unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lűhimälus. 3) interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu. 4) valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi meile ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud kűsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav
selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12. Psühholoogia harud: Teoreetiline-BKSIA,Rakenduslik-KTOTK 13. Vastutus hajumine-tendents tunda, et tegutsemise vastutus on jagatud või kohalolijate vahel hajutatud. 14. Hawthorne efekt-ljudi znajut shto provoditsja eksperement i ih rabota uludshaetsja. 15
aja kuludes. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. o Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents kahe psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte liigi : Proaktiivne varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne uue info segav mõju varasemale infole (varaseb info ununeb uue mõjul). o Meeldetuletamine e reprodutseerimine talletatud info uuesti esiletoomine, mis võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine Tajude mingit objekti, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. See ei vaja pingutust, selle kutsuvad esile teatud vihjed.
inter tähendab ,,surnuks lööma"). Interferent on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: - proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. - Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat varasemale infole (varasem infu ununeb uue mõjul). 1.3 Meenutamine Meenutamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjesda meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine.
kuludes Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Tänapäeval ollakse seisukohal, et unustamist põhjustab peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte interferentsi liiki. Proaktiivne interferents tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne interferentsi all mõeldakse uue informatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile [3]. 11 KOKKUVÕTE Sain teada mälust, mälu liikidest, mäluhäiretest ning mäluprotsessidest Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni Mälu vaadeldakse 3 astmelisena : Ultralühiajaline mälu, lühi või lühiajaline mälu, püsimälu
- Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad · Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee. Hästi säilib mälus see info, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma).
Esmaõppimisel on vaja nende meeldejätmiseks vaja teha mingi arv kordusi, teatava aja pärast on sama komplekti taasõppimiseks vaja sooritada hoopis vähem arv kordusi, seega on unustamine olnud mittetäielik ja osa õpitust on mälus säilinud. Unustamine on kõige suurem vahetult peale õppimist (unustamiskõvera järsk langus) ja väheneb edaspidi (unustamiskõveral vastab sellele kõvera laugem osa). Lk. 263 Meeldetuletamist halvendavad varem (proaktiivne inteferents) ja hiljem (retroaktiivne) omandatu. [EE] Kunagi õpitud, aga unustatud informatsioon ei tarvitse olla mälus lõplikult kaotsi läinud või moondunud, vaid selle kättesaamist (meenutamist) võib häirida interferents varem või hiljem omandatu segav mõju meid huvitavatele faktidele. See sarnaneb kellegi alleshoitud kirjadega, milles kunagi saabunud kirja leidmist segavad nii varem saabunud kui ka hiljem kohale jõudnud teised kirjad lihtsalt oma olemasoluga.
Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: · Proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. · Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat mõju varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul). Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine.
Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: Proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat mõju 9 varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul. Kasutatud kirjandus 1.http//www.miksike.ee/docs/referaadid2006/6ppimine_kullikaroliinekorol.h tm. 2.http://erko.risthein.ee/files/psyhholoogia/referaat.docx 3.http://www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/%C3%95ppimine %20ja%20m%C3%A4lu2.rtf 10
korrata, või veel parem, luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lhimälus. 3) interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab "surnuks lööma"). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada ksteise salvestumist mällu. 4) valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi meile ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud ksitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav.Sellega seletatakse
endaga kaasa selle täiustumise, kinnitamist ning tulevikus ka sõnade ja teadmiste paremat, kiiremat meenutamist. b.) Materjali organiseeritus ehk materjal, mida asutakse õppima peab olema esitatud korrastatud kujul. c.) Interferentsi nähtus ehk täheldatakse kahesugust vastastiku mõju. Proaktiivne interferent, mis tähendab seda, et varem omandatud materjal hakkb takistama hiljem omandatava materjali salvestamist. Retroaktiivne interferent avaldub esmalt õpitu meeldetuletamise halvenemises hilisema materjali mõjul (Tulving 2002: lk 61-68; Leppik 2003: lk 71). 3 2. Informatsiooni alalhoidmine ehk säilitamine. Asjade mäletamise juures oluline roll on tajumisel, seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab on see kodeerimine
Algselt säilitatakse info lühimällu (suudab käepärasena hoida 7 +- 2 kompa), 2) Säilitamine (aktiivne nähtus!) Mälus säilitatav teave võib teha läbi muutused: a) reduktsioon e informatsiooni mahu vähenemine b) transformatsioon e informatsiooni lünklikkus c) personaliseerumine e info muutub isikupärsemaks d) üldistumine konkreetsuse taandumine e) ratsionalisatsioon lisandub info, mis selgitab vastuolulist/ebaselget f) dominandi teke mingid teemad muutuvad valdavaks Retroaktiivne interferents hiljem vastu võetud info põhjustab eelneva unustamise Proaktiivne pidurdus varem vastu võetud info põhjustab järgneva halba mäletamist 3) Reprodutseerimine (meenutamine) Kolm alaliiki: a) äratundmine (passiivne protsess, tavaliselt efektiivseim) b) meenumine (spontaanne protsess c) mäletamine/meenutamine (teadlikum, sõltub motivatsioonist, püsimälust viiakse info lühi-/töömällu) Mälu alaliigid
Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise. o Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane: sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust (unustamiskõver), kui infot pidevalt ei korrata. Unustamine: Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist Interferents- info läheb segamini Valed taastamistunnused- unustamise põhjus, sest unustamine on sisuliselt ebaõnnestunud meeldetuletamise ebaõnnestumine Kontekst- samasse olukorda tagasiminek Motiveeritud unustamine- nt: piinlike olukordade teadlik
muutused mida teeb mälus säiliv teave: reduktsioon (info mahu vähenemine) transformatsioon (info lünklikkuse teke, uue vahetumine tuntuga, ajalise järgnevuse muutused) personaliseerumine (info muutumine isikupärasemaks) üldistumine (konkreetsuse taandumine) kognitiivse konsistentsi printsiip (ootustega sobimatu taandumine) ratsionalisatsioon (info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget), dominandi teke (teema või teemade teke mis muutuvad valdavaks) retroaktiivne interferents – uus info põhjustab eelneva unustamise proaktiivne pidurdus – eelneva teabe olemasolu kahjustab uue halba mäletamist 2) REPRODUTSEERIMINE teabe taastamine või kasutamine hilisemas või praktilises tegevuses informatsiooni reprodutseerimise kolm alaliiki: 1) äratundmine – käivitub mingi objekti tajumisel selle tuttavana või teadaolevana kogemises 2) meenumine – mälus säiliv aktualiseerub iseenesest, kergesti, ilma pingutuseta
mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima. See arv on 7 +- 2 ( u 5ühikut nägemises ja 7-9 kuulmises) Komp psühholoogiline infosisaldusühik Säilitamine - kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. See on uue lisamise ja vana taandamise protsess Repressioon - surve avaldamine Organisatsioon,skeem uus info ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub organiseeritud skeemi Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel Negatiivne induktsioon - põhjustab unustamist, selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal Unustamiskõver - Ebbinghaus, eriti intensiivne on unustamine esimese tunni vältel pärast omandamist. Unustamine ei ole ühtlane, algul kiire ja seejärel aeglustub.
- Analoogilised ja abstraktsed/sümboolsed representatsioonid. Tuleks objekte seostada millegi kindlaga, mistõttu on kergem meelde jätta. - Skeem on mõiste, mida saab mälus salvestatava informatsiooni kohta kasutada. „Kompresseeritud”. Uut infot ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritud skeemi. - Interferents ja lateraalne pidurdus. Retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Lateraalne pidurdus on siis, kui olles äsja millestki rääkinud, on seotud lähedalt sellega, mis indiviidile ei tule meelde. Ühe ühiku üle mõtlemine ja selle teadvustamine, võib käivitada teise mälus säilitatava fakti taasesituse ja mäletamise. Retroaktiivne interferents tähendab eelneva (vanema) info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Proaktiivne
Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki: · Proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. · Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat mõju varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul). Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine.
luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lűhimälus. Interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud kűsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav
ununeb mitteloogiline, subjekti ootustega sobimatu info ununeb; ratsionaliseerimine, lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; domineerivad teemad, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad. Unustamine negatiivne induktsioon – häirivad intensiivsed kõrvalärritajad informatsiooni omandamise ajal. proaktiivne pidurdus – eelnev info häirib uue omandamist. retroaktiivne interferents – eelneva info unustamine uue vastuvõtmise kujul. Reprodutseerimine Reprodusteerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimusega või mitte. Reprodusteerimise liikideks on: Äratundmine – valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja
mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamist põhjustab negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendab eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidisele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Unustamine on eriti intensiivne esimese tunni vältel peale omandamist. (Hermann Ebbinghausi mehhaaniliselt omandatu unustamise kiiruse kõver unustamiskõver) Reprodutseerimine
Iseloomustab pikk ajaline kestus ja väga suur maht (väidetavalt piiramatu). Info viimiseks lühimäälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis väemalt tugevad elamused. Mälumahu kohta on tehtud katseid, kuid ei õnnestu tõestada (ega ümber lükata) hüpoteesi, et kõik millega elus kokku puututakse, talletub püsivalt mingil kujul mällu. Salvestamine: kordamine Kättesaadavus: Aeglane Unustamine: Interferents (nii pro- kui retroaktiivne) Operatiivmälu ehk töömälu vahel nimetatakse ka lühimälu sünonüümiks, tänapäeval eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel (= taju liikide põhjal?): informatsioon talletub mällu erinevate meelte kaudu: · Kuulmismälu enim uuritud · Nägemismälu enim uuritud · Lõhnamälu (oluline degustaatori jaoks) · Liigutusmälu (oluline sportlase jaoks)
(sõna, sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Repressioon mälust tõrjutakse välja ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada. Organisatsioon, skeem uut infot ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritud skeemi. Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul 39 Proaktiivne pidurdus vastupidine protsess eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel Negatiivne induktsioon kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. (koosoleku ajal õnnetusest teada saamine ja suutmatus seejärel infot säilitada vastu võtta)
tuttava tänava vaade pildil jne). Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Repressioon mälust tõrjutakse välja ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada. Organisatsioon, skeem uut infot ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritud skeemi. 18 Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus vastupidine protsess eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel Negatiivne induktsioon kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. (koosoleku ajal õnnetusest teada saamine ja suutmatus seejärel infot säilitada vastu võtta) Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine. Iseendale reprodutseeritakse
- Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendav eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidiele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas 31
kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon – lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendav eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidiele protsessile – eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust „ammutamine“. Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms
ilmneb ratsionalisatsioon (lisandub info, mis aitab eelnevat seletada) domineerivate teemade teke (muutuvad valdavaks, teised kaovad) Spetsiifiline mälu ja üldised teadmsied kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee; hästi säilub pidevalt kasutatav info mida sagedamini kasutatav on ühik, seda lühem ta on. Zipfi vähima jõukulu teooria miks autobussist saab buss jne. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents (vanema info unustamine uuema vastuvõtmise mõjul) ja proaktiivne pidurdus (eelnev info on häiriv uue info omandamisel). Unustamine eelsesneb emotsionaallne värk :P ja ka eelnev tegvus võib panna unustama saadavat infot. Oluline on tähelepanu mobiliseerimine: püsivus, konsentratsioon, valivus; mehhaanilislet omandatu ununeb kiiresti (Ebbinghaus uuris seda ja sai teada, et eriti
Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Tähtsamad on mälutegevuse jaoks ajukoor, mammillaarkeha ja hipokampus. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid e assotsiatsioonid. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Unustamist põhjust negtiivne induktsioon, retroaktiivne interferents (eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul) ja proaktiivne pidurdus (eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel). Reprodutseerimise liikideks on äratundmine, meenumine ja mäletamine/meenutamine. Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel
annaabi.ee 
