1. Kirjelda Ateena riigikorraldust. 2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1
Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (§15). Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine)...
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
1905. AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL Revolutsiooni põhjused Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid- revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik
Tegemist oli esimese püsiva pealinnaga Hiina ajaloos. Selles valitsenud Shangi dünastia kuningaid on nimetatud Yini dünastiaks. 3. Zhou riiki valitses kuningas wáng, kelle võim hiljemalt 8. sajandist eKr oli vaid sümboolne. Tegelik võim oli nominaalselt kuningale alluvate feodaalsete maaisandate käes, kellest suurem osa kuulus pärusaadlisse. Hilisemas hiina ajalookirjanduses on usutud, et Zhou riigi haldus oli korraldatud ideaalset valitsust ja riigikorraldust kirjeldava teose "Zhou kombed" järgi, mida tänapäeval peetakse siiski suhteliselt utoopiliseks kirjelduseks. 4. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. 5. Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianism ja taoism on mõlemad Hiinas tekkinud ja peaaegu ühel ajal. Esialgu olid mõlemad
raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes kasutasid olukorda ära ning korraldasid veel suurema kaose. Kommunistide vastu astus fasistide liikumine, eesostas Mussoliniga. Valimistel olid nad edukad ning mõne aastaga suutis Mussolini likvideerida demokraatliku riigikorralduse ning loodi diktatuur. Saksamaal avanes natsidele võimalus demokraatia purustamiseks ülemaailme majanduskriisi puhkedes. Kritiseeriti demokraatlikku riigikorraldust ning üritati lööksalkade abil agressiivselt võimu võtta. Loodeti kommunistidest jagu saada vaid natside abil ning see tõi kaasa Hitleri ja tema kaaskondlaste plahvatusliku populaarsuse. Peagi said nad Riigipäeva suurimaks saadikurühmaks. Õige pea saavutas Hitler ainuvõimu Saksamaal ning jälle rajati Euroopasse üks diktatuur. Demokraatia krahh oli paljudes riikides paratamatus, sest demokraatias pettuti. Sellel aitas
Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine + valvasid kodanike elukommete järgi. Valiti eakad, kogenud mehed. Auväärne amet. Konsulid - neid oli kaks, kõrgemad magistraadid. Kõrgeim võim riigis, sõja ajal armee juhtimine. c. Iseloomusta Rooma riigikorraldust . (Peab ära tundma, millisel perioodil mingi sündmus oli, st peaks teadma, millal mingi periood oli. ) Kuningate aeg - 753-509 eKr. Riigi eesotsas seitse kuningat, Vabariigi aeg - 510 - 30 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit, kes juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni 6 kuuks diktaatorile. Iseloomustab seda aega patriitsida ja plebeide vaheline võitlus. 287
- 1917 süvenes nälg, eriti Venemaal. - Kõige kergemini elas sõja üle USA. - Suurenes vägivald ja kenotsiid. - Türgi väed viisid läbi etnilise puhastuse (armeenlaste massiline tapmine). - Sõjas oselenuid nimetatakse kadunud põlvkonnaks: 1. Sõjast koju tulnud mehed ei suutnud eluga kohaneda enam. 2. Senised väärtushinnangud olid purunenud. 3. Tõmbuti elust eemale. 4. Süüdistati demokraatlikku riigikorraldust. - Sõjas kasutati moodsat tehnikat: 1. Saksamaal lennukeid (algul ainult luureks). 2. Tankid (Inglismaa). 3. Keemiatööstus, gaas (Saksamaa). 4. Soomustehnika. 5. Uut tüüpi kaitseehitised (kaevikud, punkrid, okastraat
hüvanguks lihtsalt tuli osa elanikkonnast tappa. Vahe oli selles, et Hitler moonutas marksismi põhimõtteid. Tappa oleks pidanud inimesi, kes ei toonud ühiskonnale kasu, mitte inimesi rassi järgi. Hiljem jällegi tekkis vastuolu sellega, et Stalin kinkis juudid Gestapole sõpruse märgiks tagasi, kes siis hiljem hukati. Kui mõelda sellele, et Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal, siis on loogiline see, et osa elanikkonnast Nõukoude Liidu riigikorraldust siiani õigeks peavad ning seda isegi ülistavad. Seega arvatavastu on loomulik tunda teatud hirmu vene okupatsiooni ees juba ajaloo pärast. Kuna terve euroopa on suuremal või väiksemal määral sõltuvuses Venemaast, tekib minus küll hirm. Lohutab küll veidi see, et Eestil on õnn kuuluda NATO'sse, mis on vajadusel nõus juhtima Eestis sõjalisi operatsioone. Minu vanustel noortel on sellest raske aru saada, kui hea on elada vabas ühiskonnas, kus
riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud. Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad.
Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. Kokkuvõtteks võin öelda , et iga inimene rajab oma ideaalse riigi ise. Kõigil meil on oma mõttes unistuste riik, kus me elada ja olla sooviksime. Nagu
muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist), millele märgid kanti pintsliga. Aga kiri aitas lüüa riigikorraldust. Tsivilisatsioon ja kirja teke on minu arvates tihedalt seotud: ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamist sellisel moel nagu Egiptuses võimalik olnud. Kirjaoskus oli Egiptuses vaieldamatu privileeg, mis sai osaks tõenäoliselt vaid umbes ainult ühele protsendile kogu Egiptuse elanikkonnast. See kiri oli keerukas
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis, kodanik, poliitika, agoraa, akropol, aristokraatia, demokraatia, faalanks, hellen, barbar, hellenism, Museion 2. Kes oli, mida tegi: Homeros, Herodotos, Sokrates, Aristoteles, Platon, Aleksander Suur 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippok...
Seal peeti riigi huve üksikisiku huvidest tähtsamaks. Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigis pikaks ajaks sisemise stabiilsuse. Ateenas mõeldi hoopis kodanike mugavusele ja kultuuri arengule. Ateenlased olid materiaalselt rikkamad, aga kaitsetumad. Elu oli seal peenem, kui Spartas, aga sõjaline pool oli jäetud unarusse ning Ateena jättis ara ja nõrga mulje. Seetõttu julgeti teda tihti rünnata. Ma arvan, et need kaks riigikorraldust on väga erinevad. Mõlemal on omad positiivsed ja negatiivsed küljed ning mõlemat saaks kõvasti parandada. Ma arvan, et Ateenas oleks pidanud rohkem mõtlema riigi kaitsele ning Spartas oleks võinud rohkem tähelepanu pöörata haridusele. Arvan, et neist kahest valitsemiskorrast oli kasulikum Sparta oma, kuna see tagab kindlamalt rahva püsima jäämise.
samas vanuses. Ta pigem elaks praeguses valguses kehvades tingimustes kui läheks tagasi sinna, kust ta tuli. Samas, need kes hämaruses istuvad on rahul ning tunnevad vajadust end kaitseda end iga olendi eest, kes neid päästa tahab. ,,Need, kes ülalt on tulnud, ei taha inimeste asjadega tegelda, vaid on rõhutud igatsusest viibida alati ülal." Sellega tahetakse viidata valitsejate mugavusele mitte laskuda lihtrahva probleemidesse. Kuid edukas ning tõhus riigikorraldust just seda vajabki mõtlevat ja arusaajat valitsejat. Koopavõrdpilt annab siin jällegi hea ettekujutuse. Kui kuningas heledast päikesevalgusest pimedamale alale jõuab on ta pimestatud. Ta ei suuda kohaneda nii järsku ümbrusega ning saab naeruväärseks sealsete asunike poolt. Kuid on ka arusaajaid inimesi, kes mõistavad kuninga pimestumuse tagamaid ning ei naera ta üle. Eriti naeruväärne on see, kes naerab heledama valguse käest tulnud inimese pimestuse üle.
Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Millal ja miks mindi Rooma riigis üle palgasõjaväele? Hilise vabariigi ajal mindi üle palgasõjaväele. Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega
eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Oli sitax edukas Millist perioodi loetakse Eestis keskaja alguseks ja keskaja lõpuks? 5-15 sajand. Vana-Liivimaa riiklik korraldus oli uusaja algul juba ajale jalgu jäänud. Sellal, kui naabermaades tekkisid tugeva keskvõimuga riigid, jäi Liivimaa omavahel tülitsevate ja vahel isegi sõdivate väikeriikide lõdvaks ühenduseks. Usupuhastus viidi Liivimaal küll läbi, kuid uut, ühtsemat riigikorraldust luua ei õnnestunud. Säilisid vanad, siinmail oma mõju juba peaaegu kaotanud katoliku kirikuga seotud riigivormid (Liivi ordu ja piiskopkonnad). Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada
1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. 2) Pettumine Versailles´süsteemis, tingimusi peeti ülekohtuseks 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses 4) Majanduslikud raskused: lubati elujärje kiiret paranemist Autoritaarne enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada.Autoritaarset riigikorraldust ei nim. Tavaliselt diktatuuriks. Totalitaarne On kindlasti diktatuur. Üks võim on koondatud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte. Võib nim. Hirmuvalitsuseks massirepresioonide abil hirmuõhkkonna loomise tõttu. Kõrgeimaiks seaduseks on diktaatori suva. Fasistlik diktatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati Itaalias esimesena diktatuur. I MS kandnud raskeid kaotusi ja pettunud Versilles´i rahulepingus, olukorda teravdasid rasked olukorrad majanduses,
Revolutsiooni põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadust, soov reformida senist aegunud riigikorraldust, talurahva vastuolud mõisnikega, viletsad majanduslikud olud, vasakpoolsete illegaalsete parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide
jumalasalgamises, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Euboial. Seal ta suri varsti, 62 aastasena. Tal oli pikaajaline haigus. Aristotelese õpetusest Tema tööd käsitlesid loodusteadusi füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali, maailmakorra üldisi põhimõtteid jt. Väga suurt huvi tundis ta elava looduse, eriti loomade vastu. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. pooldas riigivormi, mis ei ole omakasupüüdlikku eesmärgiga, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Ta uuris ka ilmastikku ja taevakehade liikumist
ilu tekitab filosoofis igatsuse tõelise ilu järgi, mille suhtes on keha ilu ainult osaline ja puudulik. Selle igatsusega tegelejaid võib nimetada filosoofideks. Platoni mitmekesisele filosoofi kuvandile lisandub aga ka filosoofi vastutus teiste inimeste ees, st filosoofid peavad oma surematut tarkust ära kasutades püüdma olla kasulikud riigile. Platoni tuntuim teos "Politeia" käsitleb just riigikorraldust, milles ülimateks otsustajateks riigiasjade üle on filosoofid, kes sõelutakse kodanike seast välja vastavalt korraldatud haridussüsteemi abil. Suured filosoofid Tihti räägitakse ka "suurtest filosoofidest" või "filosoofia ajaloo suurkujudest". Nende all võidakse pidada silmas filosoofe, kes on mõtestanud erilise selgusega mõne pöördepunkti filosoofia ajaloos ning andnud mõistelise kuju millelegi, mida võib filosoofias uudseks pidada.
Filosoofia Antiik-Kreekas Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest...
sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed. Ainult surnud on näinud sõja lõppu. Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus Platon Aristoteles (eKr384-eKr322) Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid Olulised aspektid olid tal loogika vallas Aristoteles Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Aristoteles tsitaadid: Ole oma tahte isand ja südametunnistuse ori. Esimene pääsuke ei tähenda veel suve.
Renessanss(taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja. Renessanssi kujunemise eeldused: · Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina...
Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed soovisid majanduslikku õitsengut ja poliitilist stabiilsust. Teine põhjus oli see, et rahvas oli pettunud Versaille' süsteemis, eriti sakslased, kes pidid maksma reparatsioone. Samuti süüdistati
Alan Hollinghurst Hollinghurst on teenekas Briti kirjanik ning tõlk. Lisaks 2004. aastal võidetud Bookeri auhinnale on teda pärjatud näiteks ka James Tait Blacki mälestuspreemiaga, mis on vanim Briti kirjandusauhind. 1954. aastal sündinud kirjanik on lõpetanud Oxfordi ülikooli inglise keele erialal ning hiljem töötanud samas ülikoolis lektorina. Pea kõigis tema teostes võib kokku puutuda omasooiharlusega. Hollinghurst ei varja ka enda homoseksuaalsust ning on öelnud, et mitmed seigad tema teostest on biograafilise sisuga. Lisaks valmis kirjaniku bakalaureuse lõputöö kolme tuntud homoseksuaalist kirjaniku teoste kohta. ,,Iluliin" on antud kirjaniku seni ainuke eesti keelde tõlgitud teos, kuid ülemaailmselt tunnustatud on ka on ka ,,The Swimming Pool Library" ja ,,The Folding Star". Lisaks novellidele on Hollinghurst kirjutanud ka lühijutte ning luuletusi. ...
rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lahususe (seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on lahutatud) ja tasakaalustatuse põhimõte (võimude jagamine ja vastastikune kontroll). Otseseks demokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus rahvas osaleb otsustamises otseselt (näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt.
Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur, tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetagi. Autoritaarne riigikord ei poolda vägivalda, teises hirmutatakse. 3. Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? *olid majanduslikud raskused *kasvav tööpuudus *rahulolematus 4. Mis olid Itaalia fašistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? *tähtsal kohal rahva kui teriviku heaolu *egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele 5. Kuidas sai Mussolini võimule?
Valgustus 1. Valgustus 18.saj- oli vaimne liikumine, mis toetas haridust, demokraatiat, võrdseid võimalusi ja olid vastu iganenud kirikule, pärilikule kuningavõimule, vananenud poliitikale. Mõistuse abil rajatakse tee õnnele ja õiglasele ühiskonnale. Võõrtusatati tööd, toimetulekut, looduse valitsemist. Levis kogu Euroopas. Prantsusmaal tõusis esikohale proosa, tekkis filosoofiline romaan, püüti välja mõelda täiuslikke riigikorraldust ja ühiskonda. Kirjandus oli filosoofiline. Inglismaal oli juhtiv zanr romaan, kuid tekkis ka robinsonaad, mis kujutab inimest, kes peab toime tulema vabas looduses, ühiskonna abita, tavaliselt üksikul tühjal saarel. Saksamaal olulisemad draama ja tragöödia, tähtsaks muutus rahvaluule kogumine. ,,Torm ja tung" õhutab inimesi olema ühiskondlikult aktiivne, kritiseeris ebavõrdsust, ühiskonda. 2
Eraoman oli olemas Eraomandid puudusid, olid suured kolhoosid Võim saavutati valimistega Võim saavutati vägivallaga Riigis valitses natsism Riigis valitses kommunism 13. Miks tulid Saksamaal natsid võimule? Peale ülemaailmse majanduskriisi puhkemist kasutasid Saksamaa kokkuvarisemist ära kommunistid, kes kritiseerisid demokraatlikku riigikorraldust ning üritasid agressiivselt lööksalkade abiga võimu haarata. Paljude sakslaste arvates saab punast katku peatada vaid pruuni katkuga ehk pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmade abil. See tõi kaasa natside populaarsuse ja neil õnnestus võimule tõusat. 14. Mis olid NEP-ile ülemineku põhjused Venemaal? Mis abinõusid rakendas nõukogude valitsus uue majanduspoliitika raames? (4) Millised olid tulemused? Põhjused:
Diktatuuride tekke põhjused Mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatilkku riigikorraldust ja nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule- kommunistlik liikumine, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust
puitu, hiljem asendati see liiva- ja lubjakiviga, mis tegid ehitise suurejoonelisemaks ja vastupidavamaks. Kõige laialdasem kivim Vana-Kreekas oli marmor, mida kasutati samuti templite ehitamisel. 14. Millised olid 3 põhilist samba ehituse stiili? Dooria, Joonia ja Korintose stiil. 15. Millised templid kuuluvad 7 maailmaime hulka? Artemise tempel, Zeusi kuju jaoks ehitatud spetsiaalne tempel. 16. Lisaülesanne: Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust: Kas Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem sarnased või pigem erinevad? Põhjendage vastust vähemalt 3 väitega! Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem erinevad kuna mõlemas riigis oli väga erinev riigivalitsemisviis. Ateenas valitses demokraatia, mis andis ateenlastele võimaluse ise riigiasjades kaasa lüüa ja lasi elu korraldada tavainimese vajadustele parimini vastavaks. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia
a. revolutsioon: pealesurumine muu- usulistele; teistele Põhjused: usuvooludele tegevuse 1.Soov laiendada takistamine. kodanikuvabadusi. venestamine - 2.Soov reformida senist mittevenelaste rahvuslik aegunud rõhumine (seda eriti riigikorraldust. Baltikumis; Poolas; 3.Viletsad majandus- Soomes; juutide likud olud; talurahva tagakiusamine vastuolud mõisnikega. 1882).Venemaa kui 4.Venestamispoliitika. "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks
PROLETAARID olid vaene rahvas, kes olid ilma maata. RAHVATRIBUUNID olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjusat plebeide huve. 12 SEADUST olid esimesed seadused, mida nõudsid plebeid ja mis kirjutati pronkstahvlile. Rooma kandis oma vallutused ps välja ja sõdis Kartaago vastu 100 a. nn ,,PUUNIA SÕDADES", milledest tähtsaim oli 2 sõda, kus Kartaago vägesid juhtis HANNIBAL, kes reisis oma sõjaväega üle ALPIDE. Kindlat riigikorraldust ei olnud, osa võttis peaaegu kogu rahvas. Riigikord oli siiski aristokraatlik, riiki juhtisid MAGISTRAADID ja SENAT. Sinna pääsesid ainult jõukamad, poliitiliste elu kogemustega ja avalikkuse ees tuntud kodanikud. KONSULID Kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. PREETORID Võisid vajaduse korral konsuleid asendad, õigusemõistjad. Neid oli 8. TSENSORID Valiti endiste konsulite hulgast 5-ks aastaks. Kodanike loendus, senaatorite nimiri.
Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa 1905.a. revolutsioon: · Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. · Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) · Käik: Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.
Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugused sõjaelemendid. Peamiselt kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomast härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumutest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. 2. oskab iseloomustada arhailist ja klassikalist Kreeka riigikorraldust, ühiskonda ning eluolu Arhailine periood: Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM koostaja IX b klass LENIN Referaat Juhendaja: ............ Tallinn 2007 Sissejuhatus: Arvatavasti poleks toimunud Oktoobrirevolutsiooni ilma Leninita.Kui poleks olnud oktoobrirevolutsiooni poleks olnud ka sotsialismi ehitamist Venemaal,poleks toimunud sotsialistlike revolutsioone mitmel maal, poleks olnud sotsialismileeri ega sotsialistlikku maailmasüsteemi.Tähendab kogu elu sel sajandil oleks olnud täiesti teistsugune ilma Leninita. Järgnevas referaadis olen püüdnud anda väikese ülevaate sellest, kes oli Lenin. Lenini noorus ja perekond: Vladimir Iljits Uljanov (e. Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis.Tema isa Ilja Uljanov oli kalmõkk, kes oli lõpetanud Kaasani ülikoooli ning töötas Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda direktorina. Kuna Ilja Uljanov oli tööalaselt edukas sai t...
1. Mahajäävus tehnoloogias 2. Aeglane uute tööstusharude teke · Poliitiline olukord stabiilne · Välispoliitikas tegeles riik impeeriumirahvaste iseseisvus püüetega · Esimesena pääses Inglismaa võimu alt Iirimaa, 1937 iseseisvus täielikult Diktatuurid Lääne-Euroopas, Saksamaa ja Itaalia Diktatuuri tekke põhjused: 1. Euroopas hakkas levima demokraatia kriis 2. Kõikides hädades süüdistati demokraatliku riigikorraldust (nõuti diktatuuri) · Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust · Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust (üksikisk ei olnud tähtis), vihati teisi rahvaid ja kommuniste · Arengu ja edasiminekuna peeti ainuõigeks diktatuuri AUTORITAARNE RIIK · Võm koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Poliitiliste erakondade tegevus peatatud või piiratud · Rahval puudub võimalus juhte mõjutada
Itaalia ja Saksamaa Põhjused Paljud rahvad peale I ms lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid
d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta lemvim, tihti sjad. e) Hellenismi periood (338-30 eKr) - Aleksander Suur, Makedoonia kuningas, vallutas Prsia, Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani. Egiptuse pealinn Aleksandria, prast tema surma lagunes Aleksandri suurriik, kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena ning Sparta riigikorralduse eripra. v: Sarnasused: Mlemas polises olid orjad, suudeti silitada leldine kord, kik kodanikud olid maksudest vabad. Erinevused: Sparta - riiki valitsesid kaks kuningat, kes said riigivimu primise teel. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid, kelle vimu all olid lejnud elanikkond. Spartiaatitel tekkisid suured varanduslikud erinevused. Ateena - puudus valitseja, otsused tehti lbi rahvakoosolekute. Kodanikkonna
Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvatas emahunt. Nad tapsid selle kuninga ära kui said suureks. Nad vaidlesid linna ehitamise asukoha pärast ning Romulus tappis Remust. Romulus andis linnale oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 5. Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi periood ja keisririigi periood. Kuningate aeg753-509 ema vabariigi periood509-287 ema keisririigi periood 287- 6. Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust. Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge. Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. Senatis oli 300 liiget 7. Tunneb vabariigi aegseid magistraate: konsul, Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks
seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta. Paljudele 4 valgustusaja küsimustele ei ole vastust leitud, omakorda on arenenud need nüüdisajaprobleemideks, näiteks kuidas ei ole kujunenud välja ideaalset riigikorraldust, kus kõik pooled oleksid eluga rahul. Valgustusajastu üks tähtsamaiks tahuks oli teaduse areng. Valgustusajastu oli oma teadusalaste saavutustega sellepärast edasi liikunud, sest varasemate filosoofide, näiteks Aristotelese, mõtted ja ideoloogiad heideti kõrvale ja lükati ümber. Arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Samas olid nt Aristotelese ideed ja teooria valgustusajastu inimeste
A pool 1. Kommunistlik liikumine. 1920.a algus oli kommunistlike liikumiste mõju. Enne seda moodustati Moskvas kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. Oma teisel kongressil kuulutas kom, avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Mitmes euroopa riigis kujunes see kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka vaimselt edukas. Nende eesmärk oli haarata võim- kui vaja, siis vägivallaga- ning kehtestada ,, proleetariaadi diktatuur''. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks Euroopariikides. Suurem osa kulutati näljahädale mõeldud rahast. Liikumine tõi endaga kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekked ja ka fasismi. 2. 1929-1933.a Majanduskriis 1920.a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmesid kriisinähud põllumajanduses. (ületootmine-hinnad ...
riiklikule propagandale, kuigi tegelikult ta ei suutnud Itaaliat majanduse languses aidata. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia napid ressursid. Saksamaal moodustati pärast sõda Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), mille juhiks oli A. Hitler. Esialgu ei õnnestunud natsidel võimu haarata, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal (1929. a) avanes neile uus võimalus. Saksamaa kokkuvarisemist kasutasid ära ka kommunistid, kes kritiseerisid demokraatliku riigikorraldust ning üritasid võimu haarata. Kommunistide võimule tung oli võimalik ära hoida vaid natside võimule tõusuga. Kuigi Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus tal 1933.a valimised võita. Hitler koondas kogu võimu enda kätte ning keelustas enamus erakondi- üheparteisüsteem. Parlament loobus võimust ning Hitler sai erakorralised volitused ning Saksamaa diktaator ehk füürer. Kaotati demokraatlikud institutsioonid ning vabadused.
vaated dialoogides; kõigel olemus-põhjused (ideed) Aleksander Suur Makedoonia kuningas; sõjakäik idamaadesse; vallutas suurriigi alad (Väike-Aasia ps;Lähis-Ida;Egiptus;Mesopotaamia) 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? Soe kliima; õhemad riided, savist ehitised; kasvatati karja ja vilja-oliivid ja viinamarjad; ümbritsev meri-head meresõitjad, hästi arenenud kaubandus 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Erinevused: Sparta aristokraatlik; Ateena - demokraatlik Sparta teistele kultuuridele suletud, kauplemine välismaailmaga ja reisid välismaale keelatud Ateena hinnati välissuhteid, tegi Ateena kaubanduse suhtes rikkamaks Sparta sõjaline haridus Ateena mitmekülgne haridus Sarnasused:
voorus. · Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. ARISTOTELES Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles.Veetis nooruse Platoni Akadeemias aga ise asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.Teda iseloomustab erakordselt lai silmaring.Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja muidugi maailmakorra üldist põhimõtteid.Vahest kõige olulisemad olid tema saavutused loogika vallas.Aristotelese vastav õpetus püsib loogika alusena tänapäevani.Tema õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. · Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel.
Jõhvi Riigigümnaasium Vladimir Lenin Ajalugu Koostaja: Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi 2017 Sisukord Sissejuhatus Lenini perekond ja haridustee Poliitilise tegevuse algus Lenini tegevus Venemaal Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon Kodusõda ja punane terror Lenini surm ja pärand Kasutatud allikad 2 Sissejuhatus Vladimir Lenin (Vladimir Iljitš Uljanov) oli üks juhtivaid ning mõjukamaid poliitilisi liidreid ja revolutsioonilisi mõtlejad 20. sajandi Venemaal, kelle innovatiivsed ning strateegilised lahendused muutsid maailma. Lenin asutas bolševike kommunistliku partei, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 192...
Hellenismiperiood 338 30 aastat eKr o Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajastule,mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Peale A.Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistliku kuningriiki: Süüria-Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia. 3. Võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (vt tabel õpimapis). Sparta Ateena Asukoht Lakoonia maakond Lõuna-Kreekas Atika maakond Kesk-Kreekas Ühiskonnakihid * 5 efoori Kodanikkond suur. Ateenlaste * 2 kuningat orjastamine oli seadusega keelatud. * geruusia (vanemate nõukogu) Ametnike hulgas olid tähtsaimad
või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. Sotsiaalabi on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut igapäevaeluga. Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele. Pilet 5 1) Demokraatia mõiste ja selle peamised tunnused. Võimude lahusus. Demokraatia - Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Sellist riigikorraldust, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises nimetatakse otseseks demokraatiaks. Sellist riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud nimetatakse esindusdemokraatiaks. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Demokraatia peamised tunnused: · vabad ja õiglased valimised(õigus valida ja olla valitud) · alternatiivsed teabeallikad · konkurents võimu nimel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
