Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigiõiguse KORDAMINE EKSAMIKS 2014 kevad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusvõime, laiene, põhiõigusvõime, uhul, osalise, aktsiaselts, põhiseaduslik, moodustis, autonoomia, eraõiguslike, kandjaks, ausa, põhiõigused, laieneb, osaühing, isikuks, omavalitsus, meediavabaduse, õiguskord, mittetulundusühing, organid, sõnastus, ulatuse, osak, kirik, erasfäär, kandjad, isikuga, konkreetsel, kõigepealt, seltsingjuriidilise isiku teenistuses töötavate isikute ja avalik-õiguslikule asutusele kuuluvate esemete kogumiga, mis täidab seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Avalik-õiguslik asutus osutab avalikke teenuseid, mida ühiskonna liikmed saavad kasutada (nt Rahvusraamatukogu, Rahvusooper, avalik-õiguslik ringhääling jne). Avalik-õiguslike asutuste moodustamise eesmärk on sageli teatud tegevusvaldkonna autonoomia tagamine ehk „riigivaba otsustusruumi organisatoorne kindlustamine“. Tegu ei ole mitte küsimusega enesekorraldusõiguse andmisest (nagu avalik-õiguslike ühenduste puhul), vaid (sageli põhiseaduslikult nõutava) tegevusautonoomia ja enesejuhtimise tagamise vajadusega. Lisaks võivad avalik-õiguslike asutuste moodustamise põhjusteks olla majanduslikud kaalutlused, vajadus kaasata suuremal määral erialaeksperte, kelle otsused ei sõltuks poliitilistest kaalutlustest (nt Eesti Pank) jne
Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis on kogu õiguskorra aluseks. Juba 21. 02. 1918 a. manifestis nägi p 1 ette, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud, vaatamata usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale, leiavad, ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees, sätestades sellega võrdsuse põhimõtte. P 3 sätestas põhivabadused: “Kõik kodaniku vabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute, ühisuste, liitude ja streikide vabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu
vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3
b. Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim – õigus kasutada jõudu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents – ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik – abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon – inimõigused nõuavad riigi olemasolu
hüvitamise alused ja korra. (üks isik tekitab teisele isikule kahju – VÕS, eraõigus. Kui riik tekitab teisele isikule kahju – avalik õigus). Asendustäitmise ja sunniraha seadus – rakendamise regulatsiooni kohaldatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Riigilõivude kindlaks määramine – neid rakendatakse avalik-õiguslike soorituste eest. Tasu on ettenähtud riigilõivude seaduses. Juriidiliste isikute – eraõiguslike ja avalikõiguslike juriidiliste isikute loomise ja õigusvõime eristamine. Eraõiguslikke juriidilisi isikuid – seaduse alusel. Avalik õiguslikud juriidilised isikud – seadusega. Kohtute kindlaks määramine – kõik avalik-õiguslikud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Põhiseaduslikud vaidlused riigikohtu pädevusse. Avalikul ja eraõigusel on erinevad lähtepunktid ja funktsioonid
vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3
vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3
nimetata. o VV võib ise tõstatada usaldusküsimuse (PS § 89). Mõne eelnõu vastuvõtmisega seoses. Riigikogu enamuse ja VV tihe seos Riigikogu opositsioon ja VV 8.3. Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgan ja selle koosseis, sh peaministri funktsioon, erinevad ministritüübid, sh ministri topeltfunktsioon Vabariigi Valitsus on iseseisev kõrgem põhiseaduslik kollegiaalorgan. VV-sse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88). VV-l võiks üheltpoolt olla demokraatlik legitimatsioon (riigivõimu lähtumine rahvast), sest VV-sse pääsetakse läbi Riigikogu valimiste. Kuivõrd on tegu siiski iseseisva institutsiooniga omistatakse VV-le kaudne legitimatsioon (rahvalt Riigikogule ja Riigikogult VV liikmele n-ö usaldusküsimus). VV liikmed (VVS § 3): VV ei ole üle 15 liikme
§1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve
valdkonda. Haldusõigus laieneb peale haldusorganite ka parlamendile ja kohtutele (kohtunik võtab tööle kõikvõimalikke töölisi.). Omakorda jaguneb paljudeks instituutideks (nt teeõigus, lennundusõigus). Haldusõigus on väga mahukas õigusharu. Avalikul ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid: 1. Eraõigus: a. Lähtub üksikisiku privaatautonoomiast b. Tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende huvikonflikte. 2. Avalik õigus: a. Avaliku õiguse olulisema osa s.o. riigi ja haldusõiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja b. Ülesandeks on määratleda ja piiritleda riigiorganite pädevust. (riik osaleb samuti eraõiguslikes suhetes, kuid ta ei kasuta eraõiguslikke vormi ning tal puudub privaatautonoomia). Liigitus:
kaudu. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilise isiku kui organisatsiooni tunnusteks on: · iseseisva vara omamine, mis on eraldatud selle liikmete varast; · selline vara moodustab erilise vastutusüksuse; · võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena; · eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt: · Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1); · Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte · moodustumise ning selle väljendumise. · Eraldatus oma liikmetest. · Iseseisev varaline vastutus. Kindlale eesmärgile suunatus ei ole juriidilisele isikule iseloomulik tunnus. 1.2. Eraõiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik- on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva
Hüpoteesis sisalduvad juriidilised faktid, eluliste asjaolude peegeldused, mille esinemine toob kaasa õigusliku tagajärje. Hüpotees võib olla absoluutselt määratletud või suhteliselt määratletud. Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mis käsib, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette abinõu käitumiseeskirja rikkumise puhul. Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon ei pruugi olla ühes õigusaktis. Haldus võib haldusõiguse rakendamisel lünki täita eraõiguslike normidega, sellisel juhul ei ole tegemist siiski mitte eraõiguse, vaid haldusõiguse tasandiga, kus eraõiguse norme rakendatakse avaliku õiguse normidena. Sellisel juhul on need suhted samaliigilised. Neid rakendatavaid eraõiguse norme tuleb tõlgendada ja rakendada lähtuvalt avalikust õigusest, s.t. näiteks teha võib vaid seda mis on lubatud, mitte nagu eraõiguses, et lubatud on ka see mis ei ole keelatud. 6. §6 Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti haldusõigusele
§1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve
5) Tulundusühistu; 6) Sithasutus; 7) Mittetulundusühing. Subjekt on õiguslike kohustuste kandja. Isikuks olemine tähendab õigussubjektsust, isikuks ehk õigussubjektiks on tsiviilõiguses füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Isikut kui subjekti iseloomustavad eelkõige õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime - võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi s.o võime olla tsiviilõiguse subjektiks. Õigusvõime füüsilisel isikul hakkab sünniga elusalt (laps on elusalt sündinud, kui ta on lahutatud emast ning ta on elus) ja lõpeb surmaga. Sünd on lõppenud, kui laps on eraldunud emaihust, sõltumata sellest, kas ka nabanöör on läbi lõigatud. Õigusvõime tekkimiseks on vajalik, et laps oleks kas või lühikeseks hetkeks elus, isegi kui ta sündimise järgselt peaaegu kohe sureb. NB
Näited 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? 66. Mis on karistatamise eesmärk? 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
Põhiseaduse § 123 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe Subjektiivne avalik õigus Õigusriigis on subjektiivse eraõiguse kõrval oluline tähtsus ka subjektiivsel avalikul õigusel. Subjektiivne avalik õigus on, lähtudes isikust, subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivne õigus laseb mõjule pääseda põhiseaduslikult garanteeritud õiguse vabale eneseteostusele (PS § 19). Subjektiivsete õiguste tagamine moodustab sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele orienteeritud riigi põhiolemuse. Olulised subjektiivsed õigused on sätestatud põhiseaduses ning need on konkretiseeritud seadustes.
maksta dividende. Ühingu tunnused Eraõiguslik isikuteühendus Rajaneb tehingulisel alusel Olemas ühine eesmärk Ühinguõiguse põhiseaduslikud alused 2 Üldine ühinemisõigus, RKPJKo 19.05.1996.a. otsus (nii juriidilise isiku kui mittejuriidilise isiku staatusega ühingud) Juriidilise isiku subjektsuse põhiseaduslik alus, vt PS § 9: kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhiõigusvõime ehk võime olla põhiõiguste kandjaks. Ettevõtlusvabadus PS § 31 Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11 Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega Kaubandusõigus Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse k
Vaatamata teoreetilistele raskustele piiritleda nimetatud õiguse valdkondi, on sellisel vaheteol kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga riikides suur tähtsus. Veel enam, selline eristamine on vastavate riikide õiguskordade aluseks. Nõukogude õigussüsteem ei tunnistanud ega teinud vahet era- ja avaliku õiguse vahel. Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s
Vaatamata teoreetilistele raskustele piiritleda nimetatud õiguse valdkondi, on sellisel vaheteol kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga riikides suur tähtsus. Veel enam, selline eristamine on vastavate riikide õiguskordade aluseks. Nõukogude õigussüsteem ei tunnistanud ega teinud vahet era- ja avaliku õiguse vahel. Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s
valdkonnas õigust meelevaldsusele ning seetõttu peab kogu avalik võim alati järgima põhiseadust ning eelkõige põhiõigusi. Põhiõigu- sed kohustavad riiki kõigis selle korraldus- ja tegutsemisvormides. Põhiõiguste adressaadid on nii juriidilisest isikust riik kui ka iga riigist alamal seisev avalik-õiguslik juriidiline isik, nt mis tahes vald, Tartu Ulikool, Kaitseliit jne. Avalik võim ei saa põhiõigustega seotusest vabaneda ei eraõiguslike tegutsemisvormide korral ega ka avaliku võimu volitusi eraisikule delegeerides. Seetõttu on avalik-õigusliku juriidilise isikuga võrdses ulatuses põhiõigustega seotud ka eraisik (füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik), kellele on üle antud mõni avaliku võimu teostamise volitus, nt kohtutäitur, kes tegutseb TMS alusel. 5 Kõigepealt on § 14 kohaselt kohustatud põhiõigusi tagama seadusandlik võim. Seadus- andlik võim kuulub Riigikogule. Seadusandlik võim on kohustatud
FÜÜSILINE ISIK b) eluliste asjaolude vastavuse kontroll normi koosseisule Isikud: 1) füüsiline isik; 2) juriidiline isik. c) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Isiku tunnus: õiguskorra poolt tunnustatud täielik õigusvõime. 1 Õigusvõime liigid: a) täielik; b) osaline. Osaline õigusvõime on iseloomulik ka isikuks mitteolevatele Elukoht (TsÜS § 14-16) kooslustele. Ettevõte VÕS §180-185
TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse, sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted 14. Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime. 15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine. 17. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (välja arvatud neid, mis on omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Organite olemasolul on võimalik juriidilise isiku kui iseseisva üksuse tahte moodustumine ja selle väljendamine.
siseõigus – isiku sisesed suhted ehk intrapersonaalsed õigused: 1) intrapersonaalne interorgaaniline õigus (jur isikute organite vaheline) 2) intraorgaaniline õigus (organi sisesed õigus suhted; mida suurem organ, seda rohkem) Riigi sees õigussuhted ei ole ! (käsk) impermeabiliteooria ehk läbipaistmatuse teooria – riik on õigusele läbipaistmatu II teema: juriidiline isik tunnused: abstraktne moodustis, õiguskorra poolt antud õigusvõime iga juriidiline isik on väliõiguse objekt (TsÜS § 24 lg 1; PS § ) Põhiseaduse järgne juriidiliste isikute jagunemine: 1) eraõiguslikud * tulundusühingud (§ 31) * mittetulundusühingud ja sihtasutused (§ 48) 2) avalikõiguslikud (kuskil 20 tk terves riigis) * territoriaal korporatsioon – territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev jur. isik (vald, linn, riik)
KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline Olulisimad väärtusotsused, Eesti riigi aluseks olevad põhiväärtused Õiguslik tähendus otsene tuginemine õiguslikes vaidlustes Ei saa hierarhiasse seada Kindla sisuga Abistavad lünkade ületamisel 69 Tutvusta haldusorgani ja haldusorgani käsutaja mõistet. Kuidas need haakuvad ametniku, ametkonna ja ametiasutuse mõistega. Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime Tegutsema on suutelised aga üksnes isikud, kes realiseerivad halduskandjate õigusi ja kohustusi Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt halduskandja organi kaudu Haldusekandja halduse kandja organ inimesed Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused) HMS § 8 Riigi keskhaldusorganid: vabariigi president vabariigi valitsus
majanduskasv kukkus ära, tuli majanduslangus. Riigi eelarve maht on 17 miljardit, nende võlg 200 miljardit. Nad on kordades EL toetust saanud. Hädasolijat tuleb aidata EL solidaarsus. Saame euroraha, turvalisust, välispoliitilist toetust, oleme ühe suure euroopa liige. · Artikkel neli lõige neli ESM seal on kirjas teatud otsused sellistel kiiretel juhtudel tehakse otsused häälte enamusel. Umbes 83 % on see, sissemakstud kapitalist, see on aktsiaselts. Eesti osa on kuskil 1, midagi %. Kuus riiki, Saksamaa ja mõned suuremad. Eesti maksis sinna sisse 2 miljardit eurot, kohustuse suurus on üle 2 miljardi. Eesti riigi eelarve on 6-7 mijardit. 2 miljardit oleme andnud käendusena kuhu see paigutada, et see aktiviseerib, selles ei saa me isa kaasa otsustada. · ESM näitab kui kaugele piiri peale me oleme jõudnud, ühelt poolt identiteedi ja piiratud üksikvolituse näol.
Eristatakse: a) seaduseanaloogia samas seaduses leidub norm, mida on võimalik analoogia alusel kohaldada; b) õiguse analoogia kui samast seadusest ei leita analoogia alusel kohaldatavat normi, siis lähtutakse õiguse üldistest põhimõtetest, eelkõige PS-st tuleneva põhimõtted. Kirjandus: Köhleri õpik lk 1-27(va 15-18) TsÜS § 1-4 Rakendusseadus § 2 2. Füüsilised isikud 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime 2.2. Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine 2.3. Piiratud teovõimega isikute tehingud 2.4. Elukoht 2.5. Füüsiliste isikute teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine 2.1 Füüsiliste isikute õigusvõime Institutsiooniline süsteem tugineb kolmele vaalale: isikud, asjad ja hagid. Tsiviilõiguses on esimene küsimus, mis on õiguse subjekt. Kui me räägime tsiviilõiguses isikutest, siis peame me
see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. 4 Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada. Reguleerimisese võib olla era- ja avaliku õiguse puhul sama, kuid erinevus on meetodis (eraõiguses pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid:
2.RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM 1)Riigi aluspõhimõtted 2)Põhiõigused 3)Riigi korraldus 4)Riik rahvusvahelises õiguses §2 EESTI VABARIIK I Teooriad riigi mõistest 1.Immanuel Kant. ,, Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." 2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik) ,,3 elemendi õpetus" Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim 3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust. Riigile omistati eraldiseisev isiksus õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime. 4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks) 5.Carl Schmitt: Riik on korra võim. 6.Hans Kelsen (20. saj. jurist) Riik on õiguskord. 7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e
Inimesed Täisühing Riik UÜ- Usaldusühing KOV OÜ Muu jur isik AS TÜ- Tulundusühistu SA-sihtasutus MTÜ Füüsiline isik: o Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi o Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid Täisühing on äriühing, milles 2 või enam osanikku tegutsevaid ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga Usaldusühing on äriühing, milles 2 või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt 1 neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning
Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada. Reguleerimisese võib olla era- ja avaliku õiguse puhul sama, kuid erinevus on meetodis (eraõiguses pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid:
(üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. (VÕS § 293). 1.1.1 VÕS § 293. Maksud ja koormised
annaabi.ee 
