makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. KUIDAS SAADA JAHIPIDAMISÕIGUST? · Vali enda elukohajärgne sobiv jahitunnistuse taotleja koolitus infosüsteemist Metsis. · Kuula ettenähtud koolitus täies mahus. · Soorita edukalt 4 eksamit. Kaks teooriaeksamit (kooli ja riiklik teooriaeksam) ja kaks laskmiseksamit (kooli ja riiklik laskeeksam) · Saad jahitunnistuse. · Tee elukohajärgsesse politseiprefektuuri taotlus relvakandmise loa saamiseks jahitunnituse alusel. · Soorita relvaeksam. · Saad relvakandmise loa · Otsi endale jahindusklubi, kuhu pääsed liikmeks. JURIIDILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... saada jahipiirkonna kastutusõiguse luba · Luua oma jahiselts/ühing FÜÜSILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. RIKKUMISED · ERAISIK 100-300 trahviühikut.
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne
3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond maapäev-rüütelkondade kokkutulek maanõunik-tegeles tähtsate küsimustega 4.Reduktsioon-eraomandis olevate mõisamaade riigistamine 5.Balti erikord-saksa keel luteri usk tollid linnade omavalitsus Majandus 1.rüütlimõisad-kuulusid aadlikele kroonumõisad-riigiomandis 2.teraviljaeksport 3.talupoegade koormised olid märgitud vakuraamatutesse Pärisorjus-sunnismaisus, relvakandmise keeld 4.Paldiski, Võru, Tallinn, Tartu 5.Väljavedu-lina, kanep Sissevedu-sool, metall, tubakas 6.Manufaktuurid-Narva Saeveski Vaimuelu 1.katoliku kirik tugvnemine Tartus- Tartu Gümnaasiumi loomine 2.Forselius-õpetajate seminari looja Stahl-esimene eesti keele grammatika Skytte-Tartu Ülikooli looja 3.Vennaskondade liikumine-hernhuutlus Vargused vähenesid, lõbustused keelati 4.rõugete esimene kaitsepookimine Hupel-esimene eesti keelne ajakiri "Lühike Õpetus" 5
– rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes
kuningale paavsti nõudmisel. Järvamaa andis kuningas tagasi ordule, tingimusega, et sinna ei rajata linnuseid. Talupoegade õiguslik seisund: esialgu tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Koormised: viljakümnis(%) või hindus(kindla suurusega), väiksemad erimaksud kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks. Sõjateenistus(vabade meeste õigus ja kohustus). 15. sajandi II poolest sunnismaisus, suurenesid maksud, 1507 kaotati relvakandmise õigus, Liivimaal pärisorjus. Läänikord: vasallid rajasid sõjateenistuste eest jagatud valdustele eramõisad, kus nad haarasid võimu ning kindlustasid enda õigusliku seisundi muutes pärandamisõigust. Linnade teke:. Riia 1201(Albert), Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu Viljandi,Uus- Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu. Kirikukihelkond: igasse kihelkonda ehitati kirik, kuhu seati ametisse preestrid(jumalateenistused, sakramentide jagamine, rahva kristlikus vaimus õpetamine ja juhatamine)
8. Kuidas talurahvas jagunes? Adratalupojad (teoorjus), üksjalad (ühe päeva jalatöö), vabatalupojad (raharent), maavabad (üldse polnud kohustusi, pidid ise oma maad harima, Sõjaväekohustus).,vabadlikud(palgatöö) Teenjad,träälid(orjad) 9. Pärisorjuse kujunemine Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus, kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10. Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Maaisand andis linnaõiguse, linna kodanikuks sai inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Mitmed kohustused (maksude maksmine,sõjaline kaitse,vahiteenistus,erinevad tööd),
· JOHANN GOTTFRIED HERDER-Saksa suurim valgustaja · AUGUST VON KOTZEBUL-kirjanik,kes asutas esimese teatritrupi eestis · ANTON THON HELLE-Jüri kiriku õpetaja, kes kirjutas Piibli põhja-eesti keeles, 1739 PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld. Foedaalrendi normeerimatus. Sunnimaisus. Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust. Talupoegade müümine maast lahus. MÕISAKOORMISED: 1)Nädalategu . ( Teotöö, teorent) arvestati kui mõisapõllule mindi koos rakmelooma ja inventoriga. Teotööd arvestati rakmepäevades ja jalapäevades. Maksudeks olid naturaalandamid ja rahamaksud(vakuraha, mõisa heaks). 2)Abitegu RIIKLIKUD KOHUSTUSED: Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt Nekrutiandamise kohustus e
sajandil? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade liikumisvabadust? 15.sajandil parandas Vana-Liivima jõukus veidi ka talupoegade olukorda. Kui taluperemees said mõisaga hästi läbi, oli tal isegi võimalik koguda veidi jõukust. Pärisorjus Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Allumine mõisahärra politsei – ja kohtuvõimule Kitsendused vallasvara omamisel Feodaalrendi piiramatus Relvakandmise keeld Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused Mõisate rajamine Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus tööjõu järele Liikumisvabadust piirati, kuna paljud talupojad pagesid mõisa teotöö eest 12.Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Saksakeelne ülemklass, mittesakslastest maarahvas 13
elavaid talupoegi ihunuhtlusega Talupoegadel kujunes mentaliteet mõisa köis, las lohiseb! Kas talupojad leppisid teokoormiste suurenemisega? Sunnismaisuse kasv Talupoegade põgenemine Mõisnike kokkulepped: mees või võlg Kujunes välja sunnismaisus talupoegade liikumiskeeld, ei tohtinud elukohta vahetada mõisa piirest väljapoole Põgenenud talupoegade tagaotsimiseks seati ametisse adra- ja haagikohtunikud 1507.a. võeti eesti talupoegadelt relvakandmise õigus Pärisorjus XVI saj alguseks oli Eesti alal kujunenud välja pärisorjus Pärisorjadest talupoegadel : 1) puudus isiklik vabadus - teda võidi müüa, osta, vahetada, kinkida, pärandada mõisnike kodukariõigus relvakandmise keeld liikumispiirangud 2) puudus majanduslik vabadus maa oli mõisniku omand koormised Talurahva sotsiaalne liigendus Täida tööraamatu ülesanne 3 lk. 35, õpik lk.64-65
peab olema alal, hooldatud ja alati tarvitamiskõlvuline. § 141. Tulekahju korral tuleb päästa esimeses järjekorras laskemoon ja relvad, et võimaldada ohuta tulekustutamist. RELVASEADUS Relvavaldaja on kohustatud relva kasutamisest viivitamata teatama kasutuskohajärgsele politseiprefektuurile või -jaoskonnale, kui relva kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud talle kehavigastus või varaline kahju. Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta. Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Relva ja laskemoona tuleb kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit. Relva ja laskemoona on keelatud kanda:
Rendihärrus-kogu maa talupoegade käes,tasuvad renti– naturaalrenti toiduainetes.Lääne-Euroopas.Mõisahärrus-osa maad talupoegade käes, uurem osa mõisamaa,talupojad tasuvad lisaks teorenti(töö mõisa põldudel).Ida- Euroopas.Sunnismaisus-oma maalt lahkumise keeld.Pärisori-sunnismaised talupojad, kelle isikuvabadus oli piiratud.Kuulus feodaalile,võis müüa,kohtuvõim.PÄRISORJUS– tunnused:talupoegade müümine maast lahus/sunnismaisus/piiramatu feodaalrent(koormised)/relvakandmise keeld/allumine mõisniku tahtele(abiellumisluba,töökäsud jms)/avalikust elust kõrvalejäämine/kitsendused vallasvara omamisel,kinnisvara kuulus mõisnikule/mõisniku kohtuvõim.Aadel-pärilik,eesõigustatud seisus keskajal ja hiljemgi.Ka rüütliseisus.Aadli hulka kuulumist märkis aadlitiitel-krahv,parun jne ning hiljem kanne aadlimatriklisse.Feood-lään,mis oli pärandatav pojale,hiljem ka tütrele.Katedraal-piiskopi kirik,peakirik antud piirkonnas.Põhja-Euroopas ka toomkirik
Toomkool - Toomkoolides hakkasid ajaga haridust omandama järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. 5. Sarnasused ja erinevused - vaimulikud ja rüütliordud Vaimulikud ordud Rüütliordud Sarnasus 1 Allusid paavstile Sarnasus 2 Munga vanne Erinevus 1 Ei tohtinud relva kanda Relvakandmise kohustus Erinevus 2 Loodi Euroopas Loodi Väike-Aasias 6. Idamaadesse toimunud ristisõdade põhjused ja ajendid (2) Kristlased soovisid kaitsta pühakohte (nt olid moslemid vallutanud Jeruusalemma, mida kristlased soovisid tagasi oma valdusesse, sest Jeesus sündis seal) Sakslased soovisid lisaks Ida-Euroopas maid vallutada omakasu eesmärgil ning kuna me olime paganlased, tahtsid nad meile usku levitada.
vähem sama. Privileege ei olnud, küll olid aga kohustused. Kuna valdava osa rikkustest tootsid talupojad, oli kõrgkeskaegne ühiskond agraarühiskond. Õiguslik ja sotsiaalne süsteem Mõisniku peale ei saa kaevata Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Sunnismaisus Feodaalrendi normeerimatus PÄRISORJUS Relvakandmise keel Allumine mõisniku tahtele Kitsendused vallasvara omamiseks Ei saa vabalt elukutset valida allumine mõisniku kohtuvõimule isikliku elu kitsendused Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade
Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13. september - toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. · 1503 - Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. · 1508 - Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus · 1509 - sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. · 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale. · 1522 - Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. · 1525 - Tartus toimus pildirüüste
Liivimaa- Lõuna-Eesti + Põhja-Läti. Tekkis vaidlus Valga linna üle (Valga/Valka) Keskaeg (Vana Liivi aeg, Feodaalse killustatuse aeg) * 13-16 sajand (1227- Vabadusvõitluse lõpp -1558- Liivisõja algus) * Modena Wilhelm paavsti saadik, määras käindlaks piirid Liiviordu ja Taanivalduste vahel. 1. Kaart skeem (Halduskorraldus keskajal, 9 suuremat linna, vabadusvõitluse tähtsamad lahingud) 2. Nimetan talupoega 1) õigused(3); 2) kohustused(3). Õigused: Relvakandmise õigus, isiklikvabadus, maakasutus õigus Kohustused: Kümnis, linnuste, kirkute, teede ehitamine, sõjateenistus 3.Nimetan talupoegade
Samuti on enam kui tõenäoline, et tegelikkuses ordu talurahva käes olnud relvi ära ei korjanud, neid ei tohtinud lihtsalt enam igapäevaselt eksponeerida. Sõjakäikudele pidid talupojad ilmselt tulema ikkagi oma varustusega nagu varemgi, sest toonase haldussuutlikkuse juures tundub ebatõenäoline, et ordu suutnuks suurt talupoegade massi kiirelt omalt poolt relvadega varustada. Kindlasti märkis aga üldise relvakandmise keeld talupoegade sõjalise tähenduse vähenemist; tulirelvade ajastu alguses muutusid üha tähtsamaks palgasõdurid. Teatud seos võib sel olla ka mõisnike sooviga talupoegi tugevama kontrolli all hoida. 10 Kasutatud kirjandus ● http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_keskaeg_(1227%E2%80%931558) ● Mart Laar, Lauri Vahtre EESTI AJALUGU I Gümnaasiumile ● Vana-Liivimaa poliitiline jagunemine
Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e. talunikud ei tohtinud ilma mõisniku loata oma talusid müüa ning talu pärandati kohustuslikus korras talumehe pojale. Probleemid: Maa-aadel Talupojad põgenesid Ikaldused Eestlased röövisid Talupojad Maad ei jätkunud Maaharimine vaevaline Pärisorjus Lahendus: Maa-aadel Aadlike kokkulepped Suuremad koormised Rannarootslased Talurahvas Relvakandmise keeld KESKAEGSED LINNAD EESTIS ? Mõisted: Raad - linna valitseja Byrgonmeister raadi juhatus Linnafoogt maaisanda esindaja rae juures Gild kaupmeeste ühing Stunft käsitööliste selts Skraa põhikiri - Käsitöö - selle uuendused ja eraldumine põllumajandusest - Kaubandus - feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi - Turvalisus - linn oli kaitstud müüriga, need pidid tagama linna püsimise
mõõgavõitluses, vibulaskmises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Hiljem hakkas samuraide väljaõppesse üha kindlamalt kuuluma ka kunst joonistamis- ja maalimisoskus, kalligraafia- ja luulekunst. Samal ajal kui samuraide seisus tugevnes ja tähtsustus, tugevnesid kasamuraide julmad õigused madalamate seisuste, eriti talupoegade suhtes. 16. sajandil kinnitas sogun samuraide privileegid ja keelas lihtinimestel relvakandmise. Samuraid said alamrahva üle piiramatud õigused. Näiteks kui samurai tahtis katsetada uue mõõga tugevust, võis ta selleks karistamatult kasutada esimese ettejuhtuva madalamasse seisusesse kuuluva inimese pead. Bushido kujundas samuraide aukoodeksi, mille samuraid muutsid oma elufilosoofiaks ja järgisid seda igal elujuhtumil. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus, halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus,
9) Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Plettenberg- tungis 1501. aastal arvuka väega Venemaale. Suurim armee kogu Vana-Liivimaa ajaloos (80 000meest). Damerow- · Pärisorjuse tunnused o Sunnismaisus o Keeld vabalt elukutset valida o Talupoegade müümine maast lahus o Ei võinud omada vallasvara o Relvakandmise keeld o Feodaalrendi piiramatus · Rendistruktuuri muutus o Valdavaks muutus teorent · Talupoegade kategooriad ja tunnused o Adratalupojad Nimetus adramaade järgi arvestamisest Neil on teokohustus Neid oli kõige rohkem Kasutasid talus ka võõrtööjõudu o Üksjalad Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas o Maavabad
180000 inimest. 8. Kuidas talurahvas jagunes? Adratalupojad (teoorjus), üksjalad (ühe päeva jalatöö), vabatalupojad (raharent), maavabad (üldse polnud kohustusi, pidid ise oma maad harima, Sõjaväekohustus).,vabadlikud(palgatöö) Teenjad,träälid(orjad) 9. Pärisorjuse kujunemine Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus, kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10.Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Maaisand andis linnaõiguse, linna kodanikuks sai inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Mitmed kohustused (maksude maksmine,sõjaline kaitse,vahiteenistus,erinevad tööd), Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega,
sulased – palgatud jüripäevast mihklipäevani; vabadikud – ise vastutab oma tegude eest; kerjused ja träälid ROOTSI AEG- koormised läksid suureks (50-80%), et mõisaid ülalpidada.. Kujunes välja Balti aadli isevalitsus, mis oli orjuse legaliseerimise põhiline vahend, ning hiljem seadustatakse pärisorjus. Küla funktsioonid lähevad üle mõisale ja tekib vald ehk mõisate haldusühik. Eestlased kaotavad kohtuõiguse. Peks karistusena, mis suurim hirm ja häbi. Relvakandmise õigus võetakse ära. Uute perekondade rajamiseks ei olnud takistusi, sest vabu maid oli küllalt. Oma talu said ka vabadikud. Karl XI kuulutab välja mõisate reduktsiooni- mõis kuulutati riigi omaks. Vakuraamatute sisseseadmine, talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. Teravilja ja lina väljavedu välismaale. Sissevoes oli tähtsaim sool. Nõia jaht.
15011502 Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. 1502, 13. september toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. 1503 Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. 1508 Liivimaa talupoegadelt võeti relvakandmise õigus 1509 sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. 1521 Reformatsioon jõudis Liivimaale. 1522 Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. 1523 Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. 1524 Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. 1525 Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat,
1242 Jäälahing Peipsi järvel, peatatakse sakslaste edasitung itta. 1248 Tallinn saab linnaõigused Lübeckilt 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused Riialt 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus 4. mai 1343 Paide konverents: eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt 24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1502 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu abil). 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1524 1525 Pildirüüsted Tallinnas ja Tartus 1525 Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat
vähem kui mujal, sest töökäte puudust ei tekkinud. 47) Milliseid ühiskondlikke-majanduslikke muutusi tõi kaasa üleminek tsunftidelt manufaktuuritööstusele. Kirjelda vähemalt kahte muutust! 48) Sunnismaisuse/pärisorjuse kujunemine Eestis 13. kuni 16. sajandil – kirjelda vähemalt kahte aspekti? Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus, kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas – mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 15. Sajandi teisel poolel tehti isandate poolt kindlaks, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Kuna ilma talupoja toota polnud maal vaartust, keelati neil maalt lahkuda. 49) Kirjelda Rootsi ja Vene agraarpoliitika põhimõtteid (sh reduktsiooni ja restitutsiooni) Balti kubermangudes? Reduktsioon- Mõisnikele kingitud maade tagasivõtmine. Mis anti rendile nende endistele omanikele
mehed. Väikeaadel- rüütel, kelle valduses oli tema endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused, vähene mõjuvõim. Rüütlid ja rüütlikultuur: Rüütli seisus kujunes 9. sajandi ja 11. sajandi vahel, mil sõjamehed koondunud olid salkadeks. Aja jooksul kujunes nendes salkades välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhti. Sellistes liitudes kujunesid välja riitused, mille kaudu said need, ked peeti relvakandmise vääriliseks, ringiga liituda; need olid jõhkrad jõu- ja osavusproovid, valukannatamiskatsed ja rituaalsed haavamised. Rüütliks saamine: noormehe mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. Rüütlikultuur oli käitumisnormide kogum, sotsiaalne staatus, mis tuleneb koodeksi järgi käitumisest. Kehtis kogu sõdalaste kihile. Rüütellik vooruste süsteem keerleb vapruse ja tarkuse ümber
totalitaarse riigi mudel · Nad pärinesid enamasti rikaste kaupmeeste · Karl Popperi järgi: ringkondadest. · Range jagamine klassideks · Aristoxenos ütleb, et pütaagorlus on tekkinud · Riigi saatuse samastamine valitseva klassi saatusega. kaupmeeste vaekaussidel. · Valitsev klass on monopoolses seisundis relvakandmise ja · Nad rajasid oma salaühingu, mille esimeseks reegliks hariduse suhtes ja eraldatud majandustegevusest. oli: "Ära söö ubasid!" · Intellektuaalne elu on allutatud sensuurile. · Kuid õpetus sisaldas ka tähendusrikkamaid lauseid: · Selline riik on enesesse sulgunud. "Me oleme Jumala kari, Tema on meie karjane."
Talupoegade olukord 14.-16. saj Mõisate arvu kasv Eesti vilja hea kvaliteedi tõttu tõusid viljahinnad välismaale müües Koormiste kasv teoorjus kümnise suurenemine raharent Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke "mees või võlg" annad selle talupoja tagasi või makad tema eest haagi- e adrakohtunikud otsisid üles põgenenud talupojad 1507 relvakandmise keeld Hilary Karu 18 D 11 EESTI AJALUGU Linnad Lüübeki õigus (-raamat, -kogu) Tallinn 1248 vapil kolm lõvi, Taani (1) Rakvere 1302 vapil kroon, Wesenberge (7) Narva 1345 Narwig, kala krooniga (9) Riia õigus
7. PILET PLATONI RIIGI- JA INIMESEÕPETUS J. LOCKE'I ÕPETUS TUNNETUSEST Platon ehitab riiki inimesest lähtudes ning riigi eesmärgiks seab pedagoogilisuse. Valitsejad on filosoofid, valvurid on sõjamehed, käsitöölised ja põllutöölised kui produtseerijad. Et valitseks õiglus, peab igaüks täitma talle loomuomast ülesannet. Riik on totalitaarne, rahvas on rangelt jagatud klassidesse. Riigi saatuse määrab valitsev klass, mis on ühtlasi monopoolne relvakandmise ja hariduse suhtes ja eraldatud majandustegevusest. Intellektuaalne elu on allutatud tsensuurile. Teisi valitsemisvorme käistleb kui allakäiku timokraatia (aristokraatlik, mida hoiab üleval kodanike poolt omaks võetud traditsioon), kui rikkad ei suuda masse valitseda, tekib demokraatia (indiviidide huvide domineerimine, seadusetus ja segadus suureneb) ning lõpuks võtab karismaatiline liider võimu üle ja tekib diktatuur või türannia (põhineb toorel jõul)
1503. a sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati pidevalt kuni Liivi sõjani 2.4 Talurahva olukorra muutumine Jüriöö ülestõusu järel Pärsiorjuse tunnused: sunnismaisus keeld vabalt elukutset valida talupoegade müümine maast lahus allumine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule võimaluste puudumine esitada kaebusi mõisahärra vastu (alates 18. sajandist) kitsendused vallasvara omamisel feodaalrendi piiramatus relvakandmise keeld (alates 1507. aastast) talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused: mõisade rajamine, 16. sajandi keskpaigast teada 500 mõisa LääneEuroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus teotöö järele Rendistruktuuri muutus: valdavaks muutus teorent loonusrent absoluutsuuruses kasvas, kuid selle osakaal vähenes kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist raharendi osa kasvas (eriti 16
Lesestunud mees peab ka uue naise võtmisel maksma endisele perele summasid. Endise naise kaasavara ei tohtinud uuele naisele anda. 5.3. Vanemate ja laste suhted 18. Lex Salica pärimisõiguse normid 18.1. Pärimiskorralduse üldiseloom Naisel ja mehel ühisvara polnud. Poeg küll päris mõlemad, kuid eraldi nii emalt kui ka isalt. Kuid poeg ei saanud enne maa omanikuks, kui oli täitnud järgmised tingimused: · ristitud · saanud täiskasvanuks, s.t et ta oli relvakandmise võimeline (relvaks oli mõõk) Mõõga pärandamine tähendas ka staatuse pärandamist. Kui ei suutnud mõõka haarata ehk kaitsta, siis oli mees maa saamise õigusest ilma. Kui mehel oli nt vasak käsi halvatud or vms ning ta suutis ikkagi parema käega ennast kaitsta, siis oli veel kõik ikka korras. Kes aga ei suutnud ennast kaitsta, võisid minna kloostrisse ja tegeleda seal millega tahtsid, vähemalt neid ei tapetud, kuid ühiskonnast olid nad suht-koht ikkagi välja tõrjutud.
1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla. 1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust: Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu). Maapäevi peeti Vana-Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras. 1507 - Eestlastelt võeti relvakandmise õigus, mis sisuliselt tähendas orjaks muutmist. Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused. VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA. 1480 - Ordu ründas Pihkvat, kuna vene väed olid seotud sõdadest Mongolite vastu. Ordu rünnak ebaõnnestus. 1481 - Venelased tegid vasturünnaku. 8 Walter von Pletenberg - ühendas ajutiselt Vana-Liivi sõjajõud. 1501 - Pletenberg ründas oma ühendatud armeega Venemaad.
moraali ja au. Relv ei ole pelgalt hä- vitamisvahend, relva peaks kasutama Esimeste näol on tegemist n-ö ainult õilsal eesmärgil kaitseks kurja traditsiooniliste sõjapidamisva- eest. Relv ju ei tapa, tapab ikka inime- henditega, millest tuleb juttu ka ne. Sestap peab relvakandja tundma selles peatükis. Mittekonventsio- relvakandmise kultuuri. Peale tulirel- naalsed relvad on eelkõige massi- va tehniliste omaduste tundmise ja hävitusrelvad (vt ptk 10). relva käsitsemise oskuse peab relva- Inimese ja relva suhe on läbi aegade kandjal olema tasakaalukust ja vas- olnud eriline. Mõõka on seostatud tutustunnet, et teha kõik selle heaks, Kaitseväelane laskeharjutusel granaadiheitjaga Carl Gustaf
annaabi.ee 
