EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
............... 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus............................................................ 5 2. jagu Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise korraldus................................................. 6 3. jagu Õppused
Planeerimisseadus Vastu võetud 13.11.2002 RT I 2002, 99, 579 jõustumine 01.01.2003 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. (2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade
mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a
kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01
4 Töökeskkond Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus
05.2017, osaliselt 01.07.2017 14.06.2017 RT I, 04.07.2017, 3 01.01.2018 15.11.2017 RT I, 28.11.2017, 2 01.01.2018 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu seadus Leht 1 / 29 (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse: KSH ja KMH (konspekt) · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274 · Keskkonnamõju hindamisest Keskkonnaministeeriumi lehel - http://www.envir.ee/91537 1. Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu
..................................................................................................... 18 0.3 Kriisi ennetamine............................................................................................... 20 0.4 Ennetamise osaks olev analüüs ......................................................................... 23 0.5 Ennetamise osaks olev ettevalmistus..................................................................29 0.6 Kriisireguleerimisplaani vajadus hädaolukorra lahendamisel............................31 0.7 Kriisireguleerimismeeskond...............................................................................32 0.8 Riskianalüüsis hinnatud suuremad tekkida võivad hädaolukorrad Eestis.........34 0.9 Rahvusvaheline kriisireguleerimine................................................................... 36 2. VALITSUSASUTUSTE DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUSE KRIISIREGULEERIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS............................38 2
tegutseda avalikus teenistuses olles ettevõtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lähisugulase või -hõimlasega otseses alluvusvahekorras. äesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud ametiisikutel on keelatud: 1) kohakaasluskorras töötada vahetu ülemuse lubatust suurema koormusega ja lubatust erineval ajal ning juhul, kui niisugune töötamine kahjustab töö- või teenistuskoha mainet või kui töö- või teenistuskohustuste täitmine tähendab ka järelevalvet teise tööandja üle; 2) olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja; 3) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) töötada ametikohal, kus teda vahetult kontrolliv ametnik või tema vahetu ülemus on ametiisiku lähisugulane või -hõimlane;
21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
selles kontekstis; Major (chemical) accident – hõlmab tõsisemaid õnnetusjuhtumeid kemikaalikäitluses 2. Risk ja oht, mõistete omavaheline seos - • Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus... • Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. Vormiline määratlus - hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku
tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid.
07.2009 Töötasu üldnõuded § 29. Töötasu suurus (1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. (7) [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
" Lopez Ostra, Guerra ja osaliselt ka Hattoni kaasuses andis kohus mõista, et juba üksnes korduvate häiringute (müra, hais jne) ootuses pidev muresolek on piisavaks aluseks selleks, et lugeda sellist olukorda era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumiseks.4 Kaevandustegevus ja selle laiendamine mõjutab inimese tervist ja elukeskkonda, tööhõivet, regionaalarengut, majandust, kultuuri ning loodusressursse. Keemiatööstuse tegevuse keskkonnamõju ja potentsiaalne keskkonnanõuete rikkumine häirib ümberkaudsete elanike elu ning mõjutab nende elukeskkonna kvaliteeti. 4 Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk-d 152, 157. 5 Kaevandustegevuse laiendamisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamine on tegevus, mis hindab kavandatava tegevuse mõju
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks
42. Käsunduslepingu mõiste: Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 43. Töölepingu mõiste: (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 44. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus? Töölepinguga minnakse tööle, töövõtulepinguga minnakse kindlat tööd tegema. 45. Mis on Asjaõigusseaduse ülesanne? Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. 46. Mida reguleerib Äriseadustik? Ettevõtjate tegevust 47
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil Väiksemad ravikulud ? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega;
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil ??? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2
Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas. Oht on allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. RISK ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALUS… OHT ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALIKKUS… 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. VORMILINE MÄÄRATLUS Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. 3. Mõjuahel ja selle komponendid
ohutegurid jne. § 1 Seaduse reguleerimisala: ·Töölepingu alusel töötavad isikud ·Avalikud teenistujad ·Kinnipeetava töö vanglas ·Õpilase ja üliõpilase töö õppepraktikal 8 ·Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani töö Töötervishoid ja tööohutus (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel
Toiduhügieeni eeskirjades kehtestatakse ka veovahendite, toidutoorme ja toidu veo, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning käitlemise ja käitlemisettevõtte töötajate hügieeni ning käitleja enesekontrolli nõuded. (3) Toiduhügieeni üldeeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale võib põllumajandusminister kehtestada toiduhügieeni tagamiseks vajalikud eeskirjad toidutoorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa. § 27. Käitlemisettevõtte töötaja (1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist. 13 (2) Toidutooret või toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid. (3) Töötaja, kes toidutooret või toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.
Ebasoodsa sündmuse võimalikkus. Riskiallikas on tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid. Riski võib vaadelda ohu määra mõõduna (ohutuse-ohu skaalal) 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus- mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg- e. mõju. Hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- kindlate ja välistatud sündmuste puhul riski ei esine. Tõenäosust saab liigitada: 1. Suur- peaaegu kindel, et sündmus juhtub 2. Tõenäoline- võimalus korduvateks sündmusteks 3. Vähetõenäoline- võimalus üksikuteks intsidentideks 4. Ebatõenäoline- toimumine ei ole tõenäoline