integreerimine on lihtne: saadaval on spetsiaalsed valgustikarbid iga restlaetüübi jaoks ja hõlpsalt saab kasutada ka spetsiaalseid moodulvalgusteid. Supergrid 4, 9 ja 20 paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset kandesüsteemi, mis koosneb erilistest peakanduritest ja vaheliistudest, jätkutükkidest ja riputi alaosadest. Tavalistele T-liistudele sobivad Supergrid 14T, Supergrid 24T, Deltagrid ja Deltaline. Supergrid 14T on spetsiaalselt välja töötaud lihtsustamaks paigaldamist. Paneelid asetatakse standardsele T - 15 kandekonstruktsioonile. Paneelid eriservaga profiilid tagavad selle, et kandekonstruktsioon sobib täiel määral paneelidega, muutes seeläbi lae välimuse monoliitseks. Standardne süsteem võimaldab kommunikatsioone ja valgustust väga lihtsalt ripplaega sobitada. Tugev kandekonstruktsioon tagab, et lagi näeb hea välja mitu aastat isegi siis, kui laealuseid kommunikatioone hooldatakse sageli.
Ripplagede tüübid Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kinnised ripplaed..................................................................................................................... 3 Paigaldus puidust aluskarkassile......................................................................................... 3 Vinüül pinglagi..................................................................................................................... 7 Metallripplagi.................................................................................................
•Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina
· Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina
Vahelaed Vahelagedeks nimetatakse hoone horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks. Nende ülesandeks on vastu võtta koormusi inimestest, mööblist, seadmetest, mis paiknevad korrusel, ning kanda need üle seintele, 5 postidele. Keldripealset vahelage nimetatakse keldrivahelaeks, korrustekohal paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat lage pööninguvahelaeks. Vahelagi koosneb kandvast osast (paneelid, talad) ja selle peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest. Katus Katuse ülesandeks on kaitsta hoonet sademete eest. Katus koosneb kande- (sarikad, katuslaepaneelid) ja kattetarindist e katusekattest. Katuse alla jäävat hoone ruumiosa nimetatakse pööninguks. Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed
............................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed.....................................................................................................................................6 1.6. Siseviimistlus.............................................................................................................................7 1.7. Konstruktiivne osa...................................................................................................................10 2. GRAAFILINE OSA..........................................................
Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku 1 läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega
Hoone vundamendiks nimetatakse maa-aluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa sokliks. Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne. Viimase korruse lage nimetatakse pööninguvahelaeks; keldrikorruse ja esimese korruse vahel on keldrivahelagi. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas ühest, kahest või enamast kaldpinnast. Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel.
Seda tüüpi alused on sileda pealispinnaga ja 22 mm äärtega. 5 PVC moodulhallid Vastupidavus tuulele ja lumele Konstruktsioon on disainitud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele. Hinnaküsimises tuleks eraldi mainida, kui objekti asukoht on meretuultele avatud (näiteks sadamas vms.) Ankurdamine Halli kandekonstruktsioon tuleb ankurdada asfaldisse või betoonvundamenti. Konstruktsioonelemendid Keevitatud terasest diagonaalsõrestik, kuumtsingitud, tsingi kiht min.70 mikronit. PVC-kate Vastupidav, 900 gr/m2 PVC-kattekihiga polüesterkangas, tüüp PMH 922 PES. Sellise materjali 5 cm laiuse riba tõmbetugevus on 400 kg. Valgustus Standardpakkumine ei sisalda valgustuselemente. Tellides valge kattematerjali katuseks, on 75% päevavalgust hallis garanteeritud. Küte ja ventilatsioon
1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. 15 Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada
AEROC Element seina fikseerimiseks olemasoleva seinaga kasuta alumiiniumvarrast, mis löö seina 45° nurga all. Ehituskaar 4/81 57 Kanna liim plaadirea pealispinnale. Sae vaheseina plaat pooleks. Teist rida alusta pooliku plaadiga ja rihi loodi abil paika. Jätka ladumist täisplaatidega. Ukseava ülaserva tee plaatide toetamiseks laudraam. Puhasta liimitav seina pind lahtisest tolmust. Kanna liim raami kõrval olevale seinaosale. Sae vajaliku mõõduga plaadid ja moodusta nendest ukse kohale sillus. Rihi plaadid hoolikalt paika. Jäta sein kuivama. Puitraam eemalda enne ukse paigaldust. Viimase rea plaadid sae 2-3 cm madalamad, et lae ja seina vahele tekiks elastne vuuk. Paigalda viimane plokirida ja fikseeri sein kiiludega lae ja plokkide vahel. Täida lae ja seina vaheline pilu montaazivahuga. Jäta vaht kuivama ja seejärel lõika noaga ülearune osa ära. Ehituskaar 4/81 58 Paranda plaatide äralöögid ja muljumised AEROCi parandusseguga.
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
Meisli tagatahu ja töödeldava pinna vahelist nurka nimetatakse taganurgaks - . Kiilu külgede vahele jäävat nurka nimetatakse teritusnurgaks - . Esinurk - jääb esitahu ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahele. Lõikenurk - jääb esitahu ja lõiketasapinna vahele (joon. 79c ). Mida väiksem on teritusnurk, seda vähem jõudu on lõikamiseks vaja rakendada. Seepärast valitakse teritusnurk olenevalt töödeldava materjali kõvadusest ja tugevusest. Mida kõvem ja hapram on metall, seda suurem peab olema meisli teritusnurk. Malmi ja pronksi raiumisel võetakse teritusnurk 700, keskmise kõvadusega teraste korral 600, vase ja messingu puhul 450, alumiiniumi ja tsingi korral 350. Raiumise tootlikkus ja kvaliteet sõltuvad vasaraga hoovõtu viisist ja löögist. Hoovõtt võib toimuda käerandmest, küünarnukist või õlast. Randmest hoovõtu puhul saadakse löök käerandme liikumise jõul (joon. 78a). Niisugust lööki kasutatakse kergel tööl
5. Kokkusobitamine (liitmine) - Puitmaterjali külg ja mõlemad servad hööveldatakse sirgeteks pindadeks (riht)höövelpingil. 6. Tasapinnaline paksushööveldamine - Materjal hööveldatakse ühepaksuseks pöörleva freesiga paksushöövelpingis. 7. Mõõtusaagimine - Detail saetakse ettenähtud laius- ja pikkusmõõtu ketassaega. 8. Kujusaagimine - Vormitakse kumeraid esemeid saagimise abil. Siin kasutatakse lintsaagi. 9. Freesimine - Töödeldavale materjalile antakse soovitud profiil. Töötlemine sooritatakse alumise- või ülemise spindliasetusega freespingil eriliste freeside või ketasfreeside abil. 10. Profiillaudade hööveldamine - Toodetakse soovitud profiilifa laudu. Kuju hö10veldamine toimub mitmeteralises höövelpingis, kus toimub tasapinnaline hööveldamine ja servade freesimine. 11. Soonte freesimine- Lauamaterjali või plaatidesse tehakse erikujulisi sooni. Töötlemine toimub üla- või alafreespingil eriliste freeside või ketasfreeside abil. 12
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
analoogsed mehaaniliste liidetega talade korral vaadeldutega. MASSIIVSED ELEMENDID Kui väiksemates puitehitistes piisab näiteks karkassi jäigestamiseks postidele kinnitatavast plaatmaterjalist ja vahelaes paiknevad talad suhteliselt hõredalt, siis suuremates ehitistes on vaja massiivsemaid ja jäigemaid plaate. Massiivelemendiks sobib näiteks spoonliimpuit ja mitmesugused laudadest või prussidest koostatud plaadid. TALAD Lihttalad silded kuni 30 m Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest. Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine. Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur. Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Liittalad
klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel. Joonkeevituse puhul surutakse keevitatavad detailid kokku pöörlevate elektroodide (rullide) abil millest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub
töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja tugevus juhtisid inimest teda kasutama ehitusmaterjalina, eriti sellega, et juba puu tüvi ise moodustab valmis kandekonstruktsiooni tala ja posti. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena. Postid võivad olla koormatud kas ainult survejõuga või survejõu ja paindemomendiga (ekstsentriline surve)
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
· Ribakleepega (liim on ribade kaupa) · Punktkleepega (liim on üksikute laikudena) Osalise kleepega ruberoidil all saab veeaur vabalt liikuda ja pindruberoidi alla ei teki katuse soojenemisel aurukotte. Plaatruberoid Tehakse paksemast ruberoidist, tükeldatakse mitmesuguse kujuga plaatideks (enamasti 1000 mm pikkused ,,kammikujulised"). Valmistatakse kummibituumeni baasil, puistekihiks värviline kivipuru. Kasutatakse enamasti tiheda roovitusega kaldkatuse katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusel. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega (tuleb enne paigaldamit eemaldada). Kiud-bituumenplaadid 15 Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest ja mineraalpulbrist. Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa)
.................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5
Energiat tarbitakse sellest, millel klemmipinge kõrgem. Traktori mootori töötamise ajal tarbitakse energiat generaatorist ja muul ajal akust. Akusse salvestatud energiat tarbitakse veel mootori käivitamise ajal ja siis, kui generaatori klemmipinge mingil põhjusel on aku omast väiksem. Akusse saab salvestada teatud kindla koguse elektrienergiat, mille hulk sõltub aku elemendi plaatide tehnilisest seisukorrast ja pindalast. Kui aku kasutuse käigus plaadid kattuvad pliisulfaadiga ja elektrolüüdi tihedus väheneb, toimub aku tühjenemine. Laadimise ajal pliisulfaat laguneb ja sulfaatioon läheb elektrolüüti tagasi, tihedus elektrolüüdil suureneb. Laetud akus elektrolüüdi tihedus on 1280 kg/m³. Tiheduse mõõtmise järgi saab otsustada aku laetust. Täislaetud kuueelemendilisel aku klemmipinge on 12,6 V. Kui klemmipinge alaneb 12 Vni on aku juba pooltühi. Kasutatakse vedela elektrolüüdiga ja geelelektrolüüdiga akusid.
............ 38 3.8. Puidu kuivatamine ............. 39 3.9. Puidust ehitusmaterjalid ............. 41 4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist ............. 46 4.2. Malmid ............. 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1
klombitud välisservaga paekive. Vooderdamine dolomiitplaatidega. Põhiliseks voodriplaadiks Eestis on dolomiitplaadid, mida toodetakse Saaremaa dolomiidikarjääridest. Plaatide põhimõõtmed on 20x40 cm ja paksus 2,5 . . .3 cm. Voodriplaate saab toota ka muudest kivimitest, näiteks graniidist, marmorist jne. Plaadid kinnitatakse seinale metallankrutega tavaliselt pärast põhimüüritise ladumist. Plaadid ankurdatakse seinale kinnitatud püstvarraste või seina sisse kinnitatud ankrute külge. Püstvarraste kinnitamiseks müüritakse rõhtvuukidesse vastavad klambrid vahekaugusega püstsuunas 50 . . . 60 cm. Klambrid peavad asuma rangelt ühel vertikaaljoonel. Pärast seina põhimüüritise valmimist torgatakse klambrite väljaulatuvatest aasadest läbi püstvarras, mille külge ankurdatakse plaadid nn. libisevate ankrutega. Püstvarraste vahekaugus oleneb plaatide mõõtmetest ja on 30 . .
maandavad koormuse. tuulekoormusest on väga Välissein töötab Vahelae töötamise skeem väikesed. Praktilistes horisontaalkoormusele hor.koormusele. joonis. Pinged arvutustes võib vahelae plaadina, mis on kontuuril laes hor.koormusest. Lae lugeda absoluutselt jäigaks. toetatud. Skeem 8.5 Kuna töötamine põikjõule. Skeem Summaarne tuulekoormus põikseinte vahe on tavaliselt 8.9 Lagi peab olema W=w*l jaotub kõigi suurem kui korruse kõrgus, konstrueeritud põikseinte vahel võrdeliselt vaadeldakse välisseina horisontaalsuunas talana, nende jäikusele. töötavana paindele lühema skeem 8.10 ning lagi tuleb Jäikustsenter on punkt, mille külje suunas. Sellisel juhul armeerida, skeem 8.11 Samuti läbimisel ei pane koormus
aluspindade tasandamiseks (nt puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid, kaminad) plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks. Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi. Kulunorm:3-4kg/m² Kuivamisaeg: 4-8 tundi Pakend 15 kg 3. Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni
............................ 5 1.1.2. Materjalide omadused .................................................................................................................. 6 1.2. Metalsed materjalid ........................................................................................................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid......................................
liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. Joonis 13. Skemaatiline keevitusasendite tähistamine Tabel 3. Keevitusasendite tähistamine [2:27] > 15. Kaitsegaaside valik ja mõju MIG/MAG keevitusele. Keevisliite tsoonid: 1 - põhimetall (põhimaterjal) - keevitatav metall või materjal; 2 - keevismetall 3 - segunemistsoon e. legeerimistsoon - keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 - sulamisjoon 5 - termomõju tsoon (HAZ) - põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 - termomõju ala 7 - keevitustsoon - keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli
teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 9)Elastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid, puit. 10)Plastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plasted materjalid on hästi vormitavad. Püsiva plastsusega on nt. vask, alumiinium. 11)Haprus-mtrjli omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid on kivimaterjalid ja malm. 4.Puidu omadused-niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid 1)Positiivsed: väike tihedus, küllalt suur tugevus, väike soojajuhtivus, väga hõlbus töötlemine, sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav. 3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
