Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid: leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid) redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine leelismuldmetall: IIA rühma elemendid katioon: positiivse laenguga ioon
Mõisted redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, toimub elementide o-a muutus. oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine. redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a vähenemine. oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. keemiline ja elektrokeemiline korrosioon- korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide ülekanne vähemaktiivsema metalli suunas. protektor-
Keemiline reaktsioon: Aine muundumine teisteks aineteks . Redoksreaktsioon: (ehk redutseerumis.oksüdeerumisreaktsioon) keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. Redutseerija: on element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone(ise oksüdeerub). Oksüdeerija: on aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone(ise redutseerub). Redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab oksüdatsiooniastme vähenemine Oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab oksüdatsiooniastme suurenemine Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Põlemine: suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumine (leegiga) kulgev kiire oksüdeerumisreaktsioon. Keemiline side: aatominte või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks.
põlemisreaktsioon ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga ka nt süsihappegaasi vääveloksiidi jne
elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal;saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel särdamine-kuumutamine õhuhapniku juuresolekul.
· Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi aatomite oksüdeerumise astet ühendis ; võrdub elemendi aatomi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühendis teise keemilise elemendi. · Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. Reaktsioonis o.a väheneb. · Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. Reaktsioonis o.a suureneb. Erinevad füüsikalised omadused: Sulamistemperatuur Tihedus Kõvadus Metallide aktiivsuse võrdlus Metallid Reageerimine hapetega Reageerimine veega Aktiivsed metallid Reageerivad väga tormiliselt, Reageerivad väga tormiliselt, Li, Na, K, Ca jt võib toimuda plahvatus. võib toimuda plahvatus.
Redoksreaktsioon-keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide okspdstsiooniastme muutus.Fe+S=FeS. Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone. Li, Na, Mg. Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone. H2O2, CrO3. Redutseerumine-elektronide liikumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. Katalüsaator-aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpus esialgses koostises ja koguses. Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2. Zn+H2O=ZnO+H2. Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega. Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Zn+2HCl=ZnCl2+H2. Metall
Keemia kordamine, metallide omadused Oksüdeerija - aine, mis omastab ehk liidab elektroone / ise redutseerub Redutseerija - aine, mis reedab ehk loovutab elektrone / ise oksüdeerub Oksüdeerumine aine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.a suurenemine Redutseerumine aine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sllele vastab elemendi o.a vähenemine Oksüdatsiooniaste o.a / elemendi aatomite oksüdeerimisist iseloomustav suurus Redoksreaktsioon Reaktsioon, kus kahe aine o.a-d muutuvad / toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestest teistele Leelismetall Esimese A-Rühma metallid Leelismuldmetall Teise A-Rühma metallid alatest Ca-st Keemilise reaktsiooni kiirus lähteaine või saaduse kontsertratsiooni muutus ajaühikus
1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX rühma nr MIN rühma nr miinus 8 (mittemetallid) 0(metallide puhul) Brühma metallidel enamasti II 3
-a. II). Näiteks: ( Li2O- liitiumoksiid, Na2O- naatriumoksiid, Fe2O3- raud (III) oksiid jne). Hüdroksiid aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH)2. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ise oksüdeerudes. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides. Fluor on alati oksüdeerija! Oksüdeerumine- elektronide loovutamine, redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa suurenemine. Redutseerimine- elektronide liitmine, redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa vähenemine. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Ainete lagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. (Vaata töövihik lk 24-25). Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb oa muutus. Ioon- positiivset või negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühmitus
elektrone tulemuseks tulemuseks oksüdatsiooniaste kahaneb 4. Otsusta, milline lause on õige (kirjuta kasti ,,+"), milline väär (kirjuta kasti ,,-"). a) Redoksreaktsioon on reaktsioon, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. b) Redoksreaktsioonis ei pea alati oksüdeerumine ja redutseerumine toimuma koos. c) Redoksreaktsioonis redutseerija loovutab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kasvab. d) Redoksreaktsioonis oksüdeerija liidab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kahaneb. e) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kahaneb, siis element oksüdeerub. f) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kasvab, siis element redutseerub. 2
Keemia KT kordamine 1. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis , oksüdatsiooniaste väheneb Oksüdeerimine elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, oksüdatsiooniaste kasvab Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutust 2. Mõiste kasutamine ja määramine ! 3. Vesiniku saadakse vee elektrolüüsil , vesinukku kogutakse ...... , 4. Vesiniku omadus 5. Veeomadused : värvuseta , lõhnatu , maitseta 6. Lahuse koostise arvutamine , valemite kasutamine .
Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.
Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühteldelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsioonastme muutus. Nt: 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Nt: metallid 2Na + 2HCl 2NaCl + H2 Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseeruvad). Nt: O2 NO + O2 2NO2 Redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme vähenemine. Nt: S + O2 SO2 O2 redutseerub Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine. Nt: Li + 2H2O 2LiOH + H2 Li oksüdeerub Korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis.
Mõisted: redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide o-a muutus redutseerija aine, milles osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) oksüdeerija aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel maak maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks alumiinotermia maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel
Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes). Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa suurenemine . Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerides) . Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa vähenemine. Korrosioon metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. Maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon.
1. Mis on: Oksüdatsiooniaste- elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, o.a muutub Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, o.a suureneb Redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, o.a väheneb Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max – Rühmanumber Min – rühma nr. Miinus 8 (mittemetallid) Metallide puhul 0 B-Rühma metallidel enamasti 2 3. Mis on metallide korrosioon (keemiline, elektrokeemiline)? - Metallide korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.
KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid
(saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. Metallide pingerida metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi. *pingereas H eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest välja vesiniku; *negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem; *pingereas eespool asuv
milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale , et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. MINU KODUS LEIDUV VASKE ... .. elektrijuhtmed , keeduspiraal , veetorud , elektriradiaator . KEEMILISED OMADUSED . Kuna vask on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . FÜÜSIKALISED OMADUSED . Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht
metallid, mille standardpotentsiaali väärtus on negatiivne, tõrjuvad lahjendatud hapetest vesiniku välja; millel positiivne, see vesinikku välja ei tõrju. metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast positiivsema standardpotentsiaaliga metallid. redokspotentsiaal E – iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid/redutseerivaid omadusi. väljendab energiat/tööd, mida tuleb kulutada või mis eraldub 1 Faraday arvu laengu (1 mol elektronide) üleminekul redoksreaktsioonis. mida suurem on redokspotentsiaali väärtus, seda tugevam oksüdeerija on oksüdeeritud vorm ja seda nõrgem redutseeritud vorm. kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused; kui positiivne, domineerivad oksüdeerivad omadused. REDOKSREAKTSIOONI KULGEMINE redoksreaktsioon kulgeb spontaanselt siis, kui Gibbsi vabaenergia muut on negatiivne ΔG<0
12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad? Mõisted: Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerub) Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerub) Redutseerumine- Elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a vähenemine. Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine. Leelismetallid- väga tugevad redutseerijad, tõrjuvad veest välja vesiniku. Väga aktiivsed ja reageerivad aktiivselt veega. Kõik IA rühma metallilised elemendid. Leelismuldmetallid- väga tugevad redutseerijad, reageerivad energiliselt veega, tõrjudes välja vesiniku. Kõik IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid
z elementaaraktis üleminevate elektronide arv, R universaalne gaasikonstant, aMz+ metalli ioonide aktiivsus lahuses, T absoluutne temperatuur. Normaal- ehk standardvesinikelektrood: E°(2H+/H2) = 0.0 V Redokspotentsiaal (E) väljendab tööd, mida tuleb kulutada, või mis eraldub 1 Faraday arvu laengu (1 mooli elektronide) üleminekul redoksreaktsioonis. Nernsti võrrand: x RT a oks E = E0 + ln y , zF a red E redokspotentsiaal, aoks/ared oksüdeeritud/redutseeritud vormi aktiivsus, E° standardpotentsiaal, x/y astendajad (reaktsioonivõrrandi kordajad).
z – elementaaraktis üleminevate elektronide arv, R – universaalne gaasikonstant, aMz+ –metalli ioonide aktiivsus lahuses, T – absoluutne temperatuur. Normaal- ehk standardvesinikelektrood: E°(2H+/H2) = 0.0 V Redokspotentsiaal (E) – väljendab tööd, mida tuleb kulutada, või mis eraldub 1 Faraday arvu laengu (1 mooli elektronide) üleminekul redoksreaktsioonis. Nernsti võrrand: x RT a oks E = E0 + ln y , zF a red E – redokspotentsiaal, aoks/ared – oksüdeeritud/redutseeritud vormi aktiivsus, E° – standardpotentsiaal, x/y – astendajad (reaktsioonivõrrandi kordajad).
31) Ühinemisreaktsioon - on keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 32) Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). 33) Redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). 34) Redoksreaktsioon - on reaktsioon, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. 35) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemandi oksüdatsiooniastme suurenemine. 36) Redutseerumine - elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. 37) Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus, võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest. 38) Elektrolüüs - elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon.
kondensatsioonireaktsiooni teel. 35) Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (samal ajal ise redutseeruvad) 36) Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( samal ajal ise oksüdeerides) 37) Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. 38) Oksüdeerumine elemendi oksüdatsiooniastme suurendamine mingis redoksreaktsioonis. 39) Redutseerumine elemendi oksüdatsiooniastme vähendamine mingis redoksreaktsioonis. 40) Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis võrdub elemendi aatomi laenguga ioonilises ühendis. 41) Elektrolüüs elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. 42) Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel ( nt. Raua roostetamine) 43) Lahus ainete ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
Autoaukudes ehk pliiakudes on sees 30% väävelhape ning vahel ka destileeritud vesi ja metallplaadid (osad puhtas Pb ja teised PbO ) Kui akus hape sisaldust vähendada siis ta ei tööta enam nii hästi. Reaktsioon akus Katood - negatiivneeletrood ja aku puhul PbO Anood positiivne eletrood ja aku puhul Pb 12. MÕISTED: Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektroone (ise redutseerides). Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdastiooniastme vähenemine. Reaktsiooni kiirus lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus.
VASK Rinaldo Must Vase tähis on Cu ja ladina keeles tema nimi on Cuprum.Cu järjekorra number on 29 Vask on kergesti painduv, sepistatav ning ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana Vase sulamistemperatuur on 1080 kraadi Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Selle avastamise lugu algas juba kiviajal, kui inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid- punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Kivikirvega
elektrone, sellele vastab elemendi o.a. suurenemine 32.Oksüdeerumine Elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi o.a. suurenemine 33.Redutseerimine Elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.a. vähenemine 34.Redoksreaktsioon Keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide o.a. muutus 35.Põlemine Keemiline reaktsioon, mis vajab hapnikku 36.Oksüdatsioonaste Arvutuslik suurus, mis näitab
6.Metallide füüsikalised omadused. hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus 7.Metallide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, väävliga,halogeenidega, veega, hapete lahustega, soolalahustega) Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad (loovutavad elektrone) Reageerivad veega väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega 8.Redutseerija ja oksüdeerija määramine redoksreaktsioonis(oksüdatsiooniastmete muutumise järgi). Vihikus! 9.Selgita, mida tähendab metallimaagi rikastamine. Maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduset erinevust 10.Selgita, mis on metallimaagi särdamine? Mitteoksiidsete maakida kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidide maak 11.Milliseid aineid kasutatakse metallimaakidest metalliväljaredutseerimiseks? Koksi Süsinikmonoksiid Vesinik Alumiinium 12.Mis on malm ja millest see koosneb?
väävli aatomite arv võib ulatuda tuhandetesse. Sulfiidid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H 2S tuleb teha tõmbekapi all. · H2S ehk divesiniksulfiidhape tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette, kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega.
· Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdeerumine elekronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Metallide korrosiooniks nim metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioonide liigid on keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga.
soodustub humifitseerumine. Sulfiidsed materjalid ja halogeenühendid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel, ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatod halogeeni aatomiga fluori, kloori, broomi või joodiga Humiinhapped Humiinhapped on huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid ei lahustu mineraalhapetes ja vees
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1
Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kuna vask on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . ELEKTRONSKEEM : 3 Leiduvus Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2
Liikuvate elektronide arv reaktsioonis peab olema võrdne. Need tuleb läbi korrutada üksteisega, kui üleminevate elektronide (e- tähiseks) arv ei klapi. Need arvud millega elektronide ülekande läbi korrutasime, saame nüüd ära kasutada reaktsioonivõrrandi tasakaalustamisel. Ehk siis meil osalebki reaktsioonis kokku 2 aatomit mangaani (Mn) OA-ga +VII ja 5 aatomit väävlit (S) OA-ga +IV. Juhin veel tähelepanu, et osalevad just nende OA-ga elemendid, mis redoksreaktsioonis olid, sest algses reaktsioonivõrrandis oli ka väävlit OA-ga + VI. Kandsime reaktsioonivõrrandisse need kordajad, mille saime redoksreaktsioonist, ehk siis 2 aatomit Mn-i ja 5 aatomit S-t (ainult OA +IV ga, mitte +VI ga). Nende kaudu saime nüüd ka lähteainetes oleva kaaliumi (K) ja naatriumi (Na) koguse. Ehk siis nii lähteainetes kui ka saadustes 2 K ja 10 Na aatomit. Tänu Na ja K koguste lisamisele saadustesse saime nüüd ka kogu saadustes oleva väävli (S)
Nt O3 puhul ei saa määrata Lewise struktuurvalemit, seega on vaja appi võtta resonants. Molekulidevahelised jõud on dipool, ioon, dispersioonimõju ja induktsioonimõju, vesinikside. Kui sidemes pole vesiniksidemeid, siis on keemistemperatuur väga madal. Anood on vesinikelektroodi poolus Katood on vesinikelektroodi + poolus Elektroodipotentsiaaliks nimetatakse metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahel tekkivat teatud potentsiaalide vahet. Galvaanielement- seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabanev energia arvel tekib elektrivool. Elektromotoorjõuks nimetatakse elektroodipotentrsiaalide vahet. Elektrolüüs on elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon, millega kaasneb aine keemiline lagunemine. 5
Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid. Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma). Saadud koefitsiendid kanda võrrandisse. Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand. Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises keskkonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone või vee molekule. Galvaanielement seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaksAnoodil (tsinkelektrood): Zn oksüdeerimine Aktiivsem metall oksüdeerub ehk loovutab elektrone ehk läheb lahusesse. Oksüdeerumisprotsessi tõttu on ta anood ning talle tekib elektronide liig (negatiivne
tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega. Sellise reaktsiooni teine lähteaine ja teine saadus on lihtaine. Vahetusreaktsioon Reaktsioon 2 liitaine vahel, kusjuures mõlema aine ühed osapooled vahetavad kohad. Oksüdatsioon - Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub(oküdatsiooniaaste kasvab). Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Oksüdatsiooniaste - Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.(Lihtaines on oksüdatsiooniaste 0) Redoksreaktsioon - Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.
energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. 52. Metallide pingerida metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi. *pingereas H eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest välja vesiniku; *negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem; *pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja talle järgneva (suurema E0 väärtusega) metalli.
energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool – keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) – elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood – –poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. 52. Metallide pingerida – metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi. *pingereas H eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest välja vesiniku; *negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem; *pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja talle järgneva (suurema E0 väärtusega) metalli.
moodustumisel kovalentne side 21) Ühe mooli aineosakeste mass grammides molaarmass 22) Ühe ja sama keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena allotroop 23) Samale molekulvalemile vastavad erineva struktuuri ja omadustega ühendid monomeerid 24) Süsivesinikud, kus esineb vähemalt kaks süsiniku aatomit, mis on sp hübriidses olekus ketoonrühm (hüdroksüülrühm) 25) Aine, mis on võimeline siduma prootonit alus 26) Elektronide liitmine redoksreaktsioonis, millega kaasneb elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine redoksreaktsioon 27) Aine väikseim osake, koosneb aatomitest molekul 28) Kaltsium- ja magneesiumioonide märgatav sisaldus vees Vee karedus 29) Suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses pH skaala 30) Pihussüsteem, kus gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines vaht 31) Oksiid, mis reageerib alusega moodustades soola ja vee on happeline oksiid 32) Energia neeldumisega kulgev reaktsioon endotermiline reaktsioon
tuhandetesse. Sulfiidid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H2S tuleb teha tõmbekapi all. · H2S ehk divesiniksulfiidhape tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette, kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega.
REAKTSIOONIVÕRRAND (keemiline võrrand)- keemilise reaktsiooni üleskirjutis valemite ja sümbolitega. REAKTSIOONI SOOJUSEFEKT- reaktsiooni toimumisel vabanev või neelduv soojushulk. REDOKSREAKTSIOON (e. redutseerumis- oksüdeerumisreaktsioon)- keemiline raktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide o.-a. muutus. REDUTSEERIJA- aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes). REDUTSEERUMINE- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.-a. vähenemine. REDUTSEERIMINE (reduktsioon)- elektronide liitumine; elemendi o.- a. vähenemine redutseerumisel. ROOSTE- raua korrosioonil hapniku ja veeauru juuresolekul tekkiv korosioonisaadus, mis sisaldab hüdraatunud Fe2O3 ja teisi rauaühendeid. RÜHM- perioodilisustabeli vertikaalne rida, mille moodustavad ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid. SEGU- mitme aine segu, koosneb erinevate aine osakestest.
Vastavalt katalüüsitavatele reaktsioonidele jaotatakse ensüümid kuude klassi. Iga klass jaotub alaklassideks (subclass) ja need omakorda alaalaklassideks (subsubclass). Ensüümi klassid: a) Oksüdoreduktaasid (Oxidoreductases) b) Transferaasid (Transferases) c) Hüdrolaasid (Hydrolases) d) Lüaasid (Lyases) e) Isomeraasid (Isomerases) f) Ligaasid (Ligases) Ensüümi alaklassid (igas klassis on alaklassi tähendus erinev): a) oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonis osaleva rühma keemilist loomust b) transferaasid ülekantava rühma nime c) hüdrolaasid hüdrolüüsitava sideme tüüpi d) lüaasid lõhustatava sideme tüüpi e) isomeraasid isomerisatsiooni tüüpi f) ligaasid moodustuva sideme tüüpi Ensüümi alaalaklassid: a) milline elektronide/vesinike aktseptor osaleb reaktsioonis b) täpsustab ülekantava rühma struktuuri c) millisesse ühendiklassi kuulub hüdrolüüsitav substraat
elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. Elektrolüüsi kasutamine: aktiivsete metallide tootmiseks toormetallide puhastamiseks keemiatööstuse toorainete saamiseks 26. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Galvaanielement – seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektrodist Elektrodid on omavahel ühendatud metalljuhtmega Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga 27. Analüütilise keemia eesmärk.
Teise analoogilise mobiilse kandjana mitokondriaalses elektronide ülekandeahelas funktsioneerib tsütokroom c. Redutseeritud CoQ (CoQH2) difundeerub membraani lipiidses faasis ja annab oma elektronid üle kompleksile III, mille olulised elektronide ülekandjad on heemi sisaldavad valgud tsütokroom b ja c1 ning mitteheemset rauda sisaldav Rieske Fe-S valk. Erinevalt hemoglobiini ja müoglobiini koosseisu kuuluvast heemist osaleb tsütokroomide heemi raua ioon pöörduvas redoksreaktsioonis, mis kuulub elektronide ülekandehahela koosseisu. Raua iooni oksüdatsiooniaste muutub sealjuures Fe+3 ja Fe+2 vormi vahel.Elektronide kandjana kompleksi III ja IV vahel funktsioneerib kõige väikesem tsütokroomidest, tsütokroom c (molekulmass 12000). Kompleks IV ehk tsütokroomi oksidaas, sisaldab heemvalke tsütokroom a ja tsütokroom a3. Lisaks on kompleksis IV veel vaske sisaldavad tsentrid, kus Cu muudab oma oksüdatsiooniastet Cu+ ja Cu2+ vormi vahel vahendades elektrone läbi
Mitmekordse ümberkirjutamisega püüdsime koefitsientide leidmise järjekorda ainult näitlikustada. E. KOEFITSIENTIDE LEIDMINE REDOKSREAKTSIOONIDES, KUS SAMAS ÜHENDIS MÕLEMAD KEEMILISED ELEMENDID MUUDAVAD OKSÜDATSIOONIASTET Ülesanne. Tasakaalustada redoksreaktsiooni võrrand FeS + HNO3 = Fe(NO3)3 + H2SO4 + NO + H2O Raud(II)sulfiid FeS on divesiniksulfiidhappe H2S sool. Antud redoksreaktsioonis muutub raudsulfiidis nii raua kui ka väävli oksüdatsiooniaste: II -II V III VI II FeS + HNO3 = Fe(NO3)3 + H2SO4 + NO + H2O Vastavalt reeglile 1 valime redokssüsteemi algolekuks reaktsioonivõrrandi parema poole, sest selles on lämmastik nitraatioonina (oksüdatsiooniaste V) ja oksiidina (oksüdatsiooniaste II). 1III (-) 1II Fe + 1e = Fe 1VI (-) 1(-II) +9 1 S + 8e = S 1II (-) 1V 9
NO3– sisaldavale lahusele (2–3 mL) lisada samasugune maht FeSO 4 lahust ja seejärel lisada ettevaatlikult, niristades mööda katseklaasi seina (katseklaas peab olema käes kaldu) 0,2–1 mL kontsentreeritud väävelhapet ! Katset teha tõmbekapi all, kaitseprillid ees, katseklaasi suue endast eemale suunatud ! Katse õnnestumise korral tekib katseklaasi põhjas k.H2SO4 kihi ja katsetatava lahuse piirpinnal pruun ring (kiht). Värvus on tingitud kompleksiooni [Fe(NO)] 2+ moodustumisest redoksreaktsioonis tekkiva NO-ga. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Fe 3 e Fe 2 |⋅3 0,77V – redutseerija NO3 3e 4 H NO 2 H 2 O 0,96V – oksüdeerija NO3 3e 4 H 3Fe 2 NO 2 H 2 O 3Fe3 3e NO3 4 H 3Fe 2 NO 2 H 2 O 3Fe3
oksüdatsiooniastmete summa on 0. Näited: III II I VI -II Fe2O3 H2SO4 +6 -6 +2+6-8 3.1 Ülesandeid. Leia perioodilisussüteemi abil järgmiste elementide oksüdatsiooniastmed: Ba, Li, P, S, Cl, Ni, Hg. Määra järgmistes ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed: CH4, N2O3, NO2, NH3, CrO3, HNO3, HNO2, H2CO3, CaCO3, Al(NO3)3. 4 Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine (o-a suureneb). Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb). Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb). Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb). Elektronide üleminekuid näidatakse elektronvõrranditega. Näide: 0 I -I II -I 0 0 +II Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Redutseerija Zn - 2e ® Zn oksüdeerub +0
annaabi.ee 
