Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia kordamine 10. klass (7)

4 HEA
Punktid
Keemia kordamine, metallide omadused
Oksüdeerija - aine, mis omastab ehk liidab elektroone / ise redutseerub
Redutseerija - aine, mis reedab ehk loovutab elektrone / ise oksüdeerub
Oksüdeerumine –aine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.a suurenemine
Redutseerumine – aine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sllele vastab elemendi o.a vähenemine
Oksüdatsiooniaste – o.a / elemendi aatomite oksüdeerimisist iseloomustav suurus
Redoksreaktsioon – Reaktsioon , kus kahe aine o.a-d muutuvad / toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestest teistele
Leelismetall – Esimese A-Rühma metallid
Leelismuldmetall – Teise A-Rühma metallid alatest Ca-st
Keemilise reaktsiooni kiirus –lähteaine või saaduse kontsertratsiooni muutus ajaühikus
- oleneb, rõhust, kuumutamisest, tahke aine peenestamisest, segamisest ning katalüsaatori kasutamisest
Katalüsaator- aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses
Elektronide loovutamise võime kindlaks tegemiseks tuleb vaadta pingerida . Elektronide loovutamise võime kasvab vasakult paremale pingereas, seega nt elementide Al, Fe ja Mg reastamine loovutamise võime suurenemise suunas oleks selline: Fe kuna ta on pingereas kõige mitte aktiivsem, Al kuna ta on järgmine ja Mg mis on kõige aktiivsem loovutaja ja kõige suurem võime.
Veega reageerivad suure aktiivsusega metallid - IA- ja IIA-Rühm
nt1: 2Na +2H2O → 2NaOH + H2↑ nt2: Ca +2H2O → Ca(OH)2 + H2↑
Kuumutamisel veeauruga reageerivad keskmise aktiivsusega metallid – Al, Zn, Cr, Fe
nt1: Zn + H2O → ZnO + H2↑ nt2: 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2↑
Rauast vähemaktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga – Ni, Sn, Pb ning kõik pingereas vesinikust paremal pool asuvad metallid.
Kõik metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal ei reageeri hapetega
Rahulikult kulgevad reaktsioonid:
2Li + 2H2O → 2LiOH + H2↑ Ca +2H2O → Ca(OH)2 + H2↑
Aeglaselt kulgevad reaktsioonid:
Mg +2 H2O → Mg(OH)2 + H2↑ Be + 2H2O → Be(OH)2 +H2↑
Tormiliselt kulgevad reaktsioonid:
2Na +2H2O → 2NaOH + H2↑ 2 K + 2H2O → 2KOH + H2
Keemilist reaktsiooni kiirendab selle protsessi t0 tõstmine, tahkete ainete peenestamine ning segamine .
Molaarse kontsertratsiooniga ülesannetega vajaminevad valemid: C- molaarne kontsertratsioon, n- moolide arv
V- ruumala, N- osakeste arv, Na- avogadro arv 6,02 X 1023 , m- mass, M- molaarmass , Vm-molaarruumala-22,4dm3
; ; ;
  • Arvutage Na2So4 molaarne konstsertratsioon, kui 50cm3 lahuses sisaldub 0,03mol Na2So4.
    Andmed: V=50 cm3=0,05dm3 ; n=0,03mol
    Küsitud: C=?
    Valem arvutamiseks:
    Lahendus:
  • 34 g NaNO3 lahustamisel vees saadi 200cm3 lahust. Arvutage saadud lahuse molaarne kontsertratsioon.
    Andmed: m=34 g; V=200 cm3=0,2 dm3
    Küsitud: C=?, selle leidmiseks tuleb leida n=? Ja omakorda selleleidmiseks pean leidma M.
    Valemid: ;
    Lahendus: a) lein NaNO3 molaarmassi
    M(NaNO3)= 23+14+16 X 3=85g/mol
    b) Saan leida moolide arvu, kasutan seda valemit
    c) Leian NaNO3 lahuse molaarse kontsertratsiooni, kasutan seda valemit
  • Keemia kordamine 10-klass #1 Keemia kordamine 10-klass #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 214 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kraskagm Õppematerjali autor
    metallide omadused, mõisted, katalüsaator,keemilise reaktsiooni kiirus,pingerida, 2 näidis ülesannet, molaarse kontsertratsiooniga olevad valemid, näited reaktsioonidest, reaktsioonide kiirus..

    Sarnased õppematerjalid

    Keemia konspekt eksami jaoks
    14
    doc

    Keemia konspekt eksami jaoks

    Allotroopia ­ Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija ­ H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija ­ O2 ja redutseerija ­ S Orgaaniline keemia ­ süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H­1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 ­ CH2 -OH Graafiline ­ Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud ­ Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid ­ kaksiksidet sisaldavad CnH2n

    Keemia
    Kokkuvõte keemiast
    17
    pdf

    Kokkuvõte keemiast

    olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

    Keemia
    Kordamisküsimused metallid 2016
    12
    doc

    Kordamisküsimused metallid 2016

    Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid:  leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid)  redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine  sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise r

    Geograafia
    Metallide reageerimine mittemetalliga-veega ja hapete lahustega
    2
    doc

    Metallide reageerimine mittemetalliga, veega ja hapete lahustega

    III Metallid 6.1 metallide reageerimine mittemetalliga 6.2 metallide reageerimine hapete lahustega 6.3 metallide reageerimine veega Metalli reageerimisel veega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijals vesi. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad hapete lahustest välja vesiniku. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis- ja leelismuldmetallid ( vähesel määral ka magneesium), tõrjudes veest välja vesiniku. Saadusena tekib metalli hüdroksiid (leelis). 2Na (t) + 2H2O (v) 2NaOH (l) + H2 (g) Ca (t) + 2H2O (v) Ca(OH)2 (l) + H2 (g) Keskmise aktiivsusega metallid (AL-Fe) reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Seejuures tekib metalli oksiid. Zn (t) + H2O (g) t° ZnO (t) + H2 (g) 3Fe (t) + 4H2O (g) t° Fe3O4 (t) + 4H2 (g) Rauast vähem aktiivsed metallid (pingereas rauast paremal) veega ei

    Keemia
    Metallilised elemendid lihtainetena
    7
    doc

    Metallilised elemendid lihtainetena

    Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgatavalt rohkem Aatomi ehituse omap?

    Keemia
    Üldine ja anorgaaniline keemia
    35
    doc

    Üldine ja anorgaaniline keemia

    TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (7)

    kati235 profiilipilt
    kati235: VÄGA HEA ,põhjalik sain töö nelja
    17:15 31-03-2010
    k1666 profiilipilt
    Merka Vell: väga hea ja põhjalik
    15:42 24-01-2010
    Tauri713 profiilipilt
    Tauri713: Väga hea kordamiseks
    11:12 26-11-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun