) Sotsiaalriik taotleb eelkõige järgmisi eesmärke: Sotsiaalne õiglus. Riigi ülesanne on sõltuvate ja vähemkindlustatud ühiskonnagruppide kaitsmine ja toetamine. Nii peab riik näiteks sekkuma töösuhetesse töötaja kaitseks, maksma toetusi invaliididele, tegema kättesaadavaks tähtsaimad hüved nagu haridus ja tervishoiuteenused. Üldise heaolu kasv. Riik peab võtma meetmeid, et loodavatest hüvedest saaksid osa võimalikult paljud inimesed
õigus) Kas suveräänsus on kõik või mitte midagi? Või on suveräänsus ka osaline? - RKPJKa (Riigikohtu Põhiseadusliku Järelvalve Komisjoni arvamus) 11.09.2006, 2-4-1-3-06 Põhiseaduse oluline ja läbiv muutmine selgitamaks välja milline osa Põhiseadusest on kohaldatav. (Riigikohtu otsused peavad olema kooskõlas EL seadustega või reguleerima seadusi, mida EL ei reguleeri) - RKPJKo (otsus) 26.06.2008, 3-4-1-5-08 Kohandada saab vaid neid seadusi, mis on kooskõlas EL seadustega või reguleerib seadusi, mida EL ei reguleeri. Riigikohus ei saa astuda üle Põhiseadusest, millega ta ise on loodud. Pole selge, millist suveräänsust me peame säilitama ja millise osa võime ära anda. Suveräänsus pole kõik või mitte midagi - suveräänsus on printsiip, mida saab osaliselt üle anda ja riigi
me ei suhesta neid kahte õigust omavahel. Kui võtame nt kirjasaladuse ja vangla. Kui PS on kehtestatud, peab seda sisuliselt järgima ja seda peab saama kohus jälgida. Peab olema järelevalve selle üle, kas proportsionaalsuse põhimõtet on järgitud. Proportsionaalsuse põhimõttel on kolm astet: · Sobivus · Vajalikkus · Mõõdukus 1. Sobivus sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist (täpsem definitsioon RKPJKo 17.07.2009 3-4-1-6-09 p21). Nt Saksa praktikas: kohustus jahikulliga jahti pidavatele jahimeestele nõuti kõigilt jahimeestelt relvaluba - ei soodusta üldse abinõu soodustamist (muidu väga raske leida). Eesti praktikas: korruptsioonivastasest seadusest KOV-i haldusdirektor läks KOV osalusega bussifirma juhatuse liikmeks, politsei tegi menetluse. Riigikohus leidis, et see piirang nii teha on PS-pärane. 2
sisustamine näiteks järgmiste tunnuste läbi: 1) ilmselgelt kohalik iseloom ja tähtsus; 2) spetsiifiline seos ka vastava kohaga (loe: mõne omavalitsusüksuse alaga); 3) kohaliku kogukonna suutlikkus oma vastutusel ja iseseisvalt kohalikku ülesannet täita. Loetakse, et tõeliselt kohaliku elu küsimus mõjutab inimeste kooselu just kohalikus kogukonnas ja ei ole selgelt riigielu küsimus (on nö "kohaliku juurega"). Kohaliku elu küsimuste kataloogi ei ole võimalik anda. Selle kohta vrd RKPJKo 22.12.1998 nr 3-4-1- 11-98 (RT I 1998, 113/114, 1887) "Tallinna vanalinna sissesõidu ja vanalinnas parkimise eeskirja p-d 2, 6, 7 ja 8, läbivaatamine" II esimene ja teine lõik: 1 Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi KOV-d, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt
´37: AS + OÜ 230 Kaupmehed üle 6000 ´08: AS + OÜ (piiratud vastutusega ühingud) üle 96 000 (OÜ pea 90 000; AS - 5500) MTÜ: 18 000 Täisühing: 400 Üsalduühing: 800 Seos avaliku õiguse harudega: a) Seos haldus- ja finantsõigusega (vt. Registrite ja infosüsteemide keskuse funktsioonid, tegevuslubade väljastamine ja registreeringute tegemine; väärtpaberituru järelvalve Finantsinspektsioon poolt) b) Seos riigiõigusega, vt PS § 9, 31 ja 48; RKPJKo 19.05.1996.a. otsus c) Seos karistusõigusega, juriidiline isik karistusõiguse subjektina (vt. KarS § 14, 37, 377-381.1: ärisaladus, võlausaldajate kaitse tagamine, ebaõige info andmine) d) Seos menetlusõigusega. Juriidiliste isikute allutatus kohtulikule kontrollile (vt. kannete tegemine ja vaidlustamine, sundlõpetamine (TsMS § 629), sisesuhete vaidlused: hagita menetlused; hagimenetlus: organite otsuste vaidlustamine, vaidlused organi ja juhtorgani liikmete vaidlused
määrusi ja korraldusi. Eelosundatus kajastub põhiseaduslik õigusaktide hierarhia ning järeldus, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste "õigusaktidega"." Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, selleks peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo, 20.12.1996): "... Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus." Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). 134
annaabi.ee 
