Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

RIIGIKOGU, VALITSUS, PRESIDENT - sarnased materjalid

rahvahääletus, riigieelarve, valimissüsteem, volikogu
thumbnail
8
docx

Riigivalitsemine

Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded:  Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid  Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid  Seaduste vastuvõtmine  Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle  Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid:  Maaelukomisjon  Riigikaitsekomisjon  Euroopa Liidu asjade komisjon  Majanduskomisjon  Sotsiaalkomisjon  Keskkonnakomisjon

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Riigiõigus - Seadusandlus, rahandus, riigieelarve

- PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. • Seadused kuulutab välja Vabariigi President (§ 107) • Vabariigi Presidendi seadlused • Vabariigi Valitsuse ja selle liikme õigusaktid Rahandus ja riigieelarve Eesti Pank • Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige • Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest (PS § 111) • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb

Riigiõigus
8 allalaadimist
thumbnail
118
docx

Riigiõigus

IV OSA: Riigikorraldusõigus 31 1. Peatükk: Üldosa 31 § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 31 § 21 Kõrgemad riigiorganid 32 2. peatükk: rahvas 33 § 22 Kodakondusus 33 § 23 Rahvas kui riigiorgan 34 § 24 Rahvahääletus 34 § 25 Erakonnad 35 3. peatükk: Riigikogu 36 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37 § 29 Vabariigi valimiskomisjon 40

Riigiõigus
45 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad. Kindlaks määratud perioodi järel toimuvad valimised parlamenti ja kohalikkesse esinduskogudesse on demokraatia üks põhitunnuseid. Monarhia päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale.

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
60
doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse,

Riigiõigus
198 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ühiskond

Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid ­ määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks.

Ühiskonnaõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Hääletamine on avalik. Salajast hääletamist rakendatakse ainult ametiisikute nimetamisel ja valimisel. Kvoorumi ehk teatud arvu RK liikmete hääletusel osalemise nõuet pole. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kohalolijate hääleenamust, va põhiseaduses sätestatud juhud, kus on vaja koosseisu hääleelamust e 51 häält: nt kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kel on 14 päeva aega selle väljakuulutamiseks. Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näiteks vastuolu põhiseadusega) välja

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

..................................................................32 § 21 Kõrgemad riigiorganid.......................................................................................................33 2. peatükk: rahvas..........................................................................................................................34 § 22 Kodakondusus ...................................................................................................................34 § 24 Rahvahääletus ...................................................................................................................35 § 25 Erakonnad.......................................................................................................................... 36 3. peatükk: Riigikogu.....................................................................................................................37 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine......................................................

Riigiõigus
111 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Ühiskonna konspekt

5) Skype, MSN, orkut.com, ekool.ee; E-riik ­ kasutatakse laialdaselt IKT'd (jah, Eesti on e-riik) Teadmusühiskond (lk. 214) ­ e teadmispõhine ühiskond. Kõrgelt arenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi (teadlaste ja ülikoolide osakaal on suur). Eesti on teadmusühiskond, sest 1) Eestis hinnatakse ettevõtetes loovust ja oskust töötada meeskonnas ning rakendada ülikoolis saadud teadmisi; 2) Riigieelarve loomisel lähtutakse nii riigipoolsetest kui kommertspankade uuringutest; 3) Eesti koolisüsteemi reformimisel lähtutakse ülikoolides läbiviidud teadusuuringutest. NB! Ohud, mis kaasnevad teadmusühiskonnaga: 1) Eetilised probleemid ­ kas inimest võib kloonida. 2) tootmise- ja tehnoloogiaareng mõjuvad negatiivselt looduskeskkonnale. Polüarhia ­ kõrgelt arenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga

Ühiskonnaõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ühiskonna kordamine kt'ks

presidendi ametikohale. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla/linna volikogudesse alates 18- eluaastast, Riigikogusse aga alates 21. eluaastast. Hääleõigus ­ kodanikult ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Eestis saab hääleõiguse 18. aastaselt. Valimissüsteem võib olla majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem või proportsionaalne süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited. Osalusdemokraatia ­ saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt: kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. 10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata? Referendum ­ ehk rahvahääletus. Rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud

Ühiskonnaõpetus
205 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia ­ võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia ­ kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi

Ühiskonnaõpetus
202 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12.klass 3-4 peatükk

*rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemusena *riigipea- erapooletu võimuorgan, nim.ametisse kõrgemad riigiametnikud *parlament- valitsus vastutab parlamendi ees, võtab vastu seaduseid, saab umbusaldust SEADUSANDLIK VÕIM: (Toompea loss- RK) *parlament võib olla ühekojaline(balti riigid) või kahekojaline (SB, Sks) ning seisulik (pere kaudu), regionaalne(valitud esindaja) *RK ül: võtab vastu seadusi ja otsuseid, võtab vastu riigieelarve, valib presidendi, kontrollib valitsuse tegutsemist, kuulutab sõjaseisukorra *RK töö-iga saadik annab ametivande lubades tegutseda lähtudes E põhisds-st. *RK tegevus-täiskogu istungid, komisjonide istungid, töö valijatega (täiskogu võtab vastu sds-d, otsused) *RK juhatus: esimees E.Ergma, 1. aseesimees L.Randjärv, 2.aseesimees J.Ratas *sdseelnõu teke: 1) valitsusest eelnõu 2) juhtivkomisjon 3) RK

Ühiskonnaõpetus
54 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92 Rahvuskogu ja 1937.a. Põhiseadus 1937. a. Põhiseaduse iseloomustus Üleminekuaeg 1937. a. Põhiseaduse rakendamisele 1940. a. sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi konspekt

areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes kolmandik. 2. SKP - Riigis teatud perioodi jooksul toodetud kõik kaubad. Tunnused(LK 14) a. Riik sekkub majandusse b. Sotsiaalne õiglus c. Ühishüvis - teenus, mida pakub riik ja on tasuta kasutamiseks. Kohustuslik pühiharidus,

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

Eksamipilet nr 2 1. Milline vahe on otsesel ja esindusdemokraatial? Kas Eestis on valdav otsene või esindusdemokraatia? Iseloomusta mõlema demokraatiavormi eeliseid ja puudusi. Otseses demokraatias osalevad otsuse vastuvõtmises kõik kodanikud. Vanaaja demokraatia oli otsene ja väljendus rahvakoosolekul. Hääletamine võis toimuda sageli piirkondade, maksurühmade või väeosade kaupa. Tänapäeval on otsese demokraatia väljenduseks rahvahääletus ehk referendum. Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud endale esindaja. Algselt põhjendati esindusdemokraatiat sellega, et suuremas riigis ei saa rahvakoosolekut korraldada. Oluline on ka see, et kuni mõnesaja liikmelises kogus on võimalik korraldada arutelu ja tuua poliitika tänavalt parlamendisaali. Eestis väljendub esindusdemokraatia Riigikogu valimistes ja töös. Otsene demokraatia rahvahääletuses. Eelnõu paneb rahvahääletusele Riigikogu

Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Demokraatlik valitsemine

Riigikontroll ­ kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo ­ jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus ­ kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament Valitsuse määrus ­ piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu. Määrus ­ õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt ­ reguleerib üht konkreetset juhtumit. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum ­ rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Valimissüsteem ­ põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Riigiõigus

Vabadussõjas ­ ühing hakkas radikuliseeruma ­ muutus parempopulistlikuks, eesmärgiks sai demokraatia kaotamine. · Nüüd saame püüelda oma eesmärkide suunas, varem ei olnud see võimalik. Vapsid tahtsi muuta põhikorda korporatiivseks. · Jaan Tõnissoni esimene eelnõu, põhiseadust sai muuta ainult rahvahääletusega. Riigi kogu otsus luua tasakaalustatud mehhanismidega loodud demokraatia. Rahvahääletus toimus 13-15 august 1932. Demokraatia alla 12 tuhande hääle, alla protsendi, jäi alla uus eelnõu. Vabsid tulid enda eelnõuga, riigikogu pani selle eelnõu kõrvale, tõi modifitseeritud Tõnissoni eelnõu uuesti mängu. Täiendati seda eelnõu, korraldati teine rahvahääletus 10-12 juuni 1933. Vahepeal oli tehtud hääletamine kohustuslikuks. Rahva reaktsioon oli trots. Poliitilised institutsioonid rahva seas enam usaldust ei äratanud

Riigiõigus
96 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

võimu teostavate, rahvaesindajate regulaarne valimine; vt ka liberaalne dem. Liberaalne dem ­ sama, mis esindusdem; lisaks rahva hääleõiguse pm-le rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust) Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, rahvas osaleb valitsemises oma esindajate ­ saadikute kaudu. Samal ajal on säilinud ka otsese demokraatia elemente, nagu rahvahääletus e referendum. Presidentalism Presidentalismi e presidentaalse valitsemiskorralduse mudeliks on võetud USA oma. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab jagama võimu parlamendiga. 12 President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht e peaminister ning ta

Ühiskonnaõpetus
839 allalaadimist
thumbnail
56
docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

Persona non grata – vastvõtmatu isik Poliitiline globaliseerumine – üleilmse valitsemise kujunemine Pilet 9 1. Erakonnad. Pluralistlik parteimaastik. Erakondade rahastamise põhimõtted. Erakond ja ideoloogia. Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliset huvede kaitsemine ning riigivõimu ja kohalikuomavalitsuse teostamine Erakonna juhtorganid: esimees, juhatus, volikogu, üldkogu, büroo(keskus), aukohus (lahenada poliitikute vahelisi tülisi), revisjonikomision(tegeleb erakonna rahalise poolega). Erakonna põhikiri – sõnastab erakonna üldised poliitilised eesmärgid, liikmelisuse nõuded, ülesehituse ja juhtimisprintsiibid. Erakonna programm - esitab erakonna konkreetsemad seisukhad seoses erinevate ühiskonnaelu valdkontatega. Vaidlusküsimused  Sotsiaal-majanduslik  Kultuuriline-rahvuslik  Usuline

Ühiskonnaõpetus
71 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

kohustused III. Rahvas Organid IV. Riigikogu V. Vabariigi president VI. Vabariigi valitsus VII. Seadusandlus Funktsioonid VIII. Rahandus ja riigieelarve IX. Välissuhted ja välislepingud X. Riigikaitse -------------- Küsitav on, kas punktiirist edasi on XI. Riigikontroll endiselt funktsioonid või organid? XII. Õiguskantsler XIII. Kohus

Riigiõigus
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

Riik ja valitsemine. RIIK on kindlate piiridega, oma elanikkonna ja riigivõimu e. avaliku võimuga territoorium. Riigi tunnused ongi territoorium, elenikkond ja avalik võim. Eesti on parlamentaarne demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on RAHVAS. Parlamentaarne riigikord ­ parlamendi suur osakaal riigis kuna ta: 1) töötab ja annab välja seadusi 2) valib presidendi 3) nimetab ametisse peaministri ja seejärel kogu valitsuse 4) kinnitab riigieelarve jpm. Presidentaalne riigikord on selline, kus presidendil on riigis tähtis roll kuna ta on nii riigipea kui peaminister, sest tema moodustab valitsuse. ( näit. USA ) Demokraatia ­ selline valitsemisvorm, kus rahvas valib oma esindajad ja selle kaudu võtab riigi valitsemisest osa. Esindusdemokraatia ­ rahvas valib oma esindajad võimu teostama. Kodanik on mingi riigi alam. Kodakondsus ­ inimese õiguslik seos riigiga, selle kaudu määratakse kindlaks mõlema poole

Ühiskonnaõpetus
152 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ühiskonna 9kl konspekt

kehtivad võrdselt kõigile. Demokraatia Tuleneb vanakreeka keelest: - rahvas + - võim = rahvavõim Otsene demokraatia ­ rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse kaudu, nt. Vana-Kreeka polistes. Kaudne demokraatia e. esindus demokraatia ­ rahvas teostab võimu valitud esindajate vahendusel, nt tänapäeva demokraatlikud riigid. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus e. referendum. Esindusdemokraatia ­ valimised Osalusdemokraatia ­ rahvas osaleb valitsemises kodaniku ühenduste kaudu ja oma esindajaga suheldes. Demokraatia tunnused · vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised · kodanikuvabaduste ja inimõiguste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimude lahususe ja tasakaalustatus

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
76
docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

 IME  1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine  30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest;  3.märts 1991 referendum  20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine  Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused  25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks.  14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus  12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes

Riigiõigus
42 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Riigiõiguse konspekt

Scmidt- põhiseadus on põhivalik Smend- 1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda 2) Põhiseadus kui väärtuskord- luuakse väärtusnorm, mis korrastab ühiskonnaelu Põhiseadus kui ühiskondlik leping Põhiseaduse struktuur Preambul- sissejuhatus I Üldsätted II Põhiõigused, vabadused ja kohustused III Rahvas IV Riigikogu V Vabariigi president VI Vabariigi valitsus VII Seadusandlus VIII Rahandus ja riigieelarve IX Välissuhted ja välislepingud X Riigikaitse XI Riigikontroll XII Õiguskantsler XIII Kohus XIV Kohalik omavalitsus XV Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse rakendamise seadsus Põhiseaduse täitmise seadus Õigusnormi hierarhia Lex superior derogat legi inferiori- Kõrgem õigusnorm tühistab madalama õigusnormi Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal tasandil on ta õigusnormi hierarhias. 1. I & XV ptk + Põhiseaduse täiendamise seadus 2

Riigiõigus
54 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Riigiõiguse ja põhiseaduse kordamisküsimuste vastused

peaminister. Riigivanema õigusi suurendati märgatavalt ­ sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, piiratud kujul vetoõiguse, valitsuse moodustamise õiguse, seadluste vastuvõtmise õiguse ning kohtunike ametisse nimetamise õiguse. 6. Mitu korda ja mis asjus on muudetud Eesti 1992.a põhiseadust? V: 3 korda. 2003.a muudatus puudutas kohalikke omavalitsusi. Nimelt pikendati KOV volikogu valimisperioodi neljale aastale ja pani sisse nn vahevalimiste võimaldamine. See võeti vastu kiirloomulisena. See jõustus 2005.a. 2003.a põhiseaduse täiendamise seadus. See ei olnud formaalselt küll muutmine, aga põhimõtteliselt sisuliselt oli. Sellega anti Riigikogule võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet

Riigiõigus
336 allalaadimist
thumbnail
37
docx

RIIGIÕIGUS

16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib

Riigiõigus
17 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Parlament ja valitsus

Volikogu omavalitsuse esindusoran Eestis; valitakse valla/linna territooriumil elavate häälteõiguslike inimeste poolt Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonas; üldakt on seadus ja määrus Üigustloov akt ehk normatiivakt kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu

Ühiskonnaõpetus
482 allalaadimist
thumbnail
6
doc

12. klassi ühiskonna konspekt tähtsamatel teemadel

(põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis rakendatakse avatud ja suletud nimekirju Korrata (13. november) 1. Poliitilised ideed, seehulgas parem- ja vasakpoolsus: 1.5. lk 22-23 + konspekt 2. Erakonnad: 2.4. lk 46-49 + konspekt 3. Valimised sealhulgas funktsioon, põhiprintsiip, mõisted, majoriteet ja proportsioon valimissüsteem: 2.3. lk 42-45 + konspekt sh paljundus. ?Eesti vabariigi kodanikuõigused ja -kohustused $13 Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. $30 Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. $36 Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. ?Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi (lk 84) [Võrdlev tabel] Eesti Vabariigi kodanikud 85% üle 1,1 miljoni.

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

2.4 ja 2.5 Ühiskonna töö kokkuvõte

valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eestis kehtivas proportsionaalses valimissüsteemis on iseärasusi: Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle Tähtis on kandidaadi asetus erakonna valimisnimekirjas

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

· Salajased ­ keegi ei saa teada, kelle poolt valija hääletab, teise isiku volitusel tema eest hääletada ei saa. · Perioodilised ­ toimuvad teatud ajavahemiku järel. Valimissüteemid on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Valimissüsteemid erinevad selle poolest, kas rõhutavad isiku või erakonna valimist. Valimissüsteemid: · Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem. Ringkonnad on ühemandaadilised, valitakse see kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli ­ teistele antud hääled lähevad kaotsi. Tegemist on seega isikuvalimistega. Sellistes riikides on tavaliselt 2-3 suuremat parteid, enamusvalimiste tulemuseks on tavaliselt stabiilne üheparteiline valitsus, mis töötab ametiaja lõpuni. USA, Kanada, Austraalia, India, UK. · Võrdelised valimised ehk proportsionaalne valimissüsteem

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalne kodakondsus ­ õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Positiivne heaolu ­ tähtsal kohal on sotsiaalsed investeeringud ehk inimeste võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. 21/10/2010 17:48:00 KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Demokraatia kui rahva võim Lk 63 ül 1 a) referendumid ehk rahvahääletused b) võimu teostavate esindajate valimine, volikogu või parlamendi valimine c) referendum Ühiskonna valitsemine Eesti riiklik korraldus 1. õpikust lug 95100 valitsemine & avalik haldus mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest

Ühiskonnaõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kordamine ühiskonna eksamiks

Ringkonnast pääseb edasi vaid ÜKS (see, kes enamuse saab) Ülejäänud hääled lähevad kaotsi Valimiskünnis puudub Plussid: Lihtsus; Valimiste tulemusena moodustub tugev üheparteiline valitsus Miinused: Kaotsiläinud hääled; Soosib suuri erakondi Näidisriigid ­ Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa, USA II. Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem Valimisringkondi 1-20 Ringkondadest pääseb parlamenti mitu saadikut, nimekirja alusel (kinnine/avatud) Tähtsaim põhimõte on, et iga erakonna nimekiri saab parlamendis võrdeliselt nii palju kohti, kui on üle riigi saadud häälte protsent Valimiskünnis 4-5%, Eestis 5% Plussid: Soosib ka väikseid parteisid; Hääled ei lähe kaotsi

Ühiskonnaõpetus
1303 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun