Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, teravate regionaalsete kontrastidega Looduslikud riskid: maavärinad on tavalised, kuid mitte tugevad; vulkaaniliselt aktiivne Ajavöönd: GMT +12 3. Geograafiline asend ja valdused Asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Okeaanias, Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas. Hõlmab Uus-Meremaa saarestikku (Lõunasaar 151 757, Põhjasaar 114597, Stewarti saar1746 km2) ning Chathami (963 km2), Keramdeci
3 1. Riigi üldiseloomustus Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (2005 aasta seisuga) Elanikke pealinnas:451 700 (2005 aasta seisuga) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Riigikeeled: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Geograafiline asend Uus-meremaa on saare riik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes
............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport......................................................................................................... 13 6.2. Raudteetransport...................................................................................................
Rahvastiku tõus viimase 12 aasta jooksul (http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=21&c=nz&l=e) Keskmine rahvastiku tihedus on 16.1 in/km2. Uus-Meremaa asub maailma riikide edetabelis rahvastiku tiheduse poolest 200. Uus-Meremaa rahvastiku tihedus on suurem kui Austraalias. Austraalia väike rahvastiku tihedus on tingitud sellest, et suurt osa riigist katavad mitmed kõrbed ning inimesed on koondunud äärealadele elama, jättes riigi keskosa hõredalt asustatuks. Lõunasaar on Uus- Meremaa suurim osa ning seda katavad kõrged Lõuna-Alpid. Põhjasaar on vähem mägine ning sinna on koondunud ka 8 kõige tähtsamat Uus- Meremaa linna ning pealinn, kus toimub peamine majandustegevus. 76% riigi rahvastikust elab Põhjasaarel. Linnades elab 87% Uus- Meremaa rahvastikust. Peaaegu kõik Uus- Meremaa linnad asuvad vee ääres. Seetõttu elab peamine osa riigi rahvastikust äärealadel Alla 15- aastaste seas on poisse 10,6% ning tüdrukuid 10,7%. 15- 65 aastaste hulgas on mehi
Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul Polüneesia Kolmnurga. Uus-Meremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri (1250 miili). Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Pindala 268 680 km², rahvaarv 3951307, rahvastikutihedus 14,7 in/km² KULTUUR Kaasaegsel Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri ja maoori kultuurid, sealhulgas on mõjutusi ka maooridelt erinevast polüneesia kultuurist (kaasa arvatud Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Havai); samuti Lõuna-Aasia (India), Kagu- Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodza ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest. Kuigi põhiline sisseränne oli Inglismaalt, tuli ka palju rahvast Sotimaalt koos varasemate Briti asustajatega ja ka koos oma kultuuri elementidega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem
põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja. Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. Riigi põhilised ekspordipartnerid on Austraalia ,USA, Jaapan , Hiina , Saksamaa (2004a. Andmed). Kultuur Kaasaegsel UusMeremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri ja maoori kultuurid. Laialdaselt on levinud ka torupilli mängimine, ning on palju torupilliansambleid. Üldandmed Keeled: inglise, maoori, UusMeremaa viipekeel Pealinn : Wellington Riigipea : Elizabeth II Pindala : 268 680 km² Rahvaarv (2003) : 3 951 307 Rahvastiku tihedus : 14,7 in/km² Iseseisvus: 26. september 1907 Rahaaühik : Dollar Ajavöönd : maailmaaeg +12 UusMeremaa viipekeel UusMeremaa viipekeel on loomulik keel, mida kasutab enamik UusMeremaa
a.t. Kambrium Kambriumi plahvatus kiire loomade areng 3. Uus-Meremaa (kliima, topograafia, elustik) · Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. · Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km²[3]. Ta on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast. · Kaks suuremat saart on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune. · Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. · Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maakeel. · Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan
Uus-Meremaa Kristiina Marga HTG e8 Geograafiline asend Asukoht: Okeaania edelaosas, saared Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas, neid lahutab Tasmani meri Valdused: kaks suurt saartLõuna ja Põhjasaar. Valdusse kuulvad Cooki saared ja Niue. Põhjasaarel asub pealinn Wellington Pindala: 270 534 km² HTG Üldandmed Rahvaarv:: 4 035 461 inimest (2005) Riigikeeled: inglise ja maoori keel Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Riigipea : Elizabeth II Rahaühik: UusMeremaa dollar Usundid: kristlus, ateism ja loodususundid HTG Ajalugu 11. ja 13. sajandil saabusid polüneesia meresõitjad UusMeremaale, lõid maoori kultuuri Maoorikeelne nimi Aotearoa, tõlgitakse "pika valge pilve maa" James Cook nimetas avastatut Uus Meremaaks Oli Inglismaa koloonia HTG 1893
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut, koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud
Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe Eestiga on +9 tundi. ). Rahvaarv, rahvastik ning selle tihedus Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud ning võrreldes 1950ndate aastatega on praeguseks rahvaarv tõusnud väga märgatavalt. Samasugust jätkuvat rahvaarvu suurenemist ennustatakse ka 2030. aastaks. Kõige suurem kasvutempo oli 1950-1960(2,3%) ning alates sealt hakkas kasvutempo alanema(kuni 1,2%ni.) Austraalia on keskmine riik ning seal elab 22 106 112 inimest(2010). Keskmine rahvastiku tihedus on 2,8 in/km²
Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe Eestiga on +9 tundi. ). Rahvaarv, rahvastik ning selle tihedus Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud ning võrreldes 1950ndate aastatega on praeguseks rahvaarv tõusnud väga märgatavalt. Samasugust jätkuvat rahvaarvu suurenemist ennustatakse ka 2030. aastaks. Kõige suurem kasvutempo oli 1950-1960(2,3%) ning alates sealt hakkas kasvutempo alanema(kuni 1,2%ni.) Austraalia on keskmine riik ning seal elab 22 106 112 inimest(2010). Keskmine rahvastiku tihedus on 2,8 in/km²
is kohta. Suur m. sisseränne. Austraalia ja Austr Suurem osa K Rahvastiku Kasvatatakse eelkõige Keemiatööstus, Teedevõrk Panus Uus-Meremaa aalia, troopikavöötmes. Uus- at tihedus umbes teravilja, villa. Olulisel puidutööstus, on üsna maailmamajan Uus- Meremaa kliimat oli 2,79in/km2, kohal loomakasvatus elektroonikatöös hõre, kuna dusse on üsna Mere kujundavad Ida- ikl Uus-Meremaal (lambad, veised, tus jne. suur osa väike. maa Austraalia hoovuse as 16,3in/km2 hirved). Austraaliast toodud soojad veed
Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria) Queensland (Queensland) Western Australia (Lääne-Austraalia) Southern Australia (Lõuna
Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjaranniku. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast. Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner, mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati. 1770. aastal astus James Cook esimese eurooplasena koos oma meeskonnaga Austraalia pinnale. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Oma maabumiskoha nimetas ta selle järgi Botany Bayks. 18. sajandi lõpul algas Austraalia asustamine. Algul saatis Inglise valitsus Austraaliasse välja kurjategijaid. Mandri kaguosas kujunes sunnitööliste kolooniast välja Sydney linn. Eurooplasi meelitasid Austraaliasse head karjamaad, mis võimaldasid siin karjakasvatust arendada. Hiljem, 19
Norra 1 1 2 2 1 Eesti 38 40 40 40 40 Uus-Meremaa 19 20 20 20 20 LAV 120 128 129 129 129 Tsiili 37 43 44 44 44 6. Rahvastik Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes
loodusvarad piirkonniti väga erinev.150-2000mm. Uus-Meremal võib isegi ulatuda kuni 4500mm aastas. Valitsevad usundid Peamiselt katoliiklus. On ka anglikaane, protestante ja vähesel määral põlisusundite järgijaid. Rahvastik ja Austraalias on rahvastiku tihedus väga väike (3in/km²). See-eest aga Uus-Meremaal suhteliselt suur (15,8in/km²). Rahvaarv Uus-Meremaal ja asustus Austraalias kokku elab umbes 27,4 miljonit inimest. Rahvastik koondub pigem mereäärsetele aladele ja rohkem kagu-Austraaliasse. Iive on positiivne (1,8). Keskmine eluea pikkus on 80,6 aastat. Austraalia rahvastikust elavad 85% linnas ning 15% maal. Põllumajandus Viinamarjakasvatus. Sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Rannikualadel, kus on tihedam asustus aga intensiivsele tehniliste kultuuride kasvatamisele (nt: köögi- ja puuviljad)
Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist
Eestiga ei ole diplomaatilisi suhteid sõlmitud. ASEND Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust, mis ümbritseb Koro merd. See asub Vaikse ookeani edelaosas ja Melaneesia idaosas. Koosneb 332 saarest, millest 116 on asustatud. Need on laiali paisatud peaaegu 3 000 000 km² , kuid maismaa kogupindala on ainult 18 333 km². Fidzi piirneb Rotuma saarega, mis on 18 ruutmiili ja asub pealinnast Suvast 650 km loode pool. Rotumal on polüneesia rahvastik ja see saar on alates 1881. aastast Fidzi koloonia. Lähim riik kirdes on Lääne- Samoa, kagus Tonga, loodes Vanuatu. Saarestik kuulub eriti tugevate maavärinate alasse. Fidzi ainulaadse asetuse tõttu läbib teda 180-meridiaan. See puudutab maapinda nii ainult kahes kohas maailmas: Fidzis ja Siberis. SAARTE TEKE Fidzi saared on pärit geoloogilisest ajaloost. Nad asuvad vanal ladestunud veealusel platvormil ja on suurimad vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud saared
Regioon Regiooni Loodusolud, Valitseva Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus kuuluvad loodusvarad d asustus üsteemid maailmam riigid usundid ajandusse Euroopa Euroopa Aastane Peamine Rahvaarv Lääne-Euroopas on Peamised Transpordis Euroopa on
Eesti arenenud maa Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% valgevenelased, 0.8%
o Suve ja talve temperatuuride erinevused on suured Põllumajandus Põllukultuuride valik piiratud Stepid on põldudeks haritud Peamiselt kasvatatakse teravilja Veise-, sea- ja lambakarjad Transpordisüsteem Laevad o Siseveeteede süsteem Õhtutransport Maanteed korralikult väljaehitatud o kiirteed Valitsevad usundid Ristiusk islamiusk Rahvastik ja asustus Rahvaarv umbes 733 miljonit Euroopa rahvastik moodustab umbes 11% kogu maailma rahvastikust Väga tihedalt asustatud o Keskmiselt suurem rahvastiku tihedus on seal, kus on soodne kliima, viljakamd põllumaad ja palju maavarasid o Hõredam asustus mäestikes Rahvastiku juurdekasv väike Tööstus töötlevtööstus masinate, kemikaalide ja seadmete valmistamine Panus maailmamajandusse üks kolmest maailmamajaduse keskmest import o puuvill
Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. [1] 5. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, aga ka Kreekast 600 000, Itaaliast 600 000 ja Poolast 200 000, kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib
Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljardit USA dollarit). Järgnevad arvutustehnika (2,495 miljardit USA dollarit), ravimid (1,753 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,231 miljardit USA dollarit). 2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%). Austraalia metsad Austraalia mandrist on metsaga kaetud vaid 5%. Metsad paiknevad peamiselt mandri servaaladel. Sisemaal on kliima kõrbeline ja metsi äärmiselt vähe. Nagu kogu Austraalia elustik, on eripärased ka sealsed metsad. Loodusteadlased liigitavad need üldjoontes kolmeks: tihedad metsad, kus puude võrade projektsioon katab maapinnast 81100%, hõredad metsad, kus puuvõrade liituvus on 5180%, ja harvikud ning põõsastikud, kus kõnealune näitaja on 2050%.
a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13 Kergetööstus...............................................................................14
mandri- taimed väljasuremine jäätumised lõunapoolkeral, kuiv kliima Karbon (359) Merede Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu, pealetung, niiske metsad esimesed roomajad kliima Devon (416) Maismaa Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, kerkimine levimine putukate ja kahepaiksete ilmumine
Järgmine oluline osa Austraalia rahvastikust on selle etniline koostis. See peegeldab tugevalt sisserännet, kuna umbes 90% rahvastikust on pärit Euroopast, suurem osa neist, ~85% on pärit Inglismaalt ja Iirimaalt, 6% on Aasiast ja kõigest 2,2% on pärismaalaseid. ~25% austraallastest on südinud välismaal ja 43% elanikest on vähemalt üks vanematest sündinud välismaal. See annab tugeva tõestuse sellele, et Austraalia rahvastikust suure osa moodustavad sisserännanud inimesed. Rahvastik on riigis ka vananev, mis on päris suur probleem. Seda põhjustab ka pikk oodatav eluiga, mis on lausa 77-82 aastat (vastavalt mehed ja naised). 0-14 aastaseid inimesi on Austraalias 18,9%, 15-64 aastaseid on aga 67,5% ja sellest vanemaid on 13,6%. Vanuse mediaan on aga 36,9 aastat. Uuringud on näidanud, et 2015. aastaks on kahanenud esimesed kaks gruppi, aga kolmas selle võrra suurenenud, küündides juba 17%-ni.
– maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus- Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantšod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas) Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus Toitluskompleks Põllumajandusmaa
25000000 Inimeste arv 20000000 rahvaarv 15000000 10000000 5000000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Aasta number 7 Rahvaarv on alates 1970ndatest aastatest aina kasvanud. 1970-1990ndates kasvas rahvastik iga kümnendiga 3 miljonit. Seejärel langes rahvaarv 5 aastaga 7 miljoni võrra, kuid järgneva viie aastaga (kuni 2000) kasvas see plahvatuslikult 31 miljoni inimeseni. Alates sellest ajast on rahvastiku arv veidike kasvanud kuid siiski tasapisi, stabiilne olles. RAHVASTIKU PAIKNEMINE RIIGIS: Keskmine rahvastiku tihedus on 3,3 in/km². Võrdluseks USA keskmine rahvastiku tihedus on 31/km2 , Alaskal 0.4/km², Gröönimaal 0.027/km2 .
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid....................................................................................................................5 3.Vulkaanipursked......................................................................................................................7 4.Vulkanismi kasulikkusest........................................................................................................8 5.Kõige hävitavamad vulkaan
vallutanud Sir Edmund Hillary. Uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali serpa Tenzing Norgay jõudsid teadaolevalt esimestena 8850 meetri kõrguse Dzomolungma tippu 29. mail 1953. aastal. Hillary oli siis 33- ja Norgay 34aastane. Haldusjaotus Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 75 maakonnaks. Ringkonnad on rühmitatud viieks arenduspiirkonnaks. RAHVASTIK Rahvastiku keskmine tihedus on 172in/km2, rahvastik ja asulastik on koondunud peamiselt Teraisse (48%) ja keskmäestikualale (44%), kus on viljakaimad mullad ja maaviljeluseks sobiv pinnamood. Nepalis on 36 linna ja umbes 4000küla. Kuigi viimasel 20-30 aastal on linnastumine kiirenenud elab linnades 15% rahvastikust kuid näiteks 1971 aastal elas linnades ainult 4%. Linnarahvastik on kasvanud eelkõige Katmandus ja sellega ühist linnastatud moodustavates Patanis
Lõuna Tsiilis on rahvastiku tihedus aga väga väike, sest seal on karm kliima. (Joonis 19) RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Joonis 22: Rahvastikupüramiid Alla 15 aastased lapsed moodustavad rahvastikust 24,1% (M 2 010 576 / N 1 920 951). 15-65 aastased tööealised moodustavad rahvastikust 67,4% (M 5 480 703 / N 5 492 988). Üle 65 aastaseid on 8, 5% (M 576 698/ N 802 825). Mõnekümne aasta pärast on Tsiili rahvastik arvatavasti vananenud. Meeste keskmine eluiga on 74 aastat. Naiste keskmine eluiga on 80 aastat. Selle riigi elanike keskmine eluiga on üsna kõrge. Suremuse näitaja on 5,77 surma/1000 inimese kohta, sündimuse näitaja on 14,82 sündi/1000 inimese kohta, imikusuremus on 7,71 surma/1000 elusa sünni kohta. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,05 poissi/ 1 tüdruku kohta. 12
põlvkondade vahldumine(negatiivne loomulik iive,rahvastiku vähenemine) +82 skeemid! Tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga. Tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööpuuduse määr- väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku üldarvu suhet Tööjõud majanduslikult aktiivne rahvastik, jaguneb töötajaiks ja töötuiks. Tööviljakus ehk töötootlus on mingi ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Majandustegevus jaguneb : primaarne(põllu- ja metsamajandus,kalandus), sekundaarne(töötlev tööstus,ehitus) ja tertsiaarne(teenindussfäär), kvarternaarne sektor(infotehnoloogia,mis võimaldab kodus töötamist ja paindliku tööaega).Asula on kompaktsete perede(talude,elamute) paigutsega
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
