MICHELANGELO ,,TAAVET,, Katrin Kösler M-13 Haapsalu kutsehariduskeskus TAAVET(MICHELANGELO) Taavet on aastatel 1501-1504 loodud Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. TAAVET SKULPTUUR Skulptuuri algne asukoht oli Firenzes Vana palee esisel Sinjoriia platsil. Tänapäeval asub see Accademia di Belle Arti galeriis Firenzes. Kuju on 5,17 m kõrge. Skulptuur kujutab israeliidist lamburit ning tulevast Iisraeli kuningat, kes piiblilegendi järgi surmas vilist Koljati lingust visatud kiviga. Teadlased tegid kindlaks, et Michelangelo kasutas Taaveti kuju loomiseks viletsa kvaliteediga marmorit TAAVET SKULPTUUR Marmorist kuju, mis valmis Michelangelol 1504. aastal, saab praegu näha Firenze Galleria dell`Accademias Michelangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainuke väljendusvorm oli inimfigu...
RENESSANSS kordamine XI klass Vararenessanss Arhitektuur Firenze toomkirik Skulptuur Donatello Maalikunst Fra Angelico Giotto Vararenessanss Arhitektuur Firenze toomkirik Vararenessanss Skulptuur DONATELLO "Taavet" "Gattamelata ratsamonument" Vararenessanss Itaalia, Firenze Maalikunst FRA ANGELICO "Maarja kuulutus" Vararenessanss Maalikunst GIOTTO "Kristuse sünd" Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetri kirik Roomas Skulptuur Michelangelo Maalikunst Raffael Leonardo da Vinci Giorgione Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetruse katedraal Rooma Kõrgrenessanss Skulptuur MICHELANGELO "Taavet" "Pieta" Kõrgrenessanss Maalikunst RAFFAEL " Sixtuse Madonna" Kõrgrenessanss Itaalia Maalikunst LEONARDO da VINCI "Mona Lisa" "Püha õh...
MICHELANGELO Michelangelo Buonarroti on sündinud 6. märtsil 1475 Arezzo lähedal asuvas Caprese-nimelises külakeses Toscanas. Tema isa nimi oli Lodvico, varaka kaupmeeste suguvõsa järeltulija, oli Caprese linnapea. Michelangelo ema suri 1481. aastal, kui poeg oli kuuene, jättes Michelangelo ja ta kuus venda isa hoolde. Caprese maja Üsna peatselt peale Michelangelo sündi kolis pere Firenzesse ning Michelangelo anti amme hoolde lähedal asuvasse Settignano linnakesse, kus peamiseks elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre, meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse skulptuuri vastu oli ta saanud kaasa juba rinnapiimaga. Jätnud kooli varakult pooleli(ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio ...
Itaalia vararenessanss Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks ...
Pildileht Itaalia arhitektuur, skulptuur ja maalikunst 15-16.sajandil ning manerism Pildilehe koostas: Juhendaja: Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Madonna lapsega Saint Matthew 1419-1421 Donatello (1386-1466) Taavet, pronksist Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u. 1400-1482) Madonna col Bambino Keraamiline lagi, Portugal...
II tund 11.klass VARARENESSANSS Lugeda: Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 65 - 69 Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 131 141 Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt. Maalikunst 15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze) Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" ...
Renessanss Vararenessanss: Skulptuur: Ghiberti. Paradiisi värav Ghiberti. Iisaku ohverdamine Ghiberti. Stseen Joosepi elust Donatello. Taavet Donatello. Gattamelata Donatello. Niccolo Uzano büst ...
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ...
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Andreas Reinula ja Andres Alla 10.H Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475-1564) oItaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. oEsindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab saada...
Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse, vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu. 1) Reljeef: Ghiberti pronksuksed, põrguväravad. 2) Ümarplastika: Donatello "Taavet", "Gottamolato ratsur". Veraccio "Taavet", Colleoni ratsanik" Maalikunst: 1) Masaccio 2) Fra Angelico 3) Andrea Montegna 4) Sandra Botticelli. Metseen kunsti toetaja
Itaalia renessanss 1. Renessanss ehk taassünd.Võeti kasutusele,et taastada vana antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´...
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475-1564) o Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. o Esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab sa...
RENESSANSS 15.saj Itaaliast said alguse suured muudatused kunstialal. Muudatuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi. Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulp...
Skulptuur ja arhitektuur Itaalias Skulptuur Kuulsaim ja tuntuim skulptor oli Michelangelo Buonarrotti Lähtus ainult oma isiklikust inspiratsioonist, ei toetunud teadusele ja reeglitele Andekas mitmel kunstiliigil ja edukas teadlane Kujutas oma tegelasi pingeseisundi Kuigi skulptor, oli tema suurimaks tööks Sixtuse kabeli laemaal, kus kujutas Piibli stseene maailma loomisest suure veeuputuseni Michelangelo Taavet Erines teistest selle aja Taaveti- teemalistest teostest oma tõsisuse tõttu Arhitektuur Oluliseks sai suurejoonelise terviku loomine Võeti veel rohkem eeskuju antiikarhitektuurist Bramante (1444-1514) Bramante Tempietto (väike kabel) pani aluse kõrgrenessansi arhitektuurile Kavandas Peetri kiriku Michelangelo (1475-1564) Lõpetas Pee...
Renessanss 15. saj. Tekkimise eeldused: · Feodaalkorra lagunemine · Kapitalistlik majandussüsteem · Linnakodanlus · Võitlus vabaduse eest Põhja-Itaalias avaldus varem, sest nõrgemad feodaalsuhted, läbiv kaubatee. Uska kaotab aktuaalsuse, religioon taandub, usk inimese enda jõusse. HUMANISM maailmavaade, mis hindab isiksust, kaitseb inimväärtust ja isikuvabadust, inimese ja isiksuse vaba arengut. Eesmärk vabastada inimene keskaja kammitsaist. Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus Suur osa teadmisi renessansi kunstist pärineb maalijalt ja arhitektile GIORGIO VASARILT OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuk...
Renessansi arhidektuur ja skulptuur 15.sajandil Koostanud: Ajalugu: -täpsemalt vararenessanss (1430- 1500) -sai alguse Itaaliast -antiikkunsti taassünd -tähtsamaks keskuseks oli Firenze Sündmused: trükikunst arenes välja trükiti esimene piibel 1428 Tallinnas Oleviste kiriku juures avatakse ladina ehk linnakool 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1500 Karl V sünd Itaalia arhtektuur ja skulptuur: Exterior of Tempio Malatestiana palazzo pitti firenzes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level palazzo rucellai firenzes Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Kunsti liigid Koostas:Rene Oper 1. Maalikunst 2. Graafika 3. Skulptuur 4. Tarbekunst 5. Arhitektuur 1. Maalikunst Maalikunsti peamine väljendusvahend on VÄRV Eduard Ole, Laud Maalikunsti tehnikad: · õlivärv · vesivärv ehk akvarell akvarell · guass · Akrüülvärv Milline neist lahustub vees? Miks? Johann Köler, Tütarlaps allikal, õli 2. Graafika Graafikat iseloomustab JOON. · joon, punkt · must-valge Graafika alaliikideks on illustratsioon, graafiline disain jm. Eduard Wiiralt, Põrgu Graafikatehnikad 1) JOONISTUSTEHNIKAD GRAFIIT EHK HARILIK PLIIATS VÄRVILINE PLIIATS VILTPLIIATS Kristjan Raud, Kalevipoeg SÜSI KRIIT 2) TRÜKIGRAAFIKA- PASTELL abil loodud trükkimise TUSSkujundid Nt kõrgtrükk (puu-ja linoollõige) Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul paberile jätavad jälje värviga ...
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Haridus ja töö 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures. 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt sai Michelangelo skulptuurialase väljaõppe. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas. 1494-1495 aastail töötas Bolognas ja alates 1534 töötas ta lõplikult Roomas kuni 1564.aastani kui ta suri. Looming Michelangelo loomingus oli antiigi vormid ja ideed, mis moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel ka...
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
16 saj. Maalikunst, skulptuur, arhitektuur (lk. 59-79) renessanss 16. saj kõrgrenessanss ARHITEKTUUR Bramante - arhitektuuri edasiarendus, (15. saj oluline ehitiste üksikosa, palju dekoratiivseid elemente, kirju), 16. saj oluline, et moodustuks tervik, Tempietto - väike kabel(kõrgrenessanss ark esikos), ta oli Rooma Peetri kiriku ehituse algataja(basiilika), oluline matemaatika, kujundid, tsentraalehitis(rangete kujundite ülesehitus) Michelangelo - jätkus Bramante projekti(Rooma Peetri kirik), sammaste rida-kolonaad, kirik pole enam tsentraalehitis, sihvakad(üle mitme korruse ulatuvad sambad, kupli sambad ja kupli roided) Palladio - koolkond, palladionism, maapiirkondades rikaste villad, kaunistas fassaade sammastega, ehitistel rohke sammaste kasutus, hindas matemaatikat, ehitised ranged, Villa Rotonda Vicenzas on kõige kuulsam MAALIKUNST Leonardo Da Vinci - ´´Mona Lisa´´, pidude ko...
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju, mõistuse ja tumedate jõu...
III 7. ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millise kunstiteose loomiseks korraldati Firenze 1401.võistlus? Kes selle võitis (lisa hääldus)? Võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistamiseks. Võitis Ghiberti (gi' berti) noor kullasepp. 2. Kuidas kujunes konkursi võitja edaspidine tööelu? Milliseid tema teoseid veel tead? Mis on tema töödes renessanslikult uudset? Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi. Kullatud pronksust nimetati Paradiisiväravaks. Uuendus algselt ümbritsesid ta reljeefe gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam. 10 suurema reljeefi raamid olid juba nelinurksed. 3. Tuleta meelde, mis on kontrapost (esines vanakreeka skulptuuris)? Kes seda taas kasutas pärast 1000 aasta pikkust vahet? S...
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus 5) palett- värvisegamise alus 3 palettiga seonduvat tööd a)Caterina van Hemessen ,,autoportree" b)E. Vigee-Lebrun ,,Autoportree" c) Adriaen van Ostade ,,kunstnik oma ateljees" ...
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste j...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Vararenessanss Vararenessanss on renessansiaja osa, mis vältas umbes aastatel 1430-1500. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Arhitektuur: Keskuseks on Firenze Filippo Brunelleschi toomkirik (Firenze toomkirik) Roietega Matemaatiliste reeglite austamine Palazzo hoonetüüp, millest areneb välja palee Simsid eelduvad ribad korruste vahel Rustikaalne Palazzo 1. korrus, talupoeglik Hakatakse kasutama aknaklaasi kirikutes Skulptuur: Kujutatakse alasti inimest Donatello (1386-1466) ,,Püha Jüri" ja ,,Taavet" Seintel ja laes on palju maale 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst Madonnareljeefid Joon- ja värviperspektiiv Autorid: Sandro Botticelli Giovanni Bellini Pietro Perugino Madalmaades: Jan van Eyck Rogier van der Weyden
Kõrgrenessanss (skulptuur). Michelangelo Michelangelo /mikelandelo/ Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntuimad tööd: · ,,Taavet- 5,5 m kõrgune, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: · ,,öö" ja ,,päev" · ,,hommik" ja ,,õhtu"
Michelangelo Buonarroti Referaat Skulptuur 1 kursus Tartu Kõrgem Kunstikool Tamar Paal Tartu 2013 Michelangelo Buonarroti Michelangelo kunstnikutee algas Firenze linnas Itaalias.See oli tollal majanduslikult ja kultuuriliselt õitsev linn.Firenze linn oli tolal kunstnikule ideaalne koht kus loometegevust teha .Linn oli täis arhitektuuri,skulptuuri ja maalikunsti.See andis hea võimaluse tutvuda nende meistrite loominguga. Nooruspõlv Nooruspölves jättis ta kooli pooleli ja läks oma isa vastuolust hoolimata Domenico Ghirlandaio töökotta õppipoisiks .Seal oli ta kõigest aasta ning ta otsustas maalikunstist loobuda ja hakata skulptoriks.Oma õpinguid jätkas ta võimuka Medici suguvõsa aedades pühendudes sealsete antiikskulptuuride uurimisele.Lorenzo de Medici sai aimu Michelangelo andekusest ja võttis ta oma majja elama.16 sajandil kirjutas...
Itaalia vararenessansi skulptuur · LORENZO GHIBERTI osales VÕISTLUSEL, kus otsiti Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajat. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnar...
1.Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja k...
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti ...
JALUTUSKÄIK FIRENZES KOOS MÜSTILISTE JA MÜÜTILISTE TEGELASTEGA Kairi Kallas, romaani keeled ja kultuurid 1 SISUKORD 2 EESSÕNAKS Mõtlesin kaua, milline võiks välja näha minu kunsti lugu ning pärast pikka tulutut vaagimist pidin juba käega lööma, sest midagi head ei tulnud pähe, ent siis, nagu ka eelnevate üliõpilastega on juhtunud, peaaegu täiesti juhuslikult jõudsin ka mina lõpuks selle niiöelda oma kunsti üles leida. Tegelikult on see minuga juba pea aasta kaasas käinud ja äratundmisrõõm oli seda suurem. Minu lähem kokkupuude oma kunstiloo teemaga algab 2010. aasta septembrist. Nimelt siis õnnestus minul kui tol hetkel täielikul kunstivõhikul sattuda pea aastaks õppima sellisesse kunstimekasse nagu seda on Firenze ning nüüd veidike teadlikumana oleks patt kasutamata jätta võimalust sellest ka kirjutada. Seda parem - minu kunsti lugu haakub nii mu eriala kui iseloomuga. Esimest seetõttu, et õpin itaalia keelt ja kultuuri. T...
1. Mida tähendab renessanss ? 1. Renessanss tähendab taassündi. 2. Millal tekkis renessanss Itaalias ? 2. Itaalias tekkis renessanss 15. sajandi lõpus. 3. Milla tekkis vararenessanss ja kõrgrenessanss ? Kus ? 3. Vararenessanss 15.sajandil kunstikeskuses Firenzes. Kõrgrenessanss 16.sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatell...
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
Tallinna Teeninduskool Michelangelo Referaat Thea Sester 011M 06.10.2011 Tallinn 2011 Thea Sester Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Michelangelo elulugu..................................................................................................4,5 Kokkuvõte......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................................................7 Lis...
Renessanssi maalikunst Vara-renessanss Itaalias Risto Paalonen Madis Klein Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse ...
Vana testament – Juutide ajalooallikana 1. 9000 aastat eKr ● IX aastatuhandel eKr tekkis Palestiinas teadaolevalt vanim põlluharijate asula – Jeeriko ● „Jeeriko Vallutamine“ 2. 1900 aastat eKr ● Heebrealaste arvatav asumine Palestiinasse ● „Jumala kutse Aabramile“ 3. 1700 aastat eKr ● Iisraellaste rändamine Egiptusesse ● „Mooses vaarao tütre pojana“ 4. 1500 aastat eKr ● Palestiina ja Süüria langesid Egiptuse ülemvõimu alla. ● „Jumal viib Iisraeli rahva Egiptusest välja“ 1491 a eKr. 5. 1250 – 1200 aastat eKr ● Iisraellased rändasid Egiptusest välja Moosese juhtimisel. ● Kujunesid välja tavaõigused-10 käsku ● „Jumal kutsub Moosest“ „10 käsku“ ● Michelangelo - Moosese skulptuur 6. 1200 aastat eKr ● nn. mererahvaste sissetung, mis tõi kaasa suuri purustusi Süüria linnades ● Iisraellased vallutasid K...
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
Mõiste renessanss tuleneb prantsuse keelest, võeti kasutusele 16.sajandil. Hõlmab ajavahemikku 14.-17.sajand. • Maalikunst: da Vinci „Püha söömaaeg“ • Arhitektuur: jumala kõrvale ilmus maine element, inimesekesksem, korrapärasus. • Skulptuur: „Taavet“ Michelangelo • Kirjandus: Leiutati trükikunst. • Teadus: Galilei. Perspektiiviteooria. Ma tiirleb ümber Päikese. Humanistlik iluideaal: kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil. Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett, hakati komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Ph...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
MICHELANGELO (1475-1564) Michelangelo Buonarroti sündis 16.märtsil 1475.a. Caprese linnakeses Toscanas vaesunud kaupmehe peres. Michelangelol oli 4 venda ja ema suri juba tema lapsepõlves. Pere eest hoolitses tädi. Isa pani väikese Michelangelo õppima Firenzesse ladina keele grammatikat lootuses, et poeg teeb hiilgavat karjääri poliitikas. Lõpuks leppis isa poja kunstilembusega ja 13.aastane Michelangelo asus õppima maalikunsti. Michelangelot köitis aga skulptuur ja kolme aasta pärast asus noormees õppima de Medicite juures antiikkunstikogu varahoidjaks oleva skulptori käe all. Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada kuna kunstnik oli kiindunud skulptuuri. 1504.a. valmis 5,5 m kõrgune marmorist ,,Taavet" See skulptuur tähistab itaalia plastika arengu uut etappi. ,,Taaveti" juures avalduvad juba kõik Michelangelo hilisemale loomingule iseloomulikud jooned: suur dramaatilisus, sisemised pinged, ilmekuse taotlus ja ...
Renessanss · Sündis Itaalias 15.sajandil(-16.) · Tuleneb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi · Itaalia oli tol ajal väga arenenud paik, kaubanduse sõlmpunkt. Samuti suurenes inimeste uskmatus, tõusis huvi maiste asjade vastu, humanism · Antiigi taasavastamine ja uuenduste loomine · Vara- ja kõrgrenessanss · Katoliku kiriku tähtsuse vähenemine, ususõjad, reformatsioon, pildirüüste · Teaduse arenemine ja maadeavastused · Arhitektuuri kõrvale tõusevad skulptuur ja maalikunst · Kunstnikuid hakatakse tundma nimepidi · Tekib 2 kunstikeskust:Itaalia(Firenze, Rooma ja Veneetsia) ja Madalmaad · Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal · Endiselt domineerib religioosne ainestik, luuakse antiigist elurõõmsamaid teoseid Reness...
Michelangelo Olliver Lillestik Üldist • Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni sündis 1475. aastal 6. märtsil Itaalias Firenze lähedases väikeses linnas nimega Caprese ja suri 18. veebruaril 1564. • Itaalia skulptor, maalikunstnik ja arhitekt. • Michelangelo oli Firenze ustav kodanik ja armastas oma kodulinna. • Michelangelo on oma mitmekülgsuses lõppeva renessansiajastu universaalgeenius; barokkstiili teerajajaid. Elulugu • 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias, mille Medicid olid asutanud. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. • Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. • Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. • Michelangelo kirjutas lisaks ka luuletusi. Tema enamik säilinud luuletustest pärineb 1...
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Carava...
1. Renessansskultuur gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, s...
1. Itaalias avaldusid renessansi nähtused kõige varem. 2. Renessansi periodiseeritakse järgnevalt: Eelrenassans 14. saj Vararenessans 15. Saj Kõrgrenessans 16. Saj 3. Renessans ajastu inimest iseloomustab uudishimu, õppimine ja teadmiste avardamine, kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks ruumitunnetus ja varjutamine, pühali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
