Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Riigi iseloomustus: Austraalia - sarnased materjalid

austraalia, stus, rahvastik, aastaste, mered, metall, elda, poisse, kivis, eelduseks, sydney, leste, indoneesia, paapua, guinea, meremaa, vedurid, elektrimootorid, briefs, prod, metallurgia, census, kolmandaks, ujuda, vill, kuld, kliimaolud, mitmekesine, praeguseks, eestiga, tasapisi, stabiilselt, guineas, idaosa, meremaal, himad, maismaapiirid
thumbnail
17
odt

NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS

Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Samuti saab välja tuua nullilähedase loomuliku iibe. 4 Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Riikide elukvaliteeti iseloomustab üldiselt inimarengu indeks, mille järgi on Norra maailmas esimest ja teist kohta jagamas Islandiga. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta, mis on Norra puhul 51 862 USA dollarit 2006 aasta andmete järgi. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Austraalia riigiiseloomustus

Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Austraalia

Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Riigirahvastiku uurimine - Austraalia

Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon

Geograafia
217 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

83. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; ................................................................................................................................................. 81 84. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: ............................................. 81 Mered ja lahed: ............................................................................................................................................. 81 Kanalid:.......................................................................................................................................................... 82 Väinad: .........................................................................................................................................................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Uurimistöö

Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Peamised impordimaad olid Soome (18%), Venemaa (13%), Saksamaa (12%) ja Rootsi (9%) 2 Austraalia ­ arenenud maa Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel ning asub lõunapoolkeral Uus- Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Austraalia rahvastik

Austraalia riigi rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Austraalia

Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks ­ rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Austraalia(referaat)

Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. · Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 2. Maailma rahvastik. Selle kujunemine. Asustus. Pika ajajooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18. sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes.. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat rahvastikuprobleemid

teritorriaalseid erinevusi, kusjuures see nähtus on oma võimsuse poolest palju ulatuslikum kui esimene demograafiline plahvatus, mis toimus nn Esimeses maailmas (s.t. enamarenenud riikides ­ Euroopas, Põhja-Ameerikas jm) 1830-1930 aastatel. 1993. aastal maailmajaode rahvaarv oli (miljonit inimest): · Euroopa ­ 728 · Aasia - 3336 · Aafrika ­ 670 · Põhja- ja Kesk-Ameerika ­ 442 · Lõuna-Ameerika ­ 308 · Austraalia ja Okeaania ­ 28 Tänapäeva demograafilise plahvatuse alguseks võib pidada 50. aastaid, see kestab siiani, kuid kasvutempo on juba kõvasti aeglustunud. Praeguseks sündimuse vähenemise tendents, kooskõlas demograafilise ülemineku normiga, on juba puudutanud kõiki arengumaid, see on tingitud sotsiaal-rahanduslikest muutustest arenevas ühiskonnas üle üldse ning muutustest perekonnas, naiste positsioonist, tema kaasamisest tööstusele. Jätkub suremuse üldtaseme

Geograafia
116 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maailma rahvastik ja linnastumine

megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp ­ rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu ­ e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine ­ protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47% Marginaalne rahvastik ­ mingi tunnuse poolest (sotsiaalsed suhted, toimetulek, kultuur) ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika ­ riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp ­ rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika ­ riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Austraalia ülevaade

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 **** **** GEOGRAAFIA Austraalia *** **** OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldinformatsioon 4 Ajalugu 4 Majandus 5 Loodus 6 Mida sain teada uut 8 Kokkuvõte…………………………………………………………………………………………… ……………………………………………..9 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………………………………… ………………………….10

maailma loodusgeograafia ja...
12 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailmarahvastik

*Ebasoodne looduskeskkond *Soodne tervislik looduskesk 9.RAHVASTIKU RÄNDE SUUNAD ENNE JA TÄNAPÄEVAL 20 sajandi keskpaigani Kaasaegsed e tänapäeval *Lääne Euroopa Lõuna Ameerika rannik, P ­ Ameerika(usa * Rännatakse Lääne ­ Euroopasse alguses: Hispaania, Portugal, alad), Austraalia, U-Meremaa, Lõuna ­ Aafrika, Aafrika, Itaalia, Jugoslaavia, hiljem: Türgi, Kreeka, Alzeeria, Maroko. Aasia(venemaa alad) * Põhja Ameerikasse Aasiast, Ladina ­ Ameerika, Kariibi saared *Aafrika L ­Ameerika rannik(nati ka P-A) * Lähis ida naftariikidesse nii lähedased kui ka kaugemad riigid. *India ja Hiina alad Aafrika, Indoneesia, P - Ameerika 10

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailma rahvastiku kasv ja ränne

Pos külg arengumaale:*riigis väheneb tööpuudus,*paranevad migrantide tööoskused,mida hiljem saab kodumaal kasutada,*suur osa USAs teenitud rahast saadetakse kodumaale. Neg külg arengumaale:*lähevad noored,väheneb tööealiste osakaal,maksumaksjate arv;*lahkuvad haritumad;*lahkuvad peamiselt mehedsoolised disproportsioonid;*tagasi tullakse pensionieas,suureneb pensionäride osatähtsus. Rahavstiku paiknemine,tihedus: Rahvastik on tihedam: 1)Ida- ja Lõuna- Aasias,Jaava saarel,Jaapanis;2)Euroopa (Singapur);3)USA rannikualal. Põhjused:1)Ajaloolised ­ paljud maailma kõige tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks;maadeavastused;2)Looduslikud ­ kliima (parasvöönd,lähistroopiline vöönd),madalik, veekogude lähedus;3)Majanduslikud ­ kaubandus-ja suhtlemisvõimalus,veekogude lähedus. Hiina ­ 1,3 mlrd in, 9572395 km2, 135,8 in/km2. India ­ 1 mlrd 800 tuh in, 3287263 km2, 304,4 in/km2

Geograafia
64 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47

Geograafia
125 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

-ga), hariduse, transpordi, tarbijakaitse (sealhulgas kaupluste, toitlustusasutuste tegevuslitsentsid), tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega. Kõrgeimaks kohtuorganiks Britannias on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus Kuninganna Elisabeth II Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna. Westminsteri statuudi (1931) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide riigipea. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

kui Euroopa keskmine aga oli üks viiendik kaks aastakümmet varem registreeritud andmetest. Emigratsioon aeglustus märgatavalt Portugalis 1980 aasta teisel poolel. Lisaks tohutu põgenikevool endisest Portugali kolooniast Aafrikas, 1970 teisel poolel, tekitas elanikkonna järsu tõusu. Rahvastiku tihedus on 107 inimest/km². Maal elab 34% rahvastikust, linnas 66%. Laste hulk on viimaste kümnendite jooksul pidevalt vähenenud ning on langenud nüüdseks umbes 19% peale. 15-64 aastaste hulk on enamjaolt samal tasemel püsinud, kuid on siiski vähesel tõusuteel, olles nüüd üle 66%. Vanemate kui 65 aastaste hulk on samuti tõusmas, umbes 2% kümne aasta kohta. Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas. Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast. See arv on rahvaarvu arvestades küll jahmatavalt suur, kuid suurema osa neist 3 miljonist moodustavad siiski

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Rootsi kuningriik

Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp

Geograafia
81 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Maailma rahvastik

rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega ­ migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon (emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki kust ta välja rändas), pagulus, pendelränne (ühest kohast teise), siseränne, välisränne. RÄNDE SUUNAD: 15. Saj Eurooplased ­ Põhja-Ameerikasse, Kaug-Idasse ja Siberisse. 19-20 saj Euroopast ­ Ameerikasse, Kanadasse, Argentiinasse, Brasiiliasse (tööstuse areng, põllumajanduskriisid). 19. Saj ka Austraalia koloniseerimine. Teine rahvusvaheline rändelaine: algas esimese maailmasõja ajal ja kulmineerus pärast teist maailmasõda. Põhja-Ameerikasse ­ Kariibi mere saartelt, Mehhikost, Lõuna- Ameerikast, Kagu-Aasiast. Lääne-Euroopasse ­ Ees-, Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Veel ka: Hiinast ­ Ameerikasse või Austraaliasse (rikkamatesse kohtadesse). Paadipõgenikud ­ Lõuna-Euroopa riikidesse. Tõmbetegurid: töövõimalused, kõrgem palk, heaoluühiskond, mainekas ülikool, arstiabi, rahulik ja

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Austraalia referaat

Tallinna Prantsuse Lütseum Austraalia Joosep Tiismus 11A Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................2 Rahvastik..................................................................................3 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

HOLLAND rahvastiku-uurimus

kasvutempo tulevikus langema. TÕSISED PROBLEEMID SEOSES AIDSIGA? Hollandis põdes 2007 aasta seisuga HI-viirust või AIDSi 18 000 inimest. Arvestades rahvaarvu ei tundu see nii suur ning mina leian, et ka maailma tabelit vaadates ei ole pilt nii masendav. Samas asub Holland 82.kohal ning arvestades, et Eesti puhul räägitakse AIDSi probleemist ja Eesti on 104.kohal, tundub justkui oleks Hollandis sellega probleeme. Samas jäävad Hollandist ettepoole näiteks USA, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Austraalia ja veel mitmed arenenud riigid + arengumaad. HIV ja AIDS levivad Hollandis kindlasti tänu inimeste vabamale mõtteviisile ning ka sellele, et seal on prostitutsioon lubatud. SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS, MUUTUSED AASTAKS 2030 a) b) 0-14aastased: 17.4% (mehi 1,485,873/naisi 1,416,999) 15-64aastased: 67.7% (mehi 5,720,387/naisi 5,604,014) 65aastased ja üle selle: 14.9% (mehi 1,070,496/naisi 1,418,230) Rahvastik on pigem noor. 0-14 aastaste osakaal on suurem kui 65 aastaste ja üle selle

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

kohtades, millest emamaa oli huvitatud Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, Omavahel ei suheldud, kaubavahetus vaid kujnes tööjatus ja kapitalivoolud emamaaga Maavarade leiukohad Rohkem arenenud olid hankiva tööstuse-ja istandusepiirkonnad Põhja riigid: Kanada, USA, Euroopa, Venemaa, Jaapan, Austraalia. Lõuna riigid: ülejäänud 39. Rahvusvaheliste firmade (RVE) osa kaasaegses maailmamajanduses; näited rahvusvahelistest firmadest 20 · RVE-del on juurdepääs loodusvaradele · Omatakse kaasaegseid tehnoloogiaid · Juurdepääs turgudele · Võimalus mõjutada poliitilist situatsiooni · Töötoodang on odavam Näiteks: Coca-Cola, Satoil, Adidas, Skype, Microsoft, McDonalds, Rimi, Nokia,

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksam

Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 6000 Aasia 5000 Põhja- Austraalia ja Ladina- Okeaania Ameerika Ameerika 1% Aafrika

Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Itaalia riigi rahvastik

Itaalia riigi rahvastik Minu valitud riigis elab 61,261,254 inimest. Itaalia on rahvaarvu poolest 23. riik maailmas. Minu arvates on Itaalia maailma mastaabis keskmise rahvaarvuga riik, sest suure populatsiooniga riikides on üle mitmesaja miljoni ja väikestes paarkümmend miljonit ja vähem inimesi. Enam-vähem sama rahvaarvuga on Inglismaa, Prantsusmaa ja Tai. Itaalia rahvastiku tihedus on 197,69 in/km2

Demograafia
19 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geograafia: RAHVASTIK

d) Meditsiinigeograafia ( uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi) Valdkondade vahel on koostöö, mis kujundab süsteemse käsitluse. Kaasajal kasutatakse erinevate probleemide lahendamiseks teaduslikku uurimis meetodit: 1) Probleemi püstitamine 2) Hüpoteesi püstitamine 3) Info kogunemine, vaatlus, eksperiment 4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija Erinevad vaatlusvahendid: mõõdulint, termomeeter, Kaugseire jne. I RAHVASTIK 1. Maailma rahvastik ja selle muutumine Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust.

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun