Linna kodanikuks võis saada vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis maksu. Linnad: Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu Gildid- Suurim kangkaupmehi ühendav gild oli Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ühendus Mustpeade Vennastkond. Käsotöölaste gild Väikegild. Gildile olid omad traditsioonid ja käitumisreeglid. Tsunftid- Linnakäsitöölised koondusid tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Süvenes tsunftiteadus ja sellega seoses tõrjuti mittesakslased väärikamalt käsitööaladelt välja. Turu kaitseks piirati meistrite arvu. Meister pidi olema kodanik ja abielluma. Rahvastik- Juhtpositsioonil olid sakslased. Asjaajamiskeel alamsaksa keel. Arvuliselt elas linnas rohkem eestlasi. Kui kodanik tõusis käsitöölise seisusesse, siis ta tõenäoliselt saksastus. Eestikeelne kirjasõna- Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud aastast 1535.
2. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku omaabi riismeid, siis ei saa jätta tähelepanuta seaduse püüet piirata kreeditori võimu ja näha ette võlgniku kaitse. Vabariiklikus Roomas puudusid riiklik täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Talle kuulus absoluutne koduvõim, manus (käsi), mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete piiramatuks valitsejaks
parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad 1688- viigid ja toorid ühinesid katoliikliku James II vastu Kuulus Revolutsioon- James II asendamine Oranje Willemiga 1689- parlament võttis vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel ususallivuse akt- pidi lõpetama usutülid Inglismaal troonipärimise akt- reguleeris edaspidist troonipärimist Robert Walpo- 1721-1742 valitsuse eesotsas olnud viigide liider, kes juhtis Ministrite Kabinetti James I(1603-1625, Taani Anna) Charles I(1625-1649, Prantsuse Henriette) Charles II(1660-1685) James II(1685-1688, Anne Hyde) William III, Mary II(1689-1702) Anne(1702-1714) Venemaa: 1547- esimene Maakogu, seoses Moskva ülestõusuga
sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369). · Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores) Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16 saj, Ameerika avastamisega( 1492) ja Martin Lutheri usu levitamisega(1517).
Rooma rahu lõpp. Lääne rooma riigi languse ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli rooma rahu lagunemine. ( pax romana ) . see juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et äärmeaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Seee tõi kaasa üha uusi impeeriumi piiridelt lähtuvaid välismõjutusi, mis saidki lõpuks snisele ühiskonnakorrale saatuslikuks. Enim puutusid kokku roomaga barbarid, kelle seast tõusid esile geldid ja germaanlased.
sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes
,,seadustekogu" kui ka ,,põhiseadus" ja seega seisid need kõrgemal ,,Rooma keisri kehtestatud lihtseadustest" (Hall 2010, lk 3) Kaheteistkümne tahvli seaduse liigendus Esimestes tahvlites oli käsitletud sätteid, mis reguleerisid ,,tsiviilprotsessi". Esimene tahvel käsitles ,,kohtukohustust." Näiteks sätestas tahvel, et kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik ,,vindex", kes pidi olema hageja ,,seisusega võrdne." Teisest tahvlist on väga vähe teada, kuid ilmselt reguleeris see ,,kohtumenetlust." Menetlus ei lõppenud ,,jumalakohtuga," vaid palvega määrata kohtunik. Preetor määras pooltele kohtunikuks õigusttundva kaaskodaniku või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Kolmas tahvel reguleeris kohtuotsuste täideviimist. Kuigi tahvlis leidus ka 4 ,,omaabi" elemente, oli piiratud ka ,,krediitori võimu" ning ,,kaitsti" võlgnikku (Ilus 2007, lk 33).
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega ning kestis 11. sajandini. Varakeskaega iseloomustab naturaalmajanus, feodaalne killustatus, kiriku tähtsuse suurenemine ning linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekkis uus elukorraldus- feodaalkord. Feodaalkord reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andsis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust, see väljendus vasallile maavalduse annetamises. Tugeva valitsejaga valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas"
Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi- kontrollis toodangu kvaliteeti ning üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne olukord oli hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti olulisemaks väljaveokaubaks oli teravili ning sisseveokaubaks oli sool, mis andis siinsetele kaupmeestele suuremat kasumit. Arvan, et keskaeg oli väga soodne aeg Eesti kaubanduse arengule
Vastutasuks pakub/on pakkunud Ukraina Venemaale turuhinnast madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi vahetuskaubana. Alguses paistis kõik sujuvalt, kuid aja möödudes on Ukraina võlg gaasi eest Venemaale kasvanud ning Venemaa süüdistab Ukrainat ka gaasi varguses. Venemaa on mitmeid kordi gaasikraani kinni keeranud ning teinud ka ettepaneku, kuidas gaasivõlga kustutada, kuid kokkulepe jäi katki. 1995. aastal sõlmiti leping, mis reguleeris gaasi transiidihinna, kuid see ei lahendanud Ukraina gaasi tarbimisest kuhjunud võlga. Venemaa karistas Ukrainat elektrikatkestusega kinnitades, et Ukraina on Venemaale võlgu 2.8 miljardit dollarit. 2001. aastal süüdistas venemaa Ukrainat haihtunud 8.7 miljardi kuupmeetri gaasi tõttu. Samal aastal lepiti kokku kahepoolse lepinguga ning peeti läbirääkimisi gaasihinna tõstmiseks maailmaturu hinnale, kuid Ukraina teatas, et see laostaks nende majanduse
valitsuse ja Riigikogu tegevusega. Majanduslik tõus 1930ndate teisel poolel Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmisemoderniseerimiseks riik reguleeris maksu, hinna ja laenupoliitikat Põllumajandus 19341940 Olulisemaks ümberkorralduseks oli maareform. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. Põllumajanduses tõusis juhtkohale omakorda loomakasvatus, mille saadusi (või, liha, munad) müüdi edukalt Euroopa turul.
kasvatada ja ülal pidada *Tekkisid esimesed taimsed rasestumisvastased vahendid; lisaks abort ning imikute tapmine *Mehed vormisid savist detailseid Veenuseid (“Willendorfi Veenus”), mis kujutasid tüsedaid või rasedaid naisi *Umbes 20 000 aastat tagasi toimus seksuaalsuses areng (14 000 a. tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg Naiste vajadused maha surutud, tunnistati vaid mehe ihasid Euroopas reguleeris seksuaalsust Rooma seadus Õukondlik armastus- rüütel armub abielus naisesse, loob tema jaoks luulet Süütus oli au sees, sai ka uuesti süütuks peale patukahetsust, kasutati voorusevööd Seks oli lubatud ainult abielus olles, muidu oli täielik tsölibaat (Kindlustada, et lapse isa oleks ikka tõeline lapse isa) Abieluvälise seksi praktiseerimist karistati surmaga Lubatud oli ainult misjonäripoos, kiriku poolt sätestatud nõuded Kirik oli homoseksuaalsuse vastu
jaoks... Vallakohtute loomisel? Kõik õiguslikud teemad koondusid ühte kohta kokku. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu (mõisakoormised), karistasid üleastunuid kepihoopidega. 3. Kuivõrd oli oluline talupoegade/mõisnike jaoks talurahvaseadus? Miks? Talupoegadel ebasoodne, sest see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi üldiselt kirja senised koormised. Reguleeris mõisnike ja talupoegade suhteid, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud need ühtegi osapoolt. (ei mõisniku, ei talupoega ega ka riiki) 4. Mis aastal, kelle poolt, millised muudatused õigused ja kohustused tõi endaga kaasa pärisorjuse kaotamine? Miks valmistas pärisorjuse kaotamine rahvale ka pettumuse? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. Aleksander I poolt Talupoegadest vaba talupojaseisus Talupoegade ost ja müük keelati lõplikult
Nõukogude Liidu lagunemist. Venemaa on gaasikraani kinni keeranud 1992., 1993. ja 1994. aastal. 1993. aastal soovis Venemaa saada gaasivõla kustutamise eest kontrolli Musta mere laevastiku üle ja Ukraina tuumarelvi. Paraku jäi kokkulepe katki. 1995. aastal pakkus Ukraina Gazpromile 51%-list enamusosalust Ukraina gaasitööstuse privatiseerimisel. Leping jäi katki, sest Ukraina rahvasaaadikud keelasid gaasitööstuse varade erastamise. Seejärel sõlmiti leping, mis reguleeris gaasi transiidihinna, kuid ei lahendanud Ukraina gaasi tarbimisest kuhjunud võlga. Venemaa ka karistas Ukrainat naftaembargo ja elektrikatkestusega kinnitades, et Ukraina oli neile võlgu 2.8 miljardit dollarit. 2001. aastal süüdistas Vene pool , et Ukraina gaasitorustikust on haihtunud 8.7 miljardit kuupmeetrit gaasi. Samal aastal lepiti kahepoolse lepinguga siiski kokku Ukraina võlgade osas Venemaale. 2005. Aastal peeti läbirääkimisi ka gaasihinna
· Annektsioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse · Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset vägivaldsel teel. 2. Daatumid rahvusvaheliste suhete kohta 28.juuni 1919 Versailles´i rahuleping Saksamaaga 1920 Rahvasteliidu loomine 1925 Locarno konverents/kokkulepped 1928 Briand-Kelloggi pakt
Venemaa(Marksismi edasiarendamine), Euroopa võlad USAle, relvad(mis võimaldasid hävitada tsiviilelanikke) Euroopa tsivilisatsiooni kriis/sõja mõju majandusele/ühiskondlik mõju: töötasu langus; pikad järjekorrad; kaardisüsteem; toidunormid; patriootilised kampaaniad, mille käigus tuli loovutada kuld-, vask- ja pronksesemeid v võtta kohustuslikus korras riigi sõjalaenu obligatsioone; sõja ajal ei toiminud maailmaturg, lakkasid kehtimast turumajanduse reeglid; majandustegevust reguleeris riik, mitte nõudluse ja pakkumise reeglid; sõjamajandus põhjustas inflaktsiooni; varisesid kokku 19.saj Euroopa tsivilisatsiooni õiguslikud ja eetilised alused; inflaktsioon hävitas inimeste tööga teenitud raha, säästud sulasid kokku ja muutusid nulliks; populaarseks olemasoleva korra suhtes vaenuliku poliitilised voolud ja ideed; valitsuste, valitsevate klasside, olemasolevate poliitiliste asutuste,
ilma tööta. Naistemoes pääses domineerima plebeilste kihtide lihtne kleidimood, kanti puukingi ja punast mütsi. Meestemoest kadusid põlvpüksid ning siidisukad, naistega sarnaselt kanti punaseid mütse. Pärast revolutsiooni ongi suuresosas kadunud toretsev ja suurustav rõivastus. 1791.aastal likvideeriti tsunftid, mis pani alguse vabale turumajandusele. Kui polnud enam tsunftisiseseid ettekirjutusi hindade ja muu taolise osas hakkas kujunema konkurents, mis reguleeris hindu juba iseenesest. Valitsus küll mõneti üritas turgu oma suva järgi kujundada, kui üldiselt võib seda perioodi pidada vaba turumajanduse tekkeajaks. Arenema hakkas ka börs ja pangandus, mis pakkus omamoodi rikastumisvõimalust. Siingi on põhimõtteid, mis on tänapäeva oluliselt mõjutanud. Suurt Prantsuse Revolutsiooni loetakse pöördepunktiks kahe ajastu vahel. Kõik toimunud muudatused nii ühiskonnas kui ka riigilises mõttes olid uueks suunaks uusaega!
Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks. Käsitööliste väljaõpetamist peeti tsunftides ühiseks asjaks ja sellest lähtuvalt olid õpipoistel kindlad kohustused
loendamist.Arvude asemel kasutati sümboleid-näiteks kive.Sellisel kujul oli aga tülikas oma arvepidamisi säilitada.Hakati kasutama sälgutamist luu-ja savipulkadele.Inimkonna arenedes hakati kasutama jooniseid,veel hiljem tingmärke nt.hieroglüüfe. Esimese numbrisüsteemi leiutasid sumerid.Numbriteks olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvlitesse. Esimese mündi võttis kasutusele Lüüdia kuningas. Vanim seadustekogu,mis reguleeris kaubandust ja arvepidamist oli Babüloonia kuninga poolt kehtestatud seadustekogu-koodeks. Muistses Egiptuses võeti kasutusele papüürus,millele kirjutati pilliroost kepikestega. Kreekas sai kirjakunst alguse tänu raamatupidamisele,kauba ja selle liikumise ülesmärkimise vajadusele. Üheks pöördelisemaks sündmuseks raamatupidamise ajaloos oli aga raha kasutuselevõtt. Juba muistses Roomas oli arenenud eelarveline raamatupidamine.Uuenduslikuks
EESTI I ISESEISVUSAEG (1918-1940) 1920. aastal loodi Loodusuurijate Seltsi juurde looduskaitsesektsioon, mille eesmärgiks oli võtta erinevaid mälestisi kaitse alla üle kogu Eesti, selle esimees oli professor Bucholtz. Neli aastat hiljem hakati järjest juurde looma looduskaitsealasid, näiteks Abruka, Kastre-Peravalla, Harilaid jt. Koos Eesti riigi arenguga arenes ka looduskaitse, loodi propageerivad ajakirju, ,,Eesti Loodus", ,,Loodus", ,,Loodusvaatleja" jt. Esimene looduskaitseseadus, mis reguleeris looduse kaitset kaitsealade piires kui ka väljaspool neid, võeti vastu 1935. aastal, samal aastal asutati ka Riigi Looduskaitse Nõukogu. 1936. aastal alustas G. Vilbaste tööd kui esimene riiklik looduskaitse inspektor ning lõi ka esimese kaitse all olevate objektide loendi, algatas nende tähistamise ning lõi usaldusmeeste võrgu. Kaks aastat hiljem võeti vastu II Looduskaitseseadus, mis laienes muuhulgas ka turismile ja kodukaunistustele. OKUPATSIOONIPERIOOD (1940-1991)
rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 12.Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 13.Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud,ordumeister koos orduametnikutega, vasalkondade esindajad nende seas juhtivalt Harju- Viru omad, linnade esindajad. 14.Reformatsioon- usupuhastus, kirik korraldati ümber. 15.Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. 16.Tsunfti põhikiri e skraa reguleeris nii liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi:kontrolliti toodangut,kvalitiiti,üheskoos kaisti end tsunftivälise toodangu eest. 17.Sissetuleku said linnad peamiselt kauplemisega.Eriti soodne oli olukord hansalinadel:Tallinn, Viljandi,Tartu,Pärnu.Tähtsamaks sisseveo kaubaks oli sool, tubakas ja väljaveoks oli teravili, lina. 18.maahärra- on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör. raad- linnavõimu organ; linnavalitsus tsunft- käsitööliste vennaskond
-"Riik see olen mina." Näited: 1)ta suurendas Prantsusmaa territooriumi 2) ta on Prantsusmaal kõige kauem valitsenud kuningas, sai troonile kõige nooremalt. 9. KUULUS REVOLUTSIOON1688-1689 Inglise troon kuulutati vakantseks ning Oranje Willem sa kuningaks. Kuna riigipööre toimus veretult, nimetati kuulsaks revolutsiooniks. Tulemus: James II kukutati, kuninga ja parlamendi vahelised piirid pandi paika (Õiguste bill), Oranje Willem sai kuningaks. 10. ÕIGUSTE BILL -reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. 1)kuningas ei saa peatada seaduste toimet 2)parlament koguneb regulaarselt. 3)maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi.
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE JA SELLE TAGAJÄRJED EUROOPA ÜHISKONDLIK- POLIITILISTE SUHETE KUJUNEMISEL VARA- KESKAJAL. Sajandite pikkune kriisi- ja muutuseajastu juhatas sisse Rooma rahu lagunemine. Rooma rahu kujutas endast institutsioonide kogumit, mis tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustose valitsemise ajast kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonide elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Kaitsepiiriks roomlaste ja barbarite vahel oli Rooma Vall.
Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga käsiraamat ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge. Balthasar Russow- Hans Susi-Katsed piibli- ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln. linnakooli õpilane Hans Susi) Bernt Notke - oli saksa maalikuntsnik ja skulptor Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik 1227-1558- 1238- Konflikt Liivi ordu ja Taani vahel, mida reguleeris Stensby leping 1248-Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (nt. Tallinnal oli Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus 1248) 1343 23.apr.Jüriöö ülestõus 1345-saaremaa ülestõus 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa 1404- linnavalitsuse hoone (Tln.-s 1404 gootikas + raeapteek 1422) 1421- Maapäeva teke 1492- lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi 1502 1517- algatajaks Martin Luther 1517 Saksamaal - inimene saab õndsaks vaid usu läbi ja
Esimene numbrisüsteem leiutati sumerite poolt 3000 aastat e.m.a. Sellel ajal oli välja kujunenud kirjamärgid, tekkinud linnad ja laienenud kaubavahetus. Kasutusele tulid krediit ja pangad. Majanduse jõudsa arenguga kasvas inimeste rikkus ning suurenes vajadus selle arvestamiseks. Babülooniat ja Assüüriat võib pidada raamatupidamise ja kaubandusliku arengu alustugedeks. Nimelt just Babüloonia kuninga poolt anti välja esimene (18. sajadil e.m.a) seadustekogu, mis reguleeris muu hulgas ka tehingute (näitkes ost, rent, laen, pantimine jms) ülesmärkimise vajalikkust. Raamatupidamise pöördeliseks momendiks võib pidada raha kasutusele võtmist (IV sajadil e.m.a). See tähendas, et arvestust ei peetud enam lammastes ja viljas, vaid oli kindlaks määratud raha suuruses. Keskajal hakati lisaks riigi ja nii nimetatud kõrgklassi vara ülestähendamisele jälgima põhjalikumalt ka elanikkonna vaesemat kihti. Näiteks Inglismaal tähendati üles
Fourth level Fifth level Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid: nende täieõigluslikud liikmed tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda tsunftimeistrid, kelle teenistuses olid sellid ja õpipoisid Muud linnaelanikud Tsunftid ja gildid-linna kodanikkond Vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja Kodakondsus privileeg, millest äsja linna saabunud inimesed ilma jäeti
sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnade tekkimine aitas leida inimestel paremaid töökohti ning võimaldas elada paremat elu. Üks peamistest feodaaltsivilisatsiooni tunnustest oli ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid ehk feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted). Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset ja maavaldusi. Konfliktide ja ebakindluse tõttu tekkis kollektiivne ringkaitse. Inimesed jagunesid sõdijaiks ja nendeks, kes sõdijaid ülal pidasid. Feodalismis oli 3 seisust. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid. Nemad
auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustustega. Kindel auaste näitas selle kandja teeneid riigi ees. Vormiriietus , millel olid tavaliselt autasud, võimaldas määrata kandja positsiooni ühiskonnas. Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja Peeter I ajal. 1722. a võeti vastu teenistusastmete tabel (kõik ametikohad 14 teenistusastmesse, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus).Teenistusastmete tabel reguleeris ühiskondlikke suhteid 1917. aastani. 18.saj algul kujunes vormiriietuse süsteem ja eraldusmärgid armeele ning osaliselt tsiviilametnikele. 2
527565 valitses keiser Justinianus I, kelle ajal IdaRooma keisririigiga ühendati Itaalia, PõhjaAafrika ja osa Hispaaniast · Võimalus meresõjaks ja ülekaal merel · Ida püsis ühtlasena sel ajal, kui läänes valitses killustatus · Bütsantsis oli hästi toimiv riigiaparaat ja alaline regulaarsõjavägi. Rooma rahu kujutas endast institutsioonide kogumit, mis tagas impeeriumi stabiilsuse aastatel 27.eKr 14.pKr. Lisaks reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid kandes hoolt, et ääremaade mõju keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. IDAROOMA RIIK EHK BÜTSANTS 1. Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium lagunes lõplikult Lääne ja IdaRooma riigiks. Ida Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart (kuni Doonauni), Krimmi lõunaosa, VäikeAasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, egiptust, Kürenaikat PõhjaAafrikas ning Vahemere idaosa saari.
keskuseks küla. Elati n-ö suitsutubades, mis oli keskaegse rehielamu eelkäijad. Ainuke teadaolev varalinnaline asula hakkas kujunema Tartus. Pärast sõda oli jaotatud Eesti 4 feodaalriigiks Tartu piiskopkond, Saare Lääne piiskopkond, Eestimaa hertsogkond ja Orduriik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt vahetuskaubandused Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi, peenemaid riidesorte ja muud luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Oluline osa oli ka
Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks. Linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega. Hoolitsemine kirikute ja koolide eest. Hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest, Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine. Hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. Tsunftid ja gildid Nemad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri e skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu jootusid, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Käsitöölised ja kaupmehed Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal
ülesanne Kuulus revolutsioon? 1688.a ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu.Inglise kroon kuulutati vagantseks,kuigi kuningas ei kavatsenutki oma võimust loobuda,ning troonile kutsuti Willem.Willem saabus Inglismaale võimsa laevastiku ja ermeega ning James II kukutati.Inglismaa uueks kuningaks sai William III.Kuna riigipööre toimus veretult,on seda hinnatud kui Kuulsat revolutsiooni. Mis on õiguste bill? 1689.a võttis parlament selle vastu,mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. *kuningas ei saa peatada seduste toimet *parlament koguneb regulaarselt *maksude määramine ja sissenõudmine oli parlamendi tegevus Milline nägi välja parlamentaarse monarhia sisu? Oliver Cromwell. Inglise riigimees ja sõjaväelane Ta oli äge puritaan, kelle tegutsemismotiivid olid peamiselt usulised. Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. Cromwell sooritas halastamatud sõjaretked Sotimaale ja Iirimaale
esimeseks meelde jäävaks valitsejaks Louis XIV.Tema ajal saavutas Prantsusmaa oma hiilgehetked. Louis XIV- s ei kehastunud mitte ainult Prantsusmaa absoultism vaid teda peeti kogu ajastu puhtaima vereliseks esindajaks. Louis XIV väärtustas ametnikke, sellest järeldub ka kuninga kolm sammast, kus kuningas oli usujuhid ja aadlikud oma võimult kaotanud ja kõrgeim sammas oli armee.Ta kaotas Prantsusmaal ka usuvabaduse aastal 1685. Ning ta oli kuningas, kes reguleeris kõike alustades kunstist ja lõpetades riikliku majandusega. Kuid Prantsusmaal valgustatud ajastu ei olnud nii rahulik. Suure revulutsiooni ajal aastatel 1789- 1792 kannatas Prantsusmaa kõige enam. Revulutsioonil oli mitmeid põhjuseid kuid suurim ja peamisem neist oli kriis majanduses. Ning väga keerulise sisuga revulutsioon lõppes kuninga troonilt kukutamisega ja Prantsuse Vabariigi välja kuulutamisega aastatel 1792-1799.
Sa ei tohi tappa. Sa eu tohi abielu rikkuda. Sa ei tohi varastada. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistust. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda ega midagi, mis tema oma on. Saanud seaduseks - 6. & 8. (7. ; 5. ; 9.) Jäänud moraali normiks - 1. ; 2. ; 3. ; 4. (7. ; 5. ; 9.) Eesti õigussüdteemi arengust · Muistne tavaõigus · Tururahu · Rannaõigus · Linnaõigus - õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas · Adra- ja sillakohtunikud · 1865. a kehtestati Balti eriseadus (BES) · 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus · 28. juunil 1992 võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus · 24. veebruar 1918 ,, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Manifesti sisu - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Loeti üles Eesti
hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine. Oma vennaskonnakaaslaste au ning heaolu eest seismine kuulus nende moraalinormide hulka.Mustpeadel on värvikas osa Tallinna ajaloos.Nende sõjaline üksus osales Tallinna kaitselahingutes 16.sajandil Liivimaa sõja ajal.1788. aastal asustatud tuletõrjekomando oli esimene vabatahtlik tuletõrjeühing tollases Vene riigis. Ka vennaskonda reguleeris skraa, millest esimene napp versioon on pärit 1407.aastast, kuid skraad täiendati ja uuendati pidevalt. Vennaskonna auliikmete auvendade hulgas on olnud Rootsi kuningaid, Vene keisreid ja muid kõrgeid võimukandjaid. 1938. aastal võeti auvennaks Eesti president Konstantin Päts. 19. sajandi lõpust saadik on Mustpeade vennaskond tegutsenud seltskondliku ja kultuurilise ühendusena, mille üheks ülesandeks oli hansatraditsiooni säilitamine. Erinevalt Tallinna gildidest, mis 1920
5. Kas natsionaalsotsialistlikul Saksamaal oli turumajandus? Põhjendage oma vastust. Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ei olnud turumajandust, sest turumajanduse üheks põhitunnuseks on majandusvabadus, kuid Natsi- Saksamaal kontrollis riik (Aadu) majandust täielikult, suunates majandusliku tegevuse Saksamaal sõjalise võimsuse tõstmisele. Lisaks on turumajanduse tähtsamaks osaks Turg, mis reguleerib investeeringuid ja kaupade jaotust, kuid Saksamaal reguleeris seda riik. Natsi-Saksamaa majandus sarnanes pigem plaanimajandusele. 1. Koostage võrdlev tabel konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide kohta (võrdlusalus: Mida soovisid saavutada? Kuidas soovisid saavutada? Näidisparteid). ----------------- Konservatiivid Sotsiaaldemokraadid ----- 1. Mida Soovisid säilitada endise Tagada kõikide inimeste soovisid ühiskonna korralduse. võrdsus ühiskonnas saavutada
AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517
Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab nad läbi pimeda metsa oma majani. Tee peal on ta laste vastu väga kuri,
Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene aeg. Lääne Rooma lõpuaegadel pääses valla suur rahvasterändamine 3-4 saj.. Endistele Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalama päritoluga rahvaid, keda Roomlased nimetadid barbariteks s.t. võõrasteks. Barbarid, keldid ja germaanlased elasid Rooma provintsides ja mõjutasid elu Rooma põhialadel. 180. aastal suri keiser Marcus Aurelius, peale seda lagunes Rooma rahu, mis reguleeris keskuse ja provintside suhteid. Need suhted olid teinekord väga teravad. Pax Romana aga võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise algust, juhatas sisse pikaajalise kriisi ja muudatusteajastu. Keldid elasid kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal. Germaanlased elasid Reini, Visla, Doonau ja Põhja-ning Läänemere vahele jäävatel maa- aladel
· Riigikogu oli riigivanema range Valitsuse ja võis seda tagandada, valitsuse eesotsas oli riigivanem; kontrolli all, riigivanem kontrollis ja reguleeris Riigikogu tegevust; · juhtiv oli riigivanem. · valitsuse tööd viis täide peaminister, kes allus riigivanemale.
loodud. Ma usun, et osad nendes protsessidest ja süsteemidest on hakanud iseennast nö. taastootma ja vabanenud suunatud väekontrollist kuna süsteem ise on nii paigas et suudab iseennast kontrollida ja suunata. Suunatud vägi on loonud ka endale päikese soojendava kauguse kuna ka see taevakeha on nii haruldaselt õigel kaugusel, et see ei saa olla juhus. Muidugi oleks omaette teooria ka see, et suunatud vägi ise on pannud paika vee külmumise temperatuurid ja sellest olenevalt reguleeris ta algselt ka kogu eluslooduse arengut. Selle teooria kohaselt on ka kõik muud maiilma ruumis olevad planeedid väe poolt loodud, aga meile tunduvad nad esmapilgud ning tänapäevani üsnagi kasutud. 2.) Piibel- Piiblit saaks võrrelda Sveitsi armee noaga. Kuna mõlema kasutus valdkond on äärmiselt lai, mõlemad on igale inimesele kättesaadavad, ning mõlemad leiavad maailmas omanäoliste tõlgenduste näol jäljendamist. Siinkohal on asja moraal, et piibel nagu
tegelikkuses teotöö jätkamist. 7. Millised oli 1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse peamised põhimõtted? seaduse kohaselt pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada kahte ossa: mõisamaa ning talumaa, seadus nägi ette ka ühe revolutsioonilise sammu, aga see tegelikkuses ei jõustunud, talumaad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka kooliseadust, koolid jäid endiselt valdade kohustuseks, luterlastel ja õigeusulistel tuli edaspidi kanda oma ülalpidamiskulud ise. 8. Milline oli esimene eesti keelne ajakiri? Millal see ilmuma hakkas? Esmene eestikeelne ajakiri oli «Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse...» (1766-1767) see ilmus Põltsamaal. See oli esimene arsti- ja ravimiteaduslik ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus-Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. 1) Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: * riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust * loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid
Mõisnik sundis talupoegadele peale nn. Vaba lepingu lühiajaliseks maa kasutuseks. Vabaks laskmine pidi lõppema 14a. Jooksul ja vabaks lastud said perekonnanime. Mõisniku politseivõim säilis ning talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. 1856- jäi mõisnikule maad u 1/6 mõisast ja talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talu omaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda või talupoegadele päriseks müüa. Talude müüki Eestimaa kuermangus alustati 1880. Seadus reguleeris kooli kohustust, kooli pidas ülal Talupoegade koormised: ...mõisa ees- teotöö, rahamaksud, naturaalandamid ...riigi ees- pearaha, nekrutiandmine ...kogukonna ees- teede korrastamine,magiaida ja kooli ehitamine ja muud valla tööd ...kiriku ees- kirikumaksud vallakogukond: moodustumine- valla täiskogu valib volikogu (3-24 liiget) talumeeste hulgast valitakse vallavanem, vallaametnikud palgatakse vallavalitsuse... ülesanded-kohtupidamine, magasiviljaait, vaeste hoolekanne
Parlament hakkas kohe kuninga vastu võitlema. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Tegelik võim riigis parlamendi kätte. 19. mail 1649 kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi. 1679 koostati Isikuvabaduste Akt. Võis vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Tõusis troonile James II. Mary ning tolle mehe Oranje Willemi pooldajad viigid (liberaalid), Jamesi omad toorid(konservatiivid). Troonile kutsuti Willem ja Mary. Võeti vastu õiguste bill, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel: 1) kuningas ei saand peatada seaduste toimet 2) parlament koguneb regulaarselt 3) maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi. Võeti vastu ususallivuse akt, mis pidi lõpetama usutülid. 18 saj: Kuninganna Anne kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng. 1714 läks troon Hannoveri dünastiale. Valitsuse eesotsas seisis viigide liider Robert Walpole. Inglise parlament oli võitnud kuninga
halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Feodalism - ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust (maavaldus). Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Struktuur: oratores, bellatores, labratores - preestrid, sõdurid, talupojad. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Jagunes sõdijaiks ja neiks, kes sõdijaid ülal pidasid. Katoliiklik külaühiskond-kirjaoskamatud, suulised pärimused.
neljale. Kubermangud jagunesid maakondadeks (va. Ukraina ja Valgevene). 10. Ühiskonna sotsiaalsed suhted fikseerib sotsiaalse etiketi süsteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja teiste tunnustuste abil. 1722. aastal võeti vastu Teenistusastmete tabel, millega kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi(rangi) ning sätestati sõjaväe- ja tsiviilteenistuse vastavus. Teenistusastmete tabel reguleeris ühiskonna sotsiaalseid suhteid kuni 1917. aastani.
Loa tegutsemist jätkata said vaid need, kes olid elujõulised (otsusele eelnes kontrollimine). Seega osa panku suleti, kuid jätkasid need, kes olid tugevad. Neile anti ka riigi toetust. · põllumajanduses soodustas riik farmerite poolt tootmise vähendamist - kes kärpis toodangut, sai riigilt toetust (kes mitte, riskis võimalusega, et saak jääb müümata) Selline otsene riigi sekkumine oli omane kriisi algusaegadele. Hiljem reguleeris riik majandust rohkem tellimuste, laenude, toetuste jne. kaudu. Ühtlasi laiendati ametiühingute õigusi, parandati sotsiaalhoolekandesüsteemi (seati sisse töötute abirahad, pensionid jne.). See kõik suurendas Roosevelti populaarsust ja 1936. aasta presidendivalimised võitis ta ülivõimsalt. Uue kursi tähtsus maailmale: see näitas, et majanduslikult rasket olukorda saab parandada liberaalsete reformidega. Ei pea tingimata minema diktatuuride teed, nagu seda tehti Euroopas.
Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada ja seal aegajalt elada. Narva õitses. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid. Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva.
1920 loodeti luua regionaalne sõjalis- poliitiline kaitseliit (kõik ülalnimetatud riigid). Balti Liit ei teostunud, sest: - Leedu- Poola vahel 1920 puhkes relvakonflikt, pinged nende suhetes kogu sõdadevahelisel perioodil (Vilniuse probleem) - 1922 üritati sõlmida liitu Leeduta, kuid Soome muutis kurssi (püüdsid läheneda Skandinaaviale ja distantseeruda Balti regioonist) - 1923.a. Eesti-Läti kaitseliidu leping ( reguleeris ka piirijoone, mille pärast oli olnud konflikte)- ainus reaalne samm Balti liidu suunas 1934a. septembris Eesti-Läti Leedu koostööleping ( selle taga seisis NSVL, kes lootis Leedu kaudu mõjutada Eestit ja Lätit; nn. Balti kolmikliidu idee) Eriline tähtsus lepingul puudub, ka NSVL lootused ei täitunud. Sisuliselt koostöö vähene, pealispindne. Suhted NSVLiiduga: Saadan Riina Voltri materjali, hea materjal
annaabi.ee 
