Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10C Kert Allikvee Sibulköögiviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid
Porgand ja peet oli eestlastele pigem vähe oluline toit kuuludes rohkem sakste toidulauale. (sõna "porgand" on pärit lätikeelest). Peterselli, sellerit ja tilli kasvatati väga vähe kuna seemet on lühikese suve tõttu väga keeruline saada. Sibul ja küüslauk- kasvatati suhteliselt vähe ja keskuseks sai Peipsi äärne ala Peipsi venelaste tõttu. Karulauk ja rohulauk on levinud Viikingite veeteede ääres. Kartul toodi euroopasse alles16. sajand ilutaimene. Eestis levis kartul 19. sajandil peale suurt Iirimaa nälga. Kõrvits, kurk, tomat (ameerika, india)- laialdane kasvatamine 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses 2. Maitseainetena - sibul, rohulauk, murulauk, karulauk, 3. Loomasöödaks 4. NB
, karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas, kadakas) kõrval leidub ka üksikuid puid: Pandju, Väike- ehk Põhja-Malusi, Allu, Umblu, Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju. 3. Väljakujunenud taimkattega, suhteliselt suured saared, kus õiget metsa ei kasva ja kus on viimastel aastakümnetel tekkinud metsatukakesi: Rammu, Koipsi, Mohni, Kräsuli, Suur- e Lõuna Malusi
suppi ära. Individuaalne vareeruvus on liiga suur, mõni on hea. Metsporgand on väga kibe, pole eestis põlistaim. Metssead söövad köömenjuuri. Takjad suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse- Hanijag mugulad pidid olema söödavad. Põldosi söödav. Soonõianõges ugujad risoomid Kurekellukas mugulad Angerpist - surm silmees sööd seda.Tugeva tärpentini maitsega. (mugulad) Laugud - metlaugal muguad, natuke kibe. Rohulauk umbes sama. Karulaugul paremmaitse. Murulaugul on ülipisikesed mugulad,neid ei leia. Võivad olla võõrliigid. Pung kirburohi risoom ka küllaltki hea maitsega. Kanakoole tulikas, kõik mürgised. Söödav kevade enne õitsemist. Lehed pidid ka olema söödavad. Vist eestis võõrliik. Söödav puukoor, mähk Kasutatav vaid elus osa korba all. Mänd jahule isaks,väidikemänni maitseline aga sai leiba ja kõhu täis. Neeruhaigetele mõjus surmavalt. Kased/lepad - (mähk) Kaskoliparim
annaabi.ee 
