Mõned neist, näiteks kuld ja plaatina esinevad looduses ehedana, enamik metalle on looduses aga ühenditena. Looduslikud mineraalse tooraine mitmesuguseid liike, mis kõlbavad vabade metallide saamiseks tööstuslikus mastaabis, nimetatakse maakideks. Metallide saamiseks maakidest on mitu meetodit. Tähtsama neist on : 1) Metallide oksiidide redutseerimine söe või süsinikoksiidi abil. Raua tootmine oksiididest põhineb näiteks süsinikoksiidiga redutseerimise reaktsioonil. Fe2 O 3+3 CO=2 Fe+3 Co2 2) Metallide oksiidide redutseerimine aktiivsemate metallidega. Seda meetodit nimetatakse metallotermiaks. Tänapäeval kasutatakse metallotermiat peamiselt raskesti sulavate metallide saamisel. Näiteks tekib kroom (III) oksiidi ja alumiiniumi segu kuumutamisel: Cr 2 O 3 +2 Al= Al 2 O 3 +2 Cr Alumiiniumiga redutseerimise protsessi nimetatakse aluminotermiaks. 3)
Elektrolüüs-elektrivoolu läbijuhtimine lahusest või sulatatud elektrolüüdist elekroodidel kulgev reaktsioon. Korrosioon- metalli hävimine keskkonna toimel. Aluminotermia-lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. Karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril. Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks.
· mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni selgitamine ja tingimuste võrdlus; korrosiooni kahjulikkus ja korrosioonikaitse võimalused. Korrodeeruvate metallide paarist oksüdeeruva metalli leidmine, vastavate elektronvõrrandite koostamine 5. Metallide saamine maagist, redutseerimise põhiviisid (särdamine, aluminotermia, karbotermia), vastavate võrrandite eristamine ja koostamine. 6. Metallide ja nende ühendite energeetiline efekt: · korrosioon on eksotermiline protsess ja toimub isevooluliselt; · metallide redutseerimine ühendist on endotermiline protsess, metallide tootmiseks tuleb kulutada energiat. 7. Elektrolüüsi põhimõtte selgitamine, sulatatud ja lahustatud soolade elektrolüüsi
korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. keemiline ja elektrokeemiline korrosioon- korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide ülekanne vähemaktiivsema metalli suunas. protektor- maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal. elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. aku- korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas.
MÕISTED: aluminotermia-lihtaine(enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes)
metalliga. Roostetab AKTIIVSEM! Tina+vask. Kaitse: värvi-, laki- või püsivama metalli kihiga katta. Keemiline kor.- metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Nt: metalli reag. kuivade gaasidega(O, Cl, SO2)ahjudes, automootoris. Elektrok. kor.- tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Reak. kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pinnaosal. Aluminotermia lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. Selles eraldub palju soojust, paiskub üles kõrge tulesammas ja kogu protsess toimub mõne hetkega. Karbotermia üks levinumaid metalli saamine meetodeid; metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikdioksiidi abil kõrgel temp. Amfotersus aine võime reag. nii hapete kui ka alustega(Al, Zn, Cl). 2Al+6HCl - 2AlCl3+3 H2 2Al+2NaOH+6 H2O - 2Na[Al(OH)4]+3 H2 Al(OH)3+NaOH - Na[Al(OH)4] Reag. veega: 1)akt. metallide reag. veega tekib leelis. 2Na+2H2O-2NaOH+H2
Amdinistratsioon ei ole kohustatud tegema erandit põhjusl, et ta seda teisele isikul tegi. 3) Proportsionaalsuse printsiibi rikkumine – tegemist siis kui kui diskreditsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ole mitte ainult otstarbekad, vaid ka mittesobivad ja mittevajalikud. 4. põhiõiguste rikkumine 5. Muud diskreditsioonivead Diskreditsiooni redutseerimise õiguslikud alused Diskreditsiooni redutseerimise olemuseks on diskreditsiooninormi poolt sätestatud õiguslike tagajärgede valikuvõimaluse kitsendamine. Kitsendamine kujutab endast diskreditsiooninormi muutmist. Normi muuta saab aga normiandja ise, administratsioonil puudub selleks päedevus. Diskreditsiooninormi tõlgendamisel on võimalik lähtuda kahest kriteeriumist. 1. normi eesmärk. Kui diskreditsiooninormi tõlgendamisel selgub, et normi
särdamine, redutseerimine? rikastamine maak vabastatakse lisanditest särdamine mitteoksiidse maagi põletamine oksiidseks redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb 8. Milliseid aineid kasutatakse metallide redutseerimiseks oksiididest? CO, C, H2, Al 9.Mis on aluminotermia, karbotermia? aluminotermia lihtainete (enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiid abil kõrgel temperatuuril 10. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon? elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon anood elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon katood elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon anioon negatiivse laenguga ioon
Koksi Süsinikmonoksiid Vesinik Alumiinium 12.Mis on malm ja millest see koosneb? Malm on eelkõige vahesaadus maagist terase tootmisel, see koosneb süsinikkust ja teistest ainetest 13.Selgita lühidalt malmi saamise protsessi kõrgahjus. Küsi!! 14.Mis on teras? Raua ja süsiniku sulam 15.Selgita lühidalt terase saamise protsessi. 16.Mis on aluminotermia ja mille jaoks seda kasutatakse? Aluminotermia- lihtainete (enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. 17.Mis on elektrolüüsi põhimõte? Elektrolüüs on elektrienergia arvel kulgev redokreaktsioon Elektrolüüsi nimetus viitab ainete lagundamisele elektri toimel 18.Milliseid metalle toodetakse elektrolüüsi teel? Toodetakse aktiivsemaid metalle- naatrium, kaltsium, magneesium jm. Kõige suuremas mahus toodetakse aga alumiiniumi 19.Milliseid aineid saadakse naatriumkloriidi elektrolüüsil? Naatriumit ja kloori 20
omadused isegi tugevamad, kui aluselised, aga hapeteks pole neid ka mõtet pidada, indikaatoreid nad ei värvi ja isegi leelistega ei reageeri. Alkohoolsete jookide kangus Kangust väljendatakse mahuosades. 400 tähendab seda, et 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Kontraktsiooni tõttu on massiosa leidmine raskendatud, kuid ligikaudu on ta 33% Veini kääritamisel hakkab pärmiseentel paha ~14% juures ja varsti lõpetavad nad glükoosi redutseerimise sootuks. Naturaalvein ei ole üle 16% kange, pikaajalisel kääritamisel on võimalik saada ka 18% alkoholisisaldusega veine, kuid enamasti saadakse sellised kraadid piirituse lisamise teel Alkohoolsete jookide valmistamine Allpoolnimetataud jooke ei rektifitseerita vaid laagerdatakse aastaid tammevaadis Brandy ( Champagne Departemangus Cognac) - viinamarjamahlast Grappa - Viinamarja pressimisjääkidest Rumm- Suhkruroost Tequilla - Siniagaavi mahlast
· Kisklus saaklom kompenseerib nt. Tõuseb ellujääjate sigivus ja ellujäävus, evolutsiooniline võidurelvastumine, kui saaklooma arvukus suureneb, suureneb ka kiskjate arvukus, kuid väikese hilinemisega. · Herbivooria taimedel ebaühtlane jaotumine ajas ja ruumis, morfoloogiline kaitse, keemiline kaitse, intensiivne vegetatiivne paljunemine; loomadel hammaste ja limaskestade ehituse muutus, seedekulgla ehituse muutus, mürkainete redutseerimise võime, üleminek teistele toidutaimedele. 9. Millised on populatsiooni kriteeriumid? Organismid peavad elama ühe liigi isendid ning peavad elama samal territooriumil. Populatsioone eraldab geograafiline takistus. 10. Milliste arvuliste väärtustega saab hinnata populatsiooni? Saab hinnata: populatsiooni arvukust (ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv) populatsiooni tihedust (populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta). 11
eelarvamusest kui ajaloolastele sellise lähenemisviisi väljapakkumist, mis suudaks muuta arusaadavas nähtused, mida ta asus kirjeldama. LA: Eliase uurimus tõi absolutismi mäitel esile sidemed, mis ühendasid omavahel üht konkreetset võimuteostamise viisi ja ühele eripärasele ühiskondlikule formatsioonile omaseid käitumisnorme. LA: Mõistelised töövahendid sie, mõisted nad ,,struktuur" ja ,,funktsioon", kannavad seda seisundiks redutseerimise eripärast pitserit. LA: Seega võib sotsioloogia raames kohata mõttearengut, mis viis ühekülgse mõtlemise pendli ühest äärmuselt tugevast kõrvalekaldesr vastupidisesse, kuid mitte vähem ühekülgsesse mõtteorientatsiooni. LA:Ajaloo ühendkoor koosnes 19.sajandil kahest vastandlikust poolest: ühed, kes ülistasid paremat tulevikkus, ja teised, kes ülistasid paremat tulevikku. LA:Kuid põgus pilk... ühele kesksele suunale, toob teravamalt esile ideoloogilised küljed.
sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikalise omaduste erinevust karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril (kõrgahju protsess reageerimine CO-ga) Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3 kõrgahi: Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. koks: süsinikuühend eriteras: Fe ja mitmesugused legeerivad lisandid nt: Roostevaba teras (+ Cr), Damaskuse teras, Samurai teras, Rootsi teras, Hadfieldi teras amalgaam: elavhõbeda sulam (kasutatakse hambaravis) malm: raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab 2-5% süsinikku, habras, raskesti töödeldav (pliidiraud)
seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) metall: lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused, keemilistes reaktsioonides käitub redutseerijana. maak: kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) elektrongaas: metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. metalliline side: keemiline side metallides, tekib
Ksülitool ja sorbitool on vastavalt 5- ja 6 -aatomilised alkoholid. Tahked ained mida kasutatakse magustitena. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 400 tähendab seda, et 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Kontraktsiooni tõttu on massiosa leidmine raskendatud, kuid ligikaudu on ta 33% Veini kääritamisel hakkab pärmiseentel paha ~14% juures ja varsti lõpetavad nad glükoosi redutseerimise sootuks. Naturaalvein ei ole üle 16% kange, pikaajalisel kääritamisel on võimalik saada ka 18% alkoholisisaldusega veine, kuid enamasti saadakse sellised kraadid piirituse lisamise teel.
[1] TOOTMINE Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadaksemagneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist. Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest (magneesiumsilikaat). Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest. Magneesiumi varud on praktiliselt piiramatud KASUTAMINE Magneesium on väga kerge metall ning temast valmistatud detailid on näiteks terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis
Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 3 SAAMINE Metallist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerumise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200°C juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH) 2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. 4 ASUKOHT PERIOODILISUSTABELIS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12, asub IIA rühmas, 3. perioodis, magneesiumi sümbol on Mg
Hilisem raua kuumutamine ja tihendamine. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur mõnisada kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Hiljem kuumutati ja taoti seda tihedamaks. Kui võrrelda muistset rauasulatus-redutseerimiskollet tänapäeva kõrgahjuga, siis üldjoontes on nad vägagi sarnased (joonis1). Maagiks oli vanasti soomaak. Puusüsi reageeris õhuhapnikuga ja põledes andis koldes kuumust. Koldesse tehti tuult lõõtsade abil. Süsi võttis osa ka raua redutseerimise keemilisest protsessist. Süsihappegaas, läbides puusöe, andis vingugaasi, mis kulus raua redutseerimiseks. Muistsed rauasulatajad said ferriiti, mis oli pehme ja plastiline. Koos rauaga redutseerusid maagis olevad lisandid - väävli, fosfori ja teiste elementide ühendid. Redutseerunud väävel ja fosfor halvendasid aga oluliselt raua kvaliteeti. Vanasti töödeldud raud jäi arvatavasti lisandite tõttu rabedaks. Räbustite ülesandeks oli
Miks peab sügavkülvi puhul Petri tassile valatava söötme temperatuur olema vahemikus 44-47oC? Sest alla selle temperatuuri ta juba tardub ning pole võimalik valada Petri tassile söötmeks. VI TEEMA 1. Millised meetodeid kasutatakse arvukuse määramiseks toiduainetes? a) väljakülv tadrsöötmele, ehk plaadimeetod elusrakkude arvu määramiseks b) piirlahjenduste meetod elusrakkude arvukuse statistiliseks määramiseks c) värvi redutseerimise meetrod elusrakkude arvukuse määramiseks d) otsese loendamise meetod, mille abil määratakse nii elusate kui ka surnud rakkude arv 2. Mis on plaadimeetodi põhimõte? Plaadimeetod ehk ka tassimeetod on kõige laidalsasemalt kasutusel olev meetod elusrakkude arvu määramiseks toiduainete mikrobioloogilisel analüüsil. Sellel meetodil toiduainete proov segatakse mehhaanilislt või homogeniseeritakse ning vastavalt lahejdnusskeemile tehakse lahjenudsed tehakse külvid
muutmist. Äärmushinnanguist hoidumine tähendab mõningate tajutava objekti erandlikkusele viitavate omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada. Varem otsustatu kopeerimine eeldab jäämist isikust varem loodud ettekujutuse juurde ja uute faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv-
negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud
Magneesiumi esineb ka mikroelementidena loomses organismis. Magneesiumi tootmine Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadakse magneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist. Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest. Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest. Magneesiumi varud on praktiliselt piiramatud. Magneesiumi omadused Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20°C) 1,738 g/cm 3 . See on väike tihedus, umbes ¼ terase tihedusest. Magneesium sulab temperatuuril 648.8°C ja keeb temperatuuril 1107°C. Magneesium on välimuselt hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne
Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik
Glükoos uriinis CSF-Gluc Glükoos- määramismeetodid Glükoosi määramise meetodid (jagunemine keemilise printsiibi alusel) Redutseerimis- Füüsikalistel omadustel Ensümaatilised meetodid põhinevad meetodid ·Glükoosi Vase redutseerimise Polarimeetria oksüdaas-peroksüdaasi meetod vasksulfaadi meetod GOD-PAP redutseerimine (eripöörangul põhinev ·Heksoginaas vask(II)oksiidiks määramine) Glükoos-määramismeetodid Glükoosi määramis- meetodid (kasutatavate
Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid
silmas pidada järgmisi olulisi tegureid, mis mõjutavad kõige enam mõõtmistulemusi. 1) Kasutatav teodoliit peab olema kontrollitud ja justeeritud ning vastama oma tehniliste karakteristikute poolest tehtavatele töödele. Kui see ei ole nii siis tekib instrumentaalsete vigade mõju 2) Sihtpunktidesse asetatud tähised peavad olema sirged, vertikaalsed, hästi nähtavad ja täpselt tsentreeritud. Kui see ei ole nii, siis avaldub tähise redutseerimise vea mõju r'' 3) Teodoliit peab olema täpselt tsentreeritud ja looditud mõõdetava nurga tipus. Vastasel juhul tekib tsentreerimise vea mõju c'' 4) Mõõtja peab tundma õigeid töövõtteid ja tal peab olema hea nägemisteravus pikksilma suunamiseks tähisele, pikksilma fokusseerimiseks ja lugemi võtmiseks. Muidu tekivad mõõtja isiklikud vead i'' 5) Nurkade mõõtmisel peab kasutama õigeid metoodilisi võtteid, mis aitavad vähendada
ja leplik -‐ Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. -‐ Iga isiksuse omadus on oluliselt seotud ühe või mitmega suurest viisikust. Faktoranalüüs – põhiline andmehulga redutseerimise meetod. • Sisuline kriteerium – kui hästi vastab empiiriliselt saadud struktuur teoreetilistele eeldustele • Formaalne kriteeruium – milline on andmete seletusprotsent. (pole olemas ühte fikseeritud väärtust), mõistlik kasutada mõne hästi aksepteeritud testi ja valimi andmetega.
Peale seda tuleb uuesti kontrollida. Horisontaalnurkade mõõtmise viis:* Võtete viis. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nimetatakse poolvõtteks. Kasutatakse ühe nurga. *Ringvõtete viiskui seisupunktist on vaja mõõta 3 või enam suundi. Vertikaalnurkade mõõtmise viisvõib olla positiivne või negatiivne. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. Nurkade mõõtmise vead: *instrumentaalsed vead *tähise redutseerimise viga tähis paigutatakse sihtpunktile või selle taha võimalikult täpselt ja vertikaalselt. Sihtpunktile viseeritakse alati võimalikult maapinna lähedalt arvutamine. *tsentreerimise viga *isiklikud vead *ilmastiku vead. Ekstsentriliste mõõtmiste redutseeriminekui nurka pole võimalik sellel asukohal mõõta, kus tarvis. Jooni on võimalik mõõta: lindiga; teodoliidi ja lattmõõturiga;
Kuigi nitraadid ise põhjustavad väga vähe kahju, muunduvad nad kehas väga toksilisteks nitrititeks. Meie soolestiku mikrofloora tõttu umbes 3/4 nitraatidest, mis toiduga sisendatakse taandatakse nitrititeks, mis on 6-10 korda rohkem mürgised kui nitraadid. (Szponar & Kierzkowska 1990) Nitritid on lämmastikushappe HNO2 vees lahustuvad ja kuumtöötlemisel lagunevad toksilised kristallilised soolad. Looduses tekivad nitritid nitraatide bioloogilise redutseerimise vahelülina. Keskkonnas kogunevad nad siis, kui on rikutud looduslike protsesside tasakaalu. Nitritid võivad muunduda nitrosoamiinideks – organismile kahjulikeks kantserogeenseteks ühenditeks. Nitraate ja nitriteid vaadeldakse tavapäraselt koos, kuna ümbritsevas keskkonnas ja inimese/looma organismis läheb üks vorm üle teiseks. (Elias 2012) 2. Nitraatide teke Looduses tekivad nitraadid nitrifikatsiooni protsessides. Nitraatide allikaks on mullas ja
aitab ka karpide sulgumisele kaasa ka loputamine ja raputamine jooksva külma vee all). Samuti viska minema kõik katkised karbid. Nüüd on karbid keetmiseks valmis. Keetmine on lihtne, aga vältida tuleb ülekeetmist, mille tulemuseks on kuivad ja muredad karbid. 4 minutist piisab täiesti. Kõige lihtsam viis on visata karbid kaanega potti, kus on eelnevalt klaas veini keemiseni kuumutatud. Sulge pott kaanega ja auruta paar minutit. Keeduveest saab redutseerimise teel maitsva kastmepõhja. Rannakarbid on eriti populaarsed Hispaania, Portugali, Prantsuse, Belgia ja Itaalia köögis. Euroopas kasvatatud lamedaid söödavaid austreid eristatakse ja kutsutakse kasvukoha järgi. Kammkarbi sulgurlihase ja jala liha on delikatess. Karbid on maitsvad igal kujul. Rannapiirkondade köögid pakuvad mereande alati kõige paremal viisil. Igal rahval on oma lemmikkalad ja mereannid. Erinevaid karpe kasutatakse nii iseseisva
Poolikult kuivatatud aprikoose kutsutakse kuragaaks. Udon nuudleid - valmistatakse Jaapanis nisujahust, veest ja soolast. Paksud valged nuudlid võivad olla nii torujad kui ka lamedad. Ungari guljass ungarlastele omaselt valmistatud lihakaste Usanmjan - Aasia maitseainesegu, sisaldab viite vürtsi: kaneeli, tilli, nelki, tähtaniisi, ingverit. V Vadak - juustumassi kalgendumisel juustuteradest eralduv vedelik Vahtrasiirup - saadakse vahtramahla redutseerimise teel. Eriti kvaliteetset vahtrasiirupit toodetakse Kanadas ning USAs New Yorgi ja Vermontis. Vahustama - ehk vahule ajama, vahule lööma, vahuks tegema. (nt vahustatud munavalged) Valge pipar - on tegelikult tavalise pipra mari, mis on puu otsas küpsenud ja seeljärel kooritud. Maitselt mahedam. Kasutatakse peamiselt heledates kastmetes jm, ... Valgud ehk proteiinid täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks
Äärmushinnanguist hoidumine tähendab mõningate tajutava objekti erandlikkusele viitavate omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada. Varem otsustatu kopeerimine eeldab jäämist isikust varem loodud ettekujutuse juurde ja uute faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. 4 ISIKUTAJU ABIMEHHANISMID Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv-
süsteemina ning kujunesid kirjutamata ja kirjutatud kokkulepped selle kohta, millised on ajakirjanike töö põhimõtted (sh eetikakoodeksi loomine, uudisväärtuse kriteeriumidest lähtumine jms). Massimeedia ülesandeks on vähendada maailma komplekssust: esitada infot süsteemsel viisil, osutada asjade ja nähtuste omavahelistele seostele, st vallata suurt pilti. (Rühl 1992) Rühli tabel: maailma komplekssuse redutseerimise mehhanismid Meediasisesed Meediavälised Sotsiaalne Professionaalsed kommunikaatorid Auditoorium mõõde Sisu mõõde 1) sümbolilised vahendid, mis lihtsustavad Ootused avalikku kommunikatsiooni 2) sümbolilised tehnikad Aja mõõde Ajakirjanduse sisesed kokkulepped Õigusorganid, seadused,
pürivaat, mis läheb edasi tsitraaditsüklisse. Glükolüüsi ülesanded on: · Glükoosi lagundamine ATP tootmise eesmärgil · Süsinikskelettide tootmine biosünteeside jaoks Glükolüüsi toimumise jätkamiseks tuleb kulutatud NAD+ regenereerida: · Aeroobsetes tingimustes regeneeritakse NAD+ hingamisahelas elektronide ülekandega NADH-lt hapnikule · Anaeroobsetes tingimustes (näit. aktiivselt töötavas skeletilihases) regenereeritakse NAD+ püruvaadi laktaadiks redutseerimise teel: 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. Glükoosist tekkinud atsetüül-CoA siseneb tsitraaditsüklisse okaloatsetaadiga kondenseerudes: · toimub kahe süsinikulise atsetüülijäägi ülekanne nelja süsinikulisele ühendile ja tekib kuue süsinikuline tsitraat. · Tsitraat dekarboksüülub, eralduvad CO2, mille käigus tekivad viie ja nelja süsinikulised
BeCl2 + 2K = 2KCl + Be · Väikese tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. · Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. · Be väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Magneesium : · Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. · Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme.
59. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas: Red- vesinik, süsinik; Oks- hapnik, Cl 60. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Roostetamine, põlemine, hingamine. 61. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon- I etapp: ammoniaagi oksüdeerimine nitritiks: 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O→ 2NO2−(vedel) + 4H3O+ .II etapp: oksüdeeritakse nitrit nitraadiks: 2NO2− + O2 → 2NO3−(vedel) ;denitrifikatsioon- nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess. tekivad lämmastikoksiid (NO) ja dilämmastikoksiid (N2O). 62. Mis on redokspotentsiaal? tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. 63. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites. arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. O (hapnik) –II; H (vesinik) I;
muutmist. Äärmushinnanguist hoidumine tähendab mõningate tajutava objekti erandlikkusele viitavate omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada. Varem otsustatu kopeerimine eeldab jäämist isikust varem loodud ettekujutuse juurde ja uute faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv-
Tabel 2 Mikroobide energia ja süsiniku allikad. Mikroobigrupp Süsiniku allikas Energia allikas Organotroofid Orgaanilised ained orgaaniliste ühendite (suhkrud, (eksratselluaarsed parasiidid) aminohapped) red-oks reaktsioonid Litotroofid (väliskeskkond) Anorgaanilised ained (CO2) anorgaanilise aine (süsinikdioksiidi, ammoniaagi) redutseerimise Fototroofid (väliskeskkond) Orgaanilised ja fotokeemilised reaktsioonid anorgaanilised ained Paratroofid (intratselluaarsed Peremehe Peremeesorganismi rakk parasiidid) ainevahetuskompleks Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, neist 6 ainet suuremas hulgas:
Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel – organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid – organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna orgaanilisteühendite fermentatsioonil või oksüdatsioonil. Litotroofid – on võimelised moodustama rakukomponente orgaaniliseaine, redutseerimise tulemusel tänu anorgaanilisel oksüdatsioonil vabanevale energiale. Fototroofid – saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid – energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C. Lisaks neile vajavad mikroobid oma elutegevuseks veel rohkesti mineraale: K, Ca, Mg, Fe.
Ainult aktiivsed pigmendid võivad muundada elektromagnetilist energiat keemiliseks. Kõige tõenäoliseim energia ülekande mehhanismiks pigmendilt pigmendile peetakse induktiivset resonantsi 7. I ja II fotosüsteem. FS tsükliline ja atsükliline protsess. I fotosüsteemi moodustab reaktsioonitsenter koos fotokeemiliselt inaktiivsete pigmentitega ja elektrontranspordiahela komponentidega, mis tagavad NADP redutseerimise ja tsüklilise fotolüüsimise. Käivitub pikalainelise valgusega II fotosüsteem ergastub lühilainelise valgusega. Selle funktsiooni eesmärgiks on vee fotooksüdatsiooniks vajaliku tugeva oküdeerija genereerimine. Atsüklilises protsessis kantakse veelt võetud elektronid kahe järjestikku töötava fotokeemilise reaktsiooni vahendusel NADP-le. Tagajärjeks on 1. Vee oksüdatsioon ja O2 eraldumine. 2. NADPH moodustumine. 3. ATP moodustumine.
kasutust tööriistade valmistamisel. Magneesium (Mg)- litosfääris levinud keemiline element (7.kohal), leidub samaplaju kui naatriumi. Keemilise aktiivsuse tõttu ei esine vabalt lihtainena, vaid ainult elemendina arvukate ühendite ja mineraalide koostises. Bioelemendina kuuluvad mg ühendid ka elusloodusse (Mg kuulub roheliste taimede klorofülli koostisesse), ka merevees v levinud metall. Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. MgCl2Mg+Cl2 Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. MgO +CMg+CO Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme
Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid. Graanitülakoidid moodustavad graani, eri graanide vahel on stroomatülakoid. Tülakoidide membraanis paiknevad FS- lised abi- ja põhipigmendid ning FS I ja FS II. Membraanis toimub elektronide tsükliline ja atsükliline transport. Kloroplasti sees on valguline vesilahus e strooma, milles paiknevad ensüümid, mis vastutavad CO2 redutseerimise ja sidumise ees Calvini tsüklis. Autonoomne DNA: plastiididest ainsana on autonoomne DNA omane kloroplastidele, rõngasjas DNA, mis kodeerib osa valkude biosünteesi ja tegutseb tuuma DNA kontrolli all. Rakutsükliga võrreldes toimub tema replikatsioon teatud faasinihkega võrreldes tuuma DNA replikatsiooniga. Kloroplastid: esmased diferentseerumata plastiidid, milledest kujunevad välistingimuste ja ümbritseva keskkonna mõjul välja kõik plastiidide tüübid
(happe) lisamiskiirusega. pH-staati kasutatakse peamiselt hüdrolaaside aktiivsuse määramiseks (tundlikkus kuni 50 nmooli). · Hapnikuelektrood: Hapnikuelektrood võimaldab mõõta hapniku kontsentratsiooni lahuses. Seega saab hapnikuelektroodi abil saab mõõta selliste ensüümreaktsioonide kiirust, millede käigus tekib või reageerib O2. Hapnikuelektrood kuulub amperomeetriliste mõõteriistate hulka. Mõõdetakse hapniku redutseerimise tulemusel tekkiva redokselektronide voo tugevus ehk voolutugevust. See voolutugevus sõltub sellest, kui kiiresti difundeerub hapnik lahusest elektroodile. Difusioonikiirus on võrdeliselt seotud hapniku kontsentratsiooniga lahuses. Tsentraalne plaatina katood, mida ümbritseb Ag/AgCl anood. Nende vahele rakendatakse konstantne pinge (0.6V). Elektroodid on eraldatud reaktsiooni toimumiskohast õhukese (teflonist) membraani abil
Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid. Graanitülakoidid moodustavad graani, eri graanide vahel on stroomatülakoid. Tülakoidide membraanis paiknevad FS- lised abi- ja põhipigmendid ning FS I ja FS II. Membraanis toimub elektronide tsükliline ja atsükliline transport. Kloroplasti sees on valguline vesilahus e strooma, milles paiknevad ensüümid, mis vastutavad CO2 redutseerimise ja sidumise ees Calvini tsüklis. Autonoomne DNA: plastiididest ainsana on autonoomne DNA omane kloroplastidele, rõngasjas DNA, mis kodeerib osa valkude biosünteesi ja tegutseb tuuma DNA kontrolli all. Rakutsükliga võrreldes toimub tema replikatsioon teatud faasinihkega võrreldes tuuma DNA replikatsiooniga. Kloroplastid: esmased diferentseerumata plastiidid, milledest kujunevad välistingimuste ja ümbritseva keskkonna mõjul välja kõik plastiidide tüübid
17. ja 18. saj – M. Malpighi tegi kindlaks plastiliste ainete liikumise taimedes, R. Hooke uuris taime raku ehitust, J. Priestley leidis, et taim on hapniku allikas, J. Ingenhousz pani aluse taimede hingamisele. 19. saj – J.von Liebig ja taimede mineraalne toitumine, R. Virchow ’’iga rakk tekib rakust’’. 20. saj – R. Willstätter määras klorofülli esmase keemilise struktuuri, Watson ja Crick avastasid DNA struktuuri mudeli, M. Calvini teooria CO2 redutseerimise kohta fotosünteesi reaktsioonitsüklis. Eesti – 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis taimefüsioloogiat, E. Russow, H. Kaho, L. Sarapuu, H. Miidla jt. RAKK – KEEMILINE KOOSTIS Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena fotosünteesil, lõpp-produktina hingamisel). On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Moodustab vesiniksidemeid. Mineraalained: a) N, S – toitained, mis on orgaanilises segus
väike ja doonormolekuli fluorestsentsispekter kattub vähemalt osaliselt aktseptormolekuli neeldumisspektriga. Mõeldavad energia edasikandumise viisid on veel energia eksitoomne ülekanne ja pooljuhtne ülekanne. 7. I ja II fotosüsteem. FS tsükliline ja atsükliline protsess. I fotosüsteemi moodustab reaktsioonitsenter koos fotokeemiliselt inaktiivsete pigmentitega ja elektrontranspordiahela komponentidega, mis tagavad NADP redutseerimise ja tsüklilise fotolüüsimise. Käivitub pikalainelise valgusega II fotosüsteem ergastub lühilainelise valgusega. Selle funktsiooni eesmärgiks on vee fotooksüdatsiooniks vajaliku tugeva oküdeerija genereerimine. Atsüklilises protsessis kantakse veelt võetud elektronid kahe järjestikku töötava fotokeemilise reaktsiooni vahendusel NADP-le. Tagajärjeks on 1. Vee oksüdatsioon ja O2 eraldumine. 2. NADPH moodustumine. 3. ATP moodustumine.
Peab olema vahetu seos rikkumiste, kitsenduste, abinõude vahel. Kas ja kuivõrd tuleneb nõudeõ normidest, mis sätestavad toetused ja soodustused? PS § 12 õigusn võrdsele kohtlemisele. Seaduse täitmise nõuet ei ole; võimalik põhistada põhiõ-ga. Üksikisik ei saa nõuda avalikult võimult seaduse täitmist va siis, kui see puudutab teda individuaalselt. Diskretsiooniotsustus tuleb teha ilma vigadeta ainuvõimalik otsustus. Kindel otsus d redutseerimise puhul. Üksnes siis, kui vastav n peab silmas avalikke ja vastav isiku huve. Subj av õ ja põhiõ vahekord Põhiõ tekitavad subj av õ-st. kui puudub n, mis isikule nõudeõ annab, ei pruugi subj av õ puududa viidata PS-le. Põhiõigused sisaldavad 3 elementi: · Õ kandja isik, kellele õ laieneb · Õ adressaat av võimu kandja / kohustatud isik · Õ ese Joonis Subj av õ liigid · Osaleda avalikud elus pol õ (õ luua erakondi, asutada mittetulundusühinguid)
muutmist. Äärmushinnanguist hoidumine tähendab mõningate tajutava objekti erandlikkusele viitavate omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada. Varem otsustatu kopeerimine eeldab jäämist isikust varem loodud ettekujutuse juurde ja uute faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv-
Tahtmatult – sisepõlemismootorite töö käigus. Tagasi elutasse: N vabaneb tagasi atmosfääri bakteriaalsel denitrifikatsiooni; ammoniaagi lendumisel põllumajandusest (sõnnikust, virtsast); vulkaanide tegevusel. Nitrifikatsioon – ammoniaagi oksüdeerumine bakterite toimel nitritini ja nitraadini. Nitrifikatsioon toimub peamiselt mullas, tekivad vees hästi lahustuvad soolad, mis võivad muldadest välja uhtuda. Denitrifikatsioon – nitraadi ja nitriti gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess, mis toimub läbi mitme vaheetapi. Protsessi tulemusena tekivad lämmastioksiid ja dilämmastikoksiid, mis võivad hiljem redutseeruda molekulaarseks lämmastikuks. Selles protsessis on elektrondoonoriks orgaaniline aine. Toimub: anaeroobsetes tingimustes; peab olema nitraate; Kohad: veekogude põhjad, liigniisked mullad, märgalad (lamminiidud, pajustikud. Samas rabades nt ei ole nitriteid). Kui denitrifikatsioon jääb alla N sidumisele, kogunevad nitraadid
Paljud mikroobid ei talu hapnikku - Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseeritud kujul (koensüümid). Väga tugevad oksüdeerijad on hapnikust moodustuvad vabad radikaalid. Anaeroobidel on palju ensüüme (flaviinsed oksüdaasid), mis hapnikuga reageerides tekitavad temast radikaale. Seetõttu on anaeroobid hapnikule tundlikud. Hapniku toksilised põhjused: oO2 + 4H+ + 4e 2H2O See on hapniku täieliku redutseerimise reaktsioon (liidetakse 4 elektroni), mida viib läbi tsütokroomi oksüdaas. oO2 + e O*2 Ühe elektroni liitumisel hapnikule moodustub superoksiidradikaal. Sisaldab 1 paardumata elektroni ja on väga reaktsioonivöimeline. 1-elektronilist ülekannet hapnikule saavad toimetada flaviinid, kinoonid, FeS-valgud, tsütokroomid. Superoksiidradikaalid vöivad moodustuda ka ilma elusorganismide osavötuta, näiteks ultraheli ja elektrivoolu toimel.
annaabi.ee 
