20. sajandi kunstiteos Mina valisin oma kunstiteoseks Paul Delvaux’i õlimaali "Magav Veenus", mille kunstnik sai valmis aastal 1944. Maal jäi mulle silma kui külastasin Kumu Kunstimuuseumis näitust, kus eksponeeriti Delvaux’i teoseid. Mind köitis maalides peituv müstilisus ja ilu, mis tegid teosed väga meeldejäävaks ja elavaks. Paul Delvaux elas aastatel 1897-1994, ta oli Belgiast pärit sürrealist, kelle maalide tunnuslikeks elementideks ja meeldejäävateks kujunditeks on öised stseenid, müstilised somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on ku...
Michelangelo ja teised Veneetsia kunstnikud Michelangelo(1475- 1564) Kunstnik, skulptor, arhitekt, poeet Esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. Michelangelo ja tema imetlajad uskusid , et kunstianne on kingitus jumalat mõnele üksikule inimesele(1). Geniaalsus polnud talle õnn, vaid pigem raske piinav koorem Kuulsamad tööd Taaveti figuur, Pieta ja Sixtuse kabeli lagi. (2) Daniele da Volterra portree Michelangelost Jacopino del Conte portree Michelangelost Taaveti figuur(2) Donatello Michelangelo Pieta Rooma Peetri kirikus Pieta Rooms Peetri kirikus(2) Maalingu motiivid on võetud piiblist Sixtuse kabeli lagi ja altarisein, mis oli ta kõige suuremahulisem töö (3) Maalikunsti Veneetsias ...
Renessanss Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, asub pilvedel 1. Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, 2. Verrocchio-taavet- pronkskuju, õbluke ja poisike [pronksi karva läikega] 3. Verrocchio- puto väike ingel 4.Donatello-taavet õbluke poisike, pikkade juustega ja hoiab mõõka (gattamelata ratsa monument 1. Michelangelo taavet- marmorist 2. Michelangelo - pieta grupp, Pieat hoiab süles oma surnud poega 3. Michelangelo - sixtuse kabeli lagi ja idasein freskod piibli teemadel 4. El Greco-krahv orgazi haudapanek- Sünge ja paljude tegelastega, kõige ees 2 kuldses rüüs meest ja surnu 5. El greco - püha martin ja kerjus- Mees, valgel hobusel, veab pool alasti kerjust 6. Leonardo Da Vinci -Püha õhtusöömaaeg 7. L.Da Vinci - Mona Lisa 8. Raffael- Ateena kool- inimesed on trepil, taamal suur aken, millest paistab helesinine ...
Urbiino Veenus ,,Urbiino Veenus" on õlimaal,mille maalis Itaalia meister Tizian.Pildi peal on kujutatud alasti noort naist, identifitseeritud jumalanna Veenus, lebamiseks on tal diivan või voodi,mida ümbritseb renesanssi palee. See maal ripub Uffizi galeriis, Firenzes. Kujundi kujutamine põhineb Giorgione's Magavast Veenusest(ca 1510), kuid Tizian kasutab rohkem sensuaalsusi võrreldes Giorgioniga. Puuduvad igasugused klassikalise d ja allegoorilsed ornamendid("Veenus" ei esinda jumalanna kehastust,mida ta peaks.),maal on erootilist laadi. Veenuse otsekohesus on sageli täheldatud ja üles märgitud.Ta jõllitab otse vaatajale näkku,olles ükskõikne oma alasti olemise suhtes.Paremas käes hoiab ta lillekimpu ja vasaku käega varjab ta oma häbet,mis provokatiivselt on asetatud kompositsiooni keskele.Tagataustal on koer,mis sümboliseerib truudust.Kuid see,et koer magab sümboliseerib seda,et naine on truudusetu....
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti....
Klassitsistlik skulptuur (A.Canova, B.Thorvaldsen) Viktoria Arro Tartu KUNSTIKOOL 2009 Skulptuur Sõltus täielikult antiikeeskujudest Materjaliks oli marmor Teemadeks olid mütoloogia ainelised süzeed Inimesi kujutati antiik kreeka stiilis näoilme, poos, riietus. Idealiseeritud, soliidne, range, suursugune. Poolakt või aktportree väljendas klassitsismi ajal antiigiimetlust. Skulptuure rakendati ka ehituses-reljeefsed kaunistused Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen ANTONIO CANOVA (1.nov. 1757-13 okt.1822 ) Tuntuim varaklassitsistlik skulptor, kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tegi peamiselt marmorkujusid. Õppis ja töötas Veneetsias, aastatest 1779 elas peamiselt Roomas. Tuntuim...
Kõrgrenessanss 1500-1530 Itaalia langus: 15.sajandi lõpus saabusid Itaaliasse rasked ajad rikkusest ligimeelitatud prantslased ja hispaanlased tulid Itaaliasse sõjaretki tegema ning seeläbi sai Itaalia kannatada. Võimuvõitluse tagajärjel kaotas Itaalia, eriti Firenze oma juhtpositsiooni. Itaalia majandus ja tööstus langesid ning seoses suurte maadeavastustega, hakkasid peamised kaubateed Itaaliast mööda minema. 16.sajandil sai uueks Itaalia kultuurikeskuseks sai Rooma. Sel ajal olid üksteise järel paavstiks mitmed tuntud suurnikuperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitumist. Paavsti huvides oli koondada enese alluvusse parimad kunstnikud. Paavstid üritasid kunsti ja kultuuri abil õigustada kirikuvõimu tugevdamist ja laiendamist, mistõttu kutsuti lisaks arhidektidele ka Rooma mitmeid kunstnikke paavsti teenistusse (näiteks Michelangelo ja Raffael). Kunstnikud: ...
1. Dateeri renessanssiajastu. 14.-17. Sajand; 13. Ja 14. Saj eelrenessanss; 15. Saj vararenessanss; 16 saj kõrgrenessanss 2. Mis muutusi toimus renessanssiajastul ehituskunstis? Horisontaalne joon tasakaal sisekujunduses palju kaunistusi mannerism kõrgreljeef ja skulptuur mööblis nt mustpeade maja 3. Iseloomusta renessanssiajastu palazzot. Jõuka itaalia pere elamu, kindluse sarnane, 1 sissepääs ja hoonel siseõu, 3 korruseline ja koosneb 4 tiivast, katus madala, aknad muutusid alt üles suuremaks. 4. Mis on rustikaalne? ruraalne 5. Mis on kuldlõige? formaat mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne propotsioon 6. Mis muutusi toimus renessanssiajastul maalikunstis? seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal tihedamini maalitakse maastiku ja olustikumaale domineerib religioosne ainestik kajastatakse inimlikke tundeid ja elurõõmu alguse saab signeerimine luuakse taas antiikmüt...
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste j...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
2. Sept. Alates 15. Sajandist toimusid Euroopas ja Itaalias suured muutused kaubanduse arengus. Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused tarkus, julgus, ilu. Ideaaliks ei olnud enam munk jne. vaid inimene. Üksikisik ühiskonnaliige, aga saab iseseisvalt areneda. Inimest hakati hindama selle järgi, et ta saavutab edu vahendeid valimata. Ideaaliks tõusis Taavet, sest ta võitis Koljatit. Teda kujuta...
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püram...
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
annaabi.ee 
