· Kirjalikud õigusnormid (võimuinstitutsioonide vahel ja võimu ja rahva vahel) · Riigibürokraatia koolitatud kaader valitsemisülesannete täitmiseks Riigivõim nüüdisühiskonnas: Võimu korraldamise viis riigis väljendub riigivormis, mis hõlmab: · Riigivalitsemise vormi · Riigikorralduse vormi · Poliitilises reziimi Riigivalitsemise vorm väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet. Peamised riigivalitsemise vormid on vabariik ja monarhia. Vabariik on juba antiikajal tekkinud mittepärilik võimukorraldus, vastandudes monarhiale. Monarhia on pärilik võimukorraldus, mille iseloomulikuks tunnuseks on monarhist riigipea (kuningas, emiir, sultan, sahh) Vabariik: Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud vabariikliku riigivalitsemise vormi: · Parlamentaarne vabariik · Presidentaalne vabariik Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi ülimuslikkusel. · Riigipeal on tavaliselt vaid esindusfunktsioon(id).
Demokraatlik võim tähendab seda, et kõige kõrgeim võimu kandja on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik Venemaa: Presidentaalne Vabariik, Föderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik 6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi ja võimu iseloomu tunnused.
Riigivõimu komponendid 1) spets. asutused/institutsioonid võimu teostamiseks (valitsus, kohs, parlament) 2) kirjalikud õigusnormid (institutsioonide vahel, võimu ja rahva vahel) 3) riigibürokraatia - koolitatud kaader valitsemisülesannete täitmiseks Riigivõim nüüdisühiskondades võimu korraldamise viis väljendub riigivormis: riigivalitsemise vorm - väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet Peamised vormid vabariik (mittepärilik) ja monarhia (monarhist riigipea - kuningas, emiir, sultan, šahh). Parlamentaalne vabariik - parlamendi ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon, valitsus nimetatud ametisse parlamendi poolt, valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik Presidenaalne vabariik - riigipea on ka valitsuskabineti juht, riigipea tavaliselt rahva poolt otse valitud, valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ega pole aruandekohustuslik Konstitutsiooniline monarhia - võim on piiratud põhiseadusega, tavaliselt on
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu
kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on piiratud Monarh on ainuvalitseja, võimu ülimuslikkusel. valitsuskabineti juht ja põhiseadusega ja tal on kellele kuulub nii
RIIK. RIIGIVÕIM. Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Esimesed ühtse keskvõimuga riiklikud moodustised tekkisid 5500 aastat tagasi Lähis-Idas. Alates 19. sajandist loetakse riigi olulisteks tunnusteks Rahvast Territooriumi ( ka veealad, mis jäävad riigi piiridesse) Avalikku suveräänset võimu (suveräänsus ehk iseseisvus) Peale maismaa kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk enklaavid Kellele laieneb riigivõim? Riigivõim laieneb nii kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodune töö- Kuidas riik tekkis, erinevad teooriad. Riigivõimu korraldamise viis väljendub riigivalitsemise vormis (vabariik, monarhia) ja riigi halduslikust korraldusest (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon) VABARIIKLIK RIIGIVALITSEMI
Saj ning seda iseloomustab ük sektorite eristatavus ja seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalus elukorralduses, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnistamine. 12. Mida tähendab suveräänne? Riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Täielik sise-ja välispoliitiline sõltumatus; iseseisvus. 13. Mida tähendab enklaav? riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium. 14. Millised on riigivalitsemise vormid? Vabariik- parlamentaarne, presidentaalne. Monarhia- konstitutsionaalne, absoluutne. 15. Millised on riigikorralduse vormid? Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. 16. Milline võib olla võimu iseloom riigis? Demokraatia- liberaalne riik. Diktatuur- autoritaarne riik, totalitaarne riik. 17. Mis on poliitiline ideoloogia? Maailmavaade, korrastatud ideede kogum. Kuidas korrastada riigivalitsemist, milline on riigi ja indiviidi suhe, kuidas ehitada üles edukalt toimivat majandust. 18
kontrolli elanikkonna ja territoorimu üle, sotsiaalhoolekanne pole küllaldane. Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi (föderatsioon, unitaarriik). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. sultan, emiir. Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne võimukorral- Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on pii- Monarh on ainuvalitseja,
demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Anarhism juhtimise ja valitsemise puudumine. 2. Ühiskonnaliikmed Klassid: kõrgklass ehk eliit omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks, tunnuseks juurdepääs riigivõimule ja mõjukus. Keskklass teatud elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Alamklass teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalne mobiilsus ühest ühiskonnakihist teise liikumine. Sotsiaalset kihistumist mõjutab: haridustase: väheharitud inimesed kuuluvad madalasse
muutusid seni vaid jõukamatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad kõigile töölistele igapäevasteks tarbeesmeteks. 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti) Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti
Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja on, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Mis põhjustab kihistumist? Raha, majanduslik olukord riigis, ligipääs võimule Eesti kui Euroopa kõige usuleigem maa Eestis on mitmekesine religioon, st meil pole juhtivat religiooni, vaid on usuvabadus
vastandina pärilikule monarhiale
1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid
esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on
parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti
1.2) presidentaalne- riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti
kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt
ning ei ole parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid,
Indoneesia
2) monarhia: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser,
sultan, emiir
2.1) konstitutsioonline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal
on esindusfunktsioon. Riigi isepäevast toimimist juhib valitsus ja
seadusloomega tegeleb parlament. Nt suurbritannia, Tai
2.2) absoluutne- monarh on ainuvalitseja kellele kuulub nii seadusandlik
täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Saudi
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne. Totalitaarses
Tunnused: Rahvas Territoorium – sinna alla kuuluvad ka enklaavid Avalik suveräänne võim – iseseisvus 13. Riigivalitsemise ja riigikorralduse vormid – oskad muuhulgas tuntumaid riike nende järgi liigitada. Riigivalitsemise vormid: Parlamentaarne – rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipea vaid esindusfunktsioon. Valitsus parlamendi poolt ametisse nimetatud. (Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti) Presidentaalne – riigipea valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. (USA, Indoneesia) Konstitutsiooniline – monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus. (Suurbritannia, Tai) Absoluutne – monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. (Katar, Vatikan) Riigikorralduse vormid: Unitaarriik – üksainus kõrgema võimu keskus
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik,
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sureks välja) 2) poli
suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus, rahvastiku vananemine Majanduse jätkusuutlikkus tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID
Sellega tähistatakse: 1) riigivalitsemise vormi; 2) riikliku korralduse vormi; 3) poliitilist režiimi. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. Nende riigivalitsemisvormide peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. VIII Monarhia Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Eristatakse: Piiramatu (absoluutne) ja Piiratud monarhia. Piiramatu monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius – riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramatu monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades,
See on nn. Legaalne domineerimine. · Traditsiooniline- põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest(nt. Patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) Karismaatiline- põhineb juhi erakordsel võimul või ideede erakordsusel. Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik.
olevate inimeste hulk; vägivaldsete surmade osakaal. 10. Hea valitsemine Legitiimne ehk õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond 11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest
(olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonidele visa vastupanu. 3) Riigi põhitunnused (millega riiki iseloomustatakse): Territoorium, millel see avalik võim kehtib rahvas – kes elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. Avalik võim 4) Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike.(monarhia, piiramata monarhia, sesuslik-esinduslik monarhia, konstutsiooniline monarhia, vabariik, feodaalne vabariik, sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presiidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik). Monarhia on riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea.Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat.
Tunnused • Rahvas • Avalik suverräänne (sõltumatu) võim • Territoorium • Riigi otsused peavad olema kõigile siduvad Kõige läbikukkunumad riigid 1. Somaalia 2. Kongo Demokraatilik Vabariik 3. Sudaan 4. Lõuna-Sudaan Riigivalitsemise vormid Vabariik – mittepärilik • Parlamentaarne – parlamentarism (NT: Eesti) • Presidentaalne – presidentalism (NT: USA, Venemaa) • Parlamentaarses vabariigis on seadusandlik võim on tugevam kui täidesaatev. • Tugev seadusandlik ja tugev täidesaatev võim. Monarhia – pärilik • Konstitutsiooniline – Võim pole täielikult ühe inimese kätte koondunud (NT: Inglismaa) • Absoluutne – Üks inimene omab seadusandlikku-, täidesaatvat- ja kohtuvõimu (NT: Araabia Ühendemiraadid, Saudi-Araabia) VATIKAN! Riigi haldusliku korralduse vormid
õhuruum ja maapõu. Territooriumi osaks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide ala vahele jäävad territooriumid ehk enklaavid. Uued riigid Euroopas Kosovo (eraldus Serbiast 2008.a ), Abhaasia ja Osseetia. VABARIIK . Mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale Parlamentaarne Presidentaalne Parlamendi võimu ülimuslikkus, Riigipeal Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse otse rahva poolt valitud. Parlament valitsust parlamendi poolt ning parlamendi ees ei moodusta ning parlamendi ees aru ei anna aruandekohustuslik Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa Venemaa, USA, Prantsusmaa MONARHIA
Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht
Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avaliku-õigusliku võimuga. Oma territoorium, rahvastik, avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal on esinduslik funktsioon. Eesti, presidentaalne riigipea on ka valitsuse juht ja valitud otse kodanike poolt, valitsus ei pea parlamendile aru andma. USA); monarhia (absoluutne monarh on ainuvalitseja. Katar, Vatikan, konstitutsiooniline monarhil on esindusfunktsioon, riigi toimimist juhib valitsus. SB, Tai ) Riigikorralduse vormid: unitaarriik Üks kõrgema võimu keskus. Eesti, Jaapan, föderaalriik Haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused, otsustusõigus
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmi
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajand
Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta)
Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. Eesti on tüüpiline parlamentaarne vabariik. Riiklik korraldus – riigi territorial poliitiline ülesehitust riigi koostis osade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga kujundatud suhtlemis põhimõtteid ehk kas riigi territoorium on ühtne tervik või jaguneb suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuurorganid ja nende moodustamise kord määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega.
Selle iseloomu ei faktiliselt(mingi sündmuse saabumisega või se muuda ka koosseisu vahetumine. ülesande täitmisega). Üldjuhul organid, mis järgi Nt. Riigikogu, KOV volikogu moodustatakse mingi kindla ülesande täitmiseks. Nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt. 2.1.3. RIIGIVALITSEMISE VORMID. MONARHIA JA VABARIIK, NENDE ERISUSED. Lk 14 - 17 Riigivormi tähendused: 1) riigi valitsemise vorm -riigivõimu teostamise väline mehhanism(monarhia või vabariik) 2) riikliku korralduse vorm - territoriaalsete osade omavaheline seos(unitaarriik või liitriik- föderatsioon) 3) poliitiline reziim totalitaarne, autoritaarne, demokraatlik...sõltuvalt riigivõimu
Riigikorralduse vormid: Monarhia võim on päritav Absoluutne monarhia- võim on päritav ja monarh juhib ainuisikuliselt kogu riigi elu Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja sageli on tal sümboli tähendus Autoritaarne riik- võim on kas ühe isiku või kildkonna käes, kes ei hooli seadustest, mis rahvale on kohustuslik Totalitaarne riik- võim on ühe kildkonna käes, kes kontrollib ka inimeste elu (nt. NSVL) Vabariik- riigivõim on valitav ja riigipea valitakse ~4...5 aastaks Demokraatlikus riigis moodustatakse tavaliselt enamusvalitsus, mis peab arvestama ka vähemuse huve. Demokraatliku riigi tunnused: valitsemine toimub rangelt seaduste järgi kõik on seaduste ees võrdsed võim pole koondunud ühe isiku kätte võim on avalik eraelu on kaitstud poliitika on humaanne poliitikas arvestatakse vähemuse huve.
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühiskonna tunnused:
ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tunnustusvajadus – vajadus saavutada teiste ühiskonnaliikmete silmis tunnustust/staatus Eneseteostusvajadus – vajadus vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine; "jätta jälg". Rahvastiku erinevad jaotusviisid ehk sotsiaalne kihistumine jaguneb 5 tüüpi: A- TÜÜP – väikearvuline eliit tippus, suurem osa on madalamas astmes B-TÜÜP – väike eliit rühm, suur madalama astme rühm, kuid gruppide üleminek on sujuv C-TÜÜP – b-tüüpi sarnane kuid suurem rühm ei ole viimased vaid eelviimased D-TÜÜP – väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe; suurem hulk on keskmises E-TÜÜP – suurema osa on kogunenud tippule lähemale; väga vähe vaeseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
