kehtestatud vaesuspiirist allpool. Kuninglikule Dlamini hõimule on kättesaadavad läänelik luksus ja reisimine. Haldusjaotus Svaasimaa jaguneb 4 ringkonnaks: Hhohho ringkond (1), Lubombo ringkond (2), Manzini ringkond (3), Shiselweni ringkond (4). Pildid Svaasimaa vapp Svaasimaa Svaasimaa lipp Kokkuvõte Svaasimaa on väike riik Lõuna- Aafrikas, mille majandus areneb. Svaasimaa on jaotatud neljaks ringkonnaks. Seal on vähe kuritegevust ning haridus on kohustuslik. Svaasimaa on kuningriik.
Nauru Asub Vaikses ookeanis. Pindala 21,30 km². Nauru on maailmas kolmas kõige väiksem riik. Rahvuskeel on nauru keel, ametliku keelena kasutatakse inglise keelt. Rahvaarv 9322 (2011) Iseseisvus 1968 ja on parlamentaarne vabariik. Naurul on kasutuses Austraalia dollar. Ametlikult linnu riigis ei ole, ning puudub ka pealinn. Nauru on jaotatud 14 ringkonnaks. Asustus on põhiliselt ranna ääres ning on hajutatud väikeasulateks. Naurul on üks lennuväli, mille maandumisraja pikkus on umbes 2 km. Majandus Nauru peamine tulu tuli fosforiidi kaevandamisest, nüüd kui fosforiidi varud on otsa saanud on riik suurtes hädades. Nauru president Marcus Stephen SKT 5000 USD Elatakse kalakasvatusest ja kookospalmi kasvatamisest.
Rahvastik Linna ja maa rahvastik Asukoht Portugal on riik Lõuna Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Euroopas Pürenee poolsaare Teine tase lääneosas. Portugal piirneb Kolmas tase idast ja põhjast Hispaaniaga. Neljas tase Tal on pikk merepiir Atlandi Viies tase ookeaniga Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks Ajalugu Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek Portugali ajalugu mõjutab Teine tase tema kultuuri: arhitektuuri Kolmas tase iseloomustavad moori ja Neljas tase idamaa mõjud
Eurostat. Vanalinn kuulub 1994. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tema Pindala on: 2586 km² Geograafilised koordinaadid on: 49°37 N, 06°8 E. Rahvaarv on umbes : 474 400 (2006) Rahvastiku tihedus umbes : 181 in/km² SKT elaniku kohta on: 69961 USD (2004) Ajavöönd on KeskEuroopa aeg see tähendab et Tallinnas on kellanäit tundaega ees. Luksemburg on jaotatud kolmeks ringkonnaks: 1. Diekirchi ringkond 2. Grevenmacheri ringkond 3. Luxembourgi ringkond Ringkonnad jaotuvad omakorda kantoniteks: Diekirchi ringkond Clervaux' kanton 2. Diekirchi kanton 3. Redange'i kanton 9. Viandeni kanton 11. Wiltz 12. Grevenmacheri ringkond Echternachi kanton 4. Grevenmacheri kanton 6. Remichi kanton 10. Luxembourgi ringkond Capelleni kanton 1. EschsurAlzette'i kanton 5. Luxembourgi kanton 7.
MALI ANNE-MAI ÜLDANDMED · Pealinn- Bamako · Riigikeel- Prantsuse · Pindala- 1 240 000 km2 · Rahvaarv- 14 517 176 (2009) · President- Ibrahim Boubacar Keïta · Iseseisvus- 22.september 1960 · Rahaühk- Kesk-Aafrika frank HALDUSJAOTUS Halduslikult jaguneb riik kaheksaks piirkonnaks ja üheks ringkonnaks: · Gao piirkond · Kayesi piirkond · Kidali piirkond · Koulikoro piirknd · Mopti piirkond · Ségou piirkond · Sikasso piirkond · Tombouctou piirkond · Bamako ringkond RAHVASTIK · Üle 90% elanikkonnast on koondunud riigi lõunaossa · 2007
aastani maailma ainuke hinduistlik riik. põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid. Nepaal oli 1951. aastani välismaailmast absoluutselt isoleeritud Kaart Nepaali jagunemine Clic k to Sec edit M ond Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, leve aster mis omakorda jagunevad 75 l text T hird styl maakonnaks. Ringkonnad on l e ve es l rühmitatud viieks Four th leve arenduspiirkonnaks
osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes. Toetajaliige on Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele. Auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik. Koosseis 2012 .a juulikuu seisuga on Naiskodukaitses üle Eesti 1768 liiget. Jaguneb 15-ks ringkonnaks ning ringkonnad jagunevad veel eraldi jaoskondadeks. Ringkonnad: Alutaguse, Jõgeva, Harju, Lääne, Järva, Põlva, Rapla, Pärnumaa, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ning Võru ringkond Erialad Meditsiinigrupp Toitlustusgrupp Side-ja staabigrupp Avalike suhete grupp Spordigrupp Kultuurigrupp Formeerimisgrupp Noortejuhtide grupp Pildid Tänan kuulamast!
House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa Venemaa rahvaarv on 142 miljonit Rahaks on rublad. Pealinnaks Moskva Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): 21 vabariigiks 9 kraiks 2 keskalluvusega linnaks 1 autonoomseks oblastiks 4 autonoomseks ringkonnaks 46 oblastiks Rahvad ja religioon Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Vene köök Vene kulinaaria on väga rikas nii toiduainete
Hümn - "Lietuva, tvyne ms" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiska giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad
Second level Reformid Joseph II ajal Third level Fourth level Fifth level · Inkvisitsioon kaotati ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuriteod. Juutide topeltmaksustamine lõpetati. · Keelas piinamise ja kaotas surmanuhtluse · Seitsmeaastane koolikohustus + rajati palju rahvakoole · Jagas riigi kümmekonnaks ringkonnaks · Riigikeelena hakati kasutama saksa keelt · Maksukohustus aadlikele ja vaimulikkonnale Click to edit Master text styles Second level Reformide tagajärjed Third level Fourth level Fifth level · Ungarlasi ärritas rahvussümboli(kaitsepühak Stepheni
3.http://et.wikipedia.org/wiki/Mali 4.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Mali.svg 5.Maailma atlas 2003 eesti entsüklopeediakirjastus Mali Mali on riik Lääne-Aafrikas. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Asustus on koondunud riigi lõunaossa, Nigeri ja Senegali jõe lähedusse.Mali on suuruselt maailmas 24-ndal kohal peale Angolat. Riigi suurus on võrreldav USA osariigi Texase suurusega. Halduslikult jaguneb riik 8 piirkonnaks ja 1 ringkonnaks: 1.Gao piirkond 2.Kayes piirkond 3.Kidali piirkond 4.Koulikoro piirkond 5.Mopti piirkond 6.Segou piirkond 7.Sikasso piirkond 8.Tombouctou (Timbuktu) piirkond 9.Bamako ringkond Mali riigi- ja rahvuslipu eeskujuks on võetud Prantsusmaa lipp, mis on kujundatudpanaafrika värvides. Lipp võeti ametlikult kasutusele 1.märtsil 1961. Rohe- kolla-punane trikoloor väljendab Aafrika ühtsust.Roheline kujutab lootust ja loodust,
saksa keel. · Inglise keelt mõistetakse pea igal pool. Väike küla mägedes Asukoht · Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike riik, mis külgneb Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaaga. · Luksemburg on peamiselt mägine metsaga kaetud maa. · Luksemburgis on ookeaniline kliima, mida iseloomustab suur sademete hulk, eriti suve lõpus. · Põhjas kõrguvad Ardenni mäed, idas voolab Reini lisajögi. · Luksemburg jaguneb 3 ringkonnaks ja 12 kantoniks. · On tuntud Euroopas oma raadio- ja televisioonijaamadega (Radio Luxembourg, RTL Group). · Kim Jong-Il'i $4 miljardi dollari suurune salajane konto on Luksemburgi pankades. Ajaloost · L. on olnud paljude riikide ja valitsuste võimu all · 10. sajandist on ta olnud vähemalt eraldiseisev poliitiline üksus. · Esimese Maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa Luksemburgi seejuures oli neil lubatud iseseisvus ja
riikide liit. (Euroopa Liit, Sõltumatute Riikide Ühendus - SRÜ) Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on üldised: kehtestada ei tohi põhjendamata valimispiiranguid 2. Valimised on vabad 3. Valimised on ühetaolised e. võrdsed 4. Valimised on otsesed 5. Valimised on salajased 6. Valimised on regulaarsed Peamised valimisüsteemid: Majoritaarne valimissüsteem – riik jagatakse valimistel nii mitmeks ringkonnaks, kui on kohti parlamendis, valituks osutub kandidaat, kes sai oma ringkonnas kõige enam hääli ning teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia, Kanada) Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus
2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast Rahvaarv: 511,840 (2011) 2000a. seisuga) Tihedus: 194.1 in/km 2 HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34. Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) Jaguneb 3 ringkonnaks ja 12 kantoniks. Luksemburg on tuntud Euroopas oma raadio- ja televisioonijaamadega (Radio Luxembourg, RTL Group). Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike riik, mis külgneb Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaaga, Luksemburg on peamiselt mägine metsaga kaetud maa. Luksemburgis on ookeaniline kliima, mida iseloomustab suur sademete hulk, eriti suve lõpus. Luksemburg on oma pika ajaloo jooksul olnud paljude riikide ja valitsuste võimu all, kuid alates 10
Tuneesia sai iseseisvaks riigiks alles 1956. aastal, mil tollane president Habib Bourguiba rajas üheparteilise riigi, mida ta valitses 31 aastat. Tuneesia pealinn on Tunis, riigi pindala on 163 610 km2 ning seal elab 2009. aasta andmetel 10,4 miljonit inimest. Tuneesia riigi riigikord on presidentaalne vabariik. Sealseks rahaühikuks on dinaar. Riik saavutas iseseisvuse 20. märtsil 1956. Riik jaguneb 26 kubernerkonnaks, kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad valdadeks. Araabia keel on riigikeel, kuid räägitakse ka palju prantsuse keelt. Riigilipp ja vapp : alumine on Tuneesia riigilipp kuni 1831. aastani. Ülemine on praegune lipp ning nende kõrval asub Tuneesia riigi vapp. nafta fosforiit, rauamaak plii-, tsingi-, hõbeda-, elavhõbedamaak maagaas Tuneesia lõuna- ja lääneosas leidub naftat. Riigi läänealadel kaevandatakse fosforiiti ja rauamaaki
saadikuid. (Moodustatakse 1 mandaadilised valimisringkonnad. Vidab see, kes saab kige rohkem hli.) 2) Hbriidne - igal valijal on 2 hlt. 1 hl antakse majoritaalsuse phimttel vastavas regioonis, 2 hle antakse proportsionaalsuse phimttel leriiglise valimisnimekirja kandidaadile. 3) Proportsionaalne - vrdelised valimised, vrdeliselt vastavas ringkonnas kogutud hlte arvudele, omandavad mandaate vrdeliselt kogutud hlte arvdele. (Eestis jagataks 12 ringkonnaks, modustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad). Jagamisele lhevad 3 liiki mandaadid. Isiku mandaat - selle saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi hli. Kvood - valijahlte piirmr. Ringkonna mandaat - ringkonna mandaat jagatakse lahtise nimkirja alusel. Valimispnnis - minimaalne hlte %, mida erakond vaja parlamenti psemiseks. Valimiste 4 perioodi Ettevalmistav periood - valimiskomisjon tegeleb sellega ja kontrollib, kes kandidaatidest on reganud.
ümbritseb Atlandi ookean. Koodrinaatidega 38°46N 9°9W. 2.ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Rahvaarv: 10,707,924 Pindala: 92 391 km² Elanike tihedus: 112 in/km² Raha ühik: Euro Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Ajavöönd: suvel UTC+1, talvel UTC0 Haldusjaotus: 18 ringkonnaks-Lissabon,Leiria, Santarém, Setúbal, Beja, Faro, Évora, Portalegre, Castelo Branco, Guarda, Coimbra, Aveiro, Viseu, Bragança, Vila Reali, Porto, Braga, Viana do Castelo ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira) Etnilised grupid: 96.87% portugallased ja 3.13% legaalsed immigrandid Usundid: Rooma-Katoliku 84.5%, muud kristlike religioonide usku 2,2%, teised 0,3%, teadmata 9%, mitte ükski 3,9% Keeled: portugali , miranda Kliima: vahemereline; niiske ja soe talv, kuiv ja palav suvi
on vürstiperekonna residents.(http://en.wikipedia.org/wiki/Liechtenstein ) Liectensteini riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on vürst. Praegu valitseb Hans Adam II. Seadusandlik võim kuulub vürstile ja Maapäevale. Maapäeva kuulub 15 liiget ja ta valitakse neljaks aastaks. Täidesaatev võim kuulub 5-liikmelisele valitsusele. 1938.aastani elasid Liechtensteini vürstid Viinis. Halduslikult jaotatakse Liectenstein kaheks ringkonnaks: Oberlandiks ja Unterlandiks. Omavalitsusi (Gemeinde) on 11. Omavalitsused koosnevad tavaliselt ühest linnast. (EE). Liechtenstein on kahekordselt maismaaga ümbritsetud riik (riik, mille naabritel puudub samuti merepiir). Riigi pinnamood on mägine, kõrgeim mäetipp on Grauzpitz (2599 m). Tänu valitsevatele lõunatuultele on kliima pehme. Majanduses on valdav teadusmahukas suund. Registreeritud firmasid on rohkem kui riigis elanikke
2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus. Lesotho katab 30 355 ruutkilomeetrise ala. See on ainus iseseisev riik maailmas, mis asetseb täielikult kõrgemal, kui 1000 meetrit merepinnast. Riigi madalaim punkt on 1400 meetrit merepinnast, seega kõrgeim maailmas. Üle 80% riigist asub kõrgemal kui 1800 meetrit merepinnast. Lesotho on lõunapoolseim merepiirita riik. Ümbritsetud täielikult Lõuna- Aafrikast. 2.1. Haldusjaotus Riik jaguneb 10 ringkonnaks: Berea ringkond Butha-Buthe ringkond Leribe ringkond Mafetengi ringkond Maseru ringkond Mohale's Hoeki ringkond Mokhotlongi ringkond Qacha's Neki ringkond Quthingi ringkond Thaba Tseka ringkond Riigi pealinn on Maseru. 2.2. Kliima Valitseb mandriline lähistroopiline kliima, mis maapinna kõrguse tõttu on suhteliselt karm. Keskmine temperatuur jaanuaris on 25 ja juulis 15°C
mägede turismipiirkondades jooogivett, et vähendada taarakoguseid. Uus-Meremaal Auklandi haiglas suri (11.01.2008.a.) 88aastasena infarkti esimesena maailma kõrgeima mäetipu Dzomolungma vallutanud Sir Edmund Hillary. Uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali serpa Tenzing Norgay jõudsid teadaolevalt esimestena 8850 meetri kõrguse Dzomolungma tippu 29. mail 1953. aastal. Hillary oli siis 33- ja Norgay 34aastane. Haldusjaotus Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 75 maakonnaks. Ringkonnad on rühmitatud viieks arenduspiirkonnaks. RAHVASTIK Rahvastiku keskmine tihedus on 172in/km2, rahvastik ja asulastik on koondunud peamiselt Teraisse (48%) ja keskmäestikualale (44%), kus on viljakaimad mullad ja maaviljeluseks sobiv pinnamood. Nepalis on 36 linna ja umbes 4000küla. Kuigi viimasel 20-30 aastal on linnastumine
Korea, Hiina ja Venemaa. on Põhiseadus (Kenpo), Pealinnaks on Tokyo mis kehtestati 1947. a. Jaapani Fukushima pärast II Maailmasõda. tuumaelektrijõujaama reaktorid Tokyot raputas hiljuti süttisid paisates õhku radioaktiivsust maavärin,sellepärast kuumenesid Jordaania Jordaania on riik Läh is- Riigikeel on Araabia Idas. keel territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond,Lõuna- piirkond, Põhjapiirkond ja Idapiirkond Pealinn on Ammn Kambodza Kambodza on riik Kagu- Riigikeel on Khmeeri Aasias Indohiina keel poolsaarel. Kambodza piirneb läänest Tai, põhjast Laose , idast Vietnami ja lõunast Tai lahega Pealinn on Phnom Penh Kas ahs tan Kasahstan on Kasahstanis asuvad maailma ühed suuremad uraani, kroomi, merepiirita riik Sise- plii, tsingi ja mangaani varud, Aasias
RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 RIIGIKORD: Presidentaalne Vabariik PRESIDENT: Dimitri Medvedev PEAMINISTER: Vladimir Putin RAHAÜHIK: Vene rubla (RUB) TIPPDOMEEN: .ru TELEFONIKOOD: 7 RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 VENEMAAL HALDUSJAOTUS Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks VENEMAA RAHVASTIK Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 147 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis
● Rahvastiku tihedus: 70,5 in/km² ● Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ● SKT: 36,04 miljardit (2011) USD Geograafiline asend Jordaania asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas Araabia poolsaare loodeosas, 29. ja 33. põhjalaiuse vahel. Kagust ümbritseb Saudi-Araabia, idast Iraak, põhjast Süüria, läänest Palestiina ning Iisrael. Edelas on väga lühike piir Egiptusega ning väga lühike merepiir Punase mere Aqaba lahega. Kogu Jordaania territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond (‘Ammān), Lõunapiirkond (Al-‘Aqabah sadam), Põhjapiirkond (Irbid) ja Idapiirkond (Azraq). Maismaapiiri pikkus on 1635 km, merepiiri on ainult 26 km. Looduslikud tingimused ● Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes Jordani jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa keskosa on mägine. Idapool on tegemist ulatusliku kõrbe alaga. Suurim neist on Süüria kõrb. ● Surnumere ümbrus paikneb allpool merepinda, sealne
Kehtestati seitsmeaastane koolikohustus, mille tagamiseks rajati rahvakoole üle terve maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikelt alustelt. Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlile ja vaimulikkonnale. 1785. aastaks kaotati riigis pärisorjus ning teorendilt mindi üle raharendile. Valgustatud valitsejana lähtus Joseph II ühtsusriigi põhimõtetest. Ajaloolisi piire eirates jagati Austria kümmekonnaks ringkonnaks. Senini riigikeelena püsinud ladina keel asendati kogu riigis saksa keelega. Kõige suuremat vastuseisu kohtasid Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli - kaitsepühaku kuningas Stepheni krooni üleviimine Viini. Mässulised belglased kuulutasid end Austriast lahkulöönuks. Joseph II vähene tähelepani keisririigi asjadele süvendas lõhet Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel. 18
Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. Lääne-Berliinile jäi eristaatus. SDV Riik eksisteeris alates 7. oktooberist 1949 kuni 3. oktoobrini 1990 . Pealinn- Berliin Pindala- 108 179 km² Rahvaarv- 16,35 miljonit (jaanuar 1990) Rahaühik- Saksa DV mark Riigikord- demokraatlik vabariik Riik piirnes põhjas Läänemerega, läänes Saksa Liitvabariigiga, idas Poolaga ja lõunas Tsehhoslovakkiaga. Saksa DV jagunes halduslikult 14 ringkonnaks. Üle 99% rahvastikust olid sakslased. Kõige tihedam oli asustus riigi lõunaosas (keskmiselt 200 in. km. kohta). Kolmveerand rahvastikust elas linnades. Suurimad linnad peale Berliini olid Leipzig, Dresen, Karl-Marx-Stadt, Magdeburg, Halle, Rostock ja Erfurt. Loomulik iive oli väike, sest pärast II maailmasõda ei olnud rahvaarv suurenenud. SDV lipp SDV vapp punane osa on SDV Majandus 1945
ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa Iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. 2.Riik. Haldusjaotus Ameerika Ühendriikide osariigid Ameerika ühendriigid jaotatakse 50 osariigiks ja üheks ringkonnaks (Columbia ringkond). 1 Osariik Kood Pindala, km² Pealinn 2 Alabama AL 133950 Montgomery Alaska AK 1522595 Juneau Arizona AZ 295275 Phoenix Arkansas AR 137741 Little Rock California CA 410895 Sacramento Colorado CO 269837 Denver
Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO
elementaarsed eeldused taseme tõusuks, seda märkis ära ka ,,Eesti Spordileht", kus öeldi, et praeguses korvpallis ei tunne enam ära 3 4 aastat tagasi mängitud mängu. Mäng oli arenenud eeskätt kiiruslikult ja kombinatsioonide poolest. Areng oli ka geograafilises plaanis. Korvpall jõudis järjest enamatesse Eesti linnadesse. Ja nii muudetigi 1930. a alates Eesti meistrivõistluste süsteemi senise kolme ringkonna asemel jagati maa neljaks ringkonnaks: 1. Tallinn; 2. Lõuna-Eesti (Tartu, Valga, Võru); 3. Kesk-Eesti (Pärnu, Viljandi) ja 4. Põhja-Eesti (Narva, Rakvere). Kasvas meistrivõistlustest osavõtvate võistkondade arv, nii oli 1930. a meistrivõistlustel juba kõigis ringkondades kokku 30 võistkonda. Teises lõikes säilus võistkondade jagamine A ja B klassi (varasemas tähenduses I ja II klassi) võistkondadeks. Järgmine suurem muudatus meistrivõistlustel toimus 1933/34 hooajal
Teine fraktsioon aga asutas 1996 Nepali Kommunistliku Partei (Maoistlik), mis 1996 alustas relvastatud mässu ning millest vähehaaval sai suur poliitiline jõud. Nepali poliitiline maastik on üks maailma keerukamaid. Parteide lõhenemine on Nepalis pigem reegel kui erand. Enamikus riikliku tähtsusega küsimuses ei ole parteid suutnud kokku leppida. Pärast 2005. aastat, mil kuningas Gyanendra võimu haaras, on olukord. Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 75 maakonnaks. Ringkonnad on rühmitatud viieks arenduspiirkonnaks. Haldusjaotus ja elu Nepalis Nepali ringkonnad on: 1 Bgmat 8 Lubin 2 Bher 9 Mahkl 3 Dhavalgiri 10 Mech 4 Gad ak 11 Nryan 5 Janakpur 12 Rapti 6 6 Karn l 13 Sagarmth 7 Kos 14 Set 2006
6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias; Crassuse surm. Cicero 1.saj: ratsanike seisusest homo novus, kes optimaatide ideoloogiks. Konsulina paljastas Catilina vandenõu võimu haaramiseks riigis. Selle eest aunimetus ,,pater patriae". Crassus 1 saj: summutas Spartacuse ülestõusu. Mõjukas ja rikas. Pompeius sai 67 eKr rahvakoosolekult erivolitused võitluseks piraatidega, milles oli edukas, kuna jagas Vahemere 30 ringkonnaks ja tegutses koordineeritult. Seejärel sai väejuhatajaks võitluses Mithridatesega, kes oli alustanud uut sõda Rooma vastu. Üliedukas retk itta, mille jooksul alistas Mithridatese, Seleukiidide riigi ja Juudamaa. Kaks uut Rooma provintsi ja mitmeid vasalle (Armeenia ja Juuda). 62 eKr naasis Roomase. Caesar 1.saj: patriitsisuguvõsast, poliitikasse tuli populaarina, 63 eKr valiti pontifex maximuseks. I triumviraat: nii Caesar kui Pompeius olid senatiga vastuolus, mistõttu Caesari vahendusel
.. Põhjaosariigid ei ole sellega nõus! · Vaidlused kongressis: lõuna kaotab seal viimase mõjuvõimu 1865 a. detsembris · Kongressi otsused dets 1865-juuli 1866: põhiseaduse lisad 13. Ja 14. , mis keelustasid orjuse ja sunnitöö USA aladel ja neegrid on USA kodanikud (kellele kuulub hääleõigus) · 1866 kongressi valimised võidavad radikaalvabariiklased: · Reconstruction Act: lõuna jagamine viieks sõjaliseks ringkonnaks (va Tennessee) ... seejärel lõunas jänkide sõjaline järelevalvereziim 1867-1877 · Meesneegritele antakse valimisõigus ja võimalus töötada riigiametnikuna · Takistava kirjaoskamatuse likvideerimiseks asutatakse koole · Lõunasse saabub hulgaliselt põhjast sisserändajaid: seiklejatest ,,pambumehed", õpetajad jne. · Jätkub 1865 alanud konflikt presidendi ja kongressi vahel: ... A.Johnson proovitakse tagandada 1867-1868: kongress kaotab
majanduskeskus. 1872. aastal avati Tky ja Yokohama vahel Jaapani esimene raudtee. 1972. aastal kaotati linnas trammi- ja trolliliiklus ning avati Yokohama metroo. Linna peaspalliklubi on Yokohama BayStars. Tugevamad jalgpalliklubid on Yokohama F. Marinos ja Yokohama FC. 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalkohtumine peeti linna Nissani staadionil. See on suurima mahutavusega staadion Jaapanis (72 327 istekohta). Yokohama jaguneb 18 ringkonnaks: · Aoba-ku () · Asahi-ku () · Hodogaya-ku () · Isogo-ku () · Izumi-ku () · Kanagawa-ku () · Kanazawa-ku () · Khoku-ku () · Knan-ku ()
teatada Esindajatekojale. 4)Kummagi komisjoni mitteametlik liige ei saa kahe aasta jooksul, peale mainitud ametist lahkumist, olla määratud või valitud Peaassamblee liikmeks. Tšatami saartest 14.Valimisringkond ja valimised Tšatami saartel. – 1)Tšatami saare territoorium lülitatakse Litteltoni valimisringkonda. Seejuures 1908.a.Litsentside Akti eesmärke silmas pidades jäävad mainitud saared eriliseks litsentsi ringkonnaks mainitud akti tähenduses ja ei moodusta Littletoni litsentsi ringkonna osa. 2)Mainitud saarte elanike, kellel on õigus olla registreeritud valijana Littleltoni valimisringkonnas, nimed peavad olema kantud spetsiaalsesse lisanimekirja või selle ringkonna nimekirja, mis koostatud eeskirjade kohaselt ja mis kuuluvad avaldamisele Kindral-Kuberneri Nõukogus poolt; need nimekirjad ei pea olema tingimata trükitud.
Maagaasivaru on 1,6 triljonit m3 ja naftavaru 24,4 miljardit tonni. Kanada on väga tihedates sidemetes USAga, kuhu eksporditakse suur osa naftast ja põllumajandussaadustest. SKT elaniku kohta on 32 850 USD, teenindus annab sellest 69%, tööstus 29% ja põllumajandus 2%. (2005.a.). Uus-Meremaa Uus-Meremaa on riik Okeaanias Vaikse ookeani edelaosas. Pindala 270 534 km2, rahvaarv 4 274 600 elanikku (2007.a.). Pealinn on peaaegu 200 000 elanikuga Wellington. Uus-Meremaa on jaotatud 16 ringkonnaks ja üheks territooriumiks. Riigikeelteks on inglise ja maoori keeled ja rahaühikuks Uus-Meremaa dollar. Uus-Meremaa on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarse monarhiaga riik. Riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kindralkuberner. Seadusandlik organ on ühekojaline Esindajatekoda. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Peaministri ja valitsuskabineti liikmed nimetab kindralkuberner. Korruptsiooniindeksi järgi 1. kohal.
et kui B ei osutu valituks, eelistab ta järgmiseks C-d, mitte A-d, kelle ta järjestab kolmandaks. Nende vahepealne - nn heakskiitev hääletamine st kiidetakse heaks (ollakse poolt) kolme esimese kandidaadi või ettepaneku osas 5-st, kuid mitte mingil juhul kahe viimase osas.------------ P. 6. MUUD MÕISTED Ringkonna suurus - näitab mandaatide arvu antud valimisringkonnas (NB! Mitte pindala!) Riik võidakse parlamendi valimistel jaotada kas mitmeks ühe- või mitmemandaadiliseks ringkonnaks või üheks mitmemandaadiliseks ringkonnaks. Mida suurem on ringkond, seda lähemale jõuab kohtade jaotus proportsionaalsele esindatusele (PE). Põhivalimised - valimispäeval toimuvad korralised valimised. Uued valimised - valimised, mis viiakse läbi põhivalimise tühistamise korral - kõik otsast peale koos uute kandidaatide ülesseadmisega. Kordusvalimised - viiakse läbi samade kandidaatidega, kui hääletustulemused tühistati protseduuri
valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks on kohus. Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". 6 Aníbal Cavaco Silva Aníbal António Cavaco Silva (sündis 15. juuli 1939 Portugalis Algarve piirkonnas Boliqueimes) on Portugali Vabariigi peaminister 19851995 ja president alates 9
majoritaarne ehk ühemandaadiline (single-member districts) valimissüsteem (Gitelson jt, 1996, lk. 132; Patterson, 2008, p. 221). See tähendab, et ringkonnas saab valituks vaid see, kes saavutab suhtelise häälteenamuse ehk võtab valimistelt kõige rohkem hääli mõnel juhul on vajalik ka absoluutne (s.t. vähemalt 50%) häälteenamus (Gitelson jt, 1996, lk. 133). Seega on Esindajatekoja valimiste puhul jaotatud kogu riigi territoorium 435 (nii palju kui on kohti alamkojas) ringkonnaks, kust igaühest valib rahvas oma esindaja (Patterson, 2008, p. 221). Selle tulemusel ongi võimuvõitlusest välja tõrjutud väiksemad parteid, kes ei suuda tagada suhtelist häälteenamust mitte üheski ringkonnas. Seda, kes kandideerib ringkonnas valimistel, otsustas ajalooliselt partei oma eritasandilistes organisatsioonides kandidatuuri esitamisega (nomination). Läbi aegade aga on suudetud
koostööd ei tahetud teha. Eesti suhted Rootsiga: Eesti otsis abi Rootsilt, kõneldi pidevalt heast Rootsi ajast. Rootsiga olid olemas majanduslikud suhted, olid kultuurilised sidemed- peeti kontserte ja üritus. Kuid Rootsi oli neutraalne riik ning ei soovinud teha poliitilist koostööd. Gustav V külastas Eestit, näitas et rahvas peetis Rootsit eriliseks- murdsid läbi politsei barjääri, et lähemalt näha Rootsi kuningat. Eesti suhted Poolaga: Eesti pidas Poolat oluliseks sõjaväe ringkonnaks. Mitmed Eesti kindralid arvasid, et Poola kui kõige suurem Ida-Euroopa riik, suurima sõjaväega ja tööstusega on võimeline tagasilööma NSVL rünnakut. Kuid Poola oli kui kahe tule vahel, nii NSVL kui ka Saksamaa ohustas Poolat. Eesti ja Poola pigem konkureerisid omavahel, sest mõlemad tegelevad põllumajandusega ning ei teinud koostööd. Sõprus ja koostöö Varssavi külaskäigul jäi ainult sõnadeks. Eesti suhted Saksamaaga: Saksamaa ei suhtunud Eestisse hästi. Hiljem tehti
järjest rohkem jõustruktuuridele ja niimoodi jätkates jõuab Eesti Vabariik välja militaarse diktatuurini. Sooviti kaitseolukorra reziimi kaotamist - kui seda ei tehta, siis opositsioon boikoteerib rahvuskogu valimisi. Päts ise ei vastanud märgukirjale millegi muuga, kui raadiointervjuus taunis neid inimesi, kes viis meie probleeme välismaale. Mingeid järele andmisi ei tehtud. Rahvuskogu valimisid toimusi täiesti uue valimissüsteemi järgi. Eesti muudeti 80 ringkonnaks. Kuna opositsioon bokoteeris, siis terves 50 ringkonnas esitati ainult 1 kandidaat - seltskondlik komitee esitas oma kandidaadi. Seltskondlikes komiteedes juhtiv koht isamaaliitlastel. Neis 50 ringkonnas valimisi ei toimunud, sest seal loeti see üks kandidaat kohe valituks. Üldiselt rahvuskogu I koosseis sai ülimalt kuulekas valitsusele. Teine koda komplekteeriti 1937 - 10 inimest määras Päts, ülejäänud valiti kutsekodade
korraldusi: kehtestas piirangud vahaküünalde arvule, mida võis ühe missa ajal põletada; nõudis korduvkasutusega klappkirstude kasutuselevõttu jms. Tüüpilise valgustatud valitsejana tegeles ka Joseph II valitsemise viimase kui pisiasjaga. Nii kuulus keisri toimetamiste hulka ka näiteks sebra toomise korraldamine Schönbrunni loomaaeda. Valgustatud valitsejana lähtus ka Joseph II unitaarriikluse põhimõtetest. Riik jagati ajaloolisi piire eirates 13 ringkonnaks. 1784 asendati riigikeelena püsinud ladina keel kogu riigis saksa keelega. Saksakeelsena alustas ka tööd samal aastal asutatud Lvivi (Lemberg) ülikool. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli kaitsepühak Stephani krooni üleviimine Budast Viini. Mässulised belglased kuulutasid end jaanuaris 1790 Austriast lahkulöönuks. Joseph II vähene tähelepanu keisririigi
ja kalapüügikohti ning küttisid nende metsades, hävitades röövellikult metsloomi. Kuigi 18.sajandi esimesel poolel pöörati mansid ametlikult ristiusku, on nad siiski oma usundi osalt tänapäevani säilitanud. Ristiusk on rohkem mõju avaldanud nende asuala lõunaosas, kuna põhjaaladel on olnud selle mõju väike. 1930. aastal moodustati Handi-Mansi rahvusringkond, mis 1977. aastal nimetati ümber Handi-Mansi autonoomseks ringkonnaks. Nõukogude ajal asustati enamik mansisid väikestest asulatest suurtesse küladesse. Nad kisti eemale oma kalapüügi- ja jahipiirkondadest, toimus traditsioonilise rahvakultuuri allakäik ning külades tekkis tööpuudus. 1960. aastatest alates toodetakse manside alal naftat ja see on mansidele tõeliseks nuhtluseks. Naftatootjad võtavad ära nende maa-alasid, reostavad jõgesid, saevad maha metsi, hävitavad hiisi ja kalmistuid. Puurtornides põletatakse gaasi, mis reostab ümbrust
annaabi.ee 
