Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RISTSÕNA KÜSIMUSED 10.klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
renessanss, helilooja, ristsõna, oboe, orlando, lasso, burgundia, muusikastiil, 1320, 1380, rooma, nimekaim, rahulikult, tantse, eesnimi, polüfoonia, kontsertmissa, rüpest, palestrina, keelpill, kael, murtud, leinamissa, benedictus, kiidetud..). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj. Hilisrenessanss 16.saj. 6. VARARENESSANSS (14. saj) Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova . Üks väljapaistvamaid heliloojaid oli Guillaume de Machaut . Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal -- 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia – 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli pime muusik Francesco Landino. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15
1. Mis on 2-või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest? –madrigal 2. Emakeelne koguduslaul ehk ...? (hakati lisama hilisrenessansi ajastul Saksamaal ladinakeelsele liturgiale) – luteri koraal 3. Mida tähendab ladinakeelne väljend ars nova? – uus kunst 4. Kes oli kõrgrenessansi olulisim helilooja? – Josquin Desprez 5. Mida tähendab itaaliakeelne sõna rinascimento? – taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12. Kaks lauluvormi Itaalias vararenessansi ajastul
3.Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva, nn maneristiliku vooluna, avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Vararenessanss (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika.PrantsusmaaSuurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon.Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel.Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett.Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k `uus kunst`(1320- 1380), alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Itaalia. Trecento
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus,
inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI LEIUTAMINE (1454/55) Renesanss (taassünd) - tähistatakse antiikkultuuri iluideaalide taassündi Vokaal-polüfoonia kuldajastu! Süvenes ilmalikkus. Kuldlõige - uurimus universiumi ülesehituse arvulisest loogikast ARS NOVA 14.SAJ Ars Nova e uus kunst - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 (Itaalias tuntud kui trenceto (kolmsada)) Oli võimalik eristada põlvkondade vahelist muusikat Ars Nova on täiesti uus mõtlemine ja erines varasemast: - Looming oli kuni 13.saj enamasti anonüümne (tingitud loomingu teistsugusest tähendusest e jumalale suunatusest) - Muusika oli eelnevalt anonüümne, kuna laulikud ei loonud laule lõpuni ja teised said jätkata 14.saj arenes jõudsalt muusikateooria, rütmiõpetus muutus keeruliseks
vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika. 2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega. 4)Villanella- talupojalaul 5)balletto-tantsulaul Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss. Vararenessanss 14sajand prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor. Kõrgrenessanss 15sajand-madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon- kõik hääled laulavad sama viisi , aga tulevad sisse erinevatel aegadel, võrdsete intervallide järel. Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20 missat. Muusikas hakati totlema inimlike tunnete väljendamist
14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis: Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat
saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Pärast sõda sai uuteks keskusteks Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Kujunes välja uus kõlaideaal – tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem seotud tekstidega, rütm hakkas lähtuma sõna rütmist ja muusika andis edasi tekstis toimuvat. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Vaimuliku muusika kõrval oli väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfooniaga tekkis kaanon. Kui 15
k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova) esinuslikum žanr motett, heliloomingus mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Pr tekib uus muusikastiil Ars nova. Philippe de Vitry – muusikateoreetik, sellele ajajärgule üks alusepanijaid, pani aluse uuele rütmisüsteemile. See võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte. Nüüd võis jagada vältusi ka kaheks varasema kolme asemel. Kolmeosalist jagunemist nimetati täielikuks(perfektseks) ja tähistati täisringiga, kaheosalist aga mittetäielikuks(imperfektseks) ja tähistati poolringiga. Guillaume de Machaut:
kohale lisanusid uute tekstidega uued hääled. Pillid Fiidel (viiuli ja vioola eelkäija), rebekk, lauto, harf (keelpillid) Renessanss Sai alguse 14. sajandist. Ilmaliku muusika suur areng, põhiliselt kogu uus kunstmuusika ilmus ilmalikes zanrites. Saja-aastane sõda lõpuga lõppes rüütlikultuur. Teadus ja kunst muutus realistlikumaks. Kirik ei olnud enam inimese elu kesktelg. Inimeste ettekujutus maailmast muutus. Tavalisest seostatakse mõistet renessanss Itaaliaga, aga muusikas on olulisemal kohal Madalmaad ja Prantsusmaa. Renessanss tähendab taassündi põhiliselt antiikkultuuri ideaalide taassünd. Ars nova Uus muusikastiil, mis sai alguse Prantsusmaal. Vastandas uut loomingut varasemale. Alates 14. sajandist hakati seostama teost ja autorit. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul
· Minnesingeriteks- Saksamaal Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alles 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin- saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Renessanss (14.- 16. sajand) Renessanss ehk taassünniajastu Euroopas. Euroopas hakkasid majanduselus toimuma muutused, Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised, huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teinetesiest eralduma. Uudsetest pillidest võesti kasutusele lauto, klavessiin ja klavikord
Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud), tromboonid. Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid. Ricercar- polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija). Nimetatud ka instrumentaalmotetiks Itaalia canzone- polüfooniline, Prantsusmaa armastuslaulude instrumentaalvariant , oli algselt
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla.
Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal
inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Ideaaliks on üksikisik, kes teostab ennast vabalt, iseseisvalt ja edukalt. Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurte leiutuste ja maadeavastamisteni. Kunsti eesmärk pole
......................................................................20 Kokkuvõte............................................................................................................................................21 Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani
......................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhatus Renaissance - sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renesansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiikkultuurist ja looduses tiivustatud vaimuliikumist Lääne- Euroopas 14- 16 sajandil. Toimus üleminek keskajalt uusajale. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Lemmikkangelaseks oli Taavet, sest ta võitis Koljati, küll mitte eriti rüütellikult
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,
Motett- 13.saj. prantsuse muusika mitmehäälsuse vorm ja ka mitme tekstiline laul. 2 Renessanss 14 16 sajand. Vararenessanss 14.saj. Muusikas tuleb vaimuliku kõrvale ilmalik zanr, tekib vastasseis kirikuga. Väärtushinnangud hakkavad lähtuma inimesest. Hakati rohkem väärtustama meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega. ARS NOVA- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Keskaegse kunstniku looming on anonüümne. Sel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanrides. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, kõige enam aga pikkade tekstidega osi. Motett-13.saj. kiriklik teos ja mis sajandi lõpuks kuulus rohkem seltskonnamuusikasse, sai 14 saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Motetid kui oma aja keerukaimad teosed on kõige huvitavamad
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3
Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid loodusteadused, leiutati trükikunst ja ka nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub.
Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad, muusika kõlab kirikus, aadlike õukonnas on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline, modaalsete laadide asemele kujunevad duur ja moll (mazoor ja minoor), palju eri zanre, instrumentaalmuusika iseseisvumine 16. saj., nootide trükkimine 16. saj. 14. sajandi prantsuse muusika Ars nova (uus kunst) (1320 1380) Prantsuse helilooja, poeet, piiskop Philippe de Virty (12911361) traktaat ,,Ars nova" (~132223). Mensuraalnotatsioon (mensura mõõt) täpsetele matemaatilistele suhetele tuginev rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja erinevaid taktimõõte. Arvutused ja ratsionaalsus heliloomingu alused. Vitry' kohta on Petrarca öelnud: Ainus tõeline prantsuse poeet. Kirjutas motette, chansone, säilinud vähe (5 motetti ,,Roman de Fauvel'is") 14. saj
· 13. Sajand loobuti neumadest, kuna need olid suvalised ja ebatäpsed ja iga noodimärk tähistas 1 konkreetset helikõrgust. · 14. Sajand esineb esimest korda viiejooneline joonenoodestik. · Hiljem hakati ka abijooni kasutama. · 15. sajand hakati kasutama tänapäevast noodikirja (taktijooned, noodid nii seest täis kui tühjad, noodisabad, pausid jne). Renessanss (14 17 saj) · Renessanss tähendab prantsuse keeles ,,taassünd". · Sel kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Kiriklik õpetus kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse. · Renessanssiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise soov. · Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ldn k-s humanus inimlik). Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene.
Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004 · Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit) Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani
· Ars nova Ars nova (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman de Fauvel" kirjutamise aega, mis oli vahemikus 1310-1314, või aastat 1320. Stiili lõpuajana on nimetatud 1380. aastat või tähtsaima ars nova helilooja Guillaume de Machaut' surmaaastat 1377. · Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil Geograafiliselt hõlmab see termin- madalmaad- tänase Belgia, Põhja-Prantsumaa ja Hollandi. Burgundia. Ta korjas rikka riigina endasse kunstnikud üle Euroopa ja purunedes paiskas nad jälle laiali. Aga erinevatest riikidest pärit kunstnike kooseksisteerimine Burgundias soodustas erinevate kultuuride segunemise (Näiteks:
communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud: Guido Arezzost uus lauluõpetamismeetod ''Guido käsi'' juurutas kompaktse joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL goljaarid e vagandid rändmussikud, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud ''Carmina Burana'' vagandiluule kogu ''Baueri laulud'' 13. saj helilooja kirjutas samanimelise lavalise kantaadi, mis kuulub triloogiasse ''Baueri laulud'' Carl Orff saksa helilooja 20. saj vanimad säilinud ilmalikud laulud on kangelaslaulud Rüütlite ja aadlike periood: rüütlilaulud isegi naised võisid olla lauljad Aluseks on armastus ja südamedaamikultus Luulevormid, mis on rüütlilaulude aluseks nendel teemadel lauldi: ballaadid serena õhtulaul alba hommikulaul ristisõja teemad neitsi maarja
Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 8)Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594),Guillaume Dufay(1397-1474),Josquin des Prez 9)Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv
Saja aasta pärast tõusis kriis esile reformatsiooniliikumisena. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi minatelg. 14. saj muutus ka Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline
keskmises või kõrgemas ulatuses. Vaba bassihääle tulek andis aluse ka harmooniasüsteemi väljakujunemiseks. Madalmaade vokaalmuusika puhul kasut. mõistet a-capella stiil. (selle all mõistetakse pillisaateta vokaalmuusikat) Tolleaegset vokaalmuusikat on stiilne esitada koos pilliga. A- capella stiil-võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia . I põlvkond- meistrid sünd. 1400 a. paiku , tegevusaeg 1420-1460 Stiili alusepanijaks Guillaume Dufay (1400-1447) oli pärit Burgundia vaimuelu keskusest Cambraist ning 1409.a.katedraali laulupoisiks. Õppis Itaalias, Bologna ülikoolis omandas kraadi kanoonilise õiguse alal, 1428.a. pühitseti ka preestriks. Dufay jagas oma elu Cambria ja Itaalia vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud üle 200 teose käsikirjad- 8 missatsüklit, ladinakeelsed motetid, hümnid, pr. keelsed sansoonid , it. keelsed laulud. Kunsti aluseks pr. art nova rats. tehnika ja teda peetakse uusaegse heakõlastiili peamiseks rajajaks
Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti Haydni vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalseet kirikumuusikat. Hydni kaks tuntumat oratooriumi ``Loomine´´ ja ``Aastaajad´´ koosnevad lüürilistest tseenditest, mis kujutavad loodust ning inimese suhet sellega. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Vaimuliku muusikat on Mozarti loomingus üsna väike. Mozarti tähtsam vaimulik teos ``Reekviem´´jäi helilooja surma tõttu pooleli selle lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, neist väljapaistvamaid
annaabi.ee 
