Reljeef Klaarika Ilisson Reljeef Skulptuurteos Tavaliselt tahvlitaolisel pinnal või on sellesse süvistatud. Eristatakse madal- (bareljeef) ja kõrgreljeefi. Harrastati Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on ristimisvesi. Tuntumad relfeefi harrastajad
Reljeefide õmblemine (eest- ja tagant)- 301 lihtühendusõmblusmasin krae õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 tükkide eraldi äärestamine – äärestusmasin/katteõmblusmasin 504 tükkide kokku õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate allääre õmblus- 301 toote alumise ääre allääristus õmblus- 301 nööpaukude tegemine – nööpaugumasin 304 nööbi ette õmblemine – nööbiõmblusmasin 304 krae kappimine – 209
paistab silma liikumisvormide mitmekesisus: pea on kergelt pöördunud ühele poole, keha teisele poole, käed on painutatud ja jalad risti. Voldistiku voogava joonterütmi tõttu mõjuvad figuurid kehatuina, peaaegu nagu kaskaja kujud, ehkki läbi rüü helkivad pooleldi katmata vormid on kütkestavamad, kui neid keskaeg iial tundis. Figuure pinnaga siduv joonestik põimib nad nagu mingiks ornamendiks, mis laotub kitsale haarmooniliste proportsioonidega plaadipinnale. Selle seisnebki Goujoni reljeefide põhiline erinevus pinnast väljatungivate ja pehmelt ümardatud vormidega antiikreljeefidest. Ka itaalia renessansi meistrid kasutasid rütmilisi kontuure, kuid need rõhutasid kehaehituse üldist seaduspärasust, tasakaalu ja keha reljeefsust; Goujoni töödes seevastu on ülekaalus labiilsus ja rahutu voogavus. Goujoni reljeefe peab vaatlema pikemat aega. Süvenenud vaatlemisel tugevneb nende muusikaline põhitoon ja meile saab arusaadavaks,
● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast ehteid ● Ehetel olid tähendused, sageli tehti ehteid kaitseks
Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepanu surmajärgsusele Ei tähtsustatud jumalaid, vaid ülempreestrit JUMALAD Perekonnaelu Meestel rohkem õigusi kui naistel Paarisperekonnad Mehe õigus oli naist petta, naiste puhul järgnes surmanuhtlus Ehituskunst Peamine ehitusmaterjal savi(savitellised) Hooneid kaunistati reljeefide ja maalidega Tsikuraadid ehk astmiktemplid Haridus ja kiri Haridust andsid preestrid Õpilased olid ühiskonna ülemkihist Matemaatika, tähetarkus, kirjandus Kirja kasutati igapäevaelus Kiilkiri(savitahvlile, pulgaga)
siseläbimõõt on 42 meetrit. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku." Vaade kirikule öösel Üldvaade kirikule ja selle ees olevale väljakule Kuulus Püha Peetri kirik on kristlikest kirikutest maailma suurima interjööriga kirik. Kirik mahutab kuni 60 000 inimest. Kirik on kuulus palverännakute poolest. Terve kiriku interjöör on külluslikult kaunistatud reljeefide, marmori, arhitektuuriliste skulptuuride ja kullaga. Aitäh ! Järgmine palun !
Zeusi seitsme maailmailme hulka kuuluv skulptuur. 6. Kes oli? Millega jäädvustas oma nime ajalukku? Homeros (lk. 14) Pindaros Herodotos Aischylos Sophokles Aristophanes 7. Selgita. Eepos – pikk rahvalauludel ja muistenditel põhinev teos, reeglina värsivormis. Arhitektuur – ehituskunst. Arhitekt – ehitise valmismõtleja ja paberile joonestaja. Skulptuur – kuju või reljeef või nende valmistamise kunst. Skulptor – kujude ja reljeefide valmistaja. Reljeef – skulptuuri üks liike, pinnasest kõrgem kujutis, nagu oleks skulptuur pooleks tehtud ja seina külge kinnitatud. Geomeetrilises stiilis vaas – vaas, mis kaunistati üleni geomeetrilistest kujunditest koosneva mustriga. Osata joonistada. Mustafiguuriline vaas – varasem vaas, kus figuur maaliti tulema värviga punakale savipinnale. Punasefiguuriline vaas – hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedaks.
tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene piiblist. · 11ndal sajandil hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi (Notre - Dame la - Grande'i kirik Poitiers's) . Reljeefe oli ka siseruumis. · Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale.Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris ähvardavaid süzeesid , imede kujutusi. Kõige populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus mõistab
võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele. Etruski templi rekonstruktsioon nagu seda kirjeldas rooma arhitekt Vitruvius Kivist majataoline hauakamber, Vetluna (Vetulonia) Etruski surnuaed La tumulus hauad, 7.-4. eKr Banditaccia, Cerveteri Reljeefide haud, Cerveteri, 3. saj eKr Seinamaal etruski hauakambrist Freskod hauakambri seintelt Fresko hauakambist, Tarquinia, 520 eKr Sarkofaag, 3. saj eKr, "Fastia Velsi, Larza Velu naine" Sarkofaag, Cerveteri, 520 eKr, terrakota Etruski templi rekonstruktsioon Tänapävane vaade sellest templist Tänan kuulamast. Head päeva järku.
Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja mänge, värvidest kasutati kollast, punast, pruuni, rohelist ja helesinist.) Tantsijad. Seinamaal nn. Leopardidega hauakambrist Terrakotasarkofaag Tarquinias 480-470 e.m.a. Cerveterist 520-510 e.m.a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Teine tase
toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Reljeefidel, kus figuurde taustaks on arhitektuur, on koonuvate joonte abil loodud sügavusillusioon. Reljeefid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad need kauni ja haarava jutustuse. 5. Vararenessansi kuulsaim skulptor oli DONATELLO (1386-1466). 6. Ta ühendab enda teostes antiigi traditsioonid uusaegse realismiga, rakendab taas kontraposti ja vabafiguuri (7. 2
oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis kooriymbrisk2ik kust p22ses kabelite p2rga mille moodustasid v2ikesed kabelid kus hoiti erinevate pyhakute reliikviaid. Skulptuur Skulptuur on lahutamatult seotud arhitektuuriga,reljeefidega kaunistati kirikuseinu eriti portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides. Maalikunst Kiriku siseseinad kaeti maalide ja mosaiikidega,mis on naiivsed ja pinnalised.Kujutati pyhakuid ja piiblisyndmusi.T2htsal koha oli miniatuurmaal,mille ylesandeks oli raamatu sisu ymberjutustamine.Raamatud olid t2is pilte,eriti hoolikalt maaliti esit2hti ,v2rvidest eelistati sinist,punast,kollast,mis eraldati yksteisest tumeda piirjoonega
muinasjutulisemad/mütoloogilisemad). Sumerite reljeefidel on näha ka perestseene. Sumeritel on rõhuasetus silmadel, need on punnis ja suured. (NB! samasugust emotsionaalset nägu võib näha ka etruskide juures). Skulptuuride suurus oli seotud kujutletava hierarhia baasil - kõige tähtsamad olid kõige pikemad. Habemega kujutati võimukamaid mehi. Tähtsamate tegelaste kujutamine suuremalt oli ka akaadlaste, assüürlaste reljeefide juures. AKAADLASED (III aastatuhande teisel poolel tungisid Mesopotaamiasse). Selle tulemusena ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla ja sellest ajast peale saab kunstis kõige olulisemaks teemaks ainuvalitseja võimu ülistamine. Akkadi. Akadid võtsid üle enamiku sumerite kunstitraditsioonidest ja lõid hirmuäratavalt jõulisi ja veelgi loomutruumaid teoseid. Akaadlasi võime ajada segi assüürlastega. Kuninga pea (mõne allika põhjal ka Sargoni pea)
ROMAANI SKULPTUUR Jane Hiop Romaani skulptuur tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel"). Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil (nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe kujulise ristiga jne.) Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud, skemaatilised Hildeseimi toomkiriku pronksuksed ·http://www.google.ee/search
Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks, keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad. Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure. Ka figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, kuid portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja
muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. Pheidias. Athena Pheidias. Figuurid Pheidias. Ateenlaste Parthenoni idaviilult pidulik rongkäik. Reljeef Parthenonist. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena
Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid väärtusperspektiiv figuuri suurus sõltus ühiskondlikust seisusest; madalreljeef olid väga detailsed, Glasuuriga üle valatud Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati
skulptuurigruppe ning animalitikas Sparta koolkonnas pühenduti rohkem klassikalisele meesaktile ja figuuridele üldiselt. Tähtis oli lihaste täpne edasiandmine. Pheidias tuntuim skulptor, andis suurima panuse, esindab Ateena koolkonda (5. saj. e.Kr.). Vabafiguure temalt säilinud ei ole, kuid tema tehtud olevat olnud Zeusi kuju Olümpias (13m kõrge) ja Athena kuju Ateena akropolis. Pheidias oli ka Athena Patrhenoni reljeefide autor. Tema edu ja head suhted riigimees Periklesega äratasid aga kadedust ning ta anti kohtu alla Athen kuju jaoks kasutatud kulla varastamise eest. Ilmselt lahkus ta siis Ateenast ja veetis ülejäänud elu redus Olümpias. Polykleitos Sparta koolkonna tuntuim esindaja. (5. saj e.Kr.). tema tehtud on kuulus "Odakandja", kus kontrapost on täiuslikult lahendatud. Sellega lõi ta kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi. Selle proportsioonid kujunesid kaanoniks.
mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon".Ehitis on hoone, kus saab sees olla ja ringi vaadata, aga monument tehakse kellegi auks ja iluduseks. Triumfikaar võidukaar. Vabalt seisev monumentaalne väravakaar, mille püstitamisega tähistati Antiik-Roomas väejuhtide sõjalisi võite. Triumfikaared on ühe või mitme väravaavaga, enamasti kaunistatud reljeefide, kujude, raidkirjadega. Tuntuimad näited Roomas on Tituse, Septimus Severuse ja Constantinuse triumfikaared.
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega.
5. ballett (muusikaline lavateos, kus ainult tantsitakse) Tähtsmad heliloojad: ORALDUS LASSUS ~2000 teost, rõõmsameelne muusika, julged kõlavärvid. GIOVANNI PIERLUIGI DA PALESTRINA 100madrigali, 200motetti, ülevus, sügavus Barokk ebakorrapärane pärl *kohtusid vana ja uus ühiskond, väimulik ja ilmalik koorilaul, vokaal ja instrum.muusika, polüfoonilise muusika kõrgpunkt. *ülistati kangelaslikkust, liikumishoogu ja esinduslikkust. *arhitektuur: kuplid ornamentidega, reljeefide ja väänlevate sammastega, uhkeldav toredus ja rahutu voogamine. Inimene: maine, lopsakad kehavormid, mehed näitasid pingul muskleid, väljendati tegutsemis iha, kangelastegusid. Ülistati kõrgkihti. Muusika: viisirikas, tähtis oli üemine hääl, dramaatilised ja pingelised tunded. Muusikazanrite erakordne rikkus, küpsuse saavutas koorimuusika, viiuli võidukäik. BAROKK-OOPER: õukondlik laateos, eriline tähelepanu on dekoratsioonidel, häälel, lavakujundus pidi tõeline
· Losse valvasid härja kehaga, inimese peaga tiivulised mütoloogilised olendid (2 tükki tavaliselt) · Loomi kujutati elavamalt, dramaatilisemalt, inimesi tavalistena · Tunti võlv kontstruktisooni · Lossid võisid olla 10 ha suurusel maa-alal. Koosnes üle 200-st ruumist, mis paiknesid ebasümmeetriliselt 30 suurema või väiksema siseõue ümber. Suurem osa ruumidest olid eluruumid, laod, majapidamisruumid. Losside seinad olid kaetud reljeefide ja seina maalidega. Kõige pidulikumad olid vastuvõtu ruumid. Uus Babüloonia · Tähtsaim keskus on Babüloonia linn · Tähtsaim arhitektuuri saavutus Istari värav, mis oli üks 8-sast linna peaväravast · Värav oli kaetud 575 mitmevärvilise lohe ja härja reljeefkujutisega. · Materjaliks kasutati glasuuritud tellist Egiptus 1. Vana riigi ajastu 2778-2263 a. e.Kr 2. Keskmise riigi ajastu 2040-1730 a. e.Kr 3
Romaani stiili põhitunnusteks on ümarkaar ja silindervõlv. Nimeta romaani stiilis kiriku põhitunnused (so. ,,lollikindlad" tunnused, mille olemasolu korral võib kiriku/kindluse liigitada romaani stiili alla). 1)koori olemasolu(nelinurkne ruum) 2) põhiplaan on ladina rist 3) ümarkaar Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Mis on krüpt, kus asub? Mis on koor, kus asub? Kus asub romaani kirikul nn. triumfikaar? Mis on perspektiivportaal? reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Kus asub romaani kiriku peamine torn? (torni asukoht ja kuju määrab ära kas tegemist on romaani või gooti kirikuga) Peamine torn asub nelitisel, sageli ka läänefassaadil (ka kahetipulised tornid). Veel leidub torne (mitte peatorne) transepti ja koorinurkades, samuti transepti lõuna- ja põhjaseina vastu ehitatuna
neli 20 m kõrgust Ramses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et ei jääks Assuani paisule ette. Egiptuse arhitektuuri üldilme masendav suurejoonelisus. II Kujutav kunst Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid. Pinnakunstile on iseloomulik: * tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena * perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles * reljeefide osaks on alati hieroglüüfid * inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates Kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, ka tööstseene. Skulptuuri võib jagada kaheks: 1) vaaraode ja ülikute portreed kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed 2) lihtinimeste kujutised elavamad, vabamad. Näiteks ,,Kirjutaja". Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi
Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada ,
Panteonil oli väga hea sisevaade 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.-Colosseum, Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein 13. Mis on termid? Mis seal tehti?-Saunad, lõdvestuti, ujuti, saalid jalutamiseks ja suhtlemiseks 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati?-Väljakud, 15. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulasim.- on ühe või mitme väravaavaga, enamasti kaunistatud reljeefide, kujude, raidkirjadega. ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Tuntuimad on Tituse. 16. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas?- Trajanuse sammas on kuulsaim keisrile püstitatud monument. 17. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?- kujutada iseennast, maalitakse avara ja kauge vaatega maale. 1. Panteon 2. Akvedukt- Pont du Gard 3. Constantinuse triumfikaar Roomas 4. Colosseum 5. Kreeka sambad 6. Ateena Akropol 7
Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid. Imiteerimaks Lüübeki alabasterreljeefe, on Kaarma pilditahvlid värvitud valgeks. Kantsli juures paiknev puuskulptuur kujutab nähtavasti Küreene Siimonit, kes aitas Kristusel risti kanda. Kuju on valminud tõenäoliselt 1450. a. paiku, praegune värvkate pärineb aga alles 1778. aastast.
fantastiline suust kasvava sarvega olend. Siin on ilmselt kujutatud Põhjamaades levinud nn. Metsiku jahi stseeni, mis kehastas võitlust hea ja kurja vahel. Sellele vastandudes katab läänepoolsema piilari baasi Paradiisi sümboliseeriv viinapuuväät, kus kaks tuvi hoiavad nokas päästetud inimsüdant. Nii moodustavad need kaks kompositsiooni keskaegset dualistlikku maailmapilti väljendades ühe terviku. Reljeefide lame primitiivne laad jätkab Tallinna dominiiklaste ja Padise kloostrist lähtuvat traditsiooni. Lisaks baasireljeefidele ja kiiriku kaitsepühakutele on piilaritel ka kaks vappi. Ilmselt kuulusid need kiriku patroonidele, kes vahest olid ka uute võlvide ehitamise initsiaatoreiks. Läänepiilari karukujutisega vapp kuulub nõndanimetatud kõnelevate vappide hulka - selle omanikuks oli von Behr. Keskmisel piilaril kahe apostli vahel paikneb von Polli vapp.
TUMULUSED · TUMULUSI ON LEITUD TOSCANAS SUURTE GRUPPIDE E. NEKROPOLIDENA · KAMBER OLI KAEVATUD MAA SISSE, MAA PEAL OLI MULLAST KUHJATIS · SELLISEID HAUAKAMBREID ON LEITUD KA MÜKEENE JA TIRYNSI LOSSI HOOVIDELT · SEE NÄITAB, ET ETRUSKID OLID SEOTUD EGEUSE KULTUURIGA · TAVALISELT OLI HAUAKAMBRIS ÜKS, HILISEMAL AJAL KAKS RUUMI · TUMULUSED OLID RIKKALIKULT KAUNISTATUD RELJEEFIDE JA SEINAMAALIDEGA · VARASEM ETRUSKIDE SEINAMAAL ON RÕÕMSAMEELNE JA VÄRVIKIREV · HILISEM SEINAMAAL MUUTUB AGA SÜNGETOONILISEKS, ILMUVAD KOLETISED JNE · INIMKEHA EI OSATUD HÄSTI EDASI ANDA, PALJU ANATOOMILISI VIGU · TUMULUSES ASUS PÕLETATUD SAVIST E. TERRAKOTAST SARKOFAAG · SARKOFAAGI ÜLAOSA OLI KUJUNDATUD PORTREESKULPTUURIKS LAHKUNUST · ERITI TUNTUD ON CERVETERIST LEITUD ABIELUPAARI SARKOFAAG · SARKOFAAGID OLID TÜHJAD ETRUSKID KASUTASID PÕLETUSMATUST
Nt: "kirjutaja" lihtinimesest skulptuur või Nofrete (iluideaal). Suur osa skulptuuridest võisid olla värvilised. Palju kasutati tasapinnalist reljeefi, kui kivi sisse raiuti kontuurjooned ning need värviti pruunikaks- mustaks. Egiptuse poos: pea profiilis, silm otse, õlad otse, jalad profiilis. Maalikunst dekoratiivne, kasutati palju ilusaid värve. Tähtsamad tegelased maaliti suuremalt. Kujutati vaarao igapäevast elu. Kunstis olid olulised seinakaunistused, kaunistuselementideks reljeefide kõrval hieroglüüfid. Vana-Kreeka templid: Aluseks on templil megaron ehk elamu ristkülikukujuline hoone. Algul ehitati megarone savist ja kividest. Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul lisati sambaid ja tempel ehitati lõpuks alusele. Templi osad: baas, tüves, kannelüürid, kapiitel. Templisambaid oli kindel arv: pikem külg = lühema külje sammaste arv korrutada 2, liita 1.
1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani stiil pärast karolingide kunsti, 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni (13. sajandil). 2. Romaani stiili põhilised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5. Itaalia kirikutel polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud
Empooride asemel võis olla ka trifoorum e. Kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid ka puududa. Basiilikas on löövid erineval kõrgusel eraldatud sammastega ning keskmine osa kõrgem, ülal väikeste akendega. Ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piilarid, massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus; romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika. 3. Värvige romaani basiilika põhiplaanil need alad, mida varakristlikul ajal veel ei olnud. Kirjutage juurde nende nimetused. 4. Kõige tähtsamad romaani stiili ehitusmälestised. Täitke tabel: Maa Kirik Eripära Saksamaa 1. Maria Laachi kirik Monumentaalsel lääne fassaadil on
ohtralt dekoreeritud. 8. Mida tead profaanarhitektuurist? Linnuseid ehitati kaitse-eesmärgil, jämedad müürid, vallikraav, müür ja torn, müüride taga olid hooned. Tower Inglismaal(algul kuningaloss ja hiljem vangla). 9. Kuidas olid omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Kiriku fassaadidel võis näha lugusid jutustavaid reljeefe(paljudes Prantsusmaa kirikutes). 10. Mis on vaestepiibel? Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale läbi piltide(kirikute reljeefide). 11. Mis levis tekstiilikunstis, miks? Göbelään ehk piltvaip. Hoiavad sooja, on pehmed ja lihtsalt tore vaadata. 12. Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Saint-Denis` kloosterkirik 13. Nimeta gooti stiilis ehitiste 2 kõige olulisemat tunnust. Teravkaared, roidvõlvid, kõrgustesse pürgimine, vertikaalsed jooned, hiiglaslikud roosaknad, piilarid. 14. Milliseid muutusi võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt?
murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. POSEIDON ARTEMISIONI NEEMELT(u. 455 e.m.a) ODAKANDJA ( u.450-430 e.m.a ) Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. KETTAHEITJA ( u.450 e.m.a ) Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. PHEIDIAS. ATHENA KUJU PARTHENONIS. REKUNSTRUKTSIOON. PHEIDIAS. ATEENLASTE PIDULIK RONGKÄIK. RELJEEF PARTHENONIST.
elumajadel. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili- Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sambakapiteelide järgi. Kreeka arhitektuur jälgis kindlaid proportsioone, ehitised mõjuvad täiuslike ja harmoonilistena, arhitektid kasutasid ülima täiuslikkuse saavutamiseks ka mõningaid optilisi parandusi, nt, et sambad tunduksid ideaalselt vertikaalsed, tuli neid ülaosas tegelikult sissepoole kallutada. Templid olid kaunistatud reljeefide ja ehisornamentikaga, tänaseks säilinud peamiselt lumivalged marmorehitised olid tegelikult suures osas värvitud kirgastes toonides. Arhitektid ei tegelenud ainult üksikute hoonete projekteerimisega, vaid lõid ka suuri ehituskomplekse, kuusaim nendest on Ateena Akropol. Skulptuur Skulptuur oli vanakreeka iseloomulikumaks ja enimloodud kunstiliigiks. Skulptorite peamiseks aineks oli inimene. Skulptuure loodi ehitiste kaunistamiseks kui ka eraldiseisvaid nn. vabafiguure
selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal. Kiriku ehitamist alustati 11. saj ja kellatorni ehitamist 12. saj. “vaeste piibel”- Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Perspektiivportaal- reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Lööv- kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes (nt kirikutes). Mitmelöövilistes hoonetes eristatakse kesklöövi ja kõrval- ehk külglööve. Kesklööv ehk pealööv on eraldatud külglöövidest sammaste, piilarite või kaaristuga. Kesklöövil on iseseisev
Sandro Botticelli tema sa kuulsaks madonna piltide tegemisega. Itaalias on kolm suurmeistrit: Leonardo da Vinci- Mona Lisa. Läks ka Prantsusmaale, Prantslaste kutsel. Elas oma viimaste eluaastateni Prantsusmaal. Pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit 16. sajandil takistasid siinset arhitektuuri tegevust. Ainuke silmapaistvam paiste Renessanssi arhitektuurist on Tallinnas Mustpeade vennaskonna hoone. Huvitav on ta oma fassaadi, raidportaalide ja reljeefide poolest. Eesti kunst Tähtis osa Eesti kunstis 20. sajandil oli ANTS LAIKMAA-l. Põhilise kunstilise ettevalmistuse sai ta Düsseldorfi akadeemias. Laikmaa loomingus esineb vaheldumisi portree ja maalikunst. Ants Laikmaa tööd kõnelevad kunstnikuoskusest maksimaalselt kasutada pastellvärvide väljenduslikke võimalusi. KONRAD MÄGI Sündis kaunis Hellenurmes. Nagu mitmed selle põlvkonna kunstnikud nii jäi ka tema süsteemikindla koolituseta
Barokk 17.saj 18.saj I pool Sõna ,,barokk" on pärit portugali keelest (barocco ,,lopergune pärl"). Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat · Muusikas kajastati inimlikke tundeid
tegevustest. Egiptuse kunst 1. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Egiptuse maalikunst püsis umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna. 2. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunsti mõjutas enim uskumus, et inimese elu võib jätkuda peale surma. Selleks tuli säilitada keha kuhu hing saaks tagasi tulla. 3. Kellega võisid sarnaneda Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Egiptlased arvasid, et jumalad võivad sarnaneda loomadega, reljeefide pealt on säilinud näiteks saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga või hauka peaga Horus. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi.
pronksivalaja, kes oli pärist Elutheraist. Ta kujytas meisterlikult keha pingestatud liigutusi ja asendeid. Ta lõi kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Ta on ka üldtuntud ,,Kettaheitja" looja. Ülistati ka tema loomingu looduslähedust. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase, klassikalise ajajärgu kõige silmapaistvama kujuriga. Ta täitis tellimusi Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Ateena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest 4 maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodus skulptuure
sarkofaage. Vormilt meenutavd need varakristlikud reljeefid ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma reljeefide ja kristlike reljeefide vahel: teemad, monumentaalsus pole oluline enam, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks
Mithrase kummardajad koondusid väikestesse, arvatavasti 20- 30-liikmelistesse ,,kogudustesse". Mithrase templid paiknesid sageli maa-aluses koopas või olid kujundatud koopana. Mithrase müsteeriumisse said kuuluda ainult mehed. Oletatavasti kummardati Mithrast teatavat laadi päästmist või lunastust pakkuva jumalana, samuti meheliku tugevuse andjana. Mithrase kultuse osaks oli seitsmeastmeline initseerimisrituaal. Tänapäeval teame Mithrasest valdavalt leitud reljeefide järgi, millistest üks kuulsamaid on pulli tapmise ehk tauroktoonia stseen. Järgmiseks kirjeldan lühidalt tauroktoonia stseenil kujutatut: Mithras on toetanud end põlvega pulli seljale, ühe jalaga hoiab ta kinni pulli jalga ja ühe käega hoiab ta pulli ninast. Teise käega lõikab ta noaga pulli õlga või kaela. Pulli ja Mihtrast ümbritsevad erinevad olendid: koer, madu, skorpion ja kaaren, mõnel reljeefil ka lõvi. Pulli sabast, mõnel puhul ka verest on väljumas viljapead
Reljeefiks peetakse skulptuurteost, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ning kõrgreljeefi, seda vastavalt kujutatava motiivi pinnast esiletõusmise astmele. Vana-Egiptuses kasutati laialdaselt süvistatud reljeefi, mille puhul figuurid olid pinna sisse süvendatud. Süvistatud reljeefi kõrval kasutati Vana-Egiptuses peamiselt madalreljeefi, sest lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini. Reljeefkunsti ja maalikunsti peeti väga sarnaseks kuna Mõlemad on värvilised. Maali- ja reljeefkunsti nimetatakse ka pinnakunstiks. Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad maalikunstiga, millel kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid ja lauljaid, jumalaid, kes surnu hinge kaitsevad ning usutalitlusi. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi
täpsele edasiandmisele, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Inimesi kujutati moonutatuna, tähtis oli sõnum, mitte väline sarnasus. Skupltuur oli lapsemeelne. Kunstnikel on olnud terav pilk elunähtuste märkamiseks. On toodud välja inimhinge neid külgi, mis jäid tundmatuks varasema aja kunstile. 16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Arhitektuuri peale paigutati reljeefid.Nt tavaline oli reljeefide paigutamine portaalikülgedele, ümarkaarsele viiluväljale.Reljeefe leidus ka siseruumis. II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? Kirkutes,kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad,tugikaared,vööndkaares ja võlviroided. 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat
minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks
Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine. Sageli kasutati kujudel tugiposti, tihti paigutati toeks ka kuju jalad. Kaks suuremat silmapaistvat esindajat: Pheidias ja Myron. Ühte Pheidiase tööd on kreeklased pidanud üheks maailmaimedest Zeusi kuju Olümpias, kuju pole säilinud. Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust plaadikesed. Üheks suurteoseks oli veel Parthenoni templi kaunistamine reljeefide ja skulptuuridega. Teine kuulus skulptor Myron on tuntud eelkõige "Kettaheitja" autorina. Originaalkuju pole, küll on aga mitu tema roomaaegset koopiat. Ketas on lisatud kujule hiljem. Väga hästi on töötatud välja sportase lihased. Myron oli keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist vanim. Sparta koolkonnast oli tuntuim Polykleitos. Tema kujud olid küllaltki sarnased: jässakad, lühikesed, pea suurem, enamjaolt noored alasti sportlased, toetudes vaid
neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid. Imiteerimaks Lüübeki alabasterreljeefe, on Kaarma pilditahvlid värvitud valgeks. Kantsli juures paiknev puuskulptuur kujutab nähtavasti Küreene Siimonit, kes aitas Kristusel risti kanda. Kuju on valminud tõenäoliselt 1450. a. paiku, praegune värvkate pärineb aga alles 1778. aastast.
Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini
tarbijakultuuri või Jackson Pollocki abstraktioonid, mis kuulutasid kunstniku vabadust mitte luua äratuntavaid pildikesi. Olulisemad 20. sajandi poliitilise kunsti teetähised on 1920. aastate Nõukogude Liidu avangard, kahekümnendatest viiekümnendateni elanud Mehhiko muralismi liikumine, kolmekümnendtate USA Tööprotsessi Administratsioon, Pablo Picasso „Guernica“ (1937). USA skulptor David Smithi antifašistlikud sürrealistmist mõjutatud reljeefide seeria „Häbi medalid“ (1936-40), mis kujutasid erinevaid sõjakoledusi. Paljud neist võtsid poliitiliselt vasakäärmusliku hoiaku ja viisid kunsti massideni või kritiseerisid ametlikku poliitikat. Paremäärmuslikke vaateid väljendati natsi-ja fašismirežiimi kunstis ja arhitektuuris. Maalid aarja noortest propageerisid Hitleri genotsiidliku unistust „puhtast“ rahvusest. Itaalia ja Saksamaa ambitsioonikad ja
Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna
annaabi.ee 
