ning näha, et hallimast hallim meri vahel on sinine, ja tunda: on kallist kallim kullateraga inimene. 2 Iseloomulik on inimliku õnnetarbe, puhtuse ja sallivuse ning oma maa ja rahvaga kokkukuuluvuse väärtustamine. Elu ja inimesemõistmises on Ellen Niidu luule terviklik. Olgu luuletus riimitud või vabavärsiline, üks ja sama inimliku õnne, aususe ja puhtuse tarve on nii siin kui ka seal. Tasub vaid kõrvutada riimitud luuletust "õnn" ning vabavärsis kirjutatud luuletuse "Igatsus" 1. osa, et veenduda luulekreedo ühtsuses. Lasteluule Esimesed luuletused ilmusid kooliõpilasena E. Hiobi nime all "Noorte Hääles" 1945, seejärel ka "Loomingus". Esimene raamat oli värsslugu lastele "Kuidas leiti nääripuu" 1954, millele
Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhimõtted ja reeglid võtab kokku prantsuse luuletaja Nicolas Boileau- Despereaux vars teos nimega "luulekunst"(1644): Kunst on looduse jäljendamine Ilu kriteeriumiks on tõde mida saab saavutada mõistuse abil Ainsaks kuntsikeeleks rangelt riimitud kõne Eristati madalaid(komöödia ja satiir) ja kõrgemaid(tragöödia, ood, epigram, eepos) zanre . Kõrged zanrid pidid järgima neid reegleid: Ajaühtsus- tegevus 24 tunni jooksul Kohaühtsus-tegevus toimub ühes kohas Tegevus ühtsus-üks läbiv probleem Tegelased kas antiik kangelased või pärit kõrgklassist Näidendil on 5 vaatust Põhiprobleemiks kokkupõrked inimese tunnete ja kohustuste vahel. NB! Klassitsism oli viimane suur kunstistiil mis hõlmas samal ajal kõiki kunstiliike.
Niiles Kross(sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) Kriitika Kriitik Mart Mäger on kirjutanud Jaan Krossi proosa kohta nii: "Kogu Jaan Krossi proosa
◈ Sellest on tehtud etendus 2001. aastal, Ugala vabaõhulavastus lastele – "Mardileib" ◈ 2006. aastal valmis Raadioteatri kuuldemäng "Mardileib", mis helisalvestati Kullo Lastegaleriis. 12 Luule "Söerikastaja" (1958) Kross on valdavalt "Kivist viiulid" (1964) vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku "Lauljad laevavööridel" ta luulest, riimitud (1966) vabavärssi sealhulgas "Vihm teeb toredaid asju" napilt üle kolmandiku. (1969) "Voog ja kolmpii" (1971) 13 Tunnustused 1971 Eesti NSV teeneline kirjanik Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1996 Riigivapi I klassi teenetemärk 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 aasta eurooplane Ja palju teisi tunnustusi
Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Klassitsism- Renessansikirjandusest arenes välja XVII sajandil kaks vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Esimene valdav Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Teine suund saavutas suurema õitsengu Prantsusmaal, kus teda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid zanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks. Zanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised. Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks
Klassitsism Klassitsism- kirjanduse ja muude kunstide suund 17.sajandil, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust (Louis XIV, 1635.a. Prantsuse Akadeemia) Nicolas Boileau Despréaux (1636-1711) “Luulekunst”(1674) Kunst on looduse jäljendamine ja ilus kriteeriumiks on tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormiks ainult riimitud värss. Kunstiväärtuslikud ja lubatavad antiikkirjanduses tuntud žanrid - lüürikas: ood, idüll, , läkitus, satiir, epigramm jt eepikas: kangelaseepos; näitekirjanduses tragöödiat, komöödiat. Žanrid jagunevad kõrgeteks ja madalateks, kõrged nõudmised kõrgetele žanritele: tragöödia - paarisriimidega aleksandriinis, viievaatuseline, antiiksüžeed, kolme ühtsuse reeglid.
Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega peamine elamuste esitlemine PAUL VERLAINE Snadeta romansid ARTHUR RIMBAUD Illuminatsioonid Suurim smbolist Enne 20. A. loobus kirjandusest Piirati avaldamisvimalusi Kujndipeenus, rtmiline proosa 9-silbiline vrss, luule lriline, melanhoone, irooniline, humoorikas,
Kõlama jääb inimlik paatos, usk inimkonna tulevikku. LA FONTAINE (1621-1695) Sai mõjutusi epikuurlik-materialistlikust filosoofiast. Menurikkaks sai teos ,,Värssjutud ja novellid", osa neist juttudest olid erootilised ning keelati seetõttu võimude poolt. La Fontaine'i sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid tema valmides. Ainest nendeks laenas ta muistseilt kreeka valmimeistritelt, kirjutas klassikalises riimitud vabavärsis, enamasti on tegemist loomalugudega, millega näidatakse kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õunakonnaelu, naerdakse välja maiseid nõrkusi ja liialdusi. Kuulsamaid valme on ,,Rebane ja viinamarjad". La Fotaine'i valmides vaheldub satiir võimumeeste üle leebe huumoriga inimeste nõrkuste üle. La Fontaine ülistab kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, sõprust, tagasihoidlikkust vastukaaluks demagoogiale ja võimuihale.
vähesed paljude, igaüks iseenese jaoks. Sest igaüks peab avastama oma maailma. Krossi luule sisuline hood ja vormiline julgus ilmnevad sellest katkendis. Nii nagu kriitikuid vihastas tema silmaluuleline "Köietrikk", arutleti pikalt ka selles poeemis esitatud sõiduvahendite loetelu üle ( mis on märksa pikem kui tsiteeritud) ja saadi kinnitust autori veiderdamisel ja oma mina upitamisel. Tegelikult oli asi vaid vahepeal väga kitsaks muutunud luule piiride avardamises: Riimitud värss on laevasõit jõgepidi, / vabavärss meritsi. // Kõige rikkamad sadamad / asuvad jõgede suudmeis ( "Traktaat riimitud ja riimimata värsist" 1996). Krossi luulekogud " Lauljad Laevavööridel" (1966) ja "Vihm teeb toredad asju" (1969) on kainemad ja komplitseeritumad, sisaldavad rohkem isiklikke motiive, muu hulgas ka võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kaasajad kirjanduselu kohta, kuid muutunud ajas on need jäänud noortemate autorite luule varju
lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värsidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi gag mitmel pool sisse ja köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal ( nn Forseliuse seminar), mida juhatas Bengt Gottfried Forselius
1) Ta sündis august 15. 1771 aastal. 2) Ta oli üheksas laps tema peres. 3) Ta kohtas grammatika koolis James ja John Ballantyne kes aitasid tal printida tema raamatuid. 4) Scott alustas klassikate õpinguid Edinburghi ülikoolis 1783. aasta novembris, kui ta oli 12-aastane, ta oli aasta noorem kui tema kaasõpilased. 5) 25-aastaselt hakkas ta kirjutama professionaalselt, tõlkides teoseid saksa keeles, tema esimene avaldus oli 1796. aastal Gottfried August Bürgeri poolt heliloojate riimitud versioonid. Looming 1) Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. 2) Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva ülestõuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. 3) Tema romaan "Rob Roy" ilmus 1817. aastal ja see on üks tema populaarsemaid teoseid. 4) Alguses ta kirjutab peamiselt luulet (ballaade ja poeeme), hiljem proosast. 5) Tema loomingut arendas Sotimaa ajalugu. 7. S.Petöfi
,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda. Seevastu hindas ta kõrgelt loodust ülistavaid kirjanikke nagu Boccaccio ja Rabelais, kellelt laenaski materjali oma esimeseks menurikkaks teoseks ,,Värssjutud ja novellid". Sai mõjutusi kaasaegsest vabameelsest epikuurilik-materialistlikust filosoofiast. La F sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid ,,Valmides". Valmid olid kirjutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, kus tähtis oli ilmtingimata leidlik sõna-ja riimikasutus. Esitab enamasti loomalugusid, milles koomilises rüüs peegelduvad kõikvõimalikud inimolukorrad, seltskonna ja õukonnaelu, iseloomulikud karakterid, maised nõrkused ja liialdused. Tegelaste tabavad kõned, mis on antud eri stiilides ja toovad esile midagi iseloomulikku tegelase olemusest. Tuntud valmid on ,,Rohutirts ja sipelgas", ,,Hunt ja lambatall", ,,Rebane ja viinamarjad" jne
hoolimata selle klassikalisest jaotusest viide vaatusse – teevad teose lavastatavuse õige küsitavaks. Goethe teos on kirjutatud tragöödia vormis, kuigi ta ületab kaugelt teatrilava võimaluste piirid. Nii on küllap sobiv „Fausti“ vaadelda filosoofilis-dramaatilise poeemina. Varasemate luulevormis suurteoste enamikust erineb „Faust“ aga selle poolest, et autor on kogu teose vältel pannud vahelduma kõikvõimalikke värsivorme, rahvalaululistest ballaadinelikutest riimitud lühikese vabavärsini ja klassikalise heksameetrini. Ka sellel on oluline koht teose „mitmehäälsuses“. Arusaadavalt on seesugune luuleteos teistesse keeltesse raskesti tõlgitav. „Faust“ I osa. 1. Sõnasta 3 erinevat lähenemist kunstile, lähtudes „Eelmängust teatris“. (Kinnita ka tsitaatidega) Direktori, luuletaja ja komejandi vestluses ning mitmesugustes arutlustes selle üle, mida laval tuleks näidata, ei ole lepitamatuid vastuolusid
aegne) autor Sima Qian. Lisao ,,Lahkumise kurbus" Qu Yuan. Chuci zanris. Soushen ji ,,Vaimude otsija kirjad" Hudie meng ,,Liblika unenägu" Guan Hanjing. Draamakirjandus. Pipa ji ,,Lauto kirjad" Yuan dün.ajal. Gao Ming. Draamakirjandus. Sanguo yanyi ,,Kolmevalitsus" - 14. sajand ajalooline romaan. Luo Guanzhong. Xi you ji ,,Lääne retk"/"Ahvikuningas" 14.saj. Wu Cheng'en. Romaan. zanrid shi- tänapäeval tähistab luulet üleüldse. ,,Shijing" lauluraamat.Ridade lõpud omavahel riimitud,stroofides.Põhiliselt olmeelu laulud. chu ci- lõuna piirkondadest pärit luuletraditsioon. 6-silbiline fu - Han'i dün.'i uus luule zanr, mis oli suur ja pateetiline. Ühendas luulet ja proosat, oluline vorm, mitte sisu (rapsoodia). Oli raske, palju kohustuslikke elemente. pian wen - paralleelproosa.luule vaheldub proosaga. Ilu tähtis, emotsioon ja sisu vähetähtis qiguai xiaoshuo- jutud imelikest asjadest (vanim järgmisest -> chuanqist) chuanqi - eelmise jätk, vormilt keerulisem
Kangelaslaul on ka "Robin Hood". Õilis röövel ilmub tegevusväljale ka Rummu Jüri näol, kuigi viimane pole laenuline motiiv. Inglise sõna ballaad kodunes 1770. a. paiku Saksamaal ja märkis seal kolme põhiliigi vahepeale kuuluvat liiki, mis käsitleb ebatavalist, tihti tegevusrohket ja enamasti traagilist sündmust ajaloost, muistendist või müüdist. Rahvaballaadides: * on uskumuslik külg teravalt rõhutatud * sisaldab dialoogi * lühikest riimitud stroofivormi; jutustamine vaheldub meeleoludega, mida toetatakse hüüatuste ja apostroofide, refräänide ning meloodiaga. Viimane lisab tegevusele lüürilist meeleolu. Ballaad moodustab tasakaaluka segu eepilisest, lüürilisest ja dramaatilisest liigist. Kui mõni põhiliik tungib teravamalt esile, siis võib rääkida vastavalt eepilisest, lüürilisest või dramaatilisest ballaadist. Nagu muinasjutud, rändavad ka ballaadid rahvalt rahvale, harva muudki rahvalaulud.
Ta nõuab luulelt selgust ja loogikat, kuid ta ei välista tundeerutust. Peab saksa keelele sobivaimaks silbilist-rõhulist värsisüsteemi ning kindlaks määratud silb- ja rõhuarvuga värssi. Opitzi eeskujul luuletasid ka esimesed sakslastest estofiilid. Jean de la Fontaine (1621-1695) ,,Värssjutud ja novellid" kergemeelne, laenatud süzee, fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad. Valmid olid kujutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna-ja riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust. Gongora (1561-1627) Tema luule sai kuulsaks oma iseäranis kujundirikka ja keerulise, nö hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilisest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks (gongorismiks). Juba Gongora lühivormides luule (sonetid, romansid) paistsid silma peene viimistlusega. ,,Üksindused" Poeemi läbivad terved
· motiivide kasutamine · Beethoveni mõjud Wagneril -- motiiv + töötlus + varieerimine Beethoven kasutas neid võtteid ooperdraamades, samuti sümfoniseeris ta ooperi. VOKAALSTIILIST Eksiarvamus: Wagnerit raske laulda suurte orkestrikoosseisude tõttu Tegelikult: Wagner ei nõua karjumist, vaid hääl peab olema tugev, vastupidav. Lauljate meloodia - tehniline alus nõrk. Suhe orkestri ja hääle vahel uus. TEKST Kombeks oli kirjutada riimitud värsstekstile. See tõi kaasa perioodilise ülesehitusega vormiskeemi. Wagner väldib seda -- kasutab algriimi NÄHTUS -- MUUSIKALINE PROOSA -- ei ole perioodilist ülesehitust TÄHTSUS: · võimas ooperireformaator -- ooper kui muusikaline draama · avaldas suurt mõju 20. saj. muusikutele · tõeotsija nii elus kui kunstis · Bayreuthi ooperiteatri asutaja · 19. saj. saksa kultuuri sambaid -- mõtles palju muusika olemuse üle,
aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid 3 saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminar, 1684-1688), mida juhatas rootslane Bengt Gottfried
osa) · Koraalide tekstitõlked saamatud, silbid ja noodid ei sobinud kokku, sisaldas noote · Tõenäoliselt reaalsusel põhinevad tõlked, et eestlased aru saaksid · Laulda polnud võimalik · 1656 a. esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat Abraham Winckleri toimetusel · ,,Uus eesti lauluraamat" 241 kirikulaulu kolmes trükis · Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a
Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusse.[4] Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. [4] Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu
Sürrealism jäi 20 sajandi üldse pikimaks ,,ismiks". Frederico Garcia Lorca. Ekspressionism Põhiliselt saksamaal. Enam polnud eesmärk viimistlemine vaid tunnetepursang. Maalikunstis olid värvid priiskavad. Võikad ja sünged ja pahaendelised toonid mängus. See ilmus kahes aines Enne 1ms, siis oli ta rohkem kunstinähtus. Pärast 1ms sõjavapustusi muutus ta sotsiaalseks kirjandusvooluks. Imazism Kujundiluule Inglismaalt. Hakati mässama vana romantilise luule vastu mis oli riimitud rütmis. Nemad leidsid et peab kirjutama vabavärsis, lühike ja keskendub ühele kujundile. Selle voolu loojaks oli Ezra Pound (metroo peatuses). Neid huvitas idamaade luule, haikud jne. Samuti vana testamendi piibliluule. Vortitsism Püüdis edasi arendada, et luules oleks rohkem dünaamikat. Ultraism, suprematism ja avangardism ja imazinism. Modernism ei seostata väga Venemaaga. Teoreetilises plaanis sai see just sealt alguse. Peterburis tegutsesid
Küsimus langeb üsna palju kokku kümnenda küsimusega. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637) (sisaldas 144 laulu), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch"( P-E Georg Salemann, Geinrich Göseken, Reiner Brockmann, Martin Giläus) (Uus eesti lauluraamat) , kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Sisaldas 241 laulu. Teine eestikeelne laulutaamat oli ,,Wastne Tartu Mah Keele Laulo Rahmat", (1685 Adrian Virginius L-E) Ülejäänud teosed ei kuulu enam rootsi aega?! Imelikult lühike vastus, pole midagi rohkem kirjutada. 9. Esimesed eestikeelsed grammatikad: 1637 Heinrich Stahl: Anführung zu der Esthnischen Sprach (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga
Alliksaar) Värss "rida"; "pööre" Vanagermaani alliteratsioonvärss (Stabreimvers) Beowulf waes breme blaed wide sprang Scyldes eafera Scadelandum in. Swa sceal geong guma gode gewyrcean, Fromium feogniftun on faeder bearme... (Beowulf) Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga: Veri tuksatas kord külm, kord palav. Mis on lahti minuga, ei tea. Jälle, jälle, kahvatu ja halav, Tulin Sinu juurde, Mea. (H. Talvik. Taliöine) 12.saj Inglismaal tekib riimitud värss, värsi piir võib kattuda süntagmaga Siire (enjambement) ...Ja väga õnnelik olla on väga raske.Isegi raskem kui kurb olla (Alliksaar) Kuidas, kuidas mitte raisa- ta nüüd aega ega raha (M. Under) Meetrum nõrkade ja tugevate silbipositsioonide seaduspärane vaheldumine värsis Värsisüsteemid · Silbiline (süllaabiline) · Prosoodilised · Silbilis-prosoodilised Silbiline (süllaabiline) süsteem
Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 7 6. Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on erakordne oma harda kaasaelamise poolest maa ja rahva saatusele ning väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks. Tegu juhuluuletusega. Kujutab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatuslugu.
See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. "Söekastajas"kasutas Kross vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika, mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks. Kirjandusse tuli 50ndate teisel poolel luuletajana, 70ndaist alates on ta tegutsenud valdavalt prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule
Koomilist võib esined kõigis zanrides, põhielemendiks on ta komöödias, farsis ( pilkeline, jämekoomika võtteid äravahetamised, kahemõttelisused kasutav komöödia ), vodevillis ( kerge lühikomöödia laulu ja tantsuga ), humoreskis ( lühike lugu, milles heidetakse heatahtlikku nalja mingi nähtuse, isiku või tema omaduse üle ), naljandis, pilkelaulus, kuplees ( koomilise või satiirilise sisuga nalja- või pilkelauluke, mis algselt koosnes kahest, hiljem neljast riimitud värsist ) jt. KUJUNDILISUS Ilukirjandust eraldab kõigist teistest sõnalise väljenduse vormidest tema spetsiifiline omadus kujundilisus. Kujundi all mõtleme piltlikku kujutust, mille kaudu kirjanik näitab ning üldistab tegelikkuse olulisi ja iseloomulikke külgi. Ilukirjanduslik teos käsitleb elu kogu tema täiuses. Kunstilise kujundi liigid 1. Karakter, tegelaskuju. Kuju all mõtleme pilti, mis me saame tegelasest, jälgides tema iseloomu ja saatust nende ühtsuses
Käis Oxfordis, kohtus Robert Southiga. Otsustasid rajada Ameerikas kommuuni. Kolmas mees võeti ka kampa, hakati semmima kolme õega. South ja Coleridge abiellusid. Coleridge sai tolle õuega 4 last ja läks minema. Temast sai oopiumitarvitaja. Reisis ringi ja jäigi eluks ajaks reisima. Teenis raha ajakirjanduse ja avalike loengutega. Kolm teost, millega läks kirjanduslukku: ,,Christabel", ,,Lugu vanast meremehest", ,,Kubla Khan" Meremees lauldavad värsid, riimitud ja rütmistatud, refrään. Kolm meest on teel pulma, tee ääres vanamees räägib oma loo. See oli meremees, räägib Albatrossist, tapab linnu. Hakkab peale karistus. Kogu meeskond sureb, ainult vanamees jääb ellu. Moraal: mismoodi ei tohi eksida looduse seaduste vastu. ,,Christabel" pseudokeskaegne värssteos, algus veab ette Arturi tsükli, temast räägitavad legendid. Tuleb tagasi siis, kui Inglismaa on suures hädas. ,,Kubla" mälestused oopiumitarvitamise ajal nähtavast unest
skulptorina. Humanistid: Erasmus Rotterdamist, F. Nietzsche, Maslow, Leonardo da Vinci 22. Mille poolest on klassitsismi põhimõtete sõnastamisel oluline Nicolas Boileau- Despréaux? Võttis kokku prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused. Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid žanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks. Žanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised. Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika
Kaasajani säilinud juhulauludest on 21 põhjaeestimurdelised ning ainult 8 on kirjutatud lõunaeesti murdes. Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 6. Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on erakordne oma harda kaasaelamise poolest maa ja rahva saatusele ning väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks. Tegu juhuluuletusega. Kujutab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatuslugu.
ta proosameeleolude lüürilist tõusu tõlgitseva tähenduse. Käesoleva sajandi teisel kümnel on nii mõnigi kord märgata olnud Tammsaare lauseliikumise luulelist rütmistumist peaaegu värsikõnele liginevaiks võrranditeks ja kõnehäälikute puhtilukõlalises mängus, ja seda liiatigi ta proosaminiatüüride kogus ,,Poiss ja liblik". Oma võimistes teadlik, on Tammsaare ,,Noortest hingedest" (1907) saadik oma proosateksti siin-seal vahele lülinud koguni päris riimitud värsikatkeid. Täpsustan kohe: need on parajasse paika improviseeritud vemmalvärsid. Näib nagu ei taotlekski Tammsaare eeskujuliku värsi kirjutamist. Aga kui ta oma ,,Keelest ja luulest" essees küllalt erksat arusaamist on osutanud tõsise luulekunsti hindamiseks, siis oskab ta oma proosakunstis ise just vemmalvärssi hästi ehtsalt väärtustada. Selle võttega parodeerib ta peenelt mõne haleda olukorra mõttetust, see aitab ühtlasi kaasa eri tegelaste karakteristikale.
Pastiss on väära teksti katkenditest kokkupandud tekst. 11. Luuletekst. Rütm ja meetrum. Värsisüsteemid Luulekeele tunnuseks on värss. Vabavärss, kus puudub riim ja rõhulisus. Värss kr k rida, ld k pööre, tagasipöördumine luulerea algusesse. Vanagermaani rõhulises luules oli värsile toeks alliteratsioon (vokaalide kordumine) polnud aga seotud eufoonia nõudega, kuigi seaduspärane. Stabreim = alliteratsioon. Hiljem, 11-12.saj Saksamaal ja Inglismaal tekib riimitud värss, mis asendab rõhulise alliteratsioonivärsi. Siire enjambement või luulerea piiri rikkumine, ühe sõna osa viiakse teise rea algusesse. Mõnikord kujutelm endaga, viib su läbi maailma, mis magab. A. Alliksaar Kuidas, kuidas mitte raisa- 21 ta nüüd aega ja raha... M. Under Värsiskeemid kujunevad meetrumi ja rütmi alusel. Rütm on individuaalne, meetrumist kõrvale kaldumise skeem.
" (PaulEerik Rummo, ""Harala elulood" kogutud kujul", Keel ja Kirjandus 1976 nr. 10). Ta mainib ka, et peab "Harala elulugusid" selles mõttes isegi Mats Traadi romaanidest etemateks, kuna autor jääb rohkem varju (mitte küll täiesti, nagu tema eelmisest väitest selgub) ja eluline materjal pääseb puhtamalt esile. Kriitikud tõstavad halva omadusena esile seda, et "Harala elulugudes" on surnute kõrval üks elav -- Jaan Kuusemägi. Ka on tema lugu esitatud riimitud nelikutes. Paljude meelest mõjub see raamatu stiiliühtsuse juures võõrkehana, ent Paul Eerik Rummo arvates rõhutab see kas tahtlikult või juhuslikult seda asjaolu, et surnudolemine pole teoses üldse nii tähtis kui sellele sarnanevas Edgar Lee Mastersi "Spoon Riveri antoloogias". Harala rahvas on ka spoonriverlaste elu tühisuse ja narruse motiivist kaugel. Haralaste lugudes on ka rohkem huumorit ning ligimesi ja elu pole võetud nii suurte lepitamatute pretensioonidega, kui
1917 26 Siuru rühmituses olles ilmuvadki sonetid, tuhandelises tiraazis ja kohe ka teine trükk. 1918 veel kaks kogu ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Misasi on sonett? Koosneb 14 luulereast, igas reas on 11 silpi, seega peab olema 154 silpi. Silbid ei ole ka ükskõik kuidas, vaid peavad olema kindlasti riimitud. Kõigepealt on 2 nelikut ehk katrääni, abba, abba. Siis on 2 kolmikut ehk tertsetti, cdc, dcd. Kõigepealt süliriim, siis ristriim. See on klassikaline sonett. On ka Shakespeare sonett, temal on kolm katrääni + üks tertsett. Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab helisema. Hästi nõudlik värsivorm. Eesti keeles kirjutanud Marie Under, Ain Kaalep, Gustav Suits, Johannes Semper. Sonettidega on nõnda, et natuke meenutab dsässmuusika lugu
annaabi.ee 
