Arhidektuur Alaliigid: Sakraalarhidektuur Profaanarhidektuur usuga seotud minarett Profaan* - ilmalik loss, villa, teater, kino Mõisted: Interjöör siseruum Eksterjör hoone väljaspoolt Fassad välisilme Famous Hindu Akshardham temple in South Delhi Monterrey Mexico, this is modern and luxury hotel Graafika Alaliigid: Joonistamine Paljudusgraafika: Trükigraafika (15saj. Kui Saksamaal leiutatid trükipress) Arvutigraafika, Gutenberg, originaal teoseid rohkem kui üks. Mõisted: Originaal Kunstniku ainuteos Reproduktsioon trükitõmmis, plakat, poster. Koopia Järele tehtud originaal Trükigraafika tehnikad: Kõrgtrükk Linoollõige, papitrükk. Trükitavad osad asetsevad trükialusel kõrgemal. Sügavtrükk Trükitavad osad asetsevad trükivormi süvistatult. Lametrükk Trükitav...
TÖÖLEHT ARHITEKTUUR TARBEKUNST SKULPTUUR MAAL GRAAFIKA Fassad savi vorm Tahvelmaal joon ehitis portselan madalreljeef figuraalkomposit trükikunst arhitekt fajans plastika sioon vaikelu sügavtrükk projekt sepis ehtekunstnik väljaraiumine natüürmort sakraalne intarsia monument miniatuurmaal ilmalik kristall ümarplastika dekoratiivkangad voolimine .
KLASSITSISM- varaklassitsism u. kuni 1800; kõrgklassitsism-pärast seda, Pr. klassits: 1760- 1790-Louis XVI stiil; 1790-1800-direktooriumi stiil; 1800-u. 1820-ampiirstiil. *Reeglipärasus, lihtsus, rangus, harmoonia, suurejoonelisus, tasakaal, sümmeetria; kasutati ANTIIGI reegleid. ARHIT.- Madeleine`I kirik Pariisis; üle kahe korruse ulatuvad sambad, talastikku ja viilu meenutav väljaehitis; lossid, mille fassad meenutas templit, pidulikud ansamblid(Helsingi Suurkirik ja selle väljak). Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Kuulsaimad kuppelehitised: Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Pr. Louis XIV stiili suurmeistrid: Jacques Germain Soufflot, Jaques Ange Gabriel. Vene arhit: Peterburis Kunstide Akadeemia hoone ja kaubahoov Gostinõi Dvor(de la Mothe), Marmorpalee Neeva kaldapealsel(A. Rinaldi), Smolnõi instituut ja mõned paleed(G. Quarenghi)
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmeline või kaarekujuline.
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
· Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehisviilud · Uudne ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümmeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhitektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid CARLO MADERNA 1556-1629 · Rooma Peetri kiriku juurdeehitus fassad, o ladina risti kujuline o Üks suuremaid sakraalhooneid maailmas(211,5) LORENZO BERNINI 1598-1680 · Peetri väljak 1667 o Ovaalne põhiplaan o Väljakut piirab kahekordneja neljarealine kolonnaad (sammaste rida) o Kiriku sisekujundus on tehtud Bernini jooniste põhjal FRANCESCO BORROMINI 1599-1667 o Püha Agnese kiriku fassaad Saksamaa o Alles 17.saj
Rokokoole omane: ebakorrapärasus, rosettidega võred(reljaazid), õrn värvigamma, heledus, figuurmaalingud, (Kadrioru loss) voluutkaunistused, maalingud laes ja ahjudel.Stukkornamenid=kipsist kaunistus üleval lae ääres. Plafoon- laemaal. Klassitsism 1780-1830 Tähtis stiil kuna muutis linna palju-> maju hakati hulgaliselt lammutama(nende asemele uued) ja ümber ehitama. Kasutati klassitsismi tüüpfassaade, mis olid kinnitatud eelnevalt. Iseloomulik: ?......-> uus fassad tehti vana hoone ette. Tallinnas olid nii kitsad, et ei saadud kasutada kõike klassitsismile omast kasutada nt vahekoridoride asemel trepid ja galeriid. Kolonnaad-samuti ei saanud Tlns teha, selle asemel tehti lihtsalt klassistsismi seinamustriga detaile. Klassitsitlikud hoonete välisuksed on väga iseloomulikud. Ruumijaotus hoonetes jäi põhiliselt samaks, laokorrusele tehti ruumi juurde, mõnikord ehitati ümber ka vahelaed ja mantelkorsten. 1684-Toompea tulekahju
Tuuldumine toimub katusekatte ja aluskatte vahelises alas. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Profiili kõrgus on 41 mm ja kasulik laius 900 mm. Plastmassist soojustatud ventilatsiooni läbiviik ning kummist antenni läbiviik on samuti Rannilalt. 8 1.3.5. Aknad ja uksed. 9 1.3.6. Viimistlus koos sise- ja välisviimistluse tabelitega. Välisviimistlus: Kogu fassad on kaetud mineraalkrohviga, mis värvitakse helehalli, soklid halli värvi. Aknad ja uksed tumepruunid. Räästa ja katuse otsalauad värvitud helepruuniks. Katuse värv Rautaruukki värvikaardi järgi RR32 tumepruun Siseviimistlus: Ruum Lagi Seinad 1. korrus Hall Uninaks peen Uninaks polümeerne seinte viimistluspahtel ,,Siler 5" tasanduskrohv ,,Tellisesiler" +
rullis otstega raamistustest *balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. 5. Nimeta barokkstiilis losse Euroopas. Siracusa toomkirik Sitsiilias Santa Agnese kiriku fassad Roomas 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburg). Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis
Leht 5 / 24 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Peterburg Venemaal. CARCASSONNE Prantsusmaal. Leht 6 / 24 Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 1657–1667. 5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10). Siracusa toomkirik Sitsiilias Leht 7 / 24 Santa Agnese kiriku fassad Roomas Versaille’i loss Louis XIV poolt Leht 8 / 24 Louvre'i lossi idafassaadi kolonnaad 1665. Whitehalli lossi pidusaal (Banqueting House, 1619-1622) Leht 9 / 24 Linderhofi loss asub Lõuna-Saksamaal Leht 10 / 24 Neuschwansteini loss nähtuna Marienbrücke sillalt. Leht 11 / 24 6
on olemuselt juba maalilised (sügavtrükk), kasutab hele-tumedust. PRANTSUSMAA Arhidektuuri puhul jätkub maleristliku Fontenfooli koolkonna mõju. Iseloomustavad kõrged katused. Francois Mansart paigutab kõrge katuse alla veel ühe korruse (mansartkorrus). 17.saj keskel saab kuningaks Louise XIV, sellega seoses muutus oluliselt kunst. Kunst sai absolutisliku valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks. Louveri idafassaadi juhtivaks arhidektiks sai Claude Perrault. Fassad sai klassitsistliku lahenduse, 3-korruseline fassaad. Esimesele toetuvad üle kahekorruse kahekordsed sambad, keskel on kolmnurk sth. Sellega pandi paika klassitsismi algus Prantsusmaal. Kõige olulisem on Versailles, mis pidi ületama kõikide varasemate valitsejate residente. Juhtivaks arhidektiks sai Jules Hardonnis- Mansart. Varem oli seal jahiloss, lossi kogu pikkuseks sai 538meetrit. Sisenedes lossi oli marmorõu ja jätkus pargiga
Tal oli parabooli- kujulisi kurve, mis olid mõeldud vihmavee tõrjumiseks. Selle tõttu võib arvata, et kolumnid on natuke kaldu väljapoole, kuid tegelikult kalduvad nad sissepoole. Osa ehitisest paikneb kõrgemal kohal ning teine osa madalamal. Ei ole täpselt teada, kas algne plaan oligi teha hoone nii, et oleks mitmeid optilisi eksitusi, või tuli see välja kogemata. Väga paljud osad ehitisest on n-ö ,,kuldlõigud". Parthenoni fassad ning samas ka tema koostisosad on ,,kuldsed ristkülikud". Uuemad uurimused vaidlustavad seda, et see oligi algselt nii mõeldud. Alumiselt astmelt on templi mõõtmed sellised: 69,5 meetrit pikk ning 30,9 meetrit lai. Tsella on 29,8 meetrit pikk ning 19,2 meetrit lai, selle sisekülge ümbritsevad kolumnid, mis olid vajalikud katuse hoidmiseks. Dooria stiilis kolumnid on 1,9 meetrit diameetris ning 10,4 meetrit pikad. Nurgakolumnid on natuke suurema diameetriga, mis on ka loogiline.
euroopast. Eriti Hollandist ja Madalmaadest. Nad töötasid inglise kuninga õukonnas(Van Dyck). Whitehalli banketimaja maalid on teinud Rubens. 17.saj teisel poolel algas uus tõus. 1666 aastal avaneb suur tööpõld, kui 80% Londonist maha põles. Uue Londoni kavandajatest oli Christopher Wren, kes ehitas 54 kirikut, tähtsaim neist oli St. Pauli katedraal. Ta tundis Itaalia arhitektuuri väga hästi läbi Palladio loomingu ja läbi graafiliste lehtede. Kuppel oli sale ja kõrge. Fassad kahekorruseline, arhitektuuri elemendid olid klassitsistlikud kuid tornid olid baroklikud. 18.saj arhitektuuri mõjutas samuti Palladio. Palladinismi pooldasid enamik arhitekte, ka William Kent, kes on tuntud kui inglise pargi rajaja. Kent rõhutas, et looduses pole sirgjooni. Inglise park oli väga juhuslik, üksikud puud või puuderühmad. Hoolikalt pügatud muru, looklevad teerajad. Basseine pole, on olemas ojad, purskkaeve pole, selle asemel on looduslikud kärestikud ja kosed. Maalinkunst
kesklinna hoonetele on ülikooli palkparvedele rajatud keldrikorruse seinad moodustanud koos esimese korruse rusteeritud seintega tugeva aluse ülemistele korrustele. Seina liigenduse horisontaalsust rõhutab lai katkematu triglüüfide friis, mis jätkub ka portikusel, samal kõrgusel. 17 Uudsena kohalikus linnaehituses on hoone tänavajoonest taandatud ning selle ette on kujundatud tugimüüriga terrass, tänu millele hoone fassad tuuakse rohkem esile. Kolmekorruselise pikliku hoonekorpuse väliskujundus on lakooniline, inspireeritud Aleksandri-ajastu vene klassitsismist. Varaklassitsismi repertuaarist pärinevad akantusväänistega ristkülikulised süvendid teise ja kolmanda korruse akende vahel on Tartu 19. sajandi alguse arhitektuurile tüüpilised. Hoone fassaadi kaunistab kuue sambaga portikus, mida kroonib kolmnurkne ehisviil. Sambad tuginevad kõrgetele pjedestaalidele. Sarnaselt on
kaasa pöörde kõrgklassitsismi. Prantsusmaal kannab see nimetust ampiirstiil ( 1800 - 1830) , kus eelkõige lähtutakse Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Ampiirstiili taotluseks oli Prantsusmaa võimu väljendamine. Rooma eeskujul püstitati esinduslikke võidukaari, obeliske jt. mälestusehitisi. Stiilile on iseloomulik range vorm, lihtne siluett, lagedad seinapinnad, dominandiks aga ilus ja monumentaalne fassad, kus kasutatakse palju pilastreid ja sambaid. Dekooris on vanarooma motiivide kõrval palju ka vanaaegiptuse motiive, dekoratiivmaterjalina kasutatakse palju pronksi. Prantsuse varaklassitsismi ( Louis XVI stiili ) tuntumaid meistreid on J. A. Gabriel ( 1699 - 1782 ), kelle loomingus väljenduvad ka valgustusajastule omased ideaalid: muuta ehitis väiksemaks, selgemaks, intiimsemaks, rakendades samal ajal uue stiili rangeid ja puhtaid vorme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
