Prügi Sandra Haar 11.Klass Kanepi Gümnaasium Prügi Probleemid Kaasaegsed prügilad Sorteerimine Prügi kui energiaallikas Lahendused Probleemid Prügi- tarbimise ja tootmise tagajärg. Plastik- laguneb looduses aeglaselt, kuni 500 aastat. Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kg olmejäätmeid. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO 2 Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni.
veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast ladustamist; 3) koht jäätmete ladustamiseks enne nende kõrvaldamist juhul, kui kõrvaldamine toimub aasta jooksul pärast ladustamist. Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad: 1) ohtlike jäätmete prügilateks; 2) tavajäätmeprügilateks; 3) püsijäätmeprügilateks.
Lisaks kasutatakse seda põllumajanduses, tööstustes ning kaevandustes ja karjäärides pumbatakse põhjavett kaevandamise eesmärgil välja, kuid seda vett ei tarvitata ära. Näiteks Eesti põlevkivimaardla kaevandamisel pumbatakse välja (keskmiselt 300 000 m³) vett ööpäevas, millest praegu kasutatakse ära vaid väike osa, kuid mida tegelikult annaks kasutada nii põllumajanduses, tööstustes, kui ka mujal. 4.slaid Põhjavett reostavad näiteks prügilad, mille pinnas on vett läbilaskev ning tänu millele jõuavad sealsed ohtlikud ained maapinda ning edasi põhjavette. Põllumajandusehitised, milleks on näiteks siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, mis reostavad veekogu fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega. Põllumajandustootmises maaharimises valel ajal väetamine ja üleväetamine ning loomapidamine veekogu valgalal põhjustab põhjavee reostust. Lisaks veel tööstused, naftahoiuehitised,
Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi- ja aiajäätmed. Ülejäänud biolagunevad jäätmed põletatakse. Kõik Eesti prügilad vastavad õigusaktide nõuetele ning samuti prügilagaasi tootmine. Rajatud on ka uusi prügilaid, kus jäätmeid töödeldakse. Õigusaktide nõuetele mittevastavad prügilad on suletud ja korrastatud ning nende asemele on rajatud jäätmekäitluskeskuse ladestusalasid, kus toimub nii sorditud kui ka sortimata jäätmete töötlemine ning taas- ja korduv kasutavate jäätmete ja ohtlike jäätmete kogumine. Tänu jäätmekäitluskeskustele on keskkonda viidavate
Kasvuhooneefekt Evelin & Pilleriin Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid Algupäraselt looduslik nähtus Hädavajalik maakera elustikule Maa keskmine temp. oleks -18°C praeguse +15°C asemel Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiin CO2 fossiilsed kütused lubja tootmine Tähtsamad kasvuhoonegaasid Metaan CH4 Maagaasi põhikomponent Koduloomade väljaheidetes Prügilad Sood ja rabad Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Tähtsamad kasvuhoonegaasid Dilämmastikoksiidid N2O Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid
elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõningad plastmassid jms.) sobib ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks. Kahjuks maandub enamik jäätmeid endistviisi prügimäel. Paljudes linnades on prügilad liiga täis, uute paikade leidmine aga on järjest raskem. Ainus lahendus sellele probleemile on prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi, metalli, klaasi ning reklaamlehed selleks ette nähtud konteineritesse, saame jäätmete hulka prügimägedel vähemalt 20 % võrra vähendada. LOOMADELE OHTLIK PRÜGI Jäätmed ei reosta mitte ainult loodust, vaid võivad ohustada loomade või isegi inimeste tervist (näiteks klaasikillud)
Sisukord Inimkonda on tema eksisteerimisest alates vaevanud kaks probleemi esiteks, kust saada seda, mis eluks vajalik, ning kuhu panna see, mida ei ole enam võimalik kasutada. Koos elanike koondumisega linnadesse põhjustas prahist lahtisaamine märgatavalt suuremaid probleeme. Kuigi tänapäeval on prügi käitlemiseks kasutuses väga erinevaid lahendusi, on jäänud enamkasutatavaks viisiks prügi ladestamine selleks otstarbeks kohandatud rajatistesse prügilatesse. Prügilad on keerulised keskkonnaalased objektid.(Kapak 2006: 19) Prügilast pääsevad keskkonda ained, mis reostavad õhku, vett ja pinnast. Prügila nõrgvesi on suure reostuspotensiaaliga, mis võib rikkuda põhja- ja pinnavee ning pinnase prügila ümber. Prügilatesse on aastate jooksul veetud mitmesuguseid jäätmeid, mistõttu võib nn. olmeprügilas leiduda ka ohtlikke-, ehitus-, tööstus- jms. jäätmeid. Sellistest jäätmetest leostub välja suur hulk saasteaineid
TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal vaetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. MIS ALANDAB PÕHJAVEE TASET? 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3. Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine 4. Maaparandustööd kuivandamine
ladestamine Mait Kriipsalu [email protected] Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi uuesti kasutada.
pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustused. Pakendiseaduse eesmärkide saavutamiseks rakendati uute majandusmeetmetena 1. juulist 2005 tagasivõtu kohustus müügipakenditele kui neid seaduses ettenähtud koguses ei taaskasutata. KOKKUVÕTE Jäätmekäitlus Eestis on teinud suure hüppe võrreldes 1990 aasta olukorda. Sellest olenemata on vaja veel teha mitmeid olulisi samme likvideerimaks keskkonnale mittevastavad prügilad ja suurendada jäätmete taaskasutusele võttu. Kõigele lisaks tuleks teha teavitustööd kodanike hulgas, jäätmete ladustamise võimalustest. KASUTATUD ALLIKAD 1. Sorteerimisinfo http://www.ragnsells.ee/index.php? page=369&article_id=190&action=article 2. Jäätmejaamad Tallinnas http://www.tallinn.ee/est/g2262s26684 3. Jäätmete liigiti kogumine Tallinnas www.tallinn.ee/g2262s38036 4. Jäätmed ja jäätmekäitlus www.envir.ee/?
· Kuressaare linnaruumi seisund on paranenud. · Vana prügila kinni ja korras. (Keila sulges 2005. aastal Tuula prügila, sest see ei vastanud enam nõuetele. · Vanapaber aitab puid säästa. (Räpina Paberivabrik kasutab vanapaberit toormena hakati kasutama ka paberpakendite jäätmeid) Kokkuvõtteks Pööratakse aina suuremat rõhku jäätmete õigele käitlemisele. Kõik Eesti nõuetele mittevastavad prügilad suleti ladestamiseks 2009. aasta 16. juulil ning 2013. aasta 16. juuliks pidid kõik need prügilad olema korrastatud. Korrastustöödeks on näiteks jäätmete koondamine, tihendamine, ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse andmine ning jäätmelademe katmine haljastuse või millegi muuga. AITÄH! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
· Värvid, lakid,liimid · Kasutatud õlid Äraviskamine: · Tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumis selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Prügila: · On jäätmekäitluskoht, kus jäätmedladestatakse maa peale või maa alla. · Sõltuvalt ladestavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad : - ohtlike jäätmete prügilateks - tavajäätmeteprügilateks - püsijäätmeteprügilateks
Tere meie raha uus, kõigil lastel rõõmus meel. Olen euroga nii tuus, varsti saan ma eurot veel. Rõõmsalt siia vantsime, 5B on tantsuhoos. Euro rõõmuks tantsime, tervitame eurot koos. + - TUULEEN. USA,Taani,Saksamaa, Ehitamine kallis.1 tuulik üle milj. Holland-taastuv energia. Segab lindudeteesdi, müra, rikub maastikku, ei saasta õhku, hea viia palju varje,mis segavad igapäevaelu. sinna,kus muud elektr. Peab olema pidev,ühtlane tuul. 10m/s, pole. vähene võimsus, peab salvestama(selleks, kui tuult pole), võtab palju ruumi, PÄIKESEEN. USA,Itaalia,Prantsusm., suured maaalad,CdS-mürgine, Austraalia, Saksam., ehitamine keerukas,kallis,tuleb salvest. India,Hiina.Keskkonna- (kui energi...
(nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Maasäär -rannaj-ga rööbiti paik-v kuhjepinv meres Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi O keskmäestik -mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele Põhjavee kaitse: tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist
Tõelised oaasid linnades on kalmistud, kuna sealt leiavad loomad puid ja rohtu, eriti aga rahu, mis on vajalik pelglikumate loomade jaoks. Linnade hoonestamine põhjustab loodusliku maastiku, millele uus linnaosa kerkib, hävimise. Uus keskkond peibutab mõningaid loomi. Linna prügilaid külastavad meelsasti varesed, kajakad, rotid, rebased ja teised loomad, kes ei otsi mitte ainult jäätmeid, vaid ka siin kasvavaid taimi, näiteks moone või päevalilli. Prügilad meelitavad kõikjal ligi teatud loomaiike, kelle prügihunnikutel esinemisest on saanud igapäevane nähtus. Põhja- Ameerikas on nendeks pesukarud, mõnedes Austraalia piirkondades aga opossumid. Kõikides linnades elutseb igal kanalisatsioonisüsteemi kilomeetril keskmiselt 400 rottti. Mõned võidavad, et suurlinnades seisab iga möödakäija rotist vaevu kolme meetri kaugusel. Kokkuvõtlikult öeldes on linnades mitte ainult probleeme tööpuudustega, vaid ka loomadega ise
Jäätmete hulga kasv Milles probleem? · Palju inimesi, palju jäätmeid · Kasutatakse rohkem elektroonikat · Elektroonikaseadmete jäätmete hulk kahekordistub 12 aastaga Prügilad · Peamine jäätmetest vabanemise viis · Reostavad õhku, pinnast, vett · Toodavad metaani Jäätmete põletamine · Eelised: Vähendada mahtu 90% Vähendada kaalu 60-70% · Ohustab tervist Ringlussevõtt · Vähendab Jäätmete hulka Energia hulka · Aitab piirata reostust Loodusressursside tarbimist Mida teeb Euroopa Liit? · Mõjutab meid kasutades Ökomärgistusi Ohtlike ainete asendamist Toodete ökokujundust
Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuusk). Metsatundra Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid seda
Seega linnastumise tase on küll kõrge, kuid linnastumise tempo küllaltki aeglane.4 Mehhiko suuruselt teine linn peale México on Ecatepec, selle linna rahvaarv on 2014. aasta seisuga 1,742,000. Rahvaarvult kolmanadal kohal on Guadalajara linn, mille elanike arv küündib 1,500,800 inimeseni. Enamus suuremaid linnasi asub Kesk-Mehhikos.5 Suure linnastatuse probleeme on palju, teede ülekoormatus, elamispinna nappus, õhu ja vee kvaliteedi langus, prügilad ja palu muud, alatesslummide tekkest kuni siis valgusreostuseni.6 1 https://data.worldbank.org/indicator/EN.POP.DNST?locations=MX 2 https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9xico 3 https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko 4 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html 5 http://www.citypopulation.de/Mexico-Cities.html 6 https://www.taskutark.ee/m/linnastumisega-kaasnevad-probleemid/
keskkonnasõbralikult; · omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; · omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); · elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Prügilad Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. See võib olla: 1) jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila); 2) jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul. Prügila ei ole: 1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;
Mõneti positiivne, kui siiski paratamatu, et inimkond eksisteerida saaks on uute ja keskkonnasõbralike energiate kasutuselevõtt. Jäätmed Suurenenud rahvaarv on endaga kaasa toonud ka suurema tarbimise, mis omakorda tähendab rohkem jäätmeid. Palju kasutatakse erinevaid pakendeid kilekotid, plastpudelid jm. Nende looduslik lagundamine võib võtta sajandeid ja kogu selle aja vältel kahjustavad nad keskkonda ja loodust. Jäätmeprobleemi tipuks on jäätmete suur hulk prügilad on täis ladestatud ja need järjest laienevad. Lisaks satub prügi ka maailmamerre, mis on enamasti ümber töötlemata. Enamasti reostavad maailmamerd arengumaad, kus puudub korralik prügi töötlus ja majandussüsteem. Teadlaste hinnangul on pinnas, mida katavad prügilad, lootusetuld saastunud. Lisaks tekivad bioloogiliselt lagunedes erinevad gaasid ja ohtlikud ained. Kokkuvõte Rahvastiku kasvu tõttu on kahju juba tehtud. Jääb üle ainult kahju leevendada, mainitud
üleujutusest. Milline on põrkeveer ja milline on laugveer? Põrkeveeru tegevuseks on jõgedes intensiivne kulutamine. Laugveeru tegevuseks on jõgedes settimine. Millest sõltub vee liikumise kiirus maa sees? kivimite veejuhtivusest ja pinnase kallakust, mida suurem on kihi kallakus, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda. Kuidas tekkib põhjavee reostus ja millised on tagajärjed? Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide liigne kasutamine. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinna kattega aladel. Mida aeglasemalt liigub veist maapinnalt põhjavette seda parem. Tagajärgedeks on veepuudus, ning inimeste joogivee kvaliteedi halvenemine.
sellega, et aeg-ajalt torm raputab nende elamisi. Kui aga selline torm tabaks Eestit, oleksid nii hukkunute arv kui ka materiaalne kahju tunduvalt suurem. Laupäeval läheb meie klass projekti "Teeme Ära 2008" raames Eesti prügihunnikuid koristama. Meie riik on prügi täis. Metsaalused on roiskunud toitu, ehitusprahti, pudeleid täis. Polegi peaaegu puhast kohta. Sellised illegaalsed prügimäed ei kahjusta tegelikult tunduvalt rohkem meie keskkonda, kui legaalsed prügilad. Lagunemisel võib tekkida mitmeid erinevaid aineid, mis vihmaveega põhjavette sattudes võivad olla inimestele väga ohtlikud. Me ei tea kunagi, kas järgmine klaasitäis vett meie kraanist on ikka piisavalt puhas või on see mürgine. Kui prügi viidaks legaalsetesse prügilatesse, oleks see oht tõenäoliselt siiski natuke väiksem. Põhjus on selles, et prügilad rajatakse reeglina ikkagi sellisesse kohta, kus põhjavee reostumine on raskendatud. Tavainimene aga ei pruugi seda teada
Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. 33
hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. • Mikroobidega - lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Kaalium-, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid - põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Õlisaadused, fenoolid - sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad, keemiakombinaadid. • Sulfaatreostus - põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega. • Mürkkemikaalid - keemiatoodete laod • Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse 23
niiske pinnase korral Saju kestus –esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus –intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. Mikroobidega –lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad Kaalium-, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid – põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad Õlisaadused, fenoolid –sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad, keemiakombinaadid Sulfaatreostus –põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega Mürkkemikaalid –keemiatoodete laod Transpordireostus –teede sooldamine, õnnetused teedel, bensiini sattumine pinnasesse 23
saadud toodete tarvis. · Multifunktsionaalsete jäätmekäitluskeskuste arendamine. Biolagunevate jäätmete käitlemise positiivsed küljed · Biolagunevate jäätmete käitlemine aitab vähendada prügilatesse ladestavate jäätmete kogust; · Prügilatest eraldub õhku vähem kasvuhoonegaase, mis on keskkonnale kahjulikud (neist ohtlikum on CH4), sellest tulenevalt väheneb prügilatest leviv hais; · Orgaanilise aine vaesed prügilad stabiliseeruvad kiiremini; · Vähem on prügilale iseloomulikke häiringuid: linde, närilisi, putukaid; · Prügilates tekib vähem mürgist nõrgvett, mis võib reostada pinnast ja põhjavett; · Prügilates on lihtsam teha järelhooldustöid; · Spetsiaalseadmetes saab biolagunevate jäätmete lagunemisel eralduvast metaanist toota soojusenergiat; · Biolagunevate jäätmete lagundamissaadust, komposti, saab kasutada mullaviljakuse parandamiseks või täitematerjalina;
vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust; 1.3. laialdasemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sortimist kodumajapidamistes; 1.4. kindlustada olmejäätmete käitlemise teenusega kõik jäätmetekitajad; 1.5. vähendada olmejäätmete ohtlikkust, rajada ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik; 1.6. biolagunevate jäätmete ladustamise vähendamine; 1.7. arendada välja jäätmekäitluskeskused, korrastada olemasolevad prügilad ja rajada tavajäätmeprügilaid; 1.8. sulgeda nõuetele mittevastavad tavajäätmeprügilad; 1.9. vähendada olmejäätmete hulka: · tarbime kõik ostetu; · loobuda kilekottide kasutamisest, sellisel määral nagu võimalik; · vältida plast prügikottide kasutamisest. 2. OHTLIKUD JÄÄTMED 2.1. võtta kontrolli alla kõik põhilised ohtlike jäätmete veod ja kindlustada nende keskkonnaohutu käitlus; 2.2
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
ökonoomne paigaldus; materjali kokkuhoid. Geotekstiilid: Katekooriad: kootud, mittekootud(sulatatud, nõeltöödeldud, sideainetega töödeldud), silmuskootud, õmmeldud/nõelutud. Funktsioonid: pinnaste tugevdamine, eraldamine, filtreerimine, dreenimine, kaitse. Testimine: eelkõige tõmbetugevusi, veeläbilaskvus(kui on dreensüsteemi osa), torketugevus, hõõre pinnase ja tekstiili vahel. Geomembraanid: Kasutusvaldkonnad: prügilad, jäätmehoidlad, lägahoidlad, puhastusseadmed, naftaterminalid, bensiinijaamad, basseinid, tiigid, veehoidlad, kanalid, niiskusisolatsioon, lamekatused, prügilate, jäätmehoidlate katmine. Katsemeetodid: paksus, tõmbetugevus ja venivus, läbistuskindlus, rebestustugevus, kihtide omavaheline nake, tihedus. Ühendamisviisid: ekstruudeldamine, keevitamine kuuma õhuga/ keevitusaparaadiga(kuuma rauaga).
Kõige suurem asustustihedus on Luska provintsis ja kõige väiksem Loodeprovintsis. Linnastumise protsent on 39.5%(2010) Sambia ainuke miljonilinn on Lusaka ning enamik rahvarikkamatest linnadest asub Copperbelti provintsis. Umbes pool miljonit inimest elab Kitwes ja Ndolas ning üle 100 000 elaniku on ka nt Mulfuliras, Kasamas ja Chipatas. Linnastumine muudab kohalikku veereziimi, õhu kvaliteeti ja looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi, prügilad, müra ja nt valgusreostus. Väga palju on ka mustust ning sellega kaasneb ka palju haiguseid. Kui palju inimesi on koos, hakkavad haigused kiiresti levima ning arengumaades pole arstiabi kahjuks kõigile kättesaadav. Majandus Riigi SKT on 25 809mld $(2017) ning SKT elaniku kohta on 1 509.797 $(2017). Angolas on SKT elaniku kohta suurem 4 170.312$(2017) samuti on suurem ka riigi SKT 124.209mld $(2017). Malawis on SKT elaniku kohta väiksem 338
Jäätmed Maikel Lätt, Lilith Vilipus Kp-21 Jäätmed Globaliseerunud tarbimisühiskonnas on jäätmetega seotud probleemid kujunenud üheks kesksemaks keskkonnaga seostatavaks mureks. Eestis tekkis 2008. aastal kokku ligikaudu 20 miljonit tonni jäätmeid, neist valdav osa (12,3 mln tonni) olid tavajäätmed ning ülejäänud ohtlikud jäätmed (7,7 mln tonni). Ühe elaniku kohta arvestatuna tekib Eestis jäätmeid ligikaudu 15 tonni aastas, kusjuures sellest ligikaudu 38% on ohtlikud jäätmed. Jäätmete tekke Eestis Jäätmed Euroopa Liidus tekib jäätmeid elaniku kohta keskmiselt neli tonni aastas (sellest ainult ca 3% on ohtlikud jäätmed) Põhjus, miks Eesti on oma väiksuse juures üks maailma suuremaid jäätmetekitajaid, on seotud meie põlevkivitööstusega. Valdav osa (73%) Eestis tekkivatest jäätmetest pärineb nn põlevkivikompleksist (põlevkivi kaevandamine, elekt...
Ma arvan, et paljud inimesed ei teagi milline oht peitub kilekotis. Ka mina ise polnud varem sellest huvitatud, kuid viimasel ajal, kui probleem on juba nii laiahaardeliseks muutunud, olen vähendanud kilekottide kasutamist. Soovitan ka kõigil teil seda teha. Kas teie ise teate, mis meid tulevikus ootab, kui me jätkame kilekottide massilist kasutamist? Plastikkott on valmistatud materjalist, mis laguneb peaaegu 1000 aastat. See tähendab, et tulevikus ootab meid kilekottide prügilad ja reostatud ümbruskond. Kas teile meeldib selline mõte? Kui teil endal on ükskõik, siis võiksite vähemalt oma järglastest mõelda. Kuid kilekotid pole ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele, nii maapinnal kui ka vees. Esiteks, kui kilekotil on juures toidu lõhn, siis võib loom selle ära süüa. Teiseks, isegi väikesed kilekoti jupid on ohtlikud, näiteks mereloomadele, kes arvavad, et see on plankton
mida tekib 700 miljonit tonni aastas). Iga inimese kohta tekib 3,5 (3,8)tonni tahkeid jäätmeid aastas. Euroopa Liidus on peamisteks jäätmete tekitajateks ehitussektor (34 % üldkogusest), mineraalse toorme hankimine - kaevanduste ja karjääride jäätmed (27 %), tööstusettevõtted (17 %) ja elanikkond (16 %). Energia tootmisel tekib 4 % üldisest jäätmekogusest. Jäätmed viidakse prügilasse või põletatakse. Prügilad võtvad enda alla suuri maa-alasid , põhjustavad õhu, vee ja pinnase reostust. Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse. Kui vaadata meie igapäevasesse ostukorvi, siis näeme, et peamise osa olmejäätmetest moodustavadki tegelikult erinevad pakendid tänapäevases tarbimisühiskonnas on praktiliselt võimatu vältida pakendijäätmete teket. Taara- ja jäätmekogumispunktide külastamist ei tasuks pidada häbiasjaks,
Jäätmekäitlus probleemid maailmas Greetel Kala / Liispet Jalandi 2013 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladusamine ja matmine. Ebaõige jäätmekäitlus võib kaasa tuua rahalise trahvi. Hetke jäätmekäitlus süsteem Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete põletamine, mille tagajärjel satuvad õhku mürgised kõrvalsaadused, sealhulgas dioksiidid, kantserogeenid, elavhõbe ja tugevad neurotoksiinid, mis võivad kahjustada aju, neere ja kopse. Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete (süstlad, ravimid ja verised lapid) ära viskamine tavalise prügi hulgas. See võib kaasa tuua haiguste epideemilise leviku. Nii aidatakse enda teadmata kaasa HIV ja AIDSi levikule. Ülemaailmene probleem: Hetke üheks suurimaks jäätmekäitlus probleemiks peavad teadlased jäätmekäitluse tulevikku, kuna jäätmete tootmine suureneb ning progn...
kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid, veehoidlad. Üleujutused esinevad ka mere ja suurte järvede rannikul, mille põhjuseks on torm või maavärin. Põhjavee kasutamine- joogivesi, tööstused, põllumajandus, mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega. Põhjavee reostumine- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogusse, põllumajandusreostus- üle väetamine ja valel ajal väetamine, transpordireostus- õnnetused teedel, teede soolamine, olmereostus, prügilad. Põhjavee kaitse- põhjavee säästlik kasutamine, reostuse ärahoidmine. Niisutuspõllumajandus- põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja, kui ka pinnavett, põldude niisutamine põhjustab sooldumist. Puuviljapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni. Miks rajatakse veehoidlaid? Veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Kuidas see mõjutab jõe vooluhulka? Vooluhulk väheneb Usbekistanis on 50% niisutavast pinnast sooldunud. Miks pinnas sooldub?
Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani Miks on prügilad kahjulikud? Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine
ka mineraalveeks, mille kasutamist reguleeritakse sotsiaalministri määrusega .Tervisekaitse nõuded looduslikule mineraalveele, selle kasutamisele ja turustamisele". Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu esineb hulk vaheldumisi lasuvaid vettandvaid ja vettpidavaid kihte. Reostuse mõjud. Eestis on palju piirkondi, kus vanad sõjaväeobjektid, vanad prügilad, lekked katlamajadest ja tööstusettevõtetest jne kujutavad põhjaveele ohtu. prügila põhi laseb vett läbi ning reostus pääseb põhjavette. Uued prügilad planeeritakse Eestis vettpidava põhjakihiga, vanu aga on sadu ja nende sulgemine seisneb tavaliselt vaid haljastamises. Kõigepealt kulub teatud aeg, mille jooksul reostus põhjavette jõuab selline inkubatsiooniaeg võib kesta aastaid ja kümneid aastaid. Põhjavees hakkavad vees
on kraanivesi joogikõlbulik, kasvab pudelivee müük kiiresti. Pudelivesi pole mitte ainult kallis makstes sadu kordi rohkem, vaid tekitab klaasi ja plastpudelite näol ka suures koguses prügi. Enamik minemavisatavast prügist põletatakse tuhastusahjudes või maetakse suurtesse maapinnas olevatesse aukudesse, mida kutsutakse prügilateks. Selline tegevus kahjustab keskkonda. Jäätmete kõrvaldamise kohad hõivavad üha suuremaid maa-alasid ja tekitavad õhu,- vee,- ja pinnasesaastet. Prügilad eritavad atmosfääri süsihappegaasi (CO2) ja metaani (CH4) ning pinnasesse ja põhjavette kemikaale. Ainuüksi Euroopas visatakse igal aastal minema 1,3 miljardit tonni jäätmeid. Arvutuste kohaselt võib majapidamisest pärit prügi hulk suureneda 2020. aastaks 45% võrreldes 1995. aastaga. Inimesed peaksid vähem tarbima, taaskasutama ja ümber töötlema. Kliimamuutustega koos on meie planeedi suurimaid väljakutseid bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
tahtlikult. Rahvastik aina suureneb ning tekib aina rohkem olmejäätmeid. Iga elaniku kohta koguneb aastas umbes 300kg olmejäätmeid ning see on vaja kuskile panna. Meie prügila on piiratud ala ning seda ala pole kuskilt juurde võtta. Õnneks on hakanud inimesed siiski mõtlema looduse säilitamise peale ning on kasutusele võetud jäätmekäitlus ja taaskasutamine, mis on viimastel aastatel palju arenenud. Vähenenud on ka kodanike enda tehtud prügilad metsades ja metsade tahtlik reostamine. Paljud inimesed on sellest aru saanud, et loodust tuleb hoida, kuid mõnda inimest miski muu ei huvita, kui iseenda heaolu ning jätavad oma prügi metsa alla. Paljudele inimestele on mets kui lõbustuskoht, kus nad saavad puhkepäevadel käia. See on hea, sest igale inimesele meeldib puhata puhtas kohas. Kuigi inimesed arvavad, et metsi raiutakse liiga palju, eelistavad nad ikka puidust mööbliesemeid ning ehitusmaterjale. Inimesed ei mõtle sellele,
tänavatekoristamisel. Vastava statistika järgi tekib inimese kohta umbes 300-500kg olmejäätmeid. Jäätmete vältimine koduses majapidamises algab tarbitava kauba valikust. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 3. Jäätmete liigitus kasutatavuse järgi: Teisene toore - siia kuuluvad jäätmed, mida saab kasutada toodangu valmistamiseks, energia saamiseks jne Heitmed - mittekasutatavad, keskkonda suunatavad jäätmed. Prügilad on jäätmekäitluskohad, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Tootja vastutus tähendab seda, et valmistajad-turustajad on kohustatud oma toodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ning nõuetekohaselt käitlema. Nii vanad rehvid, elektroonikaseadmed, patareid, akud, pakendid jne. kuuluvad selle printsiibi alla. Tarbijal peab olema võimalus neid jäätmeid ära anda. Praktiliste lahendite valik jäätmekäitluse korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel: 1
Sissejuhatus maateadusesse Uurimismeetodid geograafias · Kaugseire (saaste, maa arengu vaatlemine, teostatakse lennukitelt, helikopteritelt, kosmoselaevadelt) · GPS · Vaatlemine · Mõõdistamine, kaardistamine · Testimine, küsitlemine Kaart Maa tasapinnaline vähendatud mudel · üldistatud · mõõtkavaline · leppemärkidega Kaardid jaotuvad sisu järgi · üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad) · temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik) Kaardid jaotuvad mõõtkava alusel · suuremõõtkavalised kaardid; kuni 1:200 000 (200 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike · väikesemõõtkavalised kaardid: üle 1: 1 000 000 (1 000 000 ja rohkem kordi vähendatud) kujutatud maa-ala suur · keskmisemõõtkavalised kaardid vahepeal · võttes tagant ära 5 nulli võrdub esindatud kilomeetreid. Trük...
Jäätmete kuhjumine Aastakümneid on looduskaitsjad rääkinud, et varsti jõuab kätte aeg, kus raiskava elustiili eest tuleb hakata kõrget lõivu maksma. Tavaliselt ei seata selliseid väljaütlemisi kahtluse alla, aga kohe tegutsema ka ei hakata, sest see kriitiline aeg tundub olevat veel piisavalt kauge tulevik. Kahjuks oleme probleeme eitades jõudnud olukorrani, kus mitmed keskkonnaprobleemid on meil üle pea kasvamas. Üheks suurimaks probleemiks võib tuua jäätmete kuhjumise. Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera v...
Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Seetõttu eraldub metaan väga erinevatest looduslikest ja tehislikest allikatest, millest enamuse moodustavad viimased. Loodsulike allikate hulka kuuluvad märgalad, termiitide elutegevu ja ookeanid. Inimmõjuriteks on kaevandused ja fossiilsete kütuste põletamine, riisikasvatus (üleujutused riisipõllul toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses), prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete lagunemine hapnikuvaeguses ja karjakasvatus (kariloomad söövad taimi, mis nende kõhus fermenteeruvad, mille tulemusena hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse
Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine Tarbimine on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine. Tihti kuuleme väljendit, et tarbimine ei ole eluviis, vaid vajadus. Iga aastaga on tarbimine suurenenud ja sellel lõppu ei paistagi tulema. Reklaami tõttu on inimesed hakanud soetama palju rohkem kaupa kui varasemalt. Tihti ei mõeldagi tagajärgedele, mis võib tulevikus meid viia suure probleemi lävele ja tekib küsimus, kas tõesti on kõike seda vaja. Reklaam on tänapäeva ühiskonna jaoks väga tavaline osa meie elus. Me kohtame seda ajalehtedes, kuulutuste tahvlil, televiisoris, raadios, Internetis. On teada, et enne millegi soetamist, siis on vaja eset näha ja olla tutvunud selle toote kvaliteediga, reklaam teeb sedavõrd me elu lihtsamaks. Tihti mõtleme, kui televiisorist tulevad meeldiva filmi vahele pikad reklaamid, et kui tüütud ja mõttetud need on, aga alateadlikult poodi minnes eelistame reklaamis nähtut või...
Vulkaanilises piirkonnas. Põhjavee kasutamine · Joogivesi · Majapidamine · Tööstused · Põllumajandus Põhjavee reostusallikad · Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, · Kaevandused, · Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), · Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), · Olmereostus, prügilad. Mis alandab põhjavee taset? · Suur veevõtt · Pikk kuivaperiood · Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine · Maaparandustööd kuivendamine
1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemis...
5. Jäätmed ning mida sellega tehakse Väga sageli näeme Tallinnas bussipeatustes prügikaste üle ajamas. Inimesed ikka veel viskavad konisid bussi rataste alla ja heidavad jäätisepabereid prügikasti, mis niigi üle ajab. Seetõttu liguneb prügi vihma käes ja eraldab kemikaale, mis viiakse jälle ringlusesse. Mitme meetri sügavusel pinnases on ikka veel joogikõlbmatu vedelik. Eesti kohta võiks öelda, et meil on prügilad range valve all. Ja kui need on auguääreni täis, siis pannakse peale erinevad pinnasekatted ning kõige peale muld ja muru. Kaugelt kõrgustelt tehakse fotosid ja kogu aeg näidatakse eleanikele, millises seisuses jäätmealad on. Teada on, et Eesti suurim probleem on loomsete jäätmete prügilad. Selles osas on palju ette võetud. On ehitatud tehas, mis neid ümber töötleb, kuid hais on inimesi hirmutav ja häiriv sellegipoolest
Tarbi, inimene, tarbi veel! Üha sagedamini võib märgata ajalehtede artiklites ja kirjandite teemades sõna tarbimishullus või mingi fraas inimese ja tarbimise suhtest. Iga aastaga tarbitakse üha rohkem ja sellele ei paistagi lõppu tulevat. Inimesed muutuvad iga päevaga reklaami orjadeks ja kasutavad vabu hetki tarbimiseks olenemata kas antud produkt on vajalik või mitte. Ei mõelda aga tagajärgedele, mis osutub veel ohtlikumaks kui massiline kokkuost. Minnes aga poodi piima järele ja tulles tagasi kleepsupaki, kääride ja valgendajaga, mida ma ei kasuta oma edaspidises elus tekib küsimus, et kas mul tõesti on seda kõike vaja. Reklaam on olnud olemas juba pea 6000 aastat. 15. sajandil nähti reklaami esmakordselt paberkandjal, sajand hiljem juba iga nädal ilmuvas ajalehes Inglismaal. Seda aega võib samas lugeda ka tarbimise algaastaks. On teada, et enne kui midagi ostetakse on vaja seda näha. Reklaam ...
Inflatsioon (Põhjavee kujunemine, vee imbumine pinnasesse) mõjutavad tegurid: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus (pooride maht-suurem veekogus) 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus Põhjavee reostusallikad: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal väetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. Põhjavee taseme alanemis põhjused: 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3. Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine 4. Maaparandustööd kuivandamine
projektijuhtimisele, mis hoiab töödeportfelli hoonete ja rajatiste valdkonna vahel tasakaalus. Ettevõtte põhitegevuse toetamiseks on teenustevalikusse järk-järgult lisandunud tugitegevusi: teedehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust ning tõhusust. Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja komplektset teenust äri-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas - teed, prügilad, tehnovõrgud, sadamarajatised. 1. Organisatsioonide tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus ja nende muutus viimase kolme aasta jooksul Ettevõtte aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustest makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem. Tööjõukulude tootlikkus: müügtulu/tööjõukulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
