riik. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas on piiriks Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja veel väikseid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Šveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. (Vikipeedia 02.11.2014) 1.1 Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Itaalias kuulub võim ministrite nõukogule, mida juhib peaminister. President määrab peaministri ja tema ettepanekul ka valitsuse liikmed. Parlamendi ees on vastutav valitsuse tegevus. (Vikipeedia 02.11.2014) 1.2 Riigi majandus Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem.
Meie riigis on propotsionaalne valimisüsteem, mis on keeruline, kuid õiglane. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt häälte arvu suurusele, näiteks Keskerakond sai valimistel 21% häältest ning seega on erakonnal 21 saadikukohta. Rahvahääletusele ehk referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Põhiseadus keelab referendumile panna: riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seotud küsimusi. Otsus on referendumiga vastu võetud, kui otsuse poolt on üle 50% hääletanuid. Hääletatud otsus on riigiorganitele kohustuslik. Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt. avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Tavalised kodanikualgatuse vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid.Väljend "kodanikualgatuse korras" viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele. Üks kodanikualgatse näiteid on
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus, suurim sademetehulk on Sitsiilias : 1520 mm. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Vabariik loodi 2.juunil 1946 korraldatud referendumiga. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus & Religioon Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks . 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliitlasteks Itaalia moslemite kogukond on 2,1%elanikkonnast.
Eestlased tahtsid muuta riik iseseisvaks. Eestlasi lubati ärgata uuesti, kuid riiki üritati hoida kõidikutes lõpuni. Ei lastud tulla sellel kiiresti, aga kiire tegutsemisega oli kõik võimalik. Korraldati veel ennemgi ju iseseisvusreferendum kus küsiti: Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Nad tahtsid maailmale selle referendumiga näidata iseseisvusmissoove. Ühesõnaga peaks mainima, et eestlased andsid ja üritasid teha kõik endast et iseseisvust taastada. 1991.aastal 20.augustil taastatigi Eesti iseseisvus, mis on seni püsinud ja püsib veelgi. Pärast iseseisvumist toimis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu de facto Eesti Vabariigi parlamendina
Üldandmed Itaalia keeleks on itaalia keel, pealinn on Rooma, president itaalias on Girgio Napolitano, peaminister Silvio Berlusconi, Pindala 301 230 km² , rahvaarv 59 829 700, rahvastiku tihedus 198,5 in/ km² , Iseseisvus 17. Märts 1861, rahaühik euro, riigihümn Fratelli d'Italia, usund on katoliiklus. Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Looduslikud tingimused Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid
Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 4 Riik Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond
Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. 1990 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega püüti hoida ära NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise
boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riik Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks (vt Joonis 2)
Mihhail Gorbatšov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. Mõnede Venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada referendum Vene NFSV presidendi ametikoha sisseseadmise üle. Referendum määrati samale päevale üleliidulise referendumiga Nõukogude Liidu säilitamise üleJuunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. Selle tööd koordineeris riigisekretäriks määratud Gennadi Burbulis. 20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. Liidulepingu allakirjutamine oli määratud 20. augustile 1991. 29. juunil oli Mihhail Gorbatšovil,
Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: - kasvasid hinnad ja inflatsioon - peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad - kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata - kehtima hakkasid igasugused ostutalongid defitsiitsetele kaupadele jne. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid,
Balkani probleemid, eurooap integ ei osale). Püreneed (Hispaania Portugal diktatuurid, demokraatia 1970ndal. riigi vaesed ja nigelad). Kreeka (dikatatuur 1970nd. vaene ja nigel). Laienemised ja lahkumised: Laienemised: Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986. (Diktatuuride alt vabanenud. Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks! Pole valmis? (Mitterand). Sisuliselt ei olnudki valmis.) 1985 -Gröönimaa lahkub: (Taani territoorium, teatud autonoomia. Otsustab referendumiga lahkuda. Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse.) Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987. Maroko ei pole Euroopas. Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem. 1980ndad laiemalt: Maailma muutused (NSVLi keerulised ajad. Uued tuuled USA ja Euroopa riikide poliitikas. Dekolonisatsioon on lõppenud). Euroopa Ühenduste ülevaade (Laienemine uutesse piirkondadesse. Süvitsi minek ühisturg on reaalsus. Eksistentsiaalsed küsimused mis on Euroopa tulevik?)
Iga võimuharu moodustamise kord ja ülesanded on sätestatud Põhiseaduses. Neljas võim - massiteabe kujundlik nimetus (kirjutav ja rääkiv press, internet) demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab info suurt mõjuvõimu ühiskondliku teadvuse kujundamisel. ?Põhiseadus ehk konstitutsioon (15. peatükk) Riigi kõrgeim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused ka teised õigusaktid. Eesti Vabariigi põhiseadust saab muuta kahel viisil: 1) rahvahääletuse ehk referendumiga ($164) 2) parlamendi hääletusega: kiireloomulisena Riigikogu poolt ($166); riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ($165) Uut põhiseadust saab vastu võtta ainult rahvahääletusega. 2. Õigused, vabadused, kohustused (11p) 1.1 Inimeste heaolu sõltub palju sellest, kuidas riigis on tagatud inimeste õigused ja vabadused. Nimetage EV-s kehtivaid õigusi ja kohustusi (igast üks). Lisage ps §! (5p) Kodaniku õigus:§ 36
· Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. 3.märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud (vanameelsed kommunistlikud tegelased;
augustil 1932. a ja 10- 12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16- oktoobrini 1933. a. rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. Seekord püüti anda suured võimuvolitused presidendile. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende õiguste juures tuleb aga silmas pidada seda, et need ei laienenud kogu Eesti territooriumil vaid Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseolukord, mis lubas kitsendada põhiseadusega kehtestatud vabadusi
Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Valimised · 2006. aasta Itaalia parlamendivalimised · 2008. aasta Itaalia parlamendivalimised Loodus
august 1932 ja 10-12 juuni 1933. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta valitsust tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16 oktoober 1933 rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. See katse oli edukas. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Teine põhiseadus lõi aluse autoritaarse riigikorra kehtestamiseks Eestis. Sellega muudeti
Nii võib näiteks saksa keelt rääkida Bolzano, sloveenia keelt Trieste, Gorizia ja Udine ning kreeka keelt Reggio Calabria ja Lecce piirkonnas. Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk. Peaminister: Romano Prodi Iseseisvus:17.märts 1861 Rahvuspüha: 2. juuni Rahaühik: euro, kurss Eesti krooni suhtes 1 euro=15,64664 EEK Riigikord: Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik tänasel moel loodi 2. juunil 1946. aastal korraldatud referendumiga. Riigi õiguslik alus, konstitutsioon, kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Konstitutsioon sätestab riigi printsiibid, kodanike õigused ja kohustused ning tsiviil-, eetilised, usulised, majanduslikud ja poliitilised normid. Riigipea: president Giorgio Napolitano. riigipea valib 7 aastaks ametisse valimiskolleegium, mis koosneb parlamendi mõlema koja liikmetest ning 58 piirkondlikust esindajast. Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
· Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud (vanameelsed kommunistlikud tegelased; siseministeerium; julgeolek jne
Majanduskasv: Saadi üle majanduskriisist, Brittide ühinemine peamine mootor Uuendused: Euroopa Parlament: esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemkogu: veel mitte institutsioon, aga sisu algus Järgmised Laienemised 70-80 ja elu pärast Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986: Diktatuuride alt vabanenud, Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks!, Pole valmis!! (Mitterand), Sisuliselt ei olnudki valmis 1985 Gröönimaa lahkub: Taani territoorium, teatud autonoomia, Otsustab referendumiga lahkuda, Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987, Maroko ei pole Euroopas, Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem Ühise Euroopa AKT Probleem: Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud (majanduskriis), Turg pole piisavalt paindlik Lahendus: Delors'i plaan tuleb luua ühisturg, Valge Paber 300 ülesannet, mis tuleb täita, Allkiri 1987, toimima hakkamine 1992
Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigikord. Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. 1.Abruzzo maakond 2
Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Metsad katavad 22% riigi pindalast ja on ulatuslikumad Põhja-Kreekas. Levinumad puud on tamm, pöök, mänd ja nulg. Maavaradest leidub boksiiti, raua-, tsingi-,mangaanimaaki,kromiiti,püriiti,magnesiiti ja pruunsütt. Pilt 2.Vaade Olumpose mäele Riigikord Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist. Kreeka seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament-Saadikutekoda (Vouli ton Ellinon). 300 parlamendiliikme (välja arvatud 12 riigideputaati) määravad ametisse poliitilised parteid vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kreeka riigipea on president, kelle valib parlament. President valitakse viieks aastaks ja mitte enam kui kaheks ametiajaks. Riigiseadused kiidab heaks president. 2005. aasta märtsist
Võibolla selle kartusel oleks Stalin oma võimud ja väed Ida-Euroopast välja toonud. 6. Kuna mõlemal poolel oli tuumapomm, hoiti tuumasõda ära. NL elanikkond kannatas rohkem selle all, kuna rahva arvel sellise tehnika areng. PT 25 DEMOKRAATLIK MAAILM 1. USA kommunismi leviku peatamine, lisaks ei lubatud ka kommuniste tagakiusata, võimul olid demokraadid; vabamajandus. PR 46 koostati põhiseadus ja kiideti heaks referendumiga; langetati valimisiga. SAKS lõppes diktatuur, 1949 põhiseadus, Bundestagi valimised Läänetsoonides. SB välispoliitika ehk India iseseisvumine, rahvad soovisid iseseisvust, India iseseisvus valutult. 2. Prantsusmaal vahets nn IV vabariigi ajal valitsus 12 aasta jooksul 22 korda probleem jäi püsima. USAs nõiajaht kommunistidele 1954. 3. Demokraatia levik maailmas. Impeeriumi kooshoidmiseks peale sõda
augustil 1932. a ja 10-12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16- oktoobrini 1933. a. rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. Seekord püüti. Küll rahva initsiatiivi kaudu, anda suured võimuvolitused presidendile. Sellist katset võeti edukalt. 14 Viide 2, lk 44 15 Viide 2, lk 45 13 Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende
Kohtupraktika – ei ole juriidilises mõttes õigusallikas, aga on seda faktilises mõttes – vaidluse korral lahendatakse vaidlus nii nagu on seda varem kohtus tehtud. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis ei ole kohtu pretsedent õigusallikas. (Kriminaalmenetlus seadustikus § 2 p 4 on öeldud, et Miks on PS kõige tähtsam õiguse allikas? PS väljendab rahva soove kõige täpsemini; See on rahva poolt vastu võetud referendumiga. Miks on vaja madalseisvaid õigusakte? Miks on vaja tava? Vabaduse põhimõte. Õigusega ei saa reguleerida kogu tavakäitumist. LÜHENDID TsÜS, VÕS, TsÜS 4 lg 2 p 1 TsÜS 4 lg 2 p-le 1 Lõige on kahe sulu sees () – lõige on iseseisev mõte Punkt on ühe suluga ) – Esimeses lõikes on üldine reegel, punktides on täpsustused Tsiviilõiguse ajalugu Code civile (romaani) Saksa tsiviilseadustik (germaani)
demokraatiasse. Hisp puhul võiks öelda , et see muundumine on kõige hämmastavam .Hisp
hakkab dem üles ehit peale Franko surma 1975ndal aastal . Hisp on neg pol vägivalla või
terrorireziimi trad ligi 170 a järjest , kuid sellest hoolimata suudetakse üles ehit üks kõige
paremini toimiv lõuna Euroopa demokraatia riik .
Itaalias on autoritaarne võim olnud Mussolini ajal ( 1922-1943). , kuid peale teda üles ehit dem
jääb alla
45' Represseeriti kommunistidega seotuid, kes omakorda põgenesid mägedesse. 49' marssal Papagose eestvõtmisel lõpetatakse kodusõda. Taastamistöö ja maareform algavad pärast 52' Papagose valimisvõitu. 52' Kreeka NATO-sse 67' dets pm kolonel Papadopoulos haarab võimu ja valitseb diktaatorina. Konstantinus II põgeneb riigist. 73' august kaotab monarhia. 73' nov Papadopoulos kukutatakse. 74' Türgi invasioon põhja Küprosel. Ateenas kukub kokku diktatuur. Referendumiga taastatakse vabariik ja presidentaalne demokraatia loodi. Astub kuni 80. aastani välja NATO-st. 81' Kreeka kümnes EL-i liige. Sotsialistlik partei PASOK võitis valimised 85' Ateena Euroopa kultuuripealinnaks 90' parlamendivalimistel Uus Demokraatia erakond. 91' Türgi ettepanek Küprose rahuküsimuseks tagasi lükatud. 93' Sotsialistlik PASOK
põhimõtteid või printsiipe eiravad. 41. RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU TEOSTAMISEST Rahvas on kõrgeima riigivõimu allikas. Sellest tuleneb , et ka kõrgeim riigiorgan on demokraatlikes riikides rahvas, kes organina teatud juhtudes teostab vahetult riigivõimu: Kogu riigi ulatuses: Rahvahääletusega- Rahvaaruteluga Riigipea ja või esindusorgani valimisega Lokaalse haldusjaotuse üksuses: Kohaliku referendumiga Kohaliku algatusega Kohaliku rahvaaruteluga Omavalitsusüksuse esinduskogu ja/või kohaliku täitevstruktuuri valimisega 42. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM , JURIIDILINE LAAD Seadusandlikud riigivõimu organid e esindusorganid on reeglina parlamendid. Ajalooliselt olid parlamendid monarhismi perioodi justiitsorganid. Parlamendid olid nii unitaar kui ja föderatiivsetes
soovitavalt enne liitumisläbirääkimiste algust. Kuna Eesti liitumise puhul oli üheaegseid liitujaid 10, mis eeldas ka kogu EL-i põhiseaduse ümbervaatamist, siis piirduti liitujaile-riikidele lihtsama variandiga. See eeldas rahvahääletust antud küsimuses. Eestis viidigi 14.septembril 2003.aastal läbi EL-iga liitumise kohane referendum, kus küsiti ka rahvalt luba põhiseadusesse liitumist eeldavad muudatused teha. Et referendumiga hääletati rõhuvalt EL-iga liitumise ja vastavate põhiseadusmuudatuste poolt, siis selles osas Eestile liitumistakistust ette ei tulnud. Soomes oli olukord veelgi lihtsam. Nimelt lubab Soome Konstitutsioon põhiseadusega vastuolus olevad rahvusvahelised lepingud teatud juhtudel parlamendil heaks kiita (näiteks juhul, kui see ei ohusta riigi julgeolekut). Nii laieneski antud juhtum Soomel ka liitumisele EL- iga. Küll on aga asjade selguse nimel Soomes hiljem siiski
referendumile võib panna iga föderaalseaduse ja määruse. /Referendumi tulemuste kohustuslikkuse järgi jagunevad referendumid kohustavateks ja soovituslikeks. Kohustavate referendumite tulemus on riigivõimule kohustuslik (Eestis on kohustava referendumi vasteks rahvahääletus mida reguleerib rahvahääletuse seadus). Konsultatiivse ehk soovitusliku referendumi käigus selgitatakse rahva arvamus, kuid selle tulemus pole võimudele siduv Konstitutsioonilise referendumiga muudetakse konstitutsiooni või võetakse vastu konstitutsioon. Tühistava referendumiga puhul tühistatakse mingi seadus. Sellist referendumit nimetatakse ka rahva vetoks. Ratifitseerival referendumil toimub seaduse vastuvõtmine. Tühistav ja ratifitseeriv referendum on olemuselt kohustava referendumi alamliigid. Eristatakse petitsioonilist referendumit ja riigivõimu poolt algatatud referendumit / 51. Mida kujutab endast majoritaarne valimissüsteem? Millised on selle süsteemi voorused,
Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda kodakondsust! See ei muuda riigi poolt antud kodakondsust! Rahvas kui riigiorgan teostab võimu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega! Rahvahääletus: §105 Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Referendum on sarnane mõiste (lad. k. referra populum rahvale küsimust otsustamiseks ette panema). Referendumiga tähistatakse pigem sellist rahvahääletust, mille korralduse otsustab parlament. Plebistsiit on (lad. k. plebis citum) põhimõtteliselt ka rahvahääletus (mittetehnilises tekstis sünonüüm), aga plebistsiidi korral otsustab korraldamise üle riigipea. Rahvahääletuse +/-: + Rahvahääletus legitimeerib demokraatiat/riigivõimu
gerrimander. 54 TEEMA 7. RIIGIVÕIMU ESINDUSORGANID, RIIGIPEA, VALITSUS NING JUSTIITSORGANID: JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, PÄDEVUS JA STRUKTUUR § 1. RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU TEOSTAMISEST Rahvas on kõrgeima riigivõimu allikas. Sellest tuleneb, et ka kõrgeim riigiorgan on demokraatlikes riikides rahvas, kes organina teatud juhtudel teostab vahetult riigivõimu: 1) kogu riigi ulatuses: - rahvahääletusega ehk referendumiga (riigielu tähtsaimate küsimuste otsustamine),- rahvaalgatusega (seadusandlik initsiatiiv),- rahvaaruteluga (olulisimate seaduseelnõude laialdane avalik arutelu), - riigipea ja/või esindusorgani valimisega - st nende organite formeerimisega (vrdl parlament valib/moodustab/nimetab; president moodustab/nimetab/kinnitab) - 2) lokaalses haldusjaotuse üksuses (omavalitsusüksuses):
on keelatud referendumile panna -- väga sageli näiteks riigimaksude ja eelarve küsimust, amnestiat ja armuandmist, välislepingute ratifitseerimist (vt. Eesti põhiseaduse § 106). Ilma igasuguste piiranguteta on fakultatiivsete referendumite korraldamine reguleeritud Ðveitsis. Seal saab referendumile panna iga föderaalseaduse või üldise iseloomuga föderaalmääruse ja rahvusvahelise lepingu, isegi maksuküsimuse. Kohustusliku referendumiga on tegemist siis, kui küsimust ei saa teisiti otsustada kui ainult referendumil. Eesti tingimustes on referendum kohustuslik, kui tahetakse muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki, sellest tulenevalt on referendum kohustuslik ka uue põhiseaduse vastuvõtmiseks. Põhiseaduse ülejäänud peatükke saab muuta ka Riigikogu. Konstitutsiooniline referendum on selline, millega muudetakse põhiseadust või võetakse vastu uus põhiseadus.
Siiski polnud see aeg lihtne, kuna 1824. aasta valimistega toimus parteis otsustav lõhenemine, millega erakonnast eraldusid Viigid, kes olid vastu ulatuslikule detsentraliseerimisele. (Encyclopedia Britannica, 2014b; Gitelson jt, 1996, lk. 129). 1840-1850ndatel toimus demokraatide lõhenemine omakorda lõuna- ja põhjafraktsiooniks, kuna Lõuna demokraadid pooldasid orjanduse lubamist kõikidel territooriumitel, Põhja omad leidsid aga, et iga ala peaks selle otsustama referendumiga iseseisvalt. (Gitelson jt, 1996, lk. 130; Encyclopedia Britannica, 2014a) 20. sajandi keskpaigaks oli Demokraatlik partei läbi teinud märkimisväärse ideoloogilise muutuse ning määratlenud end kui erakond, mis toetab organiseerunud tööliskonda, vähemuste õigusi ja järkjärgulisi reforme. Perioodil 1860-1928 olid vabariiklased võitnud enamiku presidendivalimistest, kuid 1932. aastal pöördus parteide tasakaal taas demokraatide kasuks
annaabi.ee 
