Kordamine arvestustööks Renessanss 1. Renessanssi mõiste ja tunnusjooned Renessanss (prantsuse keeles taassünd) keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast. Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflik...
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud altari välisküljel. *Arnofili kihlus- abielu sõlmimise tseremoonia, londoni...
SISSEJUHATUS RENESSANSSI Sofia Kruusalu, Kelli Pukk, Carena Lassel, Catherine Kilumets 10B Mis on renessanss? • Taassünd • Uudsuse ja väärtuslikkuse tunnetamine • Kiriku mõjuvõim kahanes • Sündis ideaal vabast haritud inimesest • Humanistlik mõtlemine • Saja-aastane sõda tähistab keskaegse rüütlikultuuri lõppu • Katk, maailmapildi muutumine Eelrenessanss • Sünnikoht Itaalia • Ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest • Roomakatoliku kirik Maesta Altarpiece Varanerenessanss • Kirjanduses ja kujutavas kunstis tooniandjaks oli Itaalia • Renessanssmuusika raskuspunkt on Madalmaades • Itaalia kunst Toscanas, mis oli keskendunud Firenze linnriiki ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Boticelli teoseid • Maadeavastused...
Pariisi üle kanduma. Lisaks kandis barokk seal ideed kõikide kunstide liidust – arhitektuuri ja maastiku, maali ja skulptuuri, mööbli ja metallehistöö ühendamiseks üheks suurepäraseks tervikuks. Arhitektuur. Erinevalt inimkesksemale renessanssile sai barokiajal esmaseks taas kirikute püstitamine. Barokk- kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu
katedraalis. Referaadis sisaldub ka illustratiivset materjali. 3 1. Ajalugu Antwerpeni katedraal, hollandi keeles Onze-Lieve-Vrouwekathedraal on Belgias, Antwerpeni linnas, asuv rooma katolik kirik. Katedraal on gooti stiilis ja selle arhitektideks olid Jan ja Pieter Appelmans. Kuigi tegu on gooti stiilis katedraaliga, siis on seda renoveeritud ja uuesti sisustatud korduvalt, selle tõttu on mõjutusi ka renessanssist, rokokoost, barokist ja veel mõnestki teisest stiilist. Ehitust alustati aastal 1352. Esimene ehitus lõpetati aastal 1521, aga katedraal pole sellegi poolest siiamaani veel päriselt valmis saanud. Katedraalis on esindatud ka tähtsate kunstnike teoseid- Peter Paul Rubens, Otto van Veen, Jacob de Backer ja Marten de Vos. Katedraal on kantud ka muinsuskaitse alla. 1 1.1 Meie leedi Katedraalil on ka teine nimi, The Cathedral of Our Lady ehk ``meie leedi katedraal``, kes
põhiplaani( ehitustöö lõpetati Barokki ajal). Palladino- (1508-1580) teoreetik. Eriti pidas silmas antiiki- sambad ulatuvad läbi 2 korruse- Villa rotanda. Ta stiil muutus eriti populaarseks 18s teisel poolel. Veel arhitekte : Sanmicheli?, Sansaisho, da Cldine Zerlio? Prantsusmaa. 2. maa Itaalia järel kus Renessanss laialt levis. Eelkõige lossiarhitektuuris. 1494- Louis 8 võttis ette sõjakäigu Itaaliasse oli vaimustunud Itaalia renessanssist . 1 näide Prantsusmaalt Amboise? Loss. Fransois 1 (renessanssi kuningas)- Chambordi loss- seal joonistub ilusti välja Prantsuse renessanssi tunnusjooned( kõrged katused, liigendatud katusekambrid, korstnad.... siit mingi tekst puudu ( sry) Maal Itaalia vararenessanss. Andrea Mantegna- teda iseloomustab monumentaalsus, asjalikkus. Teda huvitasid perspektiivi probleemid. Tööd: San Zeno kiriku altarimaalid Veronas; ,,ristlöödud kristus". Kasutas laemaalidel kaevuluugi põhimõtet.
Humanistid ja humanism on tugevalt renessanssiga seotud. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku „orjuse” eest. Renessansi ajal valitses miteid muusikazanreid (nt motett, madrgal, caccia, sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tähtsaimad heliloojad oli Palestrina ja Monteverdi.
skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Just barokiajast pärineb suur hulk valitsejate monumente linnaväljakuil, kujutatud sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Võimumeeste enesenäitamine ja enesega uhkeldamine sobis suurepäraselt baroki paraadliku ja detailidest üleküllastatud stiiliga. · Barokkskulptuuri kuulsaim skulptor oli itaallane Lorenzo Bernini, kelle teostest on ilmekalt näha baroki erinevused renessanssist. Bernini oli imelaps, kelle töid hankis paavst endale juba siis, kui kunstnik oli vaid seitsmeteistkümneaastane, kahekümneviiendaks eluaastaks oli ta juba saavutanud täiesti isikupärase stiili. Maalikunst · Maalikunstis põimusid omavahel mitmed vastuolulised suunad ühelt poolt oli hinnas toretsemine ja elukauged allegooriad, teiselt poolt jõuline ja lopsakas loomutruudus, isegi naturalism. · Itaalia realistlikku maalisuuna ja
Renessanss Prantsusmaal 1494-1610 Renessanssist üldiselt Renessanss tähendab taassündi. Renessanss on ajastu kus tegeleti inimest, religiooni ja teadusega. Renessanssi eelkäijaks on antiikajastu ja sealt on ka palju kasutusele võetud. See sündis Itaalias ja sealt hakkas see ka levima. Kõige rohkem on seda Itaalias alles Firenzes. Hakati tähistama autoreid ja arhitektid õppisid oma mõtteid paberile panema ega pidanud enam ehitusplatsil töid juhatama.
monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toimub Louvre lossi edasiehitus. Päikesekuningas Luuis 14s, lasi ehitada 40 km kaugusele Pariisist Versailles lossi
Lully on läinud ajalukku esimese suure ning karmi orkestri-ja teatrijuhina. Tänapäeva balletis pannakse rõhku rohkem tantsule kui vokaalesitustele. Nüüdisajal esitatakse klassikalist balletti,kus lavateosed on oskuslikult modernsemate tantsunumbritega kombineeritud ning esitusi saadab orkester. Minu arvates on barokk huvitav ajastu. Kõige rohkem meeldib mulle barokkmuusika,kuna see on elav,emotsionaalne ning mängib orkester,erinevalt keskajast või renessanssist. Ballett on mind juba varem huvitanud,kuid klassikaline,kuna seal on rohkem tantsimist ning liikumist.
Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on kaasaegsed inimesed, täiesti määratlemata piiridega ruumis liitub maisele seltskonnale taevane Maarja, kes ootab krahvi hinge. Maine ja taevane segunemine. · Manerism palju võetud üle renessanssist. Loodus, antiikkunst ei omanud suurt tähtsust. Manerism soosis isiku omapära. Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus. Maneristlikule maalile on sageli omane ruumikujutuse ähmastumine, mürgiste värvidoonide eelistamine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. DIEGO VELAZQUEZ : · Usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele
feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86). Ülevaade Karolingide renessanssist. Skandinaavia (vt. töölehte). Bütsants (vt. töölehte). Ristiusu vastuvõtmine Venemaal. Vana-Vene riigi lagunemise põhjused. Novgorodi tähtsus ja eripära. Küsimused õpikust: 1-2 lk. 79, Arutle ja analüüsi blokist 1 ning 6 lk. 121, Minevikust tänapäeva blokist 1-4 lk. 121. VASTUSED 476- Keskaja algus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 496- ristiusu vastuvõtmine , Chlodovech
Londoni Rahvusgalerii Vaheajal Londonis olles õnnestus mul külastada sealset Rahvusgaleriid, mis on enda kätte koondanud mitmeid kuulsaid Euroopa kunstnike töid. Esindatud on taiesed hilisest Keskajast, Itaalia Renessanssist ning ka Prantsuse Impressionismist. Maja, kus tänapäeval asub Rahvusgalerii ehitati 1824. aastal. Asukohaks valiti Trafalgari väljak, sest see asub linna keskuses, mis tagab lihtsa ligipääsu nii lääne Londoni rikkamale kui ka ida Londoni vaesemale rahvale. Kuigi muuseumis oli mitmeid töid ja kunstnikke, kellest ma kunagi midagi kuulnud polnud, siis oli suurel hulgal ka selliseid teoseid, mille juures tabas mind äratundmise rõõm. Sellised
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Manerism Katti Tsirkova 12.klass Narva, 2011 Manerism Mis on manerism ? Itaalia kunsti tabas langus ning 16. sajandil, mil ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi ja nende kombeid tekkis eraldi kunstivool, mis eraldus renessanssist. Tekkis manerism (tuntud kunstnike maneeride jäljendamine). Kuigi on väidetud, et peamiselt imiteerisid hilisrenessansiaja kunstnikud Michelangelot, on manerism siiski mitmekesisem kui ainult autoriteetide matkimine. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunneteülevoolavat kujutamist.
et jumala pärast see pinin lõppeks. Tekitab sellist sunnitud stressiolukorra emotsiooni, mis ajab närviliseks ja paneb tahtma mind midagi lüüa. Võib-olla peaks seda kuulama jõusaalis, sest seal suudaks seda viha ratsionaalselt ära kasutada. Üldiselt on renessansilik muusika mu jaoks liiga tõsine ja kurb. Mulle meeldib olla rohkem rõõmus, vahel ka stressis ja vihane, sest siis suudan rohkem korda saata. Kurvana aga pole motivatsiooni mitte midagi teha peale enesehaletsemise. Renessanssist pärit muusikat ei osanud miskipärast seostada mitte millegi meeldivaga. Palestrina Missa 1. osa Kyrie tekitas minus tunde, nagu oleksin jälle algklassis muusika tunnis koos Linda Rosinaga. NB! Sain seal peaaegu iga tund märkuse selle kohta, kui saamatu või viisipidamatu ma olin. Arcadelt „Il bianco e dolce Cygno” oli minu jaoks dramaatilise sõnumiga. Tekkis tunne, nagu oleks mõni lähedane surma saanud ja nüüd olen kirikus koori kuulamas ja leinamas.
Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Renessanss võttis üle mingid aspektid, tõi teatud asjad perifeeriast tähelepanu keskpunkti. Sel ajal said ilmselt alguse ka Veneetsia karnevalid. Renessanss – taassünd. Ühiskonda reguleeriv seadustik, kiriku-õigus – ühiskond võtab ettekujutuses jumalikud normid, see on iseloomulik keskajale. Rooma tsiviilõiguse abil toimus rehumaniseerumine tavaõiguse?????????? Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Linnades sündis koos kaupmeestega uus aja
"Püha kolmainsus" Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Renessanssist saab alguse ka signeerimine. Kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks. Hakati kujutama alasti figuure. Alasti figuuride loomine oli väga uuenduslik. "Paradiisist väljaajamine" Kehad on edasi antud valgust ja varju kasutades ning muudab nad ruumiliseks, tõelisteks. Kujutatud on ka selgepiirilisi varje maapinnal, mis oli samuti uus ja andis pildile ruumilist sügavust. Erinevalt varasematest
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma luuletused. Itaalia sonett- Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. r...
Alam-Saksamaal oli keskuseks Lübeck, Eesti kunstiga tihedalt seotud - Bernt Notke- Surmatants; väga palju töid Rootsis, kuulsaim töö: Püha Jüri lohega Püha Nicolause kirikus Stockholmis; Hermen Rode Pühavaimu kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis. MAALIKUNST: polnud otseseid antiigi eeskujusid; hiilgavaim osa renessanssist, orienteerus loodusele tunded, üksikvormide tundmaõppimine; Eri maade vahel erinevused suured, võeti kasutusele perspektiiv!!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne- idealistlik; radikaalne- Mosaccio vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks
Masaccio- ''Nimetu''- 7 meest, taga mingid maja, fresco ''Peter van den Broccke''- rõõmsameelne vanamees habemega Botticelli- ''Venuse sünd'' -teokarbi sees veenus, 2 lendavat Barokk- ''Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett''- palju jumalat, 1 jumal kaldal, taustaks meri, tahvelmaal -Kuigi kasvab välja Renessanssist on täiesti vastandlik palju mundris mehi laua ääres Botticelli- ''Primavera''- 8 inimest, ühes kohas kolm naist koos, -Peamised tellijad kirik ja õukond, nende jaoks pidi kunst olema ''Malle Babbe ehk Haarlemi nõiad''- hoogsalt maalitud, mehelik taustaks puud, tahvelmaal esinduslik, toretsev, ja sümboliseeriks võimu(ilmalikku ja naine kõrtsis
Ametlikesse näitusesalongidesse neid ei lastud. Asutasid ise nn hüljatute salongi, kus korraldasid 1874 esimese näituse. Uue stiili tähistamiseks võtsid ajakirjanikud pilkavalt kasutusele sõna impressioon(mulje). Claude Monet impressioon ,,Tõusev päike". Levis 1874-1886 Prantsusmaal, 80datel, 90datel mujal Euroopas. Tuntumad impressionistid:Renoir,Pissarro ja Degas. Impressionismi vaadeldakse murrangulise nähtusena kunstiajaloos. Ta lõpetab arengu loodustruuduse poole, mis algas renessanssist. Stiilina leidis üldise tunnustuse 1890ndatel aastatel, kui enamus kuulsaid impressioniste olid oma tegevuse juba lõpetanud. Tunnused : · Kunstnikud olid võlutud loodusest ja liikumisest · Maalitakse taevast,vett,lilli,kohvikuid,raudteid,heinamaid · Kunstnikud maalisid vabas õhus · Kasutati heledaid värvitoone · Püüti edasi anda valguse muutumist ja maaliti samu objekte erinevatel kella- ja aastaaegadel · Loobuti selgetest piiroontest
BAROKK. XVII-XVIII alg. Kasvas välja renessanssist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine.Eur. riikides monarhia, seega absolutism.Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1)riigid,kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega.Näiteks Habsburgide dünastia maad Aust.,Ita.,Belgia,Hisp. 2) iigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Ing,Pr,Põhja-Saks.Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3)Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.N: Skand,Est. Stiilipuhtale barokkile vastavad ainult 1-se rühma maad. B-ki sünnimaaks on Ita. ja B-ki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Arhitektuur Itaalias.Kirikud.Mindi üle ladina ristile.Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel mille alla jäid aknad.Lõuna ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel.Ne...
mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Itaalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks : 15. sajand vararenessanss ja 16. sajand kõrgrenessanss, mille silmapaistvam maalikunstnik Veneetsias oli Tizian. Tizian, kui kunstnik, tundus mulle sobiv teema referaadiks, kuna mulle meeldib, kui inimesi ja loodust kujutatakse tõepäraselt, samas romantiliselt. Antud teema on vägagi aktuaalne, kuna renessanssist räägitakse tänapäeval nii ajaloos, kunstiajaloos kui ka kirjanduses. 3 1. Tizian, tema käekäik ja looming Kui Michelangelot on võrreldud sünge rüütlilossiga, siis Tizian ta kõrval on nagu rikas ja pidurõõmus palazzo ( Märt Laarman , Mina kõnelen kunstist). (Palazzo on üks kõige kuulsamaid maneristlikke losse. ) Tizian oli juhtiv kunstnik Veneetsias 16. sajandil. Ta oli üks
nüüd aga tõusis tähelepanu keskmesse inimene ise ja tema maine elu. See ei tähenda sugugi, et Jumalat poleks enam usutud. Kuid leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja nii tema tundeelu kui ka kaunis välimus väärivad senisest palju enam tähelepanu. [humanismist] (2) Huvi antiikmaailma vastu muutis inimeste maailmapilti. Usule jäi endiselt tähtis koht, kuid järjest enam hakati huvituma tegelikust maailmast. [renessanssist] Välja toodud lõigukesed mängivad suurt rolli inimese enda kujunemises ning on seega kasvatuslikuks elemendiks. Usust rääkimine teeb õpilased julgemaks oma vaadetest ja uskumustest rääkimisel, samuti nende väljakujunemisel. Samas on jäädud neutraalseks, pole öeldud, milline maailmavaade on õigem, jättes selle igaühe enda otsustamiseks. Antud lõigud harivad õpilasi ka kultuurilises mõttes. Motiveerimine
esindajaiks, kunst kunst pärast, kui kannavad mingit muud eritähendust. Kabeli kõige kuulsam stseen on Aadama loomine, milles Aadamat äratava Jumala väljasirutatud käest näib otsekui elektrilaeng välja paiskuvat. See on kõige sügavama inimliku müsteeriumi ületamatuks jäänud kujutis. Minu arvamus Renessanss on see etapp, millest alates hakkas maalikunst õitsema. Enne seda tehti perspektiivituid kiriku altarimaale, kuid renessanssist alates kujutatakse elu maalil ka elulähedaselt. See tähendab seda, et maale vaadates võib uskuda, et see, mis pildil seisab, võis olla ka kunagi päriselt olnud. Samas ei püüelda ülima tõetruuduse poole; realism pole isiklikult minu lemmikkunstistiil. Ma valisin need teosed enese kompositsioonile meeldivuse järgi. Lehitsedes pilte jäid mul need teosed silma. Ainuke teos, mida ma olen oma silmaga näinud, on Botticelli ,,Veenuse sünd"
7 Barokk stiil Barokk (16.-18. saj.) kujunes Itaalias. Kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega läib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamisel otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolosaalsus. Detailidena kasutati palju voluute, dekoratiivset raami (kartussi). Sagedasti oli mööbel skulpturaalne ja valmistajaks skulptorid. Renessanssist võeti üle kogu arhitektuuriliste detailide kogu - sambad, poolsambad, pilastrid baaside ja kapiteelidega, ümarkaare, viilud jne. Iseloomulikuks olid poleeritud ja lakitud pinnad, mosaiik kumeratel pindadel, mis vineeri ja teste materjalide tükikestest kokku liimitud, eksootiliste materjalise kasutamine nagu pärlmutter, kilpkonna kilp, eebenipuu ja roosipuu. Motiivid on kilbid, jooned, kobarad, väädid, pärjad, vanikud.. Toolidele ilmuvad kõverdatud jalad, kõrged seljatoed.
Third level Barokk (1600-1750) Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda Võimali kult tõepäraselt kujutada Ø Barokk püüdis liita arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri orgaaniliseks tervikuks Ø Barokk-kunst on pidulik, uhke ja toretsev Ø
kapitalism oli valitsema pääsenud, romantismi puhul räägitakse ainult maalidest, MAAL lineaarsus kadus uuesti, taotleti maalilisust, tunnete väljendamine, kontrastid, koloriit, uus-barokk, suur huvi oli Idamaade ... , maastiku maal oli väga tähtis Prantsusmaa 1791-1824 Gericault – kuulsaim töö Meduse'i parv Saksamaa – romantikud olid rohkem mõtte kunstnikud, suurt osa mängisid natsareenlased, said inspiratsiooni 16.sajandi saksa meistritelt, ja ka Itaalia renessanssist, tegutsesid Roomas: Cornelius, Overbeck 1774-1840 Friedrich – Rügeni kriidikaljud REALISM 19.sajandi keskpaik, Diggens(kirjanik), Dolstojevski realismist saab rääkida kahes tähenduses, kõigepealt realism laiemas tähenduses on kogu kunstiajaloo vältel tehtud tõetruu maal, konkreetne kunstivool 19.saj keskpaigas, relistidel oli tähtis otsese ümbruse tõsieluline kujutamine, asjalikult ja objektiivselt, tõde on kunstisiht, siis alles ilus, iseloomulik oli huvi argielu vastu
Müsteeriumide kõrval tekib 13. sajandil miraakel- imemäng, mille ainestik oli ammendatud pühakute elust või neitsi Maarja legendidest. Ka miraaklite ainestik muutub aja jooksul ilmalikumaks. Kõige hilisemaks keskaja draamazanriks on didaktiline moralitee, mis tekkis Prantsusmaal 14- 16. sajandil. Moralitee oli häälestatud küll usulis-kõlblalt, kuid sisaldas siiski ka sotsiaalset kriitikat. 14. sajandi kirjandus on laadilt üleminekuaja oma. Vaimuelus on ended renessanssist. Ühiskondlikult kuuluvad 14. sajandi silmapaistvad kirjanduslikud saavutused linnakirjandusse. Need on üha enam ilmalikustuv draama ja eepika. Kirjanduse suurkujudest kerkis 14. sajandil esile prantsuse linnaluule suurim esindaja Francois Villon ja itaalia suurkirjanik Dante Alighieri. 14. sajandil hüljatakse keskaegsed autoriteedid ja otsitakse eeskuju antiiksest kirjandusest, filosoofiast. 14- 15. sajandil hakkas tekkima renessandikirjanud ja renessansikirjandus kestis 16. sajandi lõpuni
XVI sajandi lõpul ei pääsenud manerismi mõjudest ka Põhja-Euroopa kunstnikud. Madalmaade kunstis oli XV-XVI sajandil olulisim roll hilisgootikast välja kasvanud maalikunstil, mille tuntuimateks vara- ja kõrgrenessansi esindajateks olid van Eycki vennad, Robert Campin, Hugo van der Goes, Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem. Skulptuurikunsti roll oli oluliselt väiksem, peamiselt pöörati tähelepanu hauamonumentidele. Arhitektuuris valitses hilisgootika ja renessanssi segu, renessanssist võeti üle vaid kaunistuselemente. Prantsuse kunsti jõudis renessanss varakult ja peamiselt väljendus see monumentaalstiilises arhitektuuris. Oluline oli just lossiarhitektuur nt Amboise’i loss, Blois’ loss, Chambordi loss ja tuntuimad arhitektid Lescot, Delorme ja Bullant. Skulptuurid on jõuliselt realistlikud ja ka maalikunstis säilib omapärane stiil. Saksamaal ei toimunud gootlikest iluideaalidest loobumine nii lihtsalt, aga ka sealgi toimus
Kasutas kirkaid, puhtaid toone, elas Prantsusmaal. Oli puhtalt iseõppija. Kartulisööjad, töö leiti peale IIMS. Kalapaadid rannal, Tähine Öö. · Gauguin (1848-1903) Oli pangaametnik, kunstiga hakkas tegelema 1889 aastal. Kunstipublik ei mõistnud teda. 1891 aastal asus Tahiti saarele, vahepeal käis korra Prantsusmaal, siis lahkus lõplikult, elades algul Tahiti ja hiljem Dominiki saarel. Perekonnale oli kunstiga tegelema hakkamine täielik sokk. Tema sihiks oli lahti ütelda renessanssist valitsenud looduslähedusest, värskendas kunsti primitiivsete rahvaste kunstiga. On maalinud loendamatuilt pilte põlisrahvastest, Tahititaridest. Lol. Oli naivist. Never More. · Toulouse-Lautrec (1864-1901) Äärmiselt värvikas isiksus. Sündis prantsuse aristrokaatide perekonda, kus ema ja isa olid nõod, väga vana sugupuuga. Oli imearmas laps. Veetis palju aega Moulin Rouge's. Üks plakatikunstile aluse panija. Moulin Rouge' plakat.
Simsid olid astmestatud ja reljeefsed ning katusekarniisi katkestasid sageli akende kohal asuvad kaunistused. Tüüpilisteks kaunistusteks olid girlandid, vaasid, urnid, putod, S-kujulised voluudid, väikesed ovaalsed aknad ja kartusid. Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine Barokk-kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid voluudid. Baroki esindajad: Gian Lorenzo Bernini (1598-1680) Itaalia kõrgbaroki arhitekt ja skulptor. Tema peamised tööd Roomas on
Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641) Flaamid ja hollandlased tegid ka siiski pärisbarokki, kuid väikese nihkega. Nii et üks oli natuke realistlik ja teine õukondlik. Prantsusmaa ja Inglismaa VANAKLASSITSISM rahulik, kaine, selge, harmooniline, range, eeskujud antiigist ja renessanssist. Ehituses samad jooned. LOUVRE´i LOSS kunstnik CLAUDE PERRAULT VERSAILLES´ LOSS kunstnikud VAU, MANSART, NOTRE inglane - kunstnik WREN Täpsemalt veel PÄRISBAROKIST, sest see on see kõige rokim. Arhitektuur Esmane eesmärk püstitada kirikuid. Kirik võib rohkem kanda barokki kui palee. Lähtuvad tsentraalsest printsiibist üks suur kuppel, mille ümber võivad paikneda väiksemad kuplid. Sulatatakse kokku kõik võimalik. Loobutakse löövidest
Nn. petekas, silmapete, mis tekitab võrgutava illusiooni reaalsusest. Reaalselt ruumilt võetakse ära üks mõõde. 3. poliitiline võrgutamine - omane tänapäeva ühiskonnale. Võrgutamine on omane igasugusele diskursusele ja tervele maailmale. Simulaakrum ja simulatsioon on Baudrillardil seotud keeleteooriaga. Ta kavandas selle lisaks Marxi poliitilisele ökonoomiale, et vastu astuda Saussure dihhotoomiale. Märkide ajastu saab alguse renessanssist ja sealt koodid hakkavad vabanema referendist ja saavad lõplikult iseseisvaks 20 sajandil. Esmalt on põhiliseks sümboolne vahetus ja kogu järgnev inimkonna ajalugu muutub surma väljatõrjumise ajalooks (erinevates modifikatsioonides). Surm on kui süsteemi teisesus , mis püüdleb oma täiusele. Eksisteerib 3 diskursuse tüüpi, mis püüavad erineval viisil maskeerida elu ja surma ambivalentsust. Seda teevad nad vastandades: 1. tootmine -- kinkimine (ökonoomiline) 2
prantsusmaal sonett ka 16. saj alguspoole, Inglismaal 16. saj keskel. Saksamaal ühtki silmapaistvat sonetikirjanikku 16. saj veel ei ole, alles 17. saj alguses tulevd. 25.02.09 Renessanss tuleb jõuliselt esile pärast keskaega. Kõik need on meie väljamõeldud ternminid, mujal neid ei kasutata. Keskaegs aab üldiselt läbi kusagil 15. saj-l. Itaalias samas kõige varem, juba 14. saj-st räägitakse renessanssist. Teistes maades seda veel ei olnud. Valdavalt 15. saj lõpu, 16. saj nähtus. 17. saj-l sellest enam rääkida ei saa. Itaalias küll kolm R sajandit, siiski on It pigem erand. Samas on arvamusi, et It-s see õige R õieti oligi. Mujal oli piiratum. Kõige ulatuslikumalt teistest vast Hisp kirjanduses. Ka u 1 sajandi jagu. 16. saj lõpu poole juba baroki tunnused. Hispaanias on kltrs ajastu märgitud 16. saj algusest kuni 17. saj keskpaigani mõistega kuldajastu või kuldsajand. 16
Märgi arengu faasid: märk/kujutis peegeldab tõelist reaalsust. Hea näivus , pühadus. kujutis maskeerib ja moonutab reaalsust. Halb näivus, kurja vallast. kujutis maskeerib tõelise reaalsuse puudumist. Näivuse mängimine, nõidus. kujutis on kaotanud igasuguse seose reaalsusega. On iseenda puhtakujuline simulaakrum. Kujutis ei kuulu enam näivuse, vaid hoopis simulatsiooni valda. Märkide ajastu saab alguse renessanssist ja sealt koodid hakkavad vabanema referendist ja saavad lõplikult iseseisvaks 20. sajandil. Märgid meenutav üha rohkem signaale, mis annavad edasi tähendusi, milledel pole ja ei saagi olla mingit keelelist vastet. Tegelikult on ainult signaalide kogum, mille funktsiooniks on sotsiaalsusest ärgitada välja tähistatavad ja lülitada need massikommunikatsiooni vahenditesse kui "ujuvad" tähistatavad. Uus keel, kood on kõige kindlam sotsiaalse kontrolli vundament
annaabi.ee 
