Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Riigiõigus - Riigikogu - sarnased materjalid

komisjon, fraktsioon, mandaati, rkkts, komisjonid, valimisringkond, uurimis, volitused, hääletamise, täiskogu, parlament, riigieelarve, president, hüvitis, riigikaitse, õiguskantsleri, riigikohtu, erakonnad, linnaosa, küsimusi, teostab, 2016, istungil, valimisringkonnas, luure, otsesed, maaelu, neljanda, astub, organites, asumise, presidendile
thumbnail
72
doc

Riigiõigus

KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,

Õigus
559 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus Seadusandlik protseduur Riigikogus Vabariigi President V Presidendi valimine, tema volituste tekkimine, peatumine, lõppemine, presidendi asendamine Vabariigi Presidendi pädevus Seaduste väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendi vetoõigus Vabariigi Valitsus

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
66
doc

Riigiõigus

võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21. a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18.a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21.a EL kodanik. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st.

Riigiõigus
125 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Riigiõigus

võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21. a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18.a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21.a EL kodanik. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st.

Riigiõigus
99 allalaadimist
thumbnail
37
docx

RIIGIÕIGUS

president saab erakorraliste valimiste üle otsustada. See võimalus on tagamaks riigikogu enamusele toetuva valitsuse moodustamist. Kui riigikogu ei ole prst umbusaldusavaldust võimeline uut valitsust moodustama, on võimalik pöörduda rahva poole uue riigikogu moodustamiseks. Kui riigikogu suudab uue valitsuse moodustada, ei tohiks erakorralisi valimisi välja kuulutada. 3.1.3 RIIGIKOGU SISEMINE KORRALDUS Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu istung hääletamise abil, kus osalvead kõik 101 liiget. Riigikogul on oma organid , kellel on pädevus küsimuste reguleerimiseks Riigikogu seees: esimees; 2aseesimeest; Riigikogu komisjon; fraktsioonid. Riigikogu juhatuse ül on juhtida riigikogu tööd ning tal on selleks rida pädevusi. Riigikogu esimees omab volitust kutsuda kokku riigikogu erakorraline istungjärk, ta asendab ka vabariigi presidenti.

Riigiõigus
17 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

kolmanda neljapäevani. Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab Riigikogu liikme staatuse seadus. Ülesanded §65 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude

Riigiõigus
379 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

volitust tühistada ei saa ­ ei saa tagasi kutsuda) §65 (16) Riigikogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite (rahvas???) või kohalike omavalitsuste otsustada. Representatsiooni põhimõte (,,vaba mandaat") § 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. (formaalselt võib teha, mis ta tahab ning pole vastutav; tegelikkuses seotud fraktsiooniga ja tulevaste valimistega) Riigikogus, 2005: Riigikogu liige teostab vaba mandaadiga mitte oma valijate huve, vaid kogu rahva huve ning on vaba tegema otsuseid lähtuvalt oma südametunnistusest.

Riigiõigus
31 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

................................................51 6. Peatükk: Vabariigi President..................................................................................................... 52 § 44 Vabariigi Presidendi valimine........................................................................................... 52 1 § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus...........................................................................53 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus...................................................................... 53 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid ...................................... 54 § 47 Riigikontroll.......................................................................................................................54 § 48 Õiguskantsler..

Riigiõigus
111 allalaadimist
thumbnail
118
docx

Riigiõigus

§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 48 § 41 Kohtuniku sõltumatus 48 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 48 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 50 6. Peatükk: Vabariigi President 51 1 § 44 Vabariigi Presidendi valimine 51 § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 51 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 51 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 53 § 47 Riigikontroll 53 § 48 Õiguskantsler 53 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1

Riigiõigus
45 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

................................................53 6. Peatükk: Vabariigi President..................................................................................................... 54 § 44 Vabariigi Presidendi valimine........................................................................................... 54 1 § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus...........................................................................55 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus...................................................................... 55 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid ...................................... 56 § 47 Riigikontroll.......................................................................................................................56 § 48 Õiguskantsler..

Õigusteadus
370 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus............................................................................54 6. Peatükk: Vabariigi President......................................................................................................55 § 44 Vabariigi Presidendi valimine............................................................................................55 § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus...........................................................................55 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus.......................................................................56 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid........................................57 § 47 Riigikontroll.......................................................................................................................57 § 48 Õiguskantsler..

Õigus
48 allalaadimist
thumbnail
76
docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole. VALIMISTE LIIGID 1. Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest 2. Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli 3. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4. Proportsionaalsed valimised- Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse

Riigiõigus
42 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Riigiõigus - kordamisküsimused

Tähtajaline elamisluba (kuni 5 aastat) on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks. Elamisluba võib olla ka pikaajaline. IV Valimisõigus 1. Vabariiklik Valimiskomisjon vs Riigi Valimisteenistus Vabariigi Valimiskomisjon ​on moodustatud Riigikogu valimise seaduse alusel. ​VVK jälgib, et valimistel järgitakse valimiste vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse ja otsesuse, samuti hääletamise salajasuse põhimõtteid. Riigi valimisteenistus ​tagab valimiste seadusekohase korraldamise riigi tasemel. VVK RVT Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev ● Valimiste aluspõhimõtete järgmine ● Valimiste seadusekohase korraldamise

Õigus
13 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Riigiõigus

- vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Uhetaolised valimised Salajased valimised Proportsionaalsed valimised · KOV valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, seega ka mittekodanikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad. Rahvahääletus · Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) · Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. · Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki ­ ,,Uldsätted" ; - PS XV peatüki - ,,Põhiseaduse muutmine" muutmine · Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus

Õigusteadus
13 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Riigiõigus

See eeldab väga kõrgem poliitilist kultuuri, traditsiooni. See ei toimi, kui rahvas ei süvene ja laseb end mõjutada kampaaniatest, reklaamidest. · On olnud mitmeid põhiseaduse algatusi. Need pole õnnestunud, see oleks olnud läbimõtlematu. Muuta oleks vaja ELiga seonduvat. On mitmeid väiksemaid ja suuremaid näpuvigasid, mille peaks kõrvaldama. On sätteid, millel puudub mõte. Kui kohtunik ta süüdi mõsitab, ei pane talle mandaati, vaid sunnib tagasi astuma (PS §64 ­ imelik paragrahv) · Hetkel oleme kerges tardumuses, võitleme kriisiga. Põhiseaduse areng on jäänud tahaplaanile. Põhiseadus peab uuesti arenema, kuid siis kui ühiskond majanduslikust ja ühiskondlikust kriisist üle saab ja tekib vabu ressursse. Põhiseaduse tõlgendamine §4 Tõlgendamise mõiste 1. Laiemas tähenduses tõlgendamine ehk largissimo sensu ­ arusaamine eseme mõttest,

Riigiõigus
96 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Riigiõigus

Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraatia väljendus -jooksev asjaajamine ja riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindajate poolt. Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine. Parlamendi funktsioonid:  seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmine)

Riigiõigus
6 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Riigiõigus

Riigiõigus Lühendid: RÕ ­ riigiõigus KN ­ konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK ­ õiguskord PS ­ põhiseadus IV ­ isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse k

Riigiõigus
559 allalaadimist
thumbnail
21
doc

RIIGIÕIGUS

RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet ­ kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid ­ normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 2) Subord

Õigus
128 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi. e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks. f. Kompensatsioonimandaat Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest.

Riigiõigus
21 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

Aristotelese teooria) Üldistuseks tuleb märkida, et Antiik-Kreekas oli riigi kodanikkond tänapäevases mõistes väga kitsas ring isikuid: kodanikeks ei loetud orjasid, naisi, välismaalasi, samuti mehi, kes ei olnud võimelised relva kandma ning mehi, kes olid alla kolmekümne aasta vanad. Antiik-Kreekas oli V saj. e.m.a. kodanike üldkoosolek kõrgeim otsustaja kõigis olulistes välis- ja sisepoliitilistes küsimustes, kusjuures otsustused tehti hääletamise teel (nt Sokratese juhtum). Platoni ning Aristotelese aegadel olid kogetud juba nii demokraatia (demos - kodanike kogu, rahvas; kratos - kellegi üle valitsema, võim) kui rahva võim, kuid ka aristokraatia kui päriliku seisuse võim ning monarhia kui päritav isikuvõim. P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST Riik Platoni käsitluses: riik ja inimene on tekke seisukohalt põhimõtteliselt üheealised. Inimese

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil).

Õigus
117 allalaadimist
thumbnail
60
doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. 17. PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane? 14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib

Riigiõigus
198 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus
198 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

organisatoorne ka kultuurilis – kasvatuslik. Välisfunktsioon – kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu, õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon, riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms), töötavad riigiteenistujad. Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahusese põhimõttest lähtudes.

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Riigiõiguse ja põhiseaduse kordamisküsimuste vastused

riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellisest vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ja vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle ükiskutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist. (USA). Parlamentaarses riigis on riigipeal vaid esindusfunktsioon. Presidendil on vähesed volitused. Siin on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab parlamendi ees. (Eesti) 2. Presidendi volituste seos valimiskorraga. V: 3. Millised seadused reguleerivad Eesti Vabariigi Presidendi tegevust? V: Vabariigi Presidendi ametihüve seadus, Vabariigi Presidendi töökorra seadus. 4. Eesti presidendi valimise kord: kes seab kandidaadi, RK-s ja valimiskogus valimise plussid ja miinused.

Riigiõigus
336 allalaadimist
thumbnail
60
docx

RÕ II konspekt

Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites. (4) Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. (5) Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Ka on võimalik valimiskast koju tellida. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. (6) Regulaarsus (§60 lg3) – iga 4a tagant märtsikuu esimesel pühapäeval on uued valimised

Õigus
36 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Haldusõigus

b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks). Põhimõtteliselt ei rakendu siin haldusaktide astendus nende juriidilise kehtejõu alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud §4. Halduslepingud § 5. Halduse üldaktid A. Dekreet B. Seadlus C. Määrus I. Volitused: II. Määruste liigid: III. Määruse õiguspärasus: IV. Kohaliku omavalitsuse määrus D. Käskkiri §6. Halduse üksikaktid 2 §7. Plaanid ja planeerimine §8. Haldusaktide teatavakstegemine § 9. Haldusaktide toime TEEMA 6: ADMINISTRATSIOONI DISKRETSIOON §1. Diskretsiooni mõiste §2. Diskretsiooni teostamine TEEMA 7: MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTED.

Haldusõigus
88 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik ­ kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik ­ kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik ­ seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik ­ seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik ­ kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti)

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Haldusõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H

Õigus
845 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu

Õigus
377 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Riigi ja haldusõiguse konspekt

rikkumises süüdi olevale asutusele (ametiisikule) ettepaneku rikkumine kõrvaldada ning rakendada meetmeid samasuguste õigusrikkumiste vältimiseks. Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt täielikult või osaliselt ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele või kõrgemal seisvale õigustloovale aktile, teeb ta akti vastu võtnud organile põhjendatud ettepaneku viia akt või selle säte kooskõlla põhiseaduse või seadusega. Õiguskantsler esitab Riigikogule sügisistungijärgu täiskogu kolmandal töönädalal ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Ühelt poolt on see õiguskantsleri aruanne parlamendile oma põhiülesannete täitmise kohta eelneva 12 kuu jooksul. Teiselt poolt võimaldab ülevaate esitamine õiguskantsleril juhtida Riigikogu tähelepanu põhiseaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele ja õigusprobleemidele, millega ta on kokku puutunud.

Riigiõigus
203 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun