Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vask (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

VASK

ELEKTRONSKEEM
.
LEIDUVUS
.
Vähesel
määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt
toodetakse teda erinevatest vasemaakidest
. Peamiselt leidub vaske ühenditena , näiteks sulfiidina ( Cu2S )
või rohelise malahhiidina . Et
vaske leidub looduses ka ehedalt,
siis kuulub ta vanimate tuntud elementide
Vask #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kats7 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Vask - Cu

Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv

Keemia
thumbnail
5
doc

Vask

Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine

Keemia
thumbnail
2
doc

VASK

Vask. Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina

Keemia
thumbnail
10
pptx

Vask - selle kasutusalad, leidumine looduses jne

Põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus ­ Chuquicamata karjäär. Kastusalad Kasutatakse palju elektroonikatööstuses. Näiteks: Arvutid, Autoelektroonika ja Helithnika kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Eelistatud on vask just oma väikese eritakistuse pärast 0,017 ·m. Võrdlus hõbedaga mis on mitmeid kordi kallim 0,016 ·m Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld

Keemia
thumbnail
4
rtf

Oksiidide leidumine looduses ja nende kasutamine

Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni-

Keemia
thumbnail
5
doc

Vask - referaat

vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus ­ Chuquicamata karjäär. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekas­siniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O

Keemia
thumbnail
2
doc

Keemiline element - Vask

Sissejuhatus Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemilne element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm 3. Vasest Kerge saadavus ­ maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit ­ pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks,

Keemia
thumbnail
9
docx

Vask

Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Enne vaske kasutati metallidest ainult kulda. Vanimad leiud pärinevad pronksiajast. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Tänapäeval on vask nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Umbes 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes on +160%.

Mittemetallid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun