toimub. Menetlusreeglid kirjeldavad, mis toimingud tuleb teha enne otsustamist ja kuidas otsus ise välja peab nägema. Need reeglid on vajalikud ka tehtud otsuse sisulise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks. 5 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid paindlik ja lihtne, mis aitab õige otsuse langetamist. 6 Haldusmenetlus Haldusmenetlus on vaid see osa riigi tegevusest, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine: nt ülemuse korraldused alluvatele. AGA Avaliku teenistuse raames antavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. 7
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on
· Halduse kandjad: · riik; · avalik-õiguslikud korporatsioonid; · avalik-õiguslikud asutused; · avalik-õiguslikud sihtasutused; · osalise õigusvõimega haldusüksused; · eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Haldusmenetluse põhimõtted: · Seaduslikkus Täidesaatva riigivõimu teostamisel eristatakse põhiõigusi piiravat haldust ja soodustavat haldust. · Proportsionaalsus riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu; abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. · Kaalutlusõigus otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda); valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda); kaalutlusvead. · Vormivabadus haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult;
Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. 2. §2 Avaliku halduse tunnused 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. 2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2
......................... 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. Haldusõigusliku kaasuse lahendamise metoodika ..... 60
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine...........................7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................12 2 SISSEJUHATUS
lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks. Kuid teatud juhtudel on see siiski lubatud (eriti, kui isikutele antakse täiendavaid soodustusi). Muudatuste tagajärjel tekkinud kahju tuleb isikutele hüvitada. Kui antakse soodustav haldusakt, on problemaatiline selle kehtetukstunnistamine. Seda printsiipi ennast ei ole PS nimetatud. Kuid §-st 10 võib selle tuletada, demokraatliku õigusriigi põhimõttest. 3) Proportsionaalsus 11 Seda saab tõlgendamise teel tuletada PS §-st 11. Piirangud peavad olema vajalikud ega tohi moonutada normaalseid suhteid. Selle printsiibi jaoks on olemas kolmeosaline test: 1
Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll
Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2
Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll
(HMS § 55 lg 1 Põhjendamiskohustus:(HMS § 56 lg 1). PPA teavitas V-d kirjalikus vormis oma otsusest ehk HMS § 55 lg 2 on täidetud. “Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama.” Vahekokkuvõte:PPA haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus PPA haldusakti õiguslikuks aluseks on RelvS § 43 lg 3 p 2, nagu kaasuses on märgitud. Kas menetlustähtaegu on järgitud? Vahekokkuvõte: haldusorgani ehk PPA tegevus nii formaalselt kui ka sisuliselt on õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase halduse siseaktiga. Kaasus 2
B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega
Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks.
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
lahendid on ka otse täidetavad, ad hoc vahekohtu lahendid peab täidetavaks tunnistama riiklik kohus (§ 753 lg 1) Kohtusse pöördumise eelduseks on isiku õiguste rikkumine. Õigus oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöörduda, on sätestatud põhiseaduse § 15 kui igaühe õigus. Isiku õigusele korrespondeerib riigi kohustus tagada selle õiguse täitmine. Kohtusse pöördumiseks on siiski vajalikud teatud eelduste olemasolu. Tsiviilkohtumenetlus-õigusvõime Õigus- ja teovõime määratlemisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosaseaduses sätestatud õigus- ja teovõime mõistest, millele viitab ka seaduse vastav säte. Tsiviilkohtumenetlus- õigusvõime on isiku võime omada tsiviilkohtumenetluseõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Igal füüsilisel isikul on seega tsiviilkohtumenetlus-õigusvõime sünnist surmani. Tsiviilkohtumenetlus-teovõime Tsiviilkohtumenetlus-teovõime on isiku võime teostada oma tegudega
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. 1.9 Põhiseaduse muutmine
- Vastutõendamine kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal.
2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. // Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. // Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. // Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad
eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad 3. päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. // Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt juriidilise jõu juhul, kui ta on kehtestatud kindlaksmääratud tähtajaks, st on ajutine õigusakt. Selliseid akte võetakse vastu harva, tavaliselt kehtestatakse alalised õigusaktid, st nad jõustatakse määramata ajaks. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine või 2) uue samasisulise normatiivakti vatuvõtmisega, mis kehtestab suhtele uue
(selgelt väljendatud) põhiseaduslik volitus. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. Õigusaktid (v.a seaduses ja valitsuse korraldused) jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, kui õigusaktides ei sätestata teisiti. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi, nt direktiiv, juhend, korraldus, käskkiri – lugeda määruseks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi
kohustused; sanktsioon esitab õigusliku vastutuse, mis kohaldatakse dispositsiooni nõuete rikkuja suhtes. Skemaatiliselt: Kui ........., siis ........., muidu ......... . Õigusakti mõiste ja liigid Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Õigusakt on õigusnormi väljendusvorm. Üldakt Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Tavaliselt samastatakse üldakti normatiivse ehk õigustloova aktiga. Üksikakt Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või on adresseeritud kindlale isikule. Erinevalt üldaktist ei sisalda üskikakt üldkohustuslikke käitumisnorme ehk õigusnorme. Seaduse mõiste Kõrgeima riigivõimorgani normatiivakt, millel on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim õigusjõud. Eristatakse
akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Kui uus akt ei kehtesta vana kehtetuks, on tegu kollisiooniga. Selle lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1. kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt; 2. kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3. kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja tema erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 47. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit: 1.tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
õigusaktide vahenduseta. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. 40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? · Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikkee käitumisreegleid ehk õigusnorme. · Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed ( antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. 41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? 5 Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud parlamendi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
