Sarnasused Erinevused Suured Kreeka linnriigid Spartas olid kodanikud kõik spartiaadid, aga Ateenas ainult meessoost põliselanikud Riik hoolitses poiste (tulevaste kodanike) Spartas osalesid riigijuhtimises suursuguste kasvatuse eest, tüdrukute kasvatamine oli perekondade liikmed, aga Ateenas võisid ka pere asi vaesed riigiasjadest osavõtta. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda Spartas valitses kaks kuningat, aga Ateenas rahvakoosolekul rahvas Spartas said ka tüdrukud kehalist kasvatust
kannatust järjeorras seista või kes ei suutnud sealset haisu välja kannatada, õiendasid asja kiirelt nurgas ära. Oma ruumides olid lossielanikel ööpotid, mida keelust hoolimata akendest välja tühjendati. Päikesekuningas ise oli oma alamatest paremas seisus - tema sai asjal käia auguga toolil, mille iste oli sametiga polsterdatud. Siin võttis kuningas õukonda hommikul vastu ja ükski lugupeetud pealtvaatajatest ei teinud märkamagi helisid, mis saatsid kuningat, kui ta riigiasjadest rääkis. Päikesekuningas vajas ruumikat magamistuba, kuhu pidi mahtuma sadu õukondlasi. Nad vaatasid kuidas kuningas üles tõusis ja magama läks.
) ette valmistama uut ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Sügisel aga avastati vandenõu Peeteri vastu ning Peeteril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo- Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peeteri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. aastal. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani jaanuaris 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Peeter leinas ema, sest armastas teda väga. Kuigi Peeteri käed olid nüüd täiesti vabad, valitsesid 1695. aastani riiki tema ema lähikondlased. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina ( I ). Nad abiellusid 1712. Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peeteri surma 1725. aastal päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. Sõjad ja lahingud:
sõrmeloputustopsi, trine kingalipsud, kolmas sukajalgatõmbaja, kuningakarjuja - karjus et kuningale juua! Euroopa keskpunkt. -Versaillest dikteeriti moodi (parukate ja aluspesu kandmine, puuderdamine), kokakunsti (leiutati jäätis, moodi läks sampanja ja kohvijoomine) -prantsuse keelest sai diplomaatia keel -ametlik armukeste pidamine oli tavaline -lõputud peod, vastuvõtud, ballid - palju raha, sest kunigas armastas toredust ja luksust -Pärast XIV surma tuli XV, kes ei huvitunud riigiasjadest . Elas muretut, lõbusat elu : "Pärast mind tulgu või veeuputus!"
vältida hukatud Inglismaa kuninga Charles I saatust. 6. oktoobril 1789 sunniti ta koos perekonnaga Versailles´st Pariisi ümber asuma. Ta langes sügavasse depressiooni ega olnud enam võimeline tegutsema. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini. 10.augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileres´d ja Louis XVI oli sunnitud koos perega Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13.augustist loeti tema ja ta perekonna ametlikult vangideks ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistava Louis XVI üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembri ööl häältega 361 : 360.
Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peetri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni 1695. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. Edasine elukäik Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Esimene Azovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus
Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peetri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni 1695. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. 4 Esimesed saavutused Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele
a. juuni viimane suur talurahvaülestõus Rootsis. Dalarna talupojad läksid Stockholmi ja nõudsid Taani kroonprintsi kuningaks tunnistamist. Sõjavägi ründas talupoegi, 140 said surma ja sajad haavata. Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771) ADOLF FREDERIK oli valitud troonipärijaks Vene-Rootsi sõja ajal Jelizaveta survel. Ta oli suguluses Taani, Vene ja ka Rootsi kuningakodadega. Ei olnud eriti oskuslik poliitik ja riigiasjadest huvitus vähe. Tegutsema sundisid teda võimuahne abikaasa ja hiljem ka poeg (tulevane Gustav III). Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771) Halvenevad suhted valitsevate parteidega. Tekib nn Õukonnapartei, mis esindab monarhi ja tema abikaasa huve, kuid nende roll oli väikene. Prints õpib silmakirjatsemist ja areneb tema usk absolutismi. Seisused otsustavad võtta kasutusele kuninga nimetempli juhuks, kui kuningas
Maria Theresia oli tema vanemate Elisabeth Christine ja Karl VI esimene tütar. Ta ei olnud küll nende päris esimene laps, paar aastat enne Maria Theresiat oli ilmavalgust näinud poeglaps Leopold aga ta suri elujõuetuse tõttu. Järgnevatel aastatel sündisidki vanematele 3 tütart, kellest vanim oli 13. mail 1717. aastal sündinud Maria Theresia. Teda ei kasvatatud kui troonipärijat, ta sai kehvapoolse hariduse ning teda hoiti eemal riigiasjadest ja õukonnapidustustest. Hea hariduse sai ta vaid keelte vallas: emakeel oli küll hooletuses aga teadmisi oli tal prantsuse, ladina, itaalia ning hispaania keeles. 31. jaanuaril 1736. aastal palus Franz Stephan, kes oli ilmunud mõne aasta eest kohalikku õukoda ja oli Karl VI'le juba poja eest, ametlikult Maria Theresia kätt. Naine pidi kinnitama, et keisrile järeltulija sünnitamise korral ta loobub kõigist Austria keisrikoja pärilikest õigustest. Nad abielluvad 12. veebruaril
viini inimesed mässasid sõja pärast. Frances Stephen oli rahva poolt põlatud, arvati et ta on prantsuse spioon. Sõda otsustati lõpetada järgmisel aastal Belgradi lepinguga. Charles VI suri 20.oktoobril 1740, Favorita palees , viinis, tema arvatav surma põhjus on see et ta sõi mürgiseid seeni. Ta oli eiranud Savoy printsi Eugene nõu kes soovitas tal armeed varustada mitte kaas monarhide allkirju koguda. Maria Theresa oli keerulises olukorras. Ta ei teadnud piisavalt riigiasjadest ja ta ei teadnud nõrkusi mis olid ta isa ministritel. Ta otsustas kasutada oma isa nõu, et tuleb säilitada oma nõunikke ja anda järele oma abikaasale kes tema arvates oli rohkem kogenum. Mõlemad otsused olid ebaõnnestunud. Kümme aastat hiljem, Maria Theresa mõrudalt meenutas oma poliitilises testamendis neid tingimusi millest ta oli pidanud tõusma. Ning tema sõnad seda meenutades olid : ,,ma leidsin ennast ilma
1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat). Bastille'i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta- Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet) üle. Ta mõisteti surma. Pilet nr 3. 1. muitse-egiptuse usk ja surmajärgsus Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thoth, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos. Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames
demonstratiivselt oma abikaasat. Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peetri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni 1695. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. Peaministriks (16891699) oli sveitslane Franz Lefort (François Jacques Le Fort), kes juhtis ka kõiki peamisi sõjaretki ja ka "Suurt Saatkonda". Esimesed saavutused Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele
juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta.6. oktoobril 1789 sunniti ta koos perekonnaga Versailles'st Pariisi ümber asuma. Ta ei olnud võimeline tegutsema depresiooni tõttu. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti sellest ajast peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries'd ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourgi palees, seejärel Temple'is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Louis XVI ja Marie-Antoinette mõisteti riigireetmises süüdi ning nad giljotineeriti 1793. aastal.Neid süüdistati Prantsusmaa hävingus.
igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda. b) Senat ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2
igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda. b) Senat ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2
Üle vete kui koltuslik meelepete maast sirutab end tema ees kätt tummas käsus tõstes õhku, täis vääramatult rasket õhku, pronksratsul pronksist hiiglamees. "Vaskratsanikus" raiub Puskin nagu Falcenet oma mõtte Peetrist peitliga välja ja valab pronksi. 1834a. oli Puskin uutes tingimustes, mis võimaldasid tal saada paremat ülevaadet päevakorral olevast riigiasjadest. Saades kammerjunkruks otsutas poeet oma lähenemist õukonnale kasutada selleks, et kujutada tema esindajaid tõepäraselt. Paljudele see ei meeldinud ja 1834 a. lõpuks olid teravnenud Puskini suhted selle ringkonna esindajatega, eriti haridusminister Uvaroviga. 1835a. sõidab poeet puhkusele Mihhailovskojesse. 1836. aastal valmib romaan "Kapteni tütar". Puskin lahkub 1836 a. aprillis jäädavalt Mihhailovskojest. Ta kolib Peterbugi. Puskin jõudis lõpule "Kapteni tütrega"
Ühiskonna uuendamises etendab üha suurenevat rolli subjektiivne tegur. Selle kujundaja ja organiseerija on partei. Poliitilises tegevuses tuleb maksimaalselt arvestada konkreetseid tingimusi erinevates maades (klassistruktuur, rahvuslik koosseis jne). Poliitikas on vaja kasutada rahvamasside omaloomingut ja arvamust (nõukogud kui riigivõim, loobumine sõjakommunismist ja uue majanduspoliitika rakendamine). Lenini sõnul kujutab poliitika endast osavõttu riigiasjadest, riigi tegevuse vormide, ülesannete ja olemuse määratlemist. Riigi sisu on aga selles, et ta on klassivägivalla instrument. Õigus tuleneb riigist ja teenib riiki. 5.Poliitika kui võimaluste kasutamise kunst? Lähtutakse sellest, et mitte kõik soovitu pole võimalik, sest võimalikkusele seisab ju sageli vastu võimatus. Ka võimalustel on piir ning poliitika ülesandeks on tabada just need võimalused, mis võimaldavad võimalikkusel muutuda tegelikkuseks
Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. Diktatuuri vahendiks riik. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur jõudma klassideta ühiskonda (nim. kommunismiks). Seal kehtib kõrgem printsiip-igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi. Lenin ( 1870-1924)-poliitika kujutab endast osavõttu riigiasjadest. Riigi sisu- poliitika on klassivägivalla instrument. Õigus tuleneb riigist ja teenib riiki. Proletariaadi diktatuur kasutab vägivalda kõrgemate klassihuvide elluviimiseks. Poliitika kui võimaluste kasutamise kunst: Head on mitte kõik eesmärgile viivad vahendid, vaid üksnes need, mis arvestavad tegelikke, reaalsuses esinevaid võimalusi. Ka võimalustel on piir ning poliitika ülesandeks on tabada just need võimalused, mis võimaldavad võimalikkusel muutuda tegelikkuseks. Vahel
4 Valitsusaeg Tänu või õnnetuseks Fjodori surmale ja enda haiglase ja nõrgamõistusliku poolvenna Ivani troonist kõrvalejäämise tõttu sai Peeter väga noorelt Venemaa valitsejaks, siis puudus tal alguses riigivalitsemise vasu igasugune huvi. Ta jättis koguni kõik riigivalitsemisega seotud küsimused enda ema- Natalja ja patriarh Joakimi kanda. Muidugi mõjutas seda otsust ka tema teadmatus riigiasjadest ja esijalgne kirjaoskamatus, kuid eelkõige tema väga noor iga. On teada, et 1682. aasta 27. aprillil kuulutas Bojaaride Duum keisriks tollal vaid 9-aastase ja 11-kuuse Peetri. Peale poolpimeda ja haige poolvenna Ivani jäi tsaaritroonist kõrvale ka ta poolõde Sofia, kes end kõrvale jäetuna tundes püüdis teha kõike, et upitada Peetri kohale Ivan, kuid selleks vajas ta toetust väljaspoolt Bojaaride Duuma. Sofia õnneks oli kujunenud
kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse arendamine (kolooniate vahel), koloniaalsüsteemi rajamine) · Pariisi parlament kohus, mis registreeris kuninga akte ja edikte, võis avaldada arvamust Võimule sai Louis XV: · Louis XIV pojapojapoeg · Regendiks Orleans'i hertsog Philippe, kes korraldas lossis orgiaid ja aadamapidusid · Louis XV ei hoolinud samuti riigiasjadest, vaid tegeles oma armukestega nt markiis de Pompadour, kes mõjutasid valitsemist · Kunstis Louis XV stiil ehk rokokoo · Välisvõlg raha jääb puudu Võimule sai Louis XVI: · Tagasihoidlik elu, oli usklik, õiglane, kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd · Abielus Marie Antoinette'iga (Austriast) · Valitsemisasjades otsustusvõimetu, autoriteedita · Suured majanduslikud probleemid Prantsusmaal riigikassa, mis jäi Louis XV
Kui Maria Theresia 13. mail 1717 sündis ei näinud keiser Karl VI veel temas oma troonipärijat. Maria Theresiat ja tema nooremat õde ei kasvatatud sugugi eesmärgiga, et nad võiksid kunagi valitsemisülesandeid täitma hakata, vaid nagu kõik teised Habsburgide printsessid said nad ainult hädapärase hariduse. Neid hoiti eemal niihästi riigiasjadest kui pidulikest sündmustest ja õukonnapidustustest, kus isa esindas riigivõimu. Mis puudutas keeli, siis sai Maria Theresia üsna põhjaliku ettevalmistuse. Emakeel jäi küll kaunikesti hooletusse – ta ei õppinud kunagi vigadeta kirjutama. Kuid seda paremad olid teadmised prantsuse keeles, mida ta ka eluaeg nii kõnes kui kirjas üsna leidlikult kasutas. Samuti õppis ta ladina keelt – Ungari riigikeelt - , itaalia ning pisut hispaania keelt
et vaid enda heaolule mõelda ja selleks polnud tal kuningannatrooni vaja, kui siis ainult selleks, et keegi teda kamandada ei saaks. Ta polnud kunagi jaganud oma ema suurt unistust, ta tahtis vaid olla vaba, muretu hing. Lõputu lõbujanu südames, kestis tema lapsepõlv kaua, ta hullas Trianonis, seltsis vaid kõige nooremad ja lõbusamad ning hoidis riigiasjadest nii kaugele, kui suutis. Ma leian, et Marie-Antoinette oli suurepärane elunautija, lõbutseja ja selles pole ju midagi halba, kui nautleja just kuninganna pole ja seda ta paraku oli. Teades, et ta on pidevalt avaliku arvamuse karmi luubi all, käitus ta siiski nii, nagu ise parimaks pidas, mõtlemata seejuures oma reputatsioonile. Ta nautis rahva armastust, kuid teda ei kõigutanud armastuse muutumine laimuks, isegi vihaks.
c) Poliitikas pooldati valgustatud absolutismi. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (Bourbonide dünastia) 1. Louis XII (1610-43) - absolutismi kujunemine a) Võimuletulek: · Henri IV (Louis XIII isa) Nantes'i edikt. · Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga. · Kuninga nimel valitses regent (asevalitseja?) Louis XII regendiks sai ta ema Marie de Medici. · Louis XII huvitus vähe riigiasjadest. · Probleemideks usulahkhelid katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga. b) Generaalstaadid (seisuste esinduskogud) (1614) · Kõrgaadlikud nõudsid regendivõimu piiramist. · 1. seisus vaimulikud · 2. seisus aadlikud · 3. seisud linnakodanlud · Seisuste vahelised suured lahkhelid. · Keelati ametikohtade müük.
seeläbi parem positsioon Euroopas. Ebaõnnestus välispoliitikas, samuti destabiliseeris sisepoliitilist olukorda. Temperamentse mehena tappis vihahoos oma vanima poja, mis viis Rjuriku dünastia väljasuremiseni. Fjodor I 1557-1598 Tsaar 1584-1598. Riigiasjadest aru ei saanud, armastas palvetada ja kirikukelli helistamas käia. jLapsi tal ei olnud, noorem vend Dmitri suri kahtlastel asjaoludel 1591. Seetõttu lõppes tema surmaga Rjuriku dünastia. Tegelik võim ta valitsusajal oli Godunovi käes. Impeeriumi teke 1453
üksuste toimib tõeline rahvavõim. Kogukondlike asjade ühine korraldamine, elutegevuse sõlt juhtimine oma terr-l. Erist veel terr pm-t ja evolutsioonilise arengu pm-t (põhitunnused säil ka võõrvõimu all olles). KOV-e korralduse põhjapanevad alused: KOV organid valitavad kogukonnaliikmete poolt; Kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks; KOV – kogukonna enda asjade juhtim, mis erineb olemuselt riigiasjadest; KOV organid kogukonna omad, mitte riigiorganid; Riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Peavad jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire. Teooria oli haavatav, kuna raske põhjendada suurtele terr-tele OV-likele üksustele riigi poolt antud õiguste võõrandamatust. Eitada, aga suuremate OVliikide olemasolu ei olnud mõistlik. Uusi üksusi tuli selgitada kui abstraktseid nähtusi. Mõned leidsid, et OVõigus tuleneb loodusest
(ara pacis) rajamine Marsi väljale valjapool linnamüüre (13 9 eKr). Kindlustati Rooma riigi positsioone idas Partia vastu. Põhjas kujunes riigi piiriks Reini-Doonau liin. 9 pKr lõppes katse vallutada Germaaniat hävitava lüüasaamisega Teutoburgi metsas. Julius Claudiuste dünastia 14 68 Tiberius (14 37). Valitses pädevalt ja kokkuhoidlikult, saavutamata siiski populaarsust ei lihtrahva ega senatiaristokraatia seas. Valitsusaja lõpul tõmbus riigiasjadest eemale oma villasse Capri saarel. U 30 hukati Jeruusalemma lähedal Kolgatal Jeesus. Caligula (37 41): edev ja julm valitseja; läks tülli nii senati kui ka pretoriaanidega (keisri ihukaitseväega) ja kukutati. Claudius (41 54). Liberaalse kodakondsuspoliitikaga edendas provintside romaniseerumist. Roomas oli suhteliselt ebapopulaarne. 43 algas Britannia alistamine. Nero (54 68). Põhjustas oma edevuse, teatraalsete eluviiside ja julmusega süvenevat vastseisu Rooma aristokraatias
Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama. Poegade vahel tekkisid tülid. Straßburger Eide 842 - 840. aastal Ludwig Vaga suri ning poegadevahelised tülid algasid uue hooga liitu astusid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea. Sõlmisid 842. aastal Straßburger Eide vande, millega kohustusid toetama teineteist võiduka lõpuni vanema venna Lothari vastu. (Vande
Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama. Poegade vahel tekkisid tülid. Straßburger Eide 842 - 840. aastal Ludwig Vaga suri ning poegadevahelised tülid algasid uue hooga liitu astusid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea. Sõlmisid 842. aastal Straßburger Eide vande(), millega kohustusid toetama teineteist võiduka lõpuni vanema venna Lothari vastu. (Vande erilisus seisneb selles, et
Demokraatlik poliitiline reziim ja anti-demokraatlik poliitiline reziim. Dem.Pol. rez- Riigivõim lähtub rahvast ja toetud rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Seda iseloomustav poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine PS ja nende tagamine riigi poolt. Võimude lahususe põhimõtte järgimine. Sõltumatu kohtute poolt. Seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Anti.DEM. Pol. Rez võim lähtub vähemusest ja rahvas on kõrvaldatud riigiasjadest. Esindusorganid on täielikult allutatud täitevvõimule. Täitevvõimu tegevus ei lähtu esindusorgani poolt antud seadustest: 1) Autoritaarne anti-demokraatlik poliitiline reziim 2) Totalitaarne 3) Diktatuur KONSPEKTIST! 74. Riik ja ühiskond. Riik ja üksikisik- 2 positsiooni: riigikeskne ühiskond (riik, ühiskond, inimene), inimesekeskne ühiskond (inimene, ühiskond, riik) 75. Riik ja üksikisik. (KONSPEKTIST) 76. Riigiorganite liigid.
Tühistas Nantes'i edikt ning paljud hugenotid emigreerusid. Kohalikeks valitsejateks said intendandid, palju kasutatu lettre de cachet'e. Louis XIII- Sai troonile juba 8-aastaselt. Tema valitsusajal olid endised probleemid: pinged hugenottide ja katoliiklaste vahel, kuningavõimu ja suhe feodaalaadliga ning vastasseis vana aristokraatia ja kodanluse vahel. Kuninga täisealiseks saamiseni juhtis riiki Louis XIII ema Maria de Medici. Louis XIII ei olnud riigiasjadest huvitatud ning võimu võttis kardinal Richelieu. Louis XIV- Päiksekuningas. Sai troonile 4-aastaselt. Tema asemel valitses ema Austria Anna koos oma armukese kardinal Mazariniga. Rõhutas oma jumalikku päritolu. ,,Riik see olen Mina!". Kuulsuse nimel pidas laastavaid sõdu. Määras ametisse riigiametnikud, kehtestas seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtupidamiseta. Tähtsaim riigimees oli finantside peakontrolör Colbert, kes oli üks Prantsusmaa koloniaalimpeeriumi rajajaid.
Arvatakse, et algselt oli roomas tähtis väline/formaalne moraalsus, st teatud moraalinormide järgimine. Sisemine moraalsus, alates keisririigi ajast. Al 2. saj pkr. Väline- teatud asjadest ei räägitud. Skulptuuri ei tohtinud tüdruk vaadata, kui sellest möödus. Pidi tõstma mõne riidese ja tõstma silmadele. Juhtus enne kui ristiusk sai valdavaks. Pidi olema inimestest ümbritsetud. Üksindusse tõmbumine tundus kohatu ja kahtlane. Päris kodanikel oli loomulik soov ja sund võtta osa riigiasjadest. Saada valitud riigiametisse. Naised olid aktiivsed, käisid väljas. Kui tulid uued usundid, käisid uute usundite kultustel. Kui lesk ei olnud vallaline, pidi sälilitama välise formaalsuse, ihulise karskluse, ei tohtinud olla seksuaalsuhet. Seda abielurikkumist võeti aja jooksul enam mitte nii tõsiselt. Rikas lesk võis olla mõjukas isik, teda ümbritsesid kosilased, taheti temaga abielluda. Oli lootus, et ta sureb. Kui isa oli surnud, siis võis uuesti abielluda
seisused kahe institutsiooni tööst osa ei võta. Siinne kohalik aadel ei tahtnud ennast siduda rootsi aadliga. Vahe tehakse sisse 1634 aastal kui rootsis võetakse vastu dokument, mida on nim valitsemisvormiks ( mõnikord öeldud, et Rootsi I konstitutsioon). aeg kui eeskostevalitsus , vahe tehakse sisse kuidas on emamaa ja provintside aadel omavahel seot, dok öeldud ,et provintsiaadlitel puudub rootsi riigi asjadesse sõnaõigus, ( Riigipäevast)osa võisid riigiasjadest võtta vaid need, kelle alaline seisukoht oli rootsis või soomes. Ei tahetud et seisused osa võtaks samas ei Eestimaa ega hiljem ka Liivimaa rüütelkond ise ka ei tahtnud osa võtta otsuste vastuvõtmisel ( sest osa pidi võtma seisustest, milles nad ise alla jäid,samas kui need võisid neile negatiivsed olla). Rootsis neli seisust. Kui oleks olnud mingit seisuslikku kooskäimist, saaks rääkida vaid kolmest seisusest. Aadlikud, linnakodanikud, tp
1.1. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulikeõiguste teooria) (19. saj. algus) loomuõiguse idee; rahvavõimu e. demokraatia põhimõte; territoriaalsuse põhimõte; evolutsioonilise arengu põhimõte. Vaba kogukonna teooria põhiteesid: kohaliku omavalitsuse organid on valitavad kogukonnaliikmete poolt kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks kohalik omavalitsus, s.o kogukonna enda asjade juhtimine, mis erineb olemuselt riigiasjadest kohaliku omavalitsuse organid on kogukonna organid, mitte riigiorganid riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Nad peavad vaid jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire. 1.2. Ühiskondliku (ühiskondlik-majandusliku) omavalitsuse teooria riik vastandub kogukonnale omavalitsuse olemus, s.o mitteriiklik majanduslik tegevus (ühiskondlik huvi), mis vastandub poliitilistele huvidele (riik)
annaabi.ee 
