Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat: "Laps ja vägivald"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seksuaal, vägivald, kiusa, kõi, vigastus, haav, kiusata, hiljuti, kohtle, seaduserikkuja, ohvrid, vahekord, pornograafia, kuritegevus, kiusajad, sotsiaaltöö, rääk, kurjategija, teata, reet, koolivägivald, perekonnaliige, kasuisa, verepilastus, seksuaalvahekord, ohvriteks, teismelise, orientatsiooniga, nendest, arusaamise, kallaletung, hädaoma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma referaadis käsitlen üht suuri kahjustusi tekitavat väärkohtlemise vormi Raputatud lapse sündroomi
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
..............................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8
Väärkohtlemisealases kirjanduses liigitatakse laste väärkohtlemist väga sageli just emotsionaalseks, füüsiliseks ja seksuaalseks väärkohtlemiseks ning hooletussejätmiseks. Osasid neist jaotatakse veel eraldi alaliikideks (näiteks kerge ja raske füüsiline väärkohtlemine). 1. Füüsiline väärkohtlemine Kõige kergemini märgatavaks ja enim uuritud väärkohtlemiseliigiks on füüsiline vägivald (Barnett, Todd Manly & Cicchetti, 1995). Gil (1970) defineerib seda kui vanema või hooldaja tahtlikku, mitte-õnnetuslikku füüsilise jõu kasutamist või tahtlikku õnnetuse mitte vältimist lapse suhtes eesmärgiga vigastada, solvata või kahjustada last. Füüsilisel väärkohtlemisel on olemas leebem ja raskem vorm .Kergemateks käitumisaktideks võib pidada laksu andmist, lapse löömist või löömist mingi esemega, tõukamist ja lükkamist ning loopimist mingite asjadega
vägivalla kasutamise jätkub. Ohvri hirmutunne perevägivallast teatamise ees võib seisneda ka hoopis muudes asjaoludes. Näiteks kannatanu kardab vägivallatseja lahkumist perekonnast, ohvri ja vägivallatseja suhte lõppemist ning sellega kaasnevaid materiaalseid ja sotsiaalseid raskusi. Tihti ei julgeta ka midagi vägivallatseja ette võtta, kuna arvatakse, et keegi ei usu. 3. Perevägivalla tüübid Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine teise inimese suhtes, tekitades vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. See on vägivalla puhul kõige paremini tuvastatav liik, kuna vägivalla tunnused on kergesti märgatavad. Füüsilise vägivalla alla kuuluvad näiteks sellised tegevused nagu juustest tirimine, tõukamine, löömine, hammustamine, kägistamine, kinnihoidmine jne. Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu
(tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud temperamendist või keskkonnast (loengumaterjalid). Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. Lapsele suunatud emotsionaalne vägivald on kõige raskemini äratuntav väärkohtlemise vorm, kuna ta võib esineda nii iseseisvalt kui koos teiste väärkohtlemise vormidega. (Soonets 1997) Emotsionaalsel vägivallal ei ole tunnuseid, mis lapsega olles koheselt silma jääksid nagu seda
lapse ahvatlemist või sundimist osalema ükskõik millises ebaseaduslikus seksuaaltegevuses, lapse kasutamist prostituudina või mõnel muul ebaseaduslikul seksuaalsel eesmärgil ja laste kasutamist pornograafilistes etendustes ja materjalides. Kahjuks ei saa väita, et konventsiooni 100% täidetakse, sest laste seksuaalne väärkohtlemine on nii Eestis kui ka välismaal endiselt väga aktuaalne probleem. Laste vastu suunatud seksuaalne vägivald on sokeeriv ja õudne. See tungib sügavale lapse sisemusse ning mõjutab teda ka täiskasvanueas. Lapsena seksuaalse vägivalla ohvriks langenud inimesed kannatavad mitmesuguste psühholoogiliste ja sellest tulenevalt käitumuslike, seksuaalsete või sotsiaalsete suhetega seotud probleemide all. Neil on suured raskused lähisuhete loomisel, mis on tingitud suutmatusest teist inimest usaldada. Uskumatu, et ühe väärastunud mõtlemisega isiku tegu võib nii palju inimese edasist elu mõjutada
Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamisteks allikateks võetud ,,Lapse väärkohtlemine II", ja ,,Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis", kuid on veel mitmeid lisaallikaid, kust sain täiendavat informatsiooni teema kohta. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Väärkohtlemise mõiste Lapsed on alati olemas olnud, kuid neisse suhtumine ja nende kohtlemine on läbi aegade teinud suuri muutusi
.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii keemiliselt, bioloogiliselt kui mehaaniliselt. Vägistamise puhul kasutatakse sagedamini mehaanilist vägivalda. Kergemad vormid, mis ei jäta kehale jälgi: · Kasutatakse füüsilist jõudu - Kinni sidumine - Kätega kinni hoidmine - Tema vastupanu füüsiline neutraliseerimine ilma peksmiseta · Mitmesuguseid vahendeid, s.h. relva Intensiivsem vägivald, millest tavaliselt jäävad kehale jäljed: · Peksmine · Uimaseks löömine · Kägistamine Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. Umbes 1/6 vägistamisi pannakse toime psüühilise vägivalla kasutamisega. Psüühiline vägivald on ähvardus kannatanu hirmutamiseks. Ähvardatakse toime panna kohe või tulevikus selliseid tegusid, mis võivad kannatanule kahju tuua või ahistada tema õigusi.
hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse,
Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald väärkohtlemine endiste abikaasade, vaheline vanemate vastu (sh (vanemate vägivald
2 Samas 2 Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine - psühholoogiline väärkohtlemine - füüsiline e. kehaline väärkohtlemine - seksuaalne e. sooline väärkohtlemine17. 2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine Emotsionaalne e. tundelise väärkohtlemise all mõistetakse igasugust lapsele suunatud emotsionaalset vägivalda. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades tema tundeelu eakohast arengut. Emotsionaalse vägivalla puhul on laps olukorras, kus peab korduvalt taluma täiskasvanu või mõne teise lapse ebaadekvaatset emotsionaalset reageeringust tulenevat pinget - hirmu, alandust, ahistust, ärevust jne. Selline korduv pinge pidurdab lapse normaalset eakohast eneseväljendust, seades ohtu lapse emotsionaalse arengu. Laps tunneb palju
5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab. Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägivald on ainult füüsiline, siis kui minnakse lapsele, naisele või mehele kätega kallale. Tegelikult on vägivald ka emotsionaalne, mis võib jääda meile kõrvalolevale isikule nähtamatuks. Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju,
Perevägivald ja lapsed "Perevägivallast rääkides öeldakse seal olevat kaks osapoolt - mees ja naine. Tihti on aga seal ka kolmas osapool - laps vägivalla tunnistajana. Peres, kus valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra endale teadvustamisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis see ka ei puutu temasse. Lapsed on alati teadlikud perevägivallast. Nad ärkavad öösiti tülide peale, kuigi vanemate meelest nad magavad." (Lapsed Perevägivalla...) Kui vaadata laste rühma, siis vahest võib märgata seal kedagi, kes hoiab teistest eemale. Ta
toimunud noorsoopolitsei, Lastekaitse Liidu ja Tartu Laste Tugikeskuse ning Rootsi Lastekaitse organisatsiooni Rädda Barnen initsiatiivil. See koostöö on võimaldanud paremini kaitsta laste huve, kuid on veel väga palju ära teha riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ning elanike koostöös. Nende sõnul peab muutma ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid, seda eriti igasuguse laste vastu suunatud vägivalla suhtes. Laste vastu suunatud vägivald muutub sageli nendepoolseks vägivallaks, mida tõendab alaealiste kuritegevuse statistika. Samas vägivald laste vastu, ja seda on ka laste seksuaalne ärakasutamine, on tihti peresisene, millest võivad aru saada vaid lapsega vahetus kontaktis olevad inimesed pereliikmed, naabrid, õpetajad, lasteaiakasvatajad, treenerid jne. Meie kõigi kohus on sekkuda vähemagi kahtluse korral, informeerides asjaomaseid ametkondi ja võttes sellega lapse ühiskonna kaitse alla
meditsiinipersonali arusaama patsiendist). Sotsiaaltöötaja rolliks oleksid perekriisi nõustamine, vajalike teenusteni juhatamine ja võtmeisik erinevate teenuste ja asutuste vahendamisel. 1.2 Sotsiaaltöö sotsiaalsetel juhtudel Meil on valitsev vägivallakultuur, mis on mõjutanud rahvaste toimetulekut raskete tunnetega Meie ühiskonnas pole tõenäoline, et see kultuur lähiajal muutuks või kaoks. Vägivalda jätkuvalt seadustatakse ja ratsionaliseeritakse. Kui vägivald on suunatud nõrkadele ja kaitsetutele, toob see kaasa sotsiaalsed hädaolukorrad, milledel on märkimisväärsed meditsiinilised mõõtmed. Sotsiaalse hädaolukorra all me mõtleme laste väärkohtlemise juhtumeid perevägivalda, eakate väärkohtlemist ja vägistamist. Need on alati esinenud ambulatoorse eriarstiabi üksustes, eriti vältimatu abi osakondades ja keskustes. Mõnikord on väärkohtlemise ilmingud reaalselt hästi näha, kuid vahel tuleb osata otsida
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
Seda on tehtud 9. ja 12. Peatükkide vastavates paragrahvides. Prostitutsioonisüüteod on eelkõike seotud alaelise kaitsega, mis peab alaelisele tagam normaalse vaimse ja seksuaalse arengu. Normaalse seksuaalse arengu all mõeldakse alaealise arengut. Mida ei mõjutata eale kohatu seksuaalse elamusega või hoiaku kujunemisega.29 Käesoleval ajal eristatakse mitu olulist viisi laste vägivaldsest kohtlemisest: füüsiline, emotsiooniline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine ja hoolimatu suhtumine. 30 Kalduvus vägivallale võib olla terve rea mitmesuguste mõjutuste tulemuseks. Nende hulgas ebapiisav armastus ja hellus ema ja isa poolt, vanemate julmus ja järjekindluse puudumine kasvatusmõjurite teostamisel varajases, last formeerivas eas, pärilikkus ja neuroloogiline baas, stressiseisundite tase ja ka see, millisel määral lapsel õnnestub või ei õnnestu ellu viia oma isiklikke püüdlusi
ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägivallast esineb peredes ka vaimset vägivalda. Vägivalda, kus üks või teine pereliige sõnadega ja oma käitumisega teistele järjepidevalt haiget teeb." 1 Vaimne vägivald perekonnas on sageli veel hullem, kui füüsiline. Pole midagi hullemat, kui me oma perekonnas keegi meid mõnitab või aeg-ajalt maha teeb. Inimene võib tunda, et isegi omas kodus ei saa ta elada, sest peab nii palju kannatama. Vaimse vägivalla liike on palju: hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, terroriseerimine, manipuleerimine jne. Kõik need võivad lapsele nii palju haiget teha, et vahest tahab laps isegi omalt elu võtta.
väljaelatavat kibestumist. Eeelnevale toetudes võib nentida, et suur osa noorteston suhteliselt ebakindlad, madala enesehinnangu ningpõhjendamatult kõrge kriitikameelega,mis avaldub nii oma inetu välimuse, saamatuse, kui ka kehva ja häbenemisväärse seisuse esiletoomises. Samas 9 tuleb tõdedda, et ogetud füüsiline ja vaime vägivald ning vägivallale alternatiivsete käitumisviiside väljakujunematus on loonud eeldused niiagressiivseks kui ka ohvrirollile omaseks allaheitlikuks käitumiseks. Et vähene eneseusaldus, oskamatus pingesituatsioone vägivallata lahendada, halvendab nii suhteid kui ka tegutsemistahet ning loob eeldused ebaõnnestumisteks, mis omakorda kahjustavad eneseväärikust ning
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane ja sellest räägitakse, seda kardetakse ja ta pärsib koolirõõmu- see oligi ajendiks, miks ma valisin endale selle teema. Kiusamistest, tülitsemistest, solvamistest, jne. on oma kooliajast rääkinud meie vanemad ja vanavanemad ja sellest on räägitud ka ajakirjanduses, samuti räägitakse sellest ka raamatus ,,Kevade", kus meenuvad Tootsi tembud ja Tõnissoni ettevõtmised. Need tekitavad küsimuse: kas see oli vägivald või elavate poiste tegutsemislust? Ometi need asjad ei mõju vägivallana, vaid loomuliku koolielu osana, sest alati on klassis olemas lõbusamaid poisse ja tüdrukuid, tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi varasemalt ei olnud või oli seda määravalt vähem kui praegu. Praegune kool on kaasaegne kool ja temaga käib kaasas ka vägivald. Süvenedes kaasaegse
seadmisest ka lapsele, vanema tarkusest tõlgendada lapsele elus toimuvat kas lubatu või lubamatuna. (Raudla, 2012.) Tõnu Lehtsaar toob välja, et meediavägivald vähendab tundlikkust reaalse vägivalla ja kaastunnet vägivallaohvrite vastu. "Olles virtuaalse vägivallaga ,,harjunud", väheneb emotsionaalne reaktsioon reaalsele vägivallale. See omakorda suurendab tõenäosust muutuda ise vägivaldseks ning pidada seda tavapäraseks. Kõige mõjusam on vägivald, mis on reaalsusele suhteliselt sarnane. See tähendab, et lapsed eristavad vägivalda anima- ja õudusfilmides, kuid on suhteliselt vastuvõtlikud vägivallale mänguja dokumentaalfilmides." (Raudla, 2012.) 80nendate keskel Helsingis läbi viidud eksperiment kinnitas, et televägivalla nägemine muudab laste käitumist. Juhuslikult valitud lapsed jagati kahte rühma, esimestele näidati vägivalda sisaldavat filmi ning teistele sellist, kus vägivalda ei esinenud
end väärkohtlema. 3 K- rakendub nii rahu ajal kui relvastatud konfliktides. Üv turvalisuse uuringu paarisuhtevv osa metoodikast 3 - Mõisted Vv kohta käivad küsimused on sarnased Strausi konfliktitaktika skaalaga (Conflict Tactics Scale ehk naistevastane vägivald - naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimin vorm; see tähendab kõiki CTS), mille järgi on m ja n ohvriks langemise sagedus tihti võrdne. See on tingitud asjaolust, et soolise vv akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüs, seks, psühhol või küsimused ei arvesta vv põhjusi ja tagajärgi
ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror, mida esmapilgul igaüks ei märka. Miljonid lapsed veedavad enamuse oma ajast haridusasutuste hoole all. Haridusasutustel on kohustus tagada turvaline ja hoolitsev keskkond, mis toetab laste õppimist ja arengut. Kurb on see, et kuigi koolidel on oluline roll laste kaitsmisel, puutuvad paljud lapsed koolis kokku vägivallaga ja see takistab omada kvaliteetset haridust, kuna vägivald põhjustab hirmu ja depressiooni
teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad
küsimus, et miks sellega ei tegeleta? 2003 aastal läbiviidud uuringu ,,Vägivald ja naiste tervis" 5 andmetel on aastas olnud füüsilise ja seksuaalse vägivalla või siis üksnes seksuaalse vägivalla ohvrid 4 % naistest. Antud uuringus defineeriti seksuaalset vägivalda järgmiselt: Teid on vastu teie tahtmist sunnitud astuma seksuaalvahekorda või üritatud seksuaalvahekorda. Seega hõlmab tulemus nii vägistamisi kui ka vägistamiskatseid. Seksuaalne ja füüsiline vägivald ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. Aasta jooksul sai 6 000 naist kas suguelundite vigastusi või katkes rasedus. Vaatamata tõsistele vigastustele ei pöördu enamik ohvritest arstide ega politsei poole. Kokku sai arstiabi vaid kolmandik naistest. 5 Eesti Avatud Ühiskonna Instituut ,,Vägivald ja naiste tervis sotsioloogilise uuringu tulemus" I.Pettai, I.Proos
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
ja psühhilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. 2. Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi: · Lapsele suunatud vägivallateod; · Lapse hooletusse jätmine; · Lapse ülehooldamin; 3. Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: · Emotsionaalne e. tundeline; · Füüsiline e. kehaline; · Psühholoogiline e. vaimne; · Seksuaalne e. sooline 4. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. 5. Psühholoogiline e. vaimne vägivald on lapse suhtes tehtud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapse potentsiaalsete võimete arengut. 6. Füüsiline vägivald on lapse väärkohtlemiseliik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult füüsilise ja psüühilise ebamugavasse seisundisse, tekitatakse talle tahtlikult
VAIMNE - JA PSÜÜHILINE VÄGIVALD Referaat Sissejuhatus Väärkohtlemine on arvatavasti eksisteerinud sama kaua kui elu maal ning see on probleemiks paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Väärkohtlejaks võivad olla vanemad ja teised perekonnaliikmed, hooldajad, sõbrad, tuttavad, võõrad, tööandjad, tervishoiutöötajad, teised lapsed ning mõjuvõimsad inimesed nagu õpetajad, sõdurid, politseinikud, vaimulikud. Vaimne tervis, see on väärtus meie kõigi jaoks. „Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist“. (Dr. Harry Chugan, lasteneuroloog) Väärkohtlemine- on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Ebakindlus võib halvata mõtlemis-, mõistmis-ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii vastupanu kui ka enesehinnang. Klassifikatsioon- on süsteem, milles liigitamine või rühmitamine on kooskõlas jaotamise aluseks võetud olulise
panna. Inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda. Teiste inimeste õhutusel paneb ta toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelgalt objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene (Keltikangas-Järvinen, 1992). Agressiivsus on üks vägivalla osa, kuid vägivald ei tulene ainult agressiivsetest emotsioonidest. Mõistame hukka ja keelame laste agressiivse ja vägivaldse käitumise, uskudes, et see hoiab ära vägivalla, mida me kardame. Tegelikult võime sellega aga saavutada vastupidise reaktsiooni. Lapse löömine või temaga tõrelemine ei ole tagajärg vaid karistus. Valu on loomulik tagajärg sellele, et laps üritab saavutada midagi sellist, milleks tema keha veel valmis ei ole. Agressiivne käitumine vallandub,
annaabi.ee 
