Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rihmülekanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rihm, rihmülekanne, ülekanded, rihmülekanded, ülekandearv, hammasrihm, väntvõlli, nukkvõll, ühelt, lõputust, vahekaugus, rangelt, vahemaade, sujuv, taluda, klappide, tüüpides, vedavaTartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond RIHMÜLEKANNE Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW.
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded
Ülekanded Ülekanne (masinaehituses) on seade mis võimaldab mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning muuta seejuures ülekantavat jõudu või kiirust. Töömasinate käitamiseks on tarvis energiat. Seda toodavad jõumasinad (erinevad mootorid). Tavaliselt kantakse energia töömasinale üle pöörleva liikumisena (pöörleva võlliga). Kuna töömasina ühendamine otse jõumasina külge pole alati võimalik, siis võetaksegi kasutusele erinevad ülekanded. Ülekannete kasutamine on vajalik järgmistel juhtudel: · jõumasina ja töömasina kiiruste erinemisel. · vajadus muuta töömasina kiirust samal ajal kui jõumasina kiirus on konstantne (muutumatu). · vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik
Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas Sidurikorv Lahutusmuhv Kuidas sidur lahutatakse Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt. Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem tihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused.
· Mehhanism on kompaktne (vähe lülisid) · Mehhanismi tööd on lihtne sünkroniseerida Hammasülekanne On hammasratastel põhinev pöörlemiskiirust vähendav ja pöörlemismomenti suurendav ülekandemehhanism. Reduktor Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks. Sõltuvalt hambuvate hammasrattapaaride arvust liigitatakse reduktorid ühe või mitmeastmelisteks Üheastmelise reduktori ülekandearv on kuni 8, kaheastmelisel kuni 60 ja kolmeastmelisel kuni 250. Reduktori ülekandearvu saab kindlaks teha nurkkiiruste, rataste läbimõõdu või hammaste arvu suhtena v=1/2 v=D2/D1 v=Z2/Z1 Liigitus rataste pöörlemistelgedeasendi järgi · Silindrilised teljed paralleelsed · Koonilised -teljed lõikuvad · Kruviratastega -teljed kiivsed · Hupoidülekanne -nihutatud ülekanne · Hammaslattülekanne
ühendused, siis nimetatakse neid ühiselt masina elementideks. Ühest või mitmest detailist moodustatud masina osi nimetatakse lülideks. Kahe suhteliselt liikuva lüli ühend on kinemaatiline paar. Masina elemente klasifitseeritakse järgmiselt: 1) Liited a) lahtivõetavad liited( liist-, keermes, nuutliited) b) mittelahti võetavad ( neet ja keevis liited) 2) Transmissiooni elemendid ( võllid, rihmarattad, laagrid, ülekanded) a) hõõrdumisega ülekanded (rihm ülekanded) b) hambumisega (hammastigu, kettülekanded) Lahtivõetuid liiteid võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendus detaile vigastamata. Mitte lahtivõetavad liited saab lahutada ainult ühendus elementide purustamisega. Ülekanded kannavad liikumise jõumasinalt töömasinale. Ühtlasi suurendavad või vähendavad nad nurkkiirusi ( ülekandearvu). Muudavad ühte liikumiseliiki teist liiki liikumiseks, või jagavad liikumist masina mitmetele tööorganitele.
sidureid ( võllide jäigalt ühendamiseks). KOMPENSEERIVAID(mis lubavad ühendatud võllide vastastikust nihkumist ja nurgiasetust, LÜLITATAVAID sidureid ( võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal. 1.muhvsidur,ääriksidur 2. sõrmpukssidur, kettsidur, liigendsidur,hammassidur. 3. hõõrdsidurid,nukksidur RIHMÜLEKANNE Koosneb kahest võllidele kinnitatud rihmarattast ja rihmast. Nendevahelised hõõrdejõud, mis on saavutatud eelpingusega kannavad pöördemomendi ühelt võllilt teisele. On olemas LAMErihm, KIILrihm,ÜMARrihm. EELISED:suur ülekandekaugus, käigu sujuvus, talub ülekoormust, väike müra, saab muuta pöörlemissuunda PUUDUSED: ülekandearvu muutumine koormuse suurenedes, laagritele ja võllidele on suur koormus, suht väike kasutegur FRIKTSIOONÜLEKANNE Koosneb kahest üksteise vastu surutud rattast. Tekkiva hõõrdejõu tõttu pöörlemisel pöördub ka teine. Mittereguleeritavad ja reguleeritavad
reziimi. Joonis 8: Hübriid sõiduauto 7 Mehaanilised jõuülekanded Mehaaniliseks nimetatakse auto jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised jõuülekanded jagunevad astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmetega määratud või sujuv. Rohkem on levinud astmelised ülekanded. Auto mehaanilisse astmelisse jõuülekandesse kuuluvad järgmised põhimehhanismid. Sidur on ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega ja selle ajutiseks lahutamiseks käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohaltvõtuks. Joonis 9: Sidur Käigukast on vajalik mootorilt veoratastele
3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus
liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne – tiguülekanne – kruviülekanne 4 SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN
Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu
6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 9) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes: a) tsentreeritud väntvõlliga mootorid, b) detsentreeritud väntvõlliga mootorid; 10) kasutusvaldkonna alusel: statsionaarsed mootorid (ka külmutusvagunites!), sõidukite mootorid, 11) kolvikäigu kiiruse järgi ( C = 2 S n): p a) aeglasekäigulised mootorid ( C = 3.5...6.5 m/s); p b) keskmise kiirusega mootorid ( C = 6.5...9.0 m/s ) p
● temperatuur silindris 750°K ● põõrete arv n = (0,15 – 0,2) nominaal Käivitussüsteemi liigid ● elektrilise starteriga ● suruõhu käivitussüsteem ● käivitusmootoriga käivitus ● inertsstarter käivitussüsteem ● käsitsikäivitus süsteem ● käivitus gaasidega SURUÕHU KÄIVITUSSÜSTEEM 6 silindriline ja 4 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist 4 silindriline ja 2 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist. Laevadiisleid saab käivitatakse kahel viisil käivitusmomendil antakse silindrisse käivitusõhk ja kütus koos esmalt antakse silindritesse suruõhk, mis paneb mootori põõrlema ja peale seda antakse silindritesse kütus. Suruõhk lastakse silindritesse 3 - 10° enne ÜSS – i ja suletakse enne
- keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m /h ), 3 - suure tootlikkusega ( üle 60 m /h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7. Silindrite arvu järgi:
........................................................................................ 28 4.7. Ülekandemehhanismid ...................................................................................................... 30 4.7.1. Hammasrattaülekanne .................................................................................................... 31 4.7.2. Kruviülekanne ................................................................................................................ 32 4.7.3. Rihmülekanne................................................................................................................. 32 4.7.4. Hammasrihmülekanne .................................................................................................... 33 4.7.5. Tiguülekanne .................................................................................................................. 33 4.7.6. Planetaarülekanne.........................................................................................
toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta on tihendatud vetruvate rõngastega. Keps ühendab kolbi sarniirselt väntvõlli vändaga ja kannab nende vahel jõudu üle. Oletame, et kolb asub silindris ülemises piirseisus ja kol- vipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga,, s. o.
läbipuhumist ja enne sisselskeklspi sulgumist püütakse klapi , surve , põlemine , paisumine ja väljalase. piirkonnas rõhku tõsta. Mootori töötsükkel võib kulgeda ühe või kahe väntvõlli pöörde 2-taktilistel mootoritel väheneb täiteaste kaotatud kolvi teekonna osa jooksul st. kolvi kahe või nelja üles ja alla käigu jooksul. Va = D2/4S
Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel- või industriaalõli. Pumba põhiparameeetrid: jõudlus Q; arendatav surve p, võimsus N Q = silindri töömaht x pöörete arv = V*n; Kus V - mootori töömaht, n pöörete arv Pumba ja mootori pöörete suhe e. hüdroajami ülekandearv on pöördvõrdeline nende töömahtudega. Hüdromootori poolt arendatav pöördemoment (Nm) valemiga: 1000 pVs M = = 159 pV ; p - hüdromootoris olev surve, Mpa, V töömaht liitrites 2 Mootori ja pumba võlli pöördemomentide suhe on võrdeline nende töömahtude suhtega: siit järeldus- muutes pumba või mootori töömahtu või reguleerides pumba konstantse jõudluse korral mootorisse antavat õli hulka saab sujuvalt reguleerida käigu ajal
Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist, mille sees on vänt ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid. Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Molübdeen Mo 42 1.1.2. Materjalide omadused Nikkel Ni 28 Materjalide valikul ja nende kasutusalade määrat- Plaatina Pt 78 lemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- Plii Pb 82 dused, mis on ühelt poolt määratud nende struk- Raud Fe 26 tuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide Tina Sn 50 valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused Titaan Ti 22 võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja Tsink Zn 30 tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloo- Vanaadium V 23
sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus- tusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Ei saanud aru, kus oli tänav ja kas tänavat üldse oligi”. Aktiivsem ehitustegevus läks lahti pärast I maailmasõda, kui Rääma vald liideti Pärnu linnaga (1921) ja piirkonda hakati rajama väikeelamuid. Ka vabariigi perioodil jäi piirkond valdavalt töölislinnaosaks, tööstuse koondumine Pärnu jõe äärsele alale soosis seda igati. Teatud mõttes jätkus sama liin ka nõukogude perioodil. Pärnu eripäraks Eesti puitelamute kontekstis on ühelt poolt selle massilisus, aga ka ajaline ja tüpoloogiline mitmekesisus, lisaks selgelt vaatamisväärsuse potentsiaali omav võimalus sõita läbi linna, olles kümnete kilomeetrite kaupa palistatud just puidust korterelamutest. 1.3.3 Tartu Tartu puitelamute pärand on ajalises mõttes ehk pisut kompaktsemgi. Kuigi ka siin ulatuvad vanimad puitelamud vanalinna territooriumil juurtega barokkperioodi, on Tartu tuntud ikkagi klassitsistliku pärandi ja rohke aguliarhitektuuri poolest
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
