Refleksiooni tagasisidemaatriks (koostatud õppejõududega) Tagasiside kokkuvõtvale refleksioonile: Karin Lausmaa Tagasiside andja: Tiina Liiv Kriteerium 1 puudub/ on 2 mõningal 3 olulised Selgitus: pigem vähesel määral olemas elemendid määral olemas olemas Refleksiooni fookus ja selle Karin oli väga hästi oma refleksioonis välja toonud fookuse tähenduslikkus (fookus on mida ta jälgis ja mille rakendamist ka ise harrastas. Jah , määratletud ja põhjendatud; välja on toodud, mille poolest see tähenduslik/
teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõhn) suhtes on aru passiivne: ta ei saa neid tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada (niinagu peegel ei saa tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada peegelpilte). Lihtideed võivad vaimu tulla ühe meele kaudu, mitme meele kaudu, ainult refleksiooni kaudu või aistingu ja refleksiooni kaudu. Liitideid moodustab lihtideedest vaim ise. Seda ta teeb 1) ühendades mitu lihtideed üheks terviklikuks ideeks (näiteks ilu, tänulikkus, inimene, sõjavägi, universum); 2) pannes kaks ideed kõrvuti ja vaadeldes neid korraga (suhete ideed); 3) lahutades ideid kõikidest teistest ideedest, mis neid reaalses olemasolus saadavad (see on abstraheerimine, mille abil saadakse üldideed). 4 liiki ideed: Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel
· Õppijat julgustatakse oma eesmärke määratlema. · Rõhk on refleksioonil ja isiklikul arengul. · Vaheldus ja valik õpimeetodites, ligipääs õppematerjalidele ja nõustamisvõimalus. NB! Kõik on võimelised arenema ja õppima Õppija on enda õppimise olulisem allikas Õppija omandatud teadmised on unikaalsed ja kordumatud, ehkki nad ei pruugi vastata õpetaja poolt vahendatud teadmistele Läbi refleksiooni annan edasi enda õppimise tulemusi SOTSIAALNE ÕPITEOORIA · Keskendub sellele, kuidas toimub vaststikune mõju ümbritseva sotsial-kultuurilise keskonnaga. · nn varjatud õppekava- õppimise tulemusel arenevad suhted, kommunikatsioon, läbirääkimis- ja vaidlusoskused, väärtustatakse teiste arvamust jne. · Hõlmab mitut dimensiooni: teiste mõju õppimisele, kohandumine erinevates sotsiaalsetes kontekstides, teadmiste sotsiaalne konstrueerimine.
viimased väljenduvad indiviidile tema enda soovidena. P Primaarne sotsialiseerumine - alus sekundaarsele sotsialiseerumisele, mille käigus inimene muutub ühiskonnast tulenevate survete passiivsest vastuvõtjast ümbritsevale sotsiaalsele keskkonnale aktiivseks mõjuavaldajaks. R Refleksioon - tagab sõltumatuse iseseisvaks tegutsemiseks ning kontrolliks, võimaldades mõista oma tegevust erinevates seostes, seda planeerida, määratleda, kõrvalt jälgida ja iseendalt õppida. Refleksiooni läbi kujunevad indiviidil enesehinnang ning minapilt, areneb käitumist ja mõtlemist reguleeriv normiteadvus. Refleksioon võimaldab saada teadlikuks oma subjektsusest, kogeda end mõtleva, arutleva ning hinnanguid andva isiksusena. S Sekundaarne sotsialiseerumine - indiviidi kujunemine ühiskonda mõjutavaks ning selles muutusi ellukutsuvaks subjektiks. Sotsiaalne identsus - kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase reageerimisest neile,
Peamine erinevus on õppekava korrektsiooniline suunitlus ja lihtsustatud ainekava. Läbivad teemad - puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Mentor - kogenud kolleeg, kes toetab refleksiooni, vaatluste ja tagasisidevestluste kaudu algaja õpetaja kohanemist haridusasutuses ja kutsearengut. Metodoloogia - filosoofiline õpetus nende printsiipide kohta, mille järgimine on vajalik rahuldavaks peetava tulemuse saavutamiseks. Teadusmetodoloogia - printsiibid, mida teadlane pidas vajalikuks arvestada uuringu eri faasides. Metoodika - meetodite kogum mingis ettevõtmises nt algandmete kogumiseks, andmete matemaatiliseks ja statistiliseks töötlemiseks, interpretatsiooniks jne.
on inimese enda saavutus tema enesetunnetuse põhjal. Seda enesetunnetust soodustada ja hea, õnnestunud elu võimalikuks teha on kõigi antiikaja filosoofiliste suundade siht. Sealjuures eeldavad nad, et hea elu ei seisne mitte lihtsalt selles, et rahuldatakse oma faktiliselt olemasolevaid vajadusi, sest me võime oma faktiliste vajaduste ja soovidega just nimelt selle suhtes eksida, mis meile tõeliselt head võiks teha 7) Mis on eetilis-filosoofilise refleksiooni mõte üldiselt? Eetilis-filosoofiline refleksioon peab meid aitama ära tunda seda, mis meile tõeliselt head teeb -- seega meie tõelisi vajadusi; ning korrigeerida meie faktiliselt olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb. 8) Miks ei saa antiikeetikat pidada egoistlikuks? Antiikaja eetikate teine põhijoon seisneb aga just selles, et perspektiiv, mis on paratamatult egotsentriline -- omaenda õnne pärast muretsemine -- ühendatakse
1.Inimestel omavad erinevaid ideid, mõned on kaasasündinud ja mõned olemasolu algusest ideed. Ideid saab erinevalt nimetada: elevant, sebra, lõvi. 2.Inimeste kogemustest tulevad teadmised ning teadmistest omakorda tekivad ideed. 3.Vaimu väliste asjade ideed tekivad nende objektide tajumisel ehk aistimisel: kuidas täpsemalt objekt meeli mõjutab, kas ta on karvane, pehme, punane, triibuline. 4.Ideede teiseks allikaks on enda vaimu erinevad toimingud inimeses eneses. Refleksiooni all mõistame vaimu teadlikuks saamist läbi omaenda tegevuse ning seeläbi ideede tekkimist. 5.Välis- ja sisemaailma hõlmavad kõik inimese idee. Ideed väliste objektide tajumisest (pehme, karvane) ning ideed vaimu tegevusest. 6.Maailma sündiva lapse ideede tagavara täitub järk-järgult. Lapsi mõjutatakse erineval moel ja seega saavad nende vaimud erinevaid ideid. Kui laps näeb vaid musta ja valget, siis pole tal ideed punasest või sinisest. 7
puhul 0,25 ja looduslik rohumaa 0,5. Koefitsent näitab, et võrreldes põlluga tekib rohumaal poole võrra vähem ja metsas võrra vähem veoseid. Kuhu Teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks? Talu tootmiskeskuse soovitaks rajada punkti II, mis asetseb põllumajanduskõlvikute suhtes kõige kesksemal kohal. Selle punkti läheduses ei ole küll ühtegi teed, kuid arvestades võimalikku tulu on tee rajamine õigustatud kulutus ning tõstab maa väärtust. Refleksiooni: Üldjoontes ei olnud töö koostamine raske. Arvutuste tegemine võttis palju aega, kuid selle käigus kinnistus selle praktikumi eesmärk, maakasutuse raskuskeskme leidmine, ning tulevikus oskaks seda juba kiiremini teha.
Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise ja motivatsiooni tagamiseks töötati välja Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. Selles strateegias on tähelepanu pööratud õpetajale, tema kutsealase arengu tugisüsteemi arendamisele ning positsiooni väärtustamisele ühiskonnas. Õpetaja kutsealase arengu toetamine ei ole aga eesmärk omaette, vaid teenib õppija arengu toetamist. Eesti õpetajahariduse strateegia keskmes on õpetaja kui reflekteeriv praktik. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetaja on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut. Seega on pedagoogilist praktikat sooritades üliõpilasel oluline oma tegevust reflekteerida, saamaks esmased kogemused enda teadmiste, käitumise, suhtlemise ja teiste oskuste analüüsimisel.
kirgi (rahuldustunne, ebamugavustunne) ehk siis vaimutegevus ja sellele järgnev tegevus tunne. SISU: Kõik ideed saavad alguse välistest materiaalsetest asjadest ja vaimu seesmistest tegevustest. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuidas see on seotud ideede lõpmatu variatiivsuse ja avardamisega? Kogu meie ideede tagavara koosneb, kas meelte objektidest või vaimu tegevustest, mida vaadeldakse tema refleksiooni objektidena. Ja seda kõike analüüsides, saab igaüks väita, et meie teadmised põhinevad nendel kahel allika põhjal ja mitte millegi muu abil pole me omandanud teadmisi. SISU: Inimeste teadmiste allikaks on ainult aistimine ja refleksioon ning muidu allikaid pole. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamiku meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik ideede allikaid on väliskogemus , kuna lapse sündides pole tal ühtegi ideed ning
Analüüsimist vajavad järgmised küsimused: kuidas me õpime; kuidas me omandatud teadmisi jagame; mil viisil rakendame õpitut organisatsiooni arendamiseks; Ideaalis tegelevad nendele küsimustele vastuste leidmisega kõik organisatsiooni liikmed. Õppiva organisatsiooni idee toob päevakorrale organisatsiooni võime reageerida muutustele, õppida senistest kogemustest, luua uusi teadmisi kogu organisatsiooni arendamiseks. Õppimist mõistetakse kui kogemuste refleksiooni, analüüsi ja tõlgendamist, mille tulemusena on muutunud käitumine, mõtlemine, hoiakud ja väärtused. Seega ei ole õppimine pelgalt teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine traditsioonilises koolituses ja teistes formaalsetes õppimissituatsioonides, vaid igapäevatöös aset leidev loomulik protsess, mis sageli on teadvustamata ja intuitiivne. Chris Argyrise (1990) arvates takistab organisatsiooni kujunemist õppivaks organisatsiooniks inimeste
§8. Õppeainepädevus Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti. §9. Valdkonnapädevus (1) Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused. (2) Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist: looduspädevus, sotsiaalne pädevus, refleksiooni- ja interaktsioonipädevus, kommunikatiivne pädevus, kultuuripädevus ja matemaatikapädevus 5. Millised on ainevaldkonnad ja mitu neid on? Ainevaldkondi on 8. Need on: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained 6) kunstiained 7) tehnoloogia 8) kehaline kasvatus 6. Kas tom ikka läheb turvalisse õppekeskkonda, mida kes tagab? §13. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused
DIEP mudel, mis julgustab praktikuid oma töös läbida järgmised etapid: D viitab sündmuse kirjeldamisele – kuidas ma tunnen, et see läks?, tõlgendamine, hindamine – mis oli hea ja mis halb?, planeerimine – mida ma saan teha teisiti tulevikus? Boud, Keogh ja Walker mudel Oluline on töö, mida praktik teeb saadud kogemusega. Refleksioon on õppija reageering kogemusele. Refleksiooni puhul on oluline, et see toimuks teadlikult, sest siis on õppijal võimalik teha teadvustatud otsuseid oma õppimise suhtes. 1. Abivajavast lapsest teatamine Abivajavast lapsest teavitamine Info tuleb koolist (99%), tähelepanelikud inimesed helistavad (97%), info tuleb lasteaiast (90%), info tuleb politseist (89%), …, lapsevanem teavitab (52%), laps ise teavitab (30%) Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada
(Liiv jt 2005) Lisaks on dünaamilised teadmised ka tunnetuslikud, laiapõhjalised, kontekstilised, interaktiivsed, situatiivsed, subjektilised, episoodilised ja loovad teadmised püsimälus. Dünaamilised pädevused on dünaamiliste teadmiste rakendamise oskused. Dünaamilisele pädevusele on iseloomulikud probleemide lahendamise võime, rühmatöö- ja elementaarsed juhtimisoskused. Dünaamiline pädevus vajab inimeste tööalast iseseisvust, enesejuhtimist, refleksiooni ja iseseisva otsustamise võimet. (Ibid) Kollektiivsed ja varjatud teadmised Üleminekuga informatsiooni- ja teadmiskesksele majandusele on tõusnud teadmiste osatähtsus konkurentsitegurina, sest lisaväärtuste loomine sõltub ühiskonnas rohkem teadmistest. Sellest tulenevalt väärtustatakse tänapäeval rohkem ka pädevust indiviidi võimet oma teadmisi, oskusi ja muid omadusi töös rakendada, ja varjatud teadmisi, mis on
Sellele ma vastan ühe sõnaga, kogemusest; sellel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie vaatlus, mis tegeleb kas väliste meeleliste [sensible] objektidega või meie vaimu seesmiste tegevusetga [operations], mida me ise tajume ja mille üle me mõtiskleme, on see, mis varustabki meie aru mõtlemise kogu materjaliga. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. 23) aistimise ja refleksiooni erinevus Aistimise objektid on üks ideede allikas. Esiteks, meie meeled, puutudes kokku üksikute [particular] meeleliste objektidega, toimetavad vaimu mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi [perceptions], vastavalt nendele erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. Ja nõnda me saame need ideed, mis meil on kollase, valge, kuumuse, külma, pehme, kõva, mõru, magusa, ja kõige selle kohta, mida me kutsume meelelisteks kvaliteetideks; ja kui ma ütlen, et meeled
Beschränkungen on Absoluudis sees Probleemne koht, et kui Absoluut on juba objektidemaailmaga identne, siis ei ole ta enam iseendaga niiväga identne. Aga nende kahe võrduse vahel on Widerspruch Kodused märkmed: Reflexion als Instrument des Philosophierens Rexlexion als Vernunft Filosoofia vajaduse üleminek filosoofia instrumendiks Filosoofia ülesanne on konstrueerida teadvuse jaoks Absoluut Samas on aga Refleksiooni tulemused ainult piirangud Absoluuti tuleb aga reflekteerida niimoodi , et see piiratud ei saaks Vasturääkivus Kui kaugele suudab Reflexion Absoluuti näidata? Teadvuses konstrueeritud Absoluut peab olema samaaegselt teadvuslik ja teadvustmatu . Vastandite seadistamine ongi absoluudi esiletõstmine Ta on olemise ja piiride Vermögen (võime) Reflexion on justkui asja näilise olemuse sügavam seletamine . Setzen Entgegensetzter
1685-1753 Isikuna oli ta sügavalt haritud ja õilsaloomuline, tundliku tõemeele ja järjekindla mõtteviisiga kuid samal ajal sügavalt usklik: kogu tema filosoofiline mõttetöö seisab ta usu teenistuses. 2. Tunnetusõpetus J.Locke oli esimesena püüdnud valgustada probleemi, millest tunnetus tekib? Kuid ta polnud suutnud piisavalt anda vastust küsimusele: Mida me üldse tunnetame? J.Locke eristas välistaju (sensatsiooni) ja sisetaju (refleksiooni). Kuid ta ei süvenenud küllaldaselt nende tajusfääride omavahelise sõltuvuse küsimusse. Lõppudelõpuks võib kogu see vahetegemine osutuda kuntslikuks. G.Berkeley leidis, et välistaju rõhutamine viib lõpuks sensualismi ja materialismi. Sügavalt uskliku piiskopina rõhutas ta "sisetaju" osatähtsust. Seejuures ründab ta oma eelkäijat kolmes punktis: 1) J.Locke õpetas, et inimlik tunnetus ei saa ulatuda kaugemale tema kujutlusist. G.Berkeley
kujutlused inimesest ning mis peegeldavad arusaama omaduste vahelistest seostest. Stereotüüpse suhtumise korral kantakse rühma tunnused üle üksikindiviidile. · Inimesi jälgides püütakse sageli asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kuidas ise antud situatsioonis oleks toimitud. See on võimalik tänu enda samastamisele teisega ehk identifikatsioonile. · Teist inimest proovitakse mõista ka tema mõttemaailma sisse elamise ehk refleksiooni abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine. Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide subjektiivsel
argiteadvuslikud kujutlused inimesest ning mis peegeldavad arusaama omaduste vahelistest seostest. Stereotüüpse suhtumise korral kantakse rühma tunnused üle üksikindiviidile. · Inimesi jälgides püütakse sageli asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kuidas ise antud situatsioonis oleks toimitud. See on võimalik tänu enda samastamisele teisega ehk identifikatsioonile. · Teist inimest proovitakse mõista ka tema mõttemaailma sisse elamise ehk refleksiooni abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine. Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide
annab sellele tähenduse. Kogemusele tagasivaatamist ja tähenduse andmist nimetatakse refleksiooniks* Kui käsitleda töötajat organisatsioonis kui täiskasvanud õppijat, siis õppija analüüsib ja mõtestab oma tegevust ja õppimisest saab refleksiivne protsess. Refleksioon: Ld. Reflexus, - peegeldus, oma mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus) Võõrsõnade leksikon, lk 843 Tallinn. Kirjastus Valgus 2000) Refleksiooni abil suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja seda edaspidi teadlikult rakendada. Seega on kogemus alles siis tähenduslik, kui sellega kaasneb õppimine (Jarvis, 1998; Mezirow, 1995). Laine Simson, Ph.D 28 Personalijuhtimine 2013 Organisatsiooniline õppimine on iseennast loova ja edasiarendava organisatsiooni järjepidevast toimimisest tulenev õppimine, Õppimine
seosega. Järgnevad intellikentsuse analoogiate Teised bioloogilised entideedid induktsiooni probleemid. Essee peamiseks eesmärgiks on I ja K isiku analoogia nõrkus seisneb tõestada vaimu olemasolu võimalikkust teistel tugevas aprioorses seoses, mis ei taga inimestel. Seega on tegelikult küsimus nagu empiirilist paljunemist kui fakti, viidates eespool öeldud, suunatud läbi refleksiooni paljunemise võimatusele või alternatiivsusele iseenesele, näiteks L indiviidile. Tekib nn katseklaasi paljunemisele. Antud probleem paljunemise ja intelligentsuse argumenti nõrgestab empiirline fakt, et iga vahelises seoses. Kas kõik bioloogilised täiskasvanu oli / on ka laps. K vahelise paljunemise alase teadmise muutumine 14 Lihtsustatult öeldes statistika õigustatuse
Jaan ja teised temalaadsed tegelased esindavad otsekui teoreetilist piirjuhtumit. millest ka autori enda tunnistuse kohaselt pole samas suunas enam võimalik kaugemale minna. Mida rohkem tegelased end kõrvalt jälgivad ja oma käitumist mõtestavad, seda enam on nende olemine tahtlikust enesekaemusest häiritud kuni olukorrani, kus reflekteeritakse 11 omaenda refleksiooni ning seetõttu järjest enam iseendast kaugenetakse. Neid kummitab iseendast võõrandumine, nad lahustuvad enesekaemustes -- neist kui tegevuse subjektidest saavad refleksiooni objektid. Objekti ja subjekti samastamine on aga üldiselt iseloomulik subjektiivsele, introspektiivsele kujutamismeetodile. Sellest mõtlemiskriisist üritab autor mõnevõrra väljapääsu leida «Kalevipoja mälestustes» ning veelgi enam hilisemas näidendis «Püha Susanna», mille peategelane ei kuulu enam
1970. a-tel olid kognitiivsed õppimisteooriad, mis pöörasid enam tähelepanu õppija enda perspektiividele ja eelistustele, oma populaarsuse tipul. Seetõttu ei räägitud erinevalt varasemast enam õppimise kontrollimisest, vaid õppimise soodustamisest. Nüüdisajal kehtivas definitsioonis vaadeldakse haridustehnoloogiat erinevalt varasematest kui uurimisvaldkonda, mis hõlmab teaduslikke uurimusi ja igapäevase praktika refleksiooni, arendamaks ja uuendamaks haridustehnoloogia valdkonda. Uudsena on viimases definitsioonis rõhutatud eetika osa. Interneti arenguga on tõusnud päevakorda nii meedia eetiline kasutamine, isikute turvalisus kui ka intellektuaalse omandi küsimused. Seejuures ei mõisteta eetikat kui kindlaid reegleid ja ootusi, vaid eetikat käsitletakse kui praktika alust. Normatiivse hindamise eesmärgiks on õpilase soorituse iseloomustamine tema õpingukaaslaste saavutuste taustal
kus ka see laps on edukas, või arendades temas spetsiaalselt vastavaid suhtlemisvilumusi, aktiviseerides teda. Kasvatajal on tähtis roll laste suhete reguleerimisel ja üldise heatahtliku atmosfääri loomisel rühmas. Eakaaslaste hulgas avaldub lapse tunnustustarve kahes plaanis: 1) püüd "olla nagu kõik teised" - see stimuleerib lapse arengut, tõmbab teda üldisele keskmisele tasemel 2) olla "parem kui teised" - see loob edu motiivi, on tahte arengu ja refleksiooni kujunemise eelduseks. Lapse MINA ehitub nii suheldes täiskasvanu kui ka eakaaslasega, kuid toimemehhanismid on siin erinevad. Teadmine enesest ja suhtumine enesesse saavutatakse erinevates suhtlussfäärides erineval viisil. Suhetes täiskasvanuga on laps vastuvõtja, siin toimib täiskasvanu suur autoriteet, mis ei võimalda lapsel end temaga võrrelda. Kui maimik toetub oma enesehinnangu loomisel vahetult täiskasvanu hinnangule, siis
printsiip), mille argumenteeritud esitus kuulub Hegelile (XIX saj. algus). Kuid Hegel käsitles seda filosoofiliselt, mis tema jaoks tähendas asjade maailma ja ideede maailma võrdsustamist, seega, determinismi printsiibi laiendamist ka mõtlemisse. Nähtavasti selline käsitlus ongi andnud vulgaar- materialistidele (L.Feuerbach jt.) ja hiljem marksistidele (F.Engels, V.I.Lenin jt.) inspiratsiooni interpreteerida mõtet kui asjade maailma refleksiooni. Tekkinud hägususest aitas mõneti üle saada J.Mill oma tööga "Loogika süsteem" (1848), kus ta formuleeris põhjuslikkuse seosele rajanevad meetodid loogikas, pannes samaga aluse induktiivsele loogikale. Induktiivne loogika on teatavasti teoreetilises tegevuses üks olulisemaid meetodeid. Sellega on ring täis saanud universaalselt determinismi printsiibilt (kus arutlused väljal de re ja de dicto on samaseks tunnistatud)
uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik. ja teadmised peavad olema seotud Koleerikut ootab üks saatus, flegmaatikut inimese eneseteadvustamise, loovuse, teine. Samuti mõeldakse, et poisiks refleksiooni, kahtlemise, kriitilisusega, või tüdrukuks olek tingib teatud käitumismalli siis saab inimene olla vabam ja poisil polegi põhjust olla õnnelikum. mõistev ja tüdrukul agressiivne. Tegelikult Vaba tahe ja ettemääratus avaldub temperament alati väga Vabadusel on üks suur vaenlane ettemääratus. konkreetsetes tingimustes, mis võivad
vahelistest seostest. Stereotüüpse suhtumise korral kantakse rühma tunnused üle üksikindiviidile. · Inimesi jälgides püütakse sageli asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kuidas ise antud situatsioonis oleks toimitud. See on võimalik tänu enda samastamisele teisega ehk identifikatsioonile. · Teist inimest proovitakse mõista ka tema mõttemaailma sisse elamise ehk refleksiooni abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine. Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide
Inimese hinge seostati ajuga. Ta arvas, et aju on kaasasündinud, aga osad saadakse välismaailmast. Arvati, et loomadel ei ole hinge, nad on võrdsed masinatega. Ka inimest võrreldi masinatega. J. Locke empiristide koolkonna juht. 17. saj. teisel poolel. Kaldusid Aristotelese poole ja arvasid, et kõik ideed saadakse välismaailmast. Inimese hing ei ole muutumatu vaid arenev. Mida rohkem on kogemusi, seda keerulisem on Ps. Toob sisse refleksiooni mõiste seosed tulevad tänu sellele, mida me näeme, kuuleme välismaailmast(meelte kaudu). Inimese võime ise suunata oma mõtlemist. G. Berkeley Kõrge inglise vaimulik. Tundis huvi filosoofia vastu. Uuris palju ja tegi tähelepanekuid inimese taju kohta(miks me ei näe maailma tagurpidi? võrkkest). Huvitus ka psühholoogiast, uuris, kas on mõistlik mõelda, et silm pöörab kõik tagurpidi (võrk või mitte). Kõik teabe saame välisilmast
3. Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised (isiku tasandil): 1. Isoleerituse vältimine, side teistega 2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Avaliku arvamuse poliitiline roll n Avalikkusfäär kui uute tähenduste ja seoste looja siit tekkivad kujutlused võimalikest valikutest n Avalikkus (kodanikeühiskond) kui riigivõimu testimise/refleksiooni keskkond n Avaliku arvamuse kaudne mõju otsustajate käitumisele isegi toodetud avaliku arvamuse ja autoritarismi puhul n Avaliku arvamuse ja valimiste seos: otsene ja refleksiivne Avalikkus n Avaliku arvamuse subjekt n Eristatakse kolme avalikkuse tüüpi: n ühe-teema avalikkus kõige tavapärasem avalikkuse tüüp. Tekib ja kaob koos probleemiga, võib esindada erinevaid osapooli. Vaadeldav massina:
mõttekuse. Inimlik võime teadmisi saada on piiratud, metafüüsiline tunnetus sellesse võimesse ei kuulu. John Locke (1632-1704) (empirismi rajaja) ei paku paremat filosoofia süsteemi kui ratsionalistid, ta teeb ettepaneku teemat vahetada, uurida üksnes inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Kõik ideed pärit kogemusest. Locke eristab: 1) välist kogemust (aistingud); 2) refleksiooni (mõistuse tegevuse jälgimine). Ka eristab lihtideid (passioonid): nende suhtes aru passiivne (kollase idee, kõvadus jms). Liitideed kujunevad aga lihtideede kokkuliitmise teel. Mõistus Locke'l nagu ideede "logistik". Berkeley (1685-1753) väiteks on aga, et ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas (kirss, kui kõrvaldada aistingud, mis me sellest saame, siis kõrvaldame ka kirsi). Seega eitab Berkeley kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Kuid kust tuleb
otsustama. (Mõistega ettekujutus on siin silmas peetud ükskõik millist teadvuse sisu, mis esitab, representeerib mõnda objekti.) Kahtlus on tõepoolest universaalne siis, kui ta seab inimese ettekujutuste ja ettekujutuste objektide vahelise representatsioonisuhte tervikuna küsimuse alla. Cogito ergo sum ja uusaja subjektiivfilosoofiline lähtekoht. Kahtluse niisugune radikaliseerimine teeb möödapääsmatuks refleksiooni kahtluse subjektile. Kui ettekujutuste ja ettekujutuste objektide vaheline representatsioonisuhe on kõikehõlmava kahtluse alla seatud, siis jääb üle jätkata kahtlust kui kriitilist kontrolli veel vaid ettekujutuse subjekti juures. Ja just siin kummutab Descartes`i arvates kahtlus iseennast ning selles kahtluse kummutamises jõuab arutluskäik otsitud absoluutselt kindla lähtekohani, millelt võib hakata tõsikindlat teadmistesüsteemi üles ehitama