Rehepaplus tänapäeval Anita Kuprijanovits 8b Mõistet rehepaplus kasutatakse inimeste puhul, kes püüavad olla vaid omakasupüüdlikud tüssates teisi inimesi, valetades neile või isegi varastades nende tagant vaid selleks, et enda elus lusti ja lõbu küllalt oleks. Seda tehakse tavaliselt teadlikult ja väga kavalalt ning just sellepärast ei sallita selliseid inimesi. Teiste tagant varastamine on väga inetu ja labane tegu, sest kunagi ei või teada, kui palju inimene selle eseme jaoks tööd pidi tegema või kui tähtis see talle olla võib.
kahes raamatus: ,,Wremja:Zorro märk"(2004) ning ,,Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004). Ta on kirjutanud ka lasteraamatuid: ,,Kaelkirjak", ,,Sirli, Siim ja saladused" , ,, Lotte reis lõunamaale ", ,,Limpa ja mereröövlid" ning ,,Leiutajaküla Lotte". 5 Ülevaade teosest Suur läbimurre tuli täpselt aastatuhenda piiril, kui ilmus ,, Rehepapp ehk November ", mis andis eesti keelde sõna rehepaplus ning see teos istub siiamaani Eesti raamatumüügi edetabelites. ,, Rehepapp " pajatab lugejatele eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. See on romaan Eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Peategelaskes on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Raamat algab sellega kuidas sulane Jaan sõi seepi ning piinles valudes. Teoses kirjutatakse tavalisest külaelust ning krattidest
varastena, kes kõik mõisniku varud hoopis tühjaks tassivad. See ei ole tõepärane, aga näitab just tänapäevast probleemi: eestlaste mentaliteet- ,,Mõisa köis las lohiseb". See näitab omakasupüüdlikku elu, kus püütakse võimalikult vähe midagi teha ja küüned on kogu aeg oma poole. Selle asemel, et ise midagi teha või end arendada, hoopis varastatakse. Tehingud krattidega näitavad, et varastati ka üksteiselt, et ei olda ühtsed. Rehepaplus- tähendab omakasupüüdlikkust, sümboliseerib kasuahnust , aga samas on Rehepapp ka positiivne, sest ta on nutikas ja julge, ei kaota hädas pead, vaid saab igast raskusest leidlikult jagu. Sõnum: näitab, et inimesed on liiga enesekesksed ja ei mõtle piisavalt tulevikule. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Seal vastandatakse kahte eluviisi. Vana metsaelu, kus inimesed on kütid, aga see käib ussisõnadega. Seal on elu lihtne, sest saavad loomadega manipuleerida
I.Rehepaplus kui eluviis. 1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki v...
Emotsioonid võidavad mõistuse On vale ja valus, et Eestis parteielus lehvib ringi jesuiitlik vaim, mis rakendab järjest sagedamini ja avalikumalt oma sisepoliitilise võimuvõitluse rakendi ette teemasid, mille puhul oleks vaja hoopis suuremat riigimehelikkust ja lugupidamist nende suhtes, keda need teemad otseselt puudutavad. Pronksiöö kujunes Reformierakonna sooloks IRLi toetajaskonna ärakahmamisel. Hiljutised Tiibeti sündmused aga demonstreerivad, et eestlaslik poliitiline rehepaplus vohab jõudsalt edasi, ajades oma sisepoliitilise kähmluse võrseid kuhu iganes. Kuidas suhtuda Tiibeti teema tõstmisse Reformierakonna poolt, kui selle peamine eesmärk näib olevat ise "pildile saada"? Kas saab teisiti kui imestusega vaadata, kuidas IRLi vapiloom Mart Laar muudab protesti Tiibetis toimuva ülekohtu ja vägivalla vastu kindlakäeliselt kommunismi kuritegelikuks kuulutamise populistlikuks pasunakooriks? Loomulikult pole kommunismi ideede kriminaalseks kuulutamisel midagi
Nad ei tea oma funktsiooni või eesmärki elus. Palju kaasajooksmist uute trendide, võimalustega naeruvääristab uute olude ja asjadega kaasa minemist, fanatismi. Üsna nukker ja mõtlemapanev huumor. Samas näitab neid tegelasi sümpaatselt, neil on ka mingi sügavam siseelu olemas. ,,Rehepapp" 2001. Rehepapp kui eestlase normaalkuju tasakaalu otsija. Ta on tasakaaluks ülejäänud pundile, kes üritavad küll kavaluse, küll jõuga probleeme lahendada (=> rehepaplus). Omamoodi ajaloo ümberkirjutus eestlaste ajaloo sünge ja masendav periood saab siin teise sisu, teistsuguse näo. Kirjutab ümber Vilde või tüüpilise 19. sajandi külajutu pöörab ümber kõik olulised teemad ja suhted. Nt on siin sakslased need, keda eestlased lollitavad ja madaldavad, sisulised valitsevad eesti soost mõisateenijad nende üle, tööd siin ei tehta. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" 2007. Lugu kultuuri kadumisest, ühe ajastu lõpust. Mõõdukalt
annaabi.ee 
