1) juhib osakonnajuhatajate kaudu avalike suhete osakonna, rahandusosakonna, välisfinantseerimise osakonna ja õigusosakonna tööd ning kantslerile alluvate teenistujate tööd, asekantslerite ja osakonnajuhatajate kaudu teiste osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd; 2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala valdkondade arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse, korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd
3) Vabariigi Valitsus: viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, korraldab valitsusasutuste tegevust korraldab seaduste täitmist esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning välislepinguid ratifitseerimiseks, koostab riigieelarve eelnõu, korraldab riigieelarve täitmist Annab määrusi ja korraldusi korraldab suhtlemist teiste riikidega. 4) Riigikontroll- sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, ametis 5 aastat. Kontrollib: riigiasutuste, ettevõtete jt riiklike organisatsioonide majandustegevust. riigi vara kasutamist ja säilimist kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist riigiettevõtete majandustegevust Riigikontrolör esitab Riigikogule aruande riigi vara kasutamise kohta. 5) Õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu ning KOV põhiseadusele vastavuse üle.' Ametis 7 aastat. Esitab kord aastat Riigikogule aruande.
VV annab täitmise arvestust; 6) korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, mis on sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja VV õigustloovad aktid.Määrusele kirjutavad alla peaminister, õigusaktidele; asjaomane minister ja riigisekretär. VV juhina 7) korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste peaminister: 1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid 2) kirjutab asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele; 3) nõuab ministrilt seletust väljatöötamist; 8) korraldab arhiivindust; 10) korraldab tema tegevuse kohta; 4) annab korraldusi 5) teeb käesolevas Riigikantselei juures tegutsevas kõrgemate riigiametnike
osa Eesti rahvuslikust mälust. Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni. Aadressil Madara 24 säilitatakse materjale alates Eesti Vabariigi sünnist kuni aastani 1944. Arhiivihoones Tõnismägi 16 hoiame ENSV Siseministeeriumi, ENSV Riikliku Julgeolekukomitee, EKP ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale. 1. AJALINE AJALUGU · 1918. a - Riigiarhiivi asutamine oli päevakorras aga lükkus edasi Vabadussõja tõttu · 1. aprill 1921 Alustas tööd Riigiarhiiv aadressil Toompea 1 · 11
kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus) ÕK- tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. ÕK nimetab ametisse RK VP ettepanekul 7 aastaks. ÕK saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega 1) ÕK analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral RK ettekande. 2) ÕK teeb RK PÕS ettenähtud juhtudel ettepaneku RK liikme, VP, VV liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. 3) ÕK võib sõnaõigusega osa võtta RK ja VV istungitest. 4) Kui ÕK leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või KOV õigustloov akt on
asutused (ehk ametite ja inspektsioonide kohapealsed struktuuriüksused, mis ei ole institutsiooniliselt iseseisvad valitsusasutused) Valitsemisasutuste hallatavad asutused ei saa nii olla iseseisvad õigussubjektid (seda nii Vabariigi Valitsuse seaduse kui ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel). Nad on küll organisatsiooniliselt, kuid mitte juriidiliselt iseseisvad. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine vaid nad teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Siia kuuluvad näiteks riigi muuseumid, teatrid, raamatukogud, koolid jne. Hallatavate riigiasutuste suhtes teostatakse teenistuslikku järelevalvet. 6. Ava ´´valitsemisala´´ tähendus.
peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitsemine tähendab seadustele tuginevat võimu. Kolm peamist eesmärki seadusandlikul võimul on: seaduste väljatöötamine seaduste vastuvõtmine kodanike huvide esindamine Seadusandliku võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide esinduskogud e parlamendid. (Riigikogu) Kolm peamist eesmärki täidesaatval võimul on:
Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. 7. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler Indrek Teder.
Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu kuulub Eesti Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister. Eesti krooni emitwweimise ainuõigus on Eesti pangal. Riigikontroll kontrollib riigiasutuste majandustegevust ning riigi vara kasutamist. Taani Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister (2006. aasta aprilli seisuga Anders Fogh Rasmussen).
Avalik ja erasektor Riigi tunnused · Riik on alati seotud võimu teostamisega. · Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud. Riigiasutused · Kohus · Keskpank · Seadusandlik võim - parlament · Täidesaatev võim valitsus · Järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid Riigiasutuste tunnused · Kindel sisemine struktuur ja hierarhia. · Moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks. · Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Erasektor · Ettevõtted kuuluvad erakapitalile. · Eesmärk taotleda kasumit ja kuulumine eraomandusse · Eestis hõivatud 2/3 töötajatest erasekotoris Riigi sekkumine majandusse Reguleerimisteooriad: · Kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne
Innovatiivne ja laialdaste võimalustega infohaldustarkvara Võimaldab hallata dokumentide elukäiku ja töövoogusid, optimeerida ja korrastada äriprotsesse ning luua asutuse digiarhiivi On loodud : riigiasutuste kohalike omavalitsuste meditsiiniasutuste innovaatiliste erafirmade eesmärkide toetamiseks arendustöödega alustati 2003. aastal kasutusel rohkem kui 300-s asutuses üle Eesti töökeskkond vastab kõrgeimale turvaklassile j seda kasutatakse renditeenusena Interinx OÜ serveritel Andme SÄILITAMI ja TAASTAMI te NE NE Dokumente hoitakse RAID 6 kettamassiividel ja vähemalt kahel erineval kettamassiivil Igaöiselt teostatakse andmebaasi täisvarukoopia
I kontrolltöö Naturalisatsioon mittesünnijärgse kodakondsuse omandamine vastava protseduuri alusel Plagiaat loomevargus, teise isiku loodud teose või selle osa avaldamine oma nime all Tsensuur massimeedias avaldatava läbivaatamine riigiasutuste või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni Ajakirjandusvabadus - võimalus vabalt oma ideid, arvamusi ja veendumusi ajakirjanduses väljendada Eesti kodakondsuse saamine: Sünnijärgne Naturalisatsiooni korras Eriliste teenete eest riigi ees Kodakondsuse taotlemine Eestis: Elada siin vähemalt 5 aastat, sooritada nii riigikeele kui ka põhiseaduse tundmise eksam,
Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui ka terviku edendamist, toetades majanduse arengut või vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärgid: - kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega - hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga - kõrge ja püsiv majanduskasv - õiglane sissetulekute jaotus. Nende täitmiseks tuleb kujundada järjepidev majanduspoliitika. 3.Riigi institutsioonid ja riigiasutuste iseloomulikud tunnused Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Ühiskonnas ja valitsemises toimub tööjaotus, s.t ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon. Arvati, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia kuritarvituseni. Seetõttu on vajalik, et
Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt avatud ühiskond ühiskond, milles arvestatakse võimalikult palju inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eripärasid deflatsioon raha väärtuse kasvamine ja elanike ostujõu suurenemine diskrimineerimine - mõne inimgrupi või riigi õiguste piiramine lähtudes nende soost, rassist, religioonist dividend aktsionärile makstav perioodiline osanikutulu, kasumiosa
1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu vajadused- tarbekaupade tootmine- jäi tagaplaanile. Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud majandusmudel sõjajärgsetel aastatel.
* Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma. " 1721. a
viirusetõrjetel. Eestis on korduvalt avastatud erinevaid botnet-troojade versioone. Õnneks on arvutite nakatumisprotsent küllaltki väikseks jäänud. Mis on botneti ülesanded? Koguda peamiselt paroole finantssüsteemidesse-, suhtlusvõrgustikesse- ja e-postikastidesse sisselogimiseks, mille läbi saadakse ligipääs kontol olevatele isiklikele andmetele. Need võimaldavad küberkurjategijatel varastada ettevõtete ja riigiasutuste privaatset- ning finantsalast infot ning kasutada nende identiteeti. Missugused arvutid võivad kuuluda botnetti? Botnetti võib kuuluda miljoneid arvuteid. Viimasel ajal näivad kurjategijad arvavat, et kõige optimaalsem ning ohutum on pidada väikesi, paarikümnest tuhandest arvutist koosnevaid botnette, millest aga täpse rünnaku jaoks piisab täiesti. Olgugi et viirusteanalüüsijad teevad nende
valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus
Ning lisaks: • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt.) • Riigi “osalusega” eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) Riigikontroll: • Riigikontroll teostab põhiseaduse järgi ‘majanduskontrolli’. Riigikontrolli sisuline tegevus sarnaneb rahvusvaheliselt tunnustatud mõistele ‘audit’. Audit ei puuduta sealjuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust. • Kõige mahukam rahvusvaheliselt tunnustatud Riigikontrolli ülesanne on aga tulemuskontroll, mille käigus hinnatakse riigiasutuste tegevuse tulemusi Õiguskantsler: • Õiguskantsleri puhul on tegemist sõltumatu ametiisikuga (personaalorgan), kes on sõltumatu nii Riigikogust kui Valitsusest • Õiguskantsleri ülesandeks on õigusnormide kontroll – õiguskantsler ei tee
koosnevaid botnette, millest aga täpse rünnaku jaoks piisab täiesti. Sellest hoolimata võib mõnda botnetti kuuluda iga neljas 600 miljonist internetti ühendatud arvutist. Botneti ülesandeks on koguda peamiselt finantssüsteemidesse-, suhtlusvõrgustikesse- ja e-postikastidesse sisselogimise paroole, mille läbi saadakse ligipääs kontol olevatele isiklikele andmetele. Need võimaldavad küberkurjategijatel varastada ettevõtete ja riigiasutuste privaatset- ning finantsalast infot ning kasutada nende identiteeti. Mitte kunagi ei liideta kasutajate arvuteid botneti liikmeks suure kisa ja käraga, vaid täiesti vaikselt ja märkamatult väiksematki kahtlust äratamata. Lisaks tavalistele tõrjevahenditele võiks alati käepärast olla ka spetsiaalsed tööriistad, mis püüavad ennetavalt hoida süsteeme nakatumise eest. Botnete on väga raske avastada nii kasutajal endal kui ka viirusetõrjetel. Eestis on
isikut tuleb tõendada nii poes, pangas kui ametiasutuses. ID-kaart on lisaks elektrooniline isikut tõendav dokument ja vahend digitaalallkirja andmiseks. Mida see tähendab inimesele? Võimalus anda Interneti kaudu digitaalne allkiri aitab vältida jalavaeva ja ajakulu – dokumentide allkirjastamiseks ei pea enam linna lippama, vaid kõik saab tehtud kiiresti, arvuti tagant tõusmata. Kaob ka sõltuvus näiteks riigiasutuste lahtiolekuaegadest – ID-kaardiga pääsed dokumente vormistama kas või öösel, täpselt nagu ka kõikide toiminguteni Internetipangas. Vähenev paberibürokraatia säästab maksuraha ja ka kasvavat metsa. Rahakott plastikust pungil? Ka selle mure võib peagi lahendada ID-kaardi abil. Riigi ning ettevõtte/asutuse kokkuleppel on ID-kaardiga võimalik ühendada näiteks kõik Sinu töökoha sissepääsukaardid, kõikmõeldavad (näiteks panga) paroolikaardid, haigekassa kaart jne
saavad kokku võimalused ja vahendid. Ja ometi on Eesti kõrgel kohal tabeleis, mis kirjeldavad ärikeskkonda ja sealhulgas korruptsioonijuhtumine esinemist. Korruptsiooni põhjustab ahnus inimlik omadus ja vastu panna suudetakse kõigele peale kiusatuse (O. Wilde), saati siis veel võimalusele kiirelt ja kergelt raha teenida. Seetõttu väidan, et korruptsioon on tõesti paratamatus, mitte väljajuuritav pahe, küll aga arvan, et KAPO ja politseiametnike tubli töö, läbipaistvus riigiasutuste juhtimisel, karmid karistused ja ühiskonna selge hukkamõist võivad korruptsiooni vähendada ja kontrolli all hoida. VASTAB TEEMALE, LOOGILINE, ON NÄITEID. ISIKLIK ARVAMUS JA SEAOSED EHK SELGEMAT VÄLJA TUUA. 20/20.
Kollektiivlepingu olemus ja selle sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik töötajate ja tööandja vaheline leping reguleerimaks tööalaseid suhteid ning tingimusi poolte vahel. Kollektiivleping sõlmitakse alati kirjalikult. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama tüüpi lepingu saab sõlmida ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse osapooled. Leping võib olla kahe- kui ka kolme poolne. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühingu esindaja või töötajateusaldus isik tööandjaga. Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes, mille tulemusena saab ta julgemalt esitada töötajate nõudmisi. Lepingu osapooltel on õigus lepingu punktide koostamisel ja läbirääkimistel kasutada asjatundjaid
Huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja –isikutega Õiguskantsler- Teostab järelvalvet õigusaktide üle Riigikotrolör- riigi vara säilimise, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli korraldamine, riigikontrolli struktuuri määramine ja tegevuse üldjuhtimine. Maavanem on kõrgem riigiametnik, kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Maavanem juhib maavalitsuse tööd ning koordineerib maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd. Maavalitsus e. Regionaalvalitsus on vahendajaks ning koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel.Bürokraatia - ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Bürokraatia ehk ametnikkond on kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga. Ametnikkond tegelebki riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Bürokraatia peamiseks ülesandeks on poliitika
Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega. Peaministri ülesanded: 1) Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi. 2) Peaminister juhatab valitsuse istungeid ning kirjutab alla valitsuse õigusaktidele. Peaministril on õigus nõuda ministritelt seletust nende tegevuse kohta ja anda korraldusi.
elanud välismaalasest abikaasa juurde. Järelvalve teostamine PPA üle 3.14. Ministri teenistusliku järelevalve pädevust sätestab Vabariigi Valitsuse seadus 6 (edaspidi VVS). 3.15. VVS §95 lg 1 alusel minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. 3.16. VVS §95 lg 2 alusel minister võib tunnistada kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse
peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige ,ministeeriumi juht portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks
kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Eestit ei ohusta niivõrd suured kriisid, kuid mis on Eestis kõige tõenäolisemad kriisiolukorrad? Eesti on arenenud riik, mis üha enam toetub internetile. Järjest rohkem on hakanud kogu tegevus leidma aset võrgus. Seetõttu on Eestis üheks aktuaalseks kriisiks küberrünnak. Eesti on varem ka küberrünnaku ohvriks langenud. Näiteks 2007. aastal toimus küberrünnak Eesti riigiasutuste ja Eestis tegutsevate ettevõtete vastu. Eesti ei olnud küll esimene riik, kes küberrünnakut läbi elas, kuid Eesti oli esimene riik, kes seda avalikult tunnistas. Küberrünnaku vastu saab võidelda kollektiivselt, sest kübersõda ei tunne riigipiire. Vaatamata rünnakule on Eesti suutnud olla siiamaani progressiivne ja ka kaitse rakendamisel on Eesti olnud üsna usin. Tallinnasse on rajatud rahvusvaheline küberrünnaku kaitsekeskus, kuhu
, 3. ja 4. peatükis. Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega. Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes ja mittetulundusühingutes ning sihtasutustes. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave. Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele sätestatakse eesti keele oskuse nõue tööülesannete täitmiseks vajalikul
Enamusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon parlamendis enamuses. Vähemusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon väiksem kui pool parlamendi liikmeskonnast. Avalik haldus ja bürokraatia: Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õigus võtta ära isikupuutumatus mõnelt kõrgelt riigiametnikult, et teda kohtu alla anda. Peab kord aastas andma aru Riigikogu ees. Õiguskantslet nimetatakse ametisse Vabariigi presidendi poolt Riigikogu heakskiidul 7 aastaks. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostab riigiorgan. Riigikontroll kontrollib: riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide
17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele? § 153. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul.Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 18. Millised ülesanded on Riigikontrollil, millised õiguskantsleril?§ 133. Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. § 139. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab
käägiviljadest kaunistusi tuleb neid pritsida sidrunimahlaga et need pahaks ei lähe. Peeglid erineva suurusega peeglid, peeglite peale võib panna suupisteid, juustu ja puuvilju pannakse peeglite peale, peeglid peavad olema puhtad ja krrimustusteta ja ilma teravate servadeta. erinevad figuurid esemed, võib laua peale panna, mis iganes suudate peale mõelda. Kutsed trükitud või käsitsi kirjutatud või osaliselt trükitud, mõõtmed - 15*10 cm.Firmade ja riigiasutuste puhul tuleks kasutada logo. Kutsed tuleks saata 2-4 nädalat enne sündmust. Enne kutse ära saatmist tuleb ära kontrollida aadress ja tiitlid, kutsel peab olema Kellele suunatud, mis üritus, aeg millal toimub kuupäev ja kellaaeg, kutsumise põhjus, toimumise koht, võib sisaldada ka aadressi, märge riietuse kohta, märgitakse mehe riietus ja vastavalt sellele riietub ka naine dresscode, alla vasakule kirjutatakse riietus, dresscode,märge vastamise kohta nt P.V
vabadused ning paneb peale kohustused. Naturalisatsioon õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik inimene, kes omab riigiga õiguslikku suhet. Mittekodanik inimene, kes elab riigis alaliselt ja omab mõne teise riigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane välisriigi kodanik, kodakondsuseta Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks kodakondsust. Register - loend e. nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks E-riik elektrooniline riigiasutuste süsteem interneti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline järelvalve trükiste ja andmebaaside üle. Konventsioon riikidevaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi Deklaratsioon ametlik teadaanne Registrid: · Eesti statistikaamet rahvaloendused, aruanded · Maaregister maavaldused, suurus jne. · Äriregister ettevõtted ja organisatsioonid · Autoregister sõidukid, tunnused jne
3)domineeriva grupi käes olev võim(valimistulemuste põhjal) Võimu eripäraks on see et ta jaotub ebavõrdselt Riigivõimu ainuomased tunnused: 1)loob seadusi, eestis parlament 2)kehtestab ja kogub makse(riigimaksud ja kohalikud maksud) 3)õigus kasutada vägivalda ohuolukorras või riigikaitse olukorras 4)õigus teha oma seadused kohustuslikuks 5)õigus kontrollida seaduste täitmist, õigus karistada Riigi võimu teistatakse läbi riigiasutuste Võim majanduses, sümboolne võim-ettevõtte edukus, müüginumbrid, turgude maht
mille tõttu kutsus kokku erakorralised valimised. Vaatamata sellele, et ta enamust ei saanud, ei soovinud kommunistid hitleriga koostööd teha. Selle tõttu saigi Hitler kogu valitseva positsiooni enda kätte. Toimus ka riiklik reguleerimine ning tootmine allus plaanimajandusele. 2) Eesti sisepoliitilised/majanduslikud probleemid, põhjused, kuidas püüti lahendada ja kas õnnestus? Rahvas võõrandus riigist, suurparteid ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rühmituste vahel. Eesti Vabadussõdalased pidasid vajalikuks presidendi ametikohta seetõttu PS muutmist. Demokraatlikult riigikorralt mingi üle autoritaalsele. Uue valitsuse võimuletulek mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. Majandusprobleemiks tuli USA'st majanduskriis, mis tabas tugevalt põllumajandust. See tõi kaasa tõsised probleemid ka teistes majandusharudes
konkurentsi soodustades teatud ettevõtjaid, Euroopa Liidu poliitikaga kokkusobimatu, sest see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Küll on aga teatud tingimused, mille täitmisel on võimalik viia riigiabi andmine Euroopa Liigu toimimise lepinguga kooskõlla. Riigihankelepinguid kasutatakse kaupade ja teenuste (uurimused, tehniline abi, koolitused, reklaamiteenused, infotehnoloogiaseadmed jne) ostmiseks. Riigiasutuste pakutavatele lepingutele võivad kandideerida kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Riigihangetega tegeleb Euroopa Komisjon. Eesti siseselt sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ja vastutused Riigihangete seadus. 1. RIIGIABI Riigiabina on Euroopa Liidu toimimise lepingus määratletud valitsuse ükskõik missugusel kujul pakutavat abi ettevõtetele
majandusliku sõ ltumatuse tagamise ja poliitilise sõ ltumatuse kohustus); • teenistusest vabastamine (avalikele teenistujatele kehtib kü ll vabastamisel lihtsam kord, kuid oluliselt suuremad hü vitused ja garantiid). 6. Ministrite pädevus ja ministeeriumite tähtsus valitsuses Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide, muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministrite pädevus 1. juhib ministeeriumit ja vastutab oma ministeeriumi eest. 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad kü simused 3) vastutab põ hiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse mä ä ruste ja korralduste tä itmise eest; 4) valvab ministeeriumi struktuuriü ksuste ja ministeeriumi valitsemisalas
kindel kodanikkond. Kodanikud on seaduse ees võrdsed ning saavad riigi juhtimisest osa võtta rahvaesindajate valimiste ,rahvahääletuste kaudu kuid selleks peab kodanik olema vähemalt kaheksateis aastane. Kodanikud on ühe õiguslikud soost, rahvusest ja rassist sõltumata. Põhiseadus annab kodanikule loomingivabaduse, õiguse osa võtta riigi ja ühiskonna juhtimisest , sõna ,trüki ja koosolekuvabaduse, südametunnistuse vabaduse, õiguse moodustada ühinguid, õiguse arvustada riigiasutuste tegevust ja kaevata nende tegevuse peale. Põhiseadus tagab ka kodanikule kirjavahetuse saladuse, isiku ja kodupuutumatuse. Õiguste ja vabaduste kasutamine ei tohi kahjustada ühiskonna ja riigi huve ega teiste inimeste õigusi. Põhiseadus kohustab kodanikul austama teiste kodanike õigusi ja seaduslikke huve ,aitama kaitsta avalikku korda ja pidama sõprust teiste riikide vahel. Rahvas kujundab ja kaitseb riiki, tehes kõik endast sõltuva, et edendada riigi heaolu ning kaitsta
Indentiteet Samastumine, ühtekuuluvustunne mis võib rajaneda rahvuslikel jne tunnustel. Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond. Heaoluriik Riik mis sekkub turundus majandusse ning tulude jaotamisse. Demagoogia Tähelepanu kõrvale juhtimine olulisest. Jätkusuutlik areng Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused. Jätkusuutlik valitsemine riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikuse kontrollimine. Rahvus Ühtse entilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste koolsus, kes elab kindlal territooriumil Poliitika linna avalike asjadega tegelemine //ühiskonna olemusviis, sest võimaldab inimestel saavutada neid eesmärke milleks nad üksi poleks suutelised. Leibkond ja perekond Ühiskond on tervik mille üksikud osad on omavahel seotud ja loovad iie väärtuse.
kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahanduse põhisõnumid 2015 • Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst
Peamised ülesanded Jahindusalase töö korraldamine ning jahinduse arengukava väljatöötamine ja ellurakendamine Jahindusalaste ürituste läbiviimine Jahindusega seotud spordialade ning jahindusorganisatsioonide tegevuse ja jahiteaduse arendamine Avalik-õiguslike asutuste poolt delegeeritud kohustuste ja õiguste täitmine avalikes huvides Seltsi liikmete abistamine Jahindusalase teabe kogumine ja levitamine Koostöö arendamine riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega, kaitseväe ja Kaitseliidu ning teiste riiklike ja ühiskondlike organisatsioonidega [3] Karl Jürgen Jürman 4 Seltsi liikmed Seltsi liikmeteks võivad olla kõik juriidilised isikud, kelle üheks põhikirjaliseks tegevuseks on jahindus, kes tunnustavad Seltsi põhikirja ja kohustuvad seda täitma. Seltsi juhatus otsustab Seltsi liikmete vastuvõtmise ja
ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele. 7) Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena. 8) Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 9) 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.
Tammsaare (,,Kõrboja peremees"), O. Luts , Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Konrad Mägi (kunstnik), Eduard Wiirat (kunstnik). Organis.: Noored Kotkad (eesmärgiks oli kasvatada eesti meesnoori tublideks kodanikeks patriootlikus vaimus. Kodutütred (valmistada noored neiud eelseisvaks eluks ette patriootlikus vaimus. H: algkool (6.klassi ja kohustuslik), gümnaasium (5.klassi ja tasuline), ülikool, erialakoolid (ka peale algkooli). Sisepoliitika maareform, sisepoliitika ülesehitamine (riigiasutuste ja süsteemi loomine), erakondade loomine, riigipööre, uus põhiseadus. Välispoliitika tunnustuse otsimine, astumine rahvasteliitu, distantsi hoidmune NV. Koostööleping Lätiga, probleem (millise riigi poole hoida), üritati arendada suhteid Ing, suured riigid ei aidanud väiksemaid. Iseseisvuse lõpp sept kaubandusleping NL´ga, ,,Baaside" leping okt lõpul, 21. juuni 1940 ,,sotsialistlik revolutsioon E´s, lõppes iseseisvus. 4)Isikud.
Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati teistele prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli CLAUDE PERRAULT. · Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele korrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Louvre'i idafassaadi on järgnevate sajandite jooksul eskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss: · Louis XIV otsustas ehitada oma peamiseks residentsiks Versailles' lossi. · Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid, tarbekunstnikud · Juhtivaks arhitektiks sai JULES HARDOUIN-MANSART · Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati, nii et selle kogupikkuseks sai 580m · Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas Versailles' park:
reguleerib oma normidega faktilisi tsiviilõiguslikke suhteid krediidiasutuse ja selle kliendi ning krediidiasutuste vahel. Laiem mõiste Laiem mõiste hõlmab ka avalikõigusliku normistikku kui pangandusõiguse osa ning sellest tulenevalt on pangandusõigus õigusharu, mis reguleerib faktilisi suhteid krediidiasutuse ja selle kliendi, erinevate krediidiasutuste ning krediidiasutuse ja täidesaatva riigivõimu teostavate riigiasutuste ( nt riiklik järelvalve) vahel. Tsiviilõiguse üldosa Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile. Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on eelkõige tsiviilõigusnormide kogum. Et mõista, mida need normid endast kujutavad, tuleks kõigepealt vaadelda tsiviilõiguse süsteemi. Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem
Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine. Konstitutsiooniline järelevalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Ülesanded: 1) Teostada seaduslikkuse järelvalvet analüüsida riigiasutuste poolt välja antud õigusakte, teha ettepanekuid põhiseadusega vastuolus olevate õigusaktide parandamiseks. 2) Lahendada väärhalduse juhtumeid kodanike kaebused riigiasutuste või ametnike töö kohta. Kohtunik valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Advokaat kaitsja; juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Prokurör tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest.
algatada/osaleda protsessides. Administraatori õigused: Administraator häälestab Postipoisi vastavalt asutuse struktuurile /funktsioonidele, asjaajamiskorrale ja dokumentide loetelule. Dokumendi registreerija ja administraator saavad anda avalike ning asutusesiseseks kasutamiseks (AK ja AKEA) mõeldud dokumentide puhul kasutajatele juurde õigusi dokumendi ja/või viidet muuta ja/või näha. Riigiasutuste puhul tuleb vara soetamisel lähtuda riigihangete seaduse nõuetest. Riigikontrolli kodulehel avaldatud riigiasutuste digitaalse dokumendihalduse korralduse uuringu materjalide lisas on toodud ära tarkvara riigihangete maksumused. Nii on 2001 aastal Politseiamet soetanud tarkvara Postipoiss maksumusega 546 576 krooni ja Sotsiaalkindlustusamet maksumusega 554 600 krooni. [ http://www.riigikontroll.ee/ ] 8 3. TARKVARA POSTIPOISS RAKENDAMINE
16. Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet? Riigikohus 17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele? Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 18. Millised ülesanded on Riigikontrollil, millised õiguskantsleril? Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
· Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise aktile ja seejärel tapeti. · Troonile tõusis Katariina II · KatariinaII tegi kõige rohkem tööd koolihariduse arendamiseks asutati intstituute, leidlaste varjupaike ja ämmaemandate koole. · 1766 aastal ja järgmisel kutsus ta kokku Suurkomisjoni, mille koos4eisu kuulusid 28 riigiasutuste esindajat ja 536 valitut saadikut ülesandeks oli Ülevenemaalise seadustiku koostamine. Sellega soovis ta mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamist ja muud sellist. · Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. · 1773-1775 viis PugatSovaläbi suure rahva ülestõusu. Pärast ülestõusu mahasurumist püüti kindlistada riigivõimu. Maa jagati 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks.
Kui Teise Maailmasõja algul oli NSV Liit ja Saksamaa Poola vallutanud oli punavägede vangi langenud umbes 250.000 poola sõdurit ja ohvitseri. Algselt pani Stalin nad maanteid ehitama ja hiljem rauamaagi ning lubjakaevandustesse, kus neid kasutati kõige raskematel töödel. Kui Poola oli valltutaud sai NKVD ülisalajase käsu, mille kohaselt tuli teha vastased täiesti kahjutuks. Selle alusel arreteeriti sõjaväelasi, politseinikuid, riigiasutuste töötajaid ja religiooni esindajaid ja tapeti ilma kohtulise käsuta NKVD vanglates ja Smolenski lähedal Katõni metsas 21 857 ohvitseri lisaks sellele veel 6800 tsiviilisikut, tapetute perekonnad küüditati Kasahstani ja mujale KaugPõhja. Lenini õpetuste kohaselt pidi kommunistlikus riigi olema pidev terror. Sellest terrorist ei jäänud ilma ka Eesti ja teised Balti riigid. 14. juunil 1941 toimus Eestis suurküüditamine mille käigus küüditati kokku 10 000 eestlast
annaabi.ee 
