1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi
VANAVENE KUNST 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud
pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud. Mõningase üllatusena olid eestlased 12. sajandi lõpul veel ühed vähesed Euroopa rahvastest, kes ei olnud ristiusustatud, kuid seda ei kestnud kauaks. 13. sajandi vabadusvõitluses kaotasid eestlased ristisõdijatele ning ka Eestis hakati looma kiriklikku võimustruktuuri. See loomulikult ei tähenda, et me esivanematel puudusid varasemad kokkupuuted ristiusuga. On mõningaid andmeid, mis viitavad sellele, et eestlastel võisid olla esmased kokkupuuted ristiusuga juba nii vara kui viiendal või kuuendal sajandil. Oma osa mängisid kindlasti ka kaupmehed, kes tulid siia äri tegema, kellega tulid kaasa vaimulikud. Suuremal määral saime mõjutusi ka oma ida- ja läänenaabritelt, millest annavad aimu mitmed idast ning skandinaaviast pärit laenusõnad.
Kroonikatest on teada, et mässu tõstmine tolleaegses keerulises poliittilises olukorras oli eestlastel ettekavatsetud ja põhjendatud, sest vasallide võim kasvas üha enam. Lõpuks oli vasallidel lubatud talupoegi lausa surma mõista. Ristiusustatud eestlastel oli vaja näidata enda sõnaõigust, mis tol ajal neil praktiliselt puudus. Jüriöö ülestõusu ei saa nimetada vabadusvõitluse lõppvaatuseks, sest eestlased olid ammu leppinud ristiusuga kõrvuti elamisega. Vabadusvõitluse lõpu ja Jüriöö ülestõusu vahele jääb 116 aastat, kui eestlased elasid rasket talupoja elu. Ristiusustamisega lihtsalt lepiti, isegi kui talupojad tol ajal ei tunnistanud selle positiivseid külgi. Talupoegade peamine eesmärk oli võõrvõimu alt vabaneda, et töötada õiglaste nõuete all, mitte mässata ordu vastu, et ristiusust vabaks saada. Jüriöö ülestõusu võib kohati nimetada ka vandenõu tagajärjeks, sest Taani ja Saksa ordu vahel oli
Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Thomas uskus, et igal elusolendil on hing, mis annab kehale kuju ja on selle ühtsuse printsiip ning inimene on psühhofüüsiline tervik. Füüsiline surm pole meie lõpp. Thomas on oma aja filosoof, mis tähendab, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga. Ta oli Aristotelese andunud fänn ja seega ta põimis Aristotelese filosoofia ristiusuga. Thomas suunas oma energia tõestamaks seda, et usk ja mõistus ei ole omavahel vastuolus. Vastupidi- mõistus toetab ja täiendab usku. Thomase arvates saab mitmeid ristiusu tõdesid mõistuslikult põhjendada. Näiteks: Selles tõestuses on jumal "liikumatu liigutaja". Thomas ütleb: "On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab miski muu liigutama, sest
Augustinuse (354- 430) elu ja isik Katoliku kiriku pühak Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Keskaja teoloog ja filosoof Tema filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga Otsis teoloogiale tuge filosoofiast Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. (Augustinus oli elukaaslasele truu) Peale usku pöördumist loobus suhetest vastassugupoolega (Mõelge, miks ja kas peaks üks mees seda tegema)
5. Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu · Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia · Katoliku kiriku pühak · Itaallane · Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) · Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) Aquino Thomas 1 · Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas · Mõtlejana mõistustrõhutav · Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa · Peateos Summa theologica Aquino Thomas 2 5.1. Usk ja mõistus · Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet.
ISLAM Kaubandus oaasides nn Meka Nomaadid kasvatavad kaameleid, veavad kaupa: Araabia ps läänerannikul on nn Viirukitee Riiklust pole, hõime juhivad seigid Polüteistlik religioon(pühad taevakehad, kivid, dzinnid e loodusvaimud, kristlus judaism jne) Muhamedi isikust Muhamed elas 570-632 pkr Mohammad ibn Abd Allah sündis Mekas; isa suri kohe; ema, kui ta oli 6- aastane> perekond kasvatas üles Hakkas kaameliajajaks>tutvus judismi ja ristiusuga Muhamedi vaime ärkamine: 25-aastaselt abiellus 40- aastase kaupmehelase Kadidzaga>edukas kaupmees+ muretu eli 15 aastat Usutunnistus ehk sahadah: Ei ole teist jumalat peale Allagi ja Muhamed on tema prohvet Muhamedi kuulutustöö Mekas > kaupmeeste ja preestrite vastuseis Naise surm 622 Muhamed põgeneb Jathribi e Medinasse = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad ta kannul> intsident vapra ämblikuga Araabia riigi teke: 630 naaseb võidukalt Mekasse Puhastab Kaaba templi puuslikest
Dekameron Raamat "Dekameron" kirjanikuks on Giovanni Boccaccio. Raamat ilmus esimest korda 1898 aastal. Raamat kirjeldab 1348 aastat, kui kuulsasrikkas linnas Firenzes, Itaalia kõige kauneim linn, puhkes surmakülvav katk. Sellel ajal kohtusid seitse daami ja kolm noormeest, kes kokku kümne päeva jooksul jutustasid sada novelli, et üksteist toredate lugudega lõbustada. Mina valisin raamatust esimese päeva. Kõik jutud olid seotud ristiusuga, kõige parem näide selleks oleks teine novell kus juut vahetab enda usu ristiusuks.Selle jutu jutustas Neifile. Juttudes oli sees ka palju kavalust. Iga lugu lõppes sellega kuidas keegi suutis kellegi ikka üle kavaldada, olgu selleks kas raha või positsioon. Lugusid jutustasid nad enda ja teiste kogemuste kohta ja sammuti erineid ideid võeti ka kuuldud juttudest. Kõige enam meeldis mulle esimene novell, mille jutustas Pamfilo. Tema rääkis ühest mehest kelle nimi oli
toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks said vaimulikud. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, sest tekkisid erinevad ususõjad ning vastureformatsioon. Ristisõdade tulemuseks oli, et iga valitsus otsustab ise oma riigi religiooni.
Augustinuse kristlik filosoofia Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine
Püha Nikolaus Elulugu Püha Nikolaus sündis aastal 280 Patara linnas VäikeAasias Lüükia maakonnas kristlaste peres Oli Myra linna piiskop Püha Nikolause riietuseks oli alguses mitraga piiskopirüü ja teda saatis neegrist teenija Must Peeter Kui ta vanemad surid, päris ta varanduse ning aitas sellega vaeseid Seotus ristiusuga Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks Olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks Pühakuks kuulutamine Püha Nikolause kirjutas fiktiivse elulooga viis sajandit hiljem tuntuks Metodius Pühakunime sai ta näljaajal, lubades, et laevadelt leitakse palju vilja. Tõesti leiti last, millest jätkus kaheks aastaks
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksa...
Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund - ristiusk ehk kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed. Selline mõtlemine ei meeldinud Rooma valitsejatele ning hakati ristiusulisi taga kiusama. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma; enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis on võimalus pääseda paradiisi. 313 aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Ristiusul on suur mõju kunstile.Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaagselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli alguses keelatud, siis ei lubatud ehitada hooneid jumalateenistusteks. · Katakombid - salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all. Varakristlikus kunstis puudub skulptuur. See oli põhjendatud sellega, et enne
Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus koduhaldjas Tõnn on kristliku pühaku Antoniusega niiöelda kokku sulanud. Hiljem tekkis kristlikust kuradist eestlaste Vanapagan. Levisid teisedki germaanipärased uskumused: kuri silm, libahunt, näkk, kartus surnute eest jne. Samuti muutus rahvakalender, mille pühade
VARAKRISTLIK KUNST Sisukord Ajalugu Ajastu eluolu Arhitektuur Katakombid Basiilika Maalikunst Lõppsõna Kasutatud materjal Ajalugu Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas EesAasias uus usund ristiusk e. kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga .Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Ajastu heaolu Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks .Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maaaluseid matmispaiku katakombe. Need olid looduslikud koopad või
Augustinus ütleb: "Sinus, mu teadvus, mõõdan ma aega. Ära vaidle mulle vastu, see tähendab: ära vaidle endale vastu oma muljete segase hulgaga! Sinus, ütlen ma, mõõdetakse aega. Muljet, mille möödunud ajad sinusse jätavad ja mis nende möödudes jääb." 5. AQUINO THOMASe (1225-1274) isik ja elu · Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia , Katoliku kiriku pühak · oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) · Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn)Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas .Peateos Summa theologica 5.1. Usk ja mõistus · mõistus toetab ja täiendab usku. · Mitmeid ristiusu tõdesid saab tema arvates mõistuslikult põhjendada. · Thomase ratsionalism toetub Aristotelese metafüüsikale. Aristoteles määras ära selle aluse, millel seisab Thomase ratsionalism. · A
võimu kõrgpunktis oli keskaeg. Misjonitöö tulemusena kujunes 14. sajandiks välja kristlik Euroopa. Keskaeg oli kiriku misjonitegevuse kõrgaeg. Kui vana kirik oli pööranud oma tähelepanu antiikaja kultuurrahvaste võitmisele, siis keskaja kirik pöördus barbarite, germaanlaste ja slaavlaste poole. Rahvasterändamisega Itaaliasse ja Prantsusmaale tulvanud germaanlaste hulgad puutusid kokku arenenud kultuuri ja ristiusuga. Lääne-Rooma riik varises kokku, kuid uued, Euroopas juhtivaks tõusnud rahvad võtsid ristiusu omaks. Frangi kuninga Chlodovechi pöördumine ja ristimine 496. aasta jõulupühal oli tüüpiline ja suundamäärav. Tema kaasa oli katoliiklik printsess, kuid tolle õhutustest ja palvetest üksi ei piisanud. Alles siis, kui Chlodovech ühes lahingus kaotama hakkas, pöördus ta häda sunnil palvetes Jumala poole ja saavutas võidu. Chlodovechi ristis Reimsi piiskop
Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Vallutajate poolt ei jäänud puutumata ka religioon. Eestlastele varasemalt omane muinasusk lükati ümber ja asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa Eestile omaste traditsioonide osalise hävimise. Muistse vabadusvõitluse kaotus on toonud eesti ajalukku palju muutusi ja suuri pöördeid. Olnuks eestlastel tol ajal suurem ja võimsam sõjavägi ning mõni suurem liitlane, oleks võib-olla tänapäeva Eesti riik suurem ja tugevam ning oleks välditud rahva arengus säärast seisakut, mille
kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Pärast muistset vabadusvõitlust ei saanud enam areneda eesti kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, juriste, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Samas, kui poleks toimunud Liivimaa ristisõda, oleks eestlased ehk siiani paganad, kes kummardavad puid ja on kirjaoskamatud. Sõja tulemusena lükati ümber eestlastele varasemalt omane muinasusk ja asendati ristiusuga. Meie paganlikud traditsioonid segunesid katolike omadega, mis tõi kaasa uued väärtushinnangud ja normid, mida me tänapäeval iseenesest mõistame. Kui eestlasi poleks alistatud, oleks meil ehk endiselt kombeks ohverdada loomi, et saavutada loodusjõudude heatahtlikkust. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt.
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR
Talupoegade pagemine Haagi- ehk adrakohtunikud Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine- tekkis pärisorjus Maksud Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: Kümnis Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. Tuli üleval pidada preestrit ja maksta erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. Kirikute ja teede ehituse kohustus Teotöö kohustus (sellele lisandus loonusrent) Eestlaste vaimuelu Seniste usuliste tõekspidamiste kõikuma löömine Ristiusuga kohanemine Vanade jumalate salaja austamine Nõidade tagakiusamine Ladinakeelsed jumalateenistused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Loonusrent http://et.wikipedia.org/wiki/Kilter http://et.wikipedia.org/wiki/Kubjas http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/riigieksam_files/image004.jpg http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1261/Kultuuripiirkonnad_Eestis_vana usulised_ja_rannarootslased.zip/15100244154ccaa40d8eace/uploads/5/5/3/0/5530434/4142 974_orig.jpg Mäesalu, A
Kallis Friedric, Kirjutan sulle kallis isa siit Eestimaalt peale viimaseid sündmusi. Et eestlased, paganlik rahvas oleks ristiusuga südamest päri ei me ordurüütlid seda arvanudki kuid ülestõus ööl vastu 23.aprilli tuli meile siiski ootamatu üllatusena. Kuningas Valdemar IV Atterdag otsustas oma meretaguse valduse Saksa ordule maha müüa kuna Taani riiklik võimsus on kahanenud ja seega on Eestimaa hertsogkonna valitsemine muutunud kuningale liiga vähetasuvaks ja tülikaks. Taani vasalkond püüdis otsuse elluviimist igati takistada
3) katoliku kiriku kõlbeline allakäik. TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5. Lutheri õpetuse põhimõtted seisnesid selles, et õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti ning ainuke usuline tõe allikaks on Piibel. 6. Vastureformatsioon on katoliku kiriku tegevus oma positsiooni taastamiseks. NÄITED: inkvisitsiooni tugevnemine ehk protestantismi väljajuurimine. 7. Jesuiitide ordu loodi 1540.aastal
Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517
Mis on ikonostaas? Piltidega kaetud kirikuseinad. Kuidas iseloomustaksid bütsantsi Kasutati kalleid materjale. Ümarplastika puudus tarbekunsti? va reljeefid elevandiluust. Raamatumaalid . Kaunistati ja nikerdati raamatukaasi. Millist kunsti mõjutas bütsants kõige Vanavene kunsti. Vanavene kunst päris bütsantsil enam ja miks? koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid ning bütsantsi kunst elas edasi vanavene kunstis. Miks on Bütsantsi kunsti vähe Kui kõik langes türklaste võimu alla muutsid säilinud? Milline osa on sellel türklased kõik endale meelepäraseks. Kuna nende kunstis oli keelatud kujutada elusolendieid kaeti türklastel? kõik kinni. Mis on ikoon
välja peamiselt vallutajate tegevuse tulemusena. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Läbi aegade on olnud olulisel kohal religioon, mis ei jäänud ka pärast suurt riigi kaotust puutumata. Nagu vallutajad olid riigi käiku ette planeerinud, nii lükatigi ümber eestlastele varasemalt omane muinasusk ja paganlus ning need asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa eestile omaste traditsioonide osalise hävimise. Üldiselt on muistse vabadusvõitluse kaotus toonud eesti ajalukku suuri muutusi ja pöördeid. Kui eestlastel olnuks suurem ja võimsam sõjavägi ning mõnigi liitlane, oleks ehk tänapäeval Eesti riik olnud juba suurem ja tugevam ning ei oleks toimunud rahva
Kanepi Gümnaasium Liis Seeme 10.b TEKST ARHITEKTUUR 3.10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad
ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Arutlusküsimus ajaloos 09.11.2010 Liivi ristisõja algusajaks peetakse aastat 1196, mil Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold; eestlaste jaoks sai vabadusvõitlus alles alguse aastal 1208, mil ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale meid ristiusuga "üle kallama". 1227. aastani võitlesid eestlased vapralt, kuid ligi 20 aastat väldanud sõjale ei suudetud enam vastu panna ning alistumine tundus paratamatu. Miks? Tolle aja eestlase sõjaline tase ei suutnud piisavalt kaua vastu pidida parima relvastuse, sõjatehnika ja väljaõppega ordurüütlile. Eesti sõjamehe varustuses oli näha selgeid puudujääke, näiteks puudus tal erinevalt ristisõdijast tervet keha kattev soomusrüü ning kogu pead kattev raudkiiver
Islami teke: Muhhamedi elu elas 570 632 pKr. Sündis Mekas. Isa suri kohe, ema siis, kui oli 6 aastane. Hakkas kaameliajajaks => tutvus judaismi ja ristiusuga. 25- aastaselt abiellus 40 aastase kaupmehelese Khadidzaga => edukas kaupmees + muretu elu 15 a. 40 aastasena hakkas ilmutusi nägema ,,Ei ole teist jumalat peale Allahi" Muhhamedi kuulutustöö Mekas => kaupmeeste ja preestrite vastasseis Naise surm 622 Muhhamed põgeneb Jathribi = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad tal kannul = > intsident vapra ämblikuga Medinas elab Muhhamed 622 630. Saab ilmutusi , palvetada näoga Meka suunas. Mõisted: Kaaba
Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega
määral. Hakati kasutama veoloomi, kus põhiliseks kujunesid muidugi hobused. Hiljem hakati hobuseid ka rautama, et kaitsta kapju kulumise eest ja võeti kasutusele rangid, sest varasem veorihm , mis käis hobusel ümber kaela, ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Tänu nendele vahenditele hakati hobuseid kasutama ka kündmisel. Samuti olid kasutusel juba pikemat aega poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke jne. Neid tööriistu kasutati ka edaspidi. Ristiusuga olid eestlased tutvunud kindlasti juba varasemalt, kuid sealseid kaupmehi hakkasid 12. sajandil külastama ka saksa kaupmehed ning tekib küsimus kumb usund Eestis tol ajal omas tugevama positsiooni, kas õigeusk või katoliiklus. Kuid nagu selgub hauapanustest , siis igal juhul hakkasid mõjutama Eesti rahvakultuuri ristiusu kombed. Kui Martin Luther alustas reformatsiooni, siis Eesti talupoegi see väga palju ei mõjutanud, sest nad olid juba algsetest teadmistest ilma jäänud.
kroonika. *Bernt Notke `'surmatants'' *elamuks oli palkidest hoone. *oluline ajalooallikas `'Liivimaa Järkjärgult hakkas kujunema Provintsi kroonika'' uinversaalne rehielamu. *Koos ristiusuga jõudsid Eestimaale ka *Kuna Eestis käisid regulaarselt taani, rootsi ja teiste läänekultuuride Skandinaavia, Ojamaa ja Vene mõjud, mis aastasadade vältel jätsid eesti kaupmehed, siis polnud võimatu siin kultuuri sügava jälje. isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu.
teenijad. On ka mainitud orje ehk trääle. Muistne Vabadusvõitlus oli üks osa Liivimaa ristisõjast, mille eesmärk oli meie rahva ristimine. Ennem ristiusu peale surumist, oli eestlastel muinasusund. Kõike, mida ei osatud seletada oli püha ning sõnadel oli vägi. Suurema sõnade väe omajaid nimetati tarkadeks. Usuti ka hauatagusesse ellu. Iseloomulik muinasusundile oli animism. Usuti looduse heatahtlikkuse ning, et seda saavutada ohverdati. Sarnasusi ristiusuga tekkis juba 10 11. sajandil, millal teadmisi ristiusust levis mööda kaubateid. Näiteks hakati põletusmatuse kõrval ka korraldama laibamatuseid. Pärast sõda hakati rohkem demonstreerima ,,uue usu" ehk ristiusu üleolekut. Peamine oli kirikute ehitamine. Tavaliselt ehitati kirik igasse kihelkonda. Usuti siiski muinasusundi pühapaikadesse, kuhu sageli ka kirik rajati. Eesti oli jaotatud kihelkondadeks ja maakondadeks. Ennem Vabadusvõitlust oli peamiseks keskuseks küla
Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta tsistertsalaste kloostrisse. Ta suri Fossanova kloostris 7.märtsil 1274. 1323. aastal kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Tema peateos on „Teoloogia summa.“ Kokkuvõtte: Tominism on Aquino Thomasest lähtuv skolastiline õpetussüsteem. Alates 1879.aastast on tominism katoliku kiriku ametlik filosoofia. Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn). Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas. Valisin just selle näite kuna ei olnud Aquino Thomasest mitte midagi kuulnud. Oli huvitav leida seoseid teiste suurte filosoofidega. Kasutatud kirjandus: 1. Wikipedia 2. Mait Kõiv, Mati Laur 2.osa „Keskaeg“ lk 184
Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet. Majanduslik: Majanduslikult oli Eesti heal järjelt, külad kasvasid ja olid rahvarohked. Talirukis oli tähtsaim põlluvili. Eestist sai põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Vili on väga hea kvaliteediga, põllumajanduse arenguga suurenesid ka karjad. 15. Iseloomusta eestlaste muinasusundit. Millised olid muinaseestlaste kokkupuuted ristiusuga? Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades
magama mahtus (ülejäänud, kes ei mahtunud, pidid magama põrandal õlgedest asemel) ja kirst, kuhu oli paigutatud rõivad ning muu vara. Samuti asetses majas suur söögilaud koos järidega. Tähtsaim toit oli leib. Põhja pool oli see valmistatud rukkist ning lõunapool nisust. Valmistati ka putru ja körti. Söödi herneid, ube ja naereid. Kartulit veel tollal ei tuntud. Pühapäevadel ja pühadel söödi ka liha ja mune. Põhjas eelistati sealiha, aga lõunas lambaliha. Ristiusuga kaasnes ka ulatuslik kala tarvitamine toiduks. Jookidest olid tuntud kali ja õlu. Lõuna pool tunti ka veini(lahjendatud viinamarjavein). Talupoeg kandis kodukootud linasest või villast kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Feodaalid jagunesid vastavalt tähtsusele. Kõige kõrgem oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast allpool seisid hertsogid(kunagiste hõimupealike järeltulijad) ja krahvid(kuninga piirkondlikud asevalitsejad)
Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise
Eestimaale? * Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite süjakäikudest Eestisse ning on leitud ka viikingite nooliotsi. * Kas Eestis oleks kujunenud riik lähemas tulevikus ka siis kui poles olnud muistset vabadusvõitlust ja Eesti alistamist sakslaste poolt? Jah, kuna olid tekkimas juba maakonnad ning igal kevadel kogunesid pealikud kokku arupidamisele Kas Eestisse oleks ristiusk jõudnud ka ilma muistse vabadus võitluseta ? Jah, kuna ka enne sõda oli eestlastel kokkupuuteid ristiusuga. Mis annab tunnistust sellest, et keskmisel rauaajal muutusid ajad rahutumaks? Ehitati kindlusi Andke hinnang Eesti käsitöö arengutasemele ja kaubavahetusele. *Käsitöö arengutase Arengutase oli väga kõrge, kuna on leitud palju kvaliteetseid ehteid tollest ajast, samuti tekkisid suured rautootmistehased. *Kaubavahendus Areng oli kõrge, Eesti asetses soodsas kohas ning Eesti kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis kui ka Läänemere kaubanduskeskustes.
Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst. Ristkuppelkirik Ateenas. Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. San Vitale kirik Ravennas. Justinianus saatjatega. Mosaiik San Vitale kirikus Theodora kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Monreale katedraali maalingud Õnnistav Kristus.
vaimulikke kutsuti Riia kirikukogule, kus rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. 16.saj. algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi), kus andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid
Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks. Väga armastattud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest väggitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane
(https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=3)
Enim laensõnu eesti keelde on pärit alam- ja ülemsaksa keeltest ning seda juba alates 13.sajandist.
Alamsaksa keele mõju kestis umbes 13.-16. sajand ning ülemsaksa mõju 16.-20.sajand. Neist keeltest
pärit sõnad puudutasid enim just nimelt igapäevaelu sõnavara ja kultuursõnavara. Mainimata ei saa jätta
ka kirikuga seotud termineid. Olgugi, et paljud ristiusuga seotud sõnad on algselt olnud ladina keele
päritolu, on nad meieni jõudnud läbi alamsaksa keele. Näiteks: ingel (< ladina k. ángelos) ja (<
alamsaksa k. engel). Kultuursõnavara alla kuuluvad näiteks: aabits (< ülemsaksa ABC[-busch]), loss (<
schloss), rehkendama (
Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Arhitektuur ja kunst Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Nende
viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Kristluse sümboleid Katakomb Hea karjane Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe
mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Varakristlik kujutav kunst. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Sai alguse sümboolika
Vana Vene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide aalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal.
annaabi.ee 
