Raamat läbi Anna silmade Tulin nelipühaks linnast koju. Jalutasin järve ääres koos Mousiga ja kohtusin siinse rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa pakkuda ja sauna teha
oleks põhjust neid pikkemalt õppida, et isegi neid meisterlikult osata. Eriti nendest töödest huvitas mind kõige rohkem hüdroisalatsiooni tööd tahtsin rohkem sellest teada saada, nendest huvitav tundus ka veel krohvimine. Ma ei tahtnud üksi ka päris minna kuhugi õppima tahtsin, et oleks vähemalt keegi keda ma tunneks varasemast ja huvi ehitusesest saidki otsustavaks minu valiku puhul. Katsetele tulles juhtus selline asi, et muil jäi ID-kaart maha ja pidin teine päev uuesti tulema ja siis ei sobin veel tervisetõend mille sain eelmisest koolist ja pidin tooma perearsti käest uue ehk siis tuli ka tulla kolmandat korda ka veel. Siia kooli tulin ma selleks, et omandada erialased oskused ja minna edasi tööle kuhugi. Asusin sellele alale õppima selle pärast, et mu vanaisa oli ka kunagi ehitaja ja väiksena tahtsin ka saada ehitajaks. Esimene päev on alati uues koolis kõige olulisem ja lubavam päev. Esimene koolipäev uues
on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets
palju jutte. Aga ma olen kindel, et see oli õige otsus ja me läksime edasi Monte Carlosse, kus Monaco oli huvitatud aga me ütlesime ka neile ei ning ka Veranole Itaalias, sõsarklubile Romale ja siis läksime koju tagasi. See oli lahe reis aga midagi ei selgunud ja ma arvan, et ju siis ei pidanud. Ma pidin rohkem saama aru sellest kuidas suured asjad toimivad ja Malmös oli külm talv. Ma haigestusin grippi. Selleks ajaks olin ma valitud ala 21 aastaste koondisesse rahvuskoondises. Paraku pidin ma aga oma esimese mängu ära jätma. Mõned agendid ja talendiotsijad pidid minema koju pettunult. Talendiotsijad järgnesid mulle igalepoole. Mul ei olnud nendest asjadest eriti aimu. Oli üks kutt, keda ma natukene teadsin. Taanlane John Steene Olsen. Ta oli mind vaadelnud Ajaxi jaoks nii kaua kuni me hakkasime üksteist teretama. Ma ei teinud sellest suurt asja, ta oli lihtsalt osa tsirkusest. Ma ei teadnud mis oli jamps ja mis õige. Kõik asjad olid väga rasked pärast reisi ning
Võtsime kaks tuba ja peale seda, kui asjad olime ära pannud, läksime hotelli katusele. Seal oli bassein ja istumiskohad. Vaade linnale oli hästi ilus. Ujusime ja päevitasime seal mõnda aega. Siis läksime linnaga tutvuma. Käisime poodides, jalutamas ja loomulikult söömas. Võtsime hotellist asjad ja kõndisime randa. Seal oli hästi palju inimesi. Otsisime sobiva koha ja jäime sinna. Läksime siis ujuma, hästi soe ja soolane vesi oli. Pidin ka ujumisprillid ostma, sest silmad hakkasid soolaveest kipitama. Lained olid hästi suured, väga äge oli. Nägin ka veidike musti meduuse. Olime rannas ikka pikka aega kuni juba hämaraks hakkas minema. Kolmas reisipäev oli puhkepäev, mil me ei teinud midagi erilist. 1.5 4.päev-terve päev sõitmist Ärkasime, sõime ja hakkasime kohe varakult sõitma. Pidime üpriski palju sõitma, et ikka õigeks ajaks jalgpalli vaatama jõuda
Kuskil 11 aastat tagasi, kui ma alles kuuene olin, käisin isaga esimest korda kalal. See kõik tuli nii äkitselt, kuna ma polnud isale mingit ettepanekut teinud. Hommikul tuli isa minu tuppa ja äratas mu ülesse ning käskis seljakott valmis panna. Sõime isaga koos hommikust ja lahkusime juba varakult. Sõitsime Peipsi äärde, isal oli kaasas suur paat, mis mulle väga meeldis. Mul oli nii hea meel, et isa veedab minuga ühe vahva päeva, kuna isal oli alati tööd liiga palju ja kodus viibis harva. Leidsime endale sobiva paiga, kus kaks päeva kala püüda ja telkida. Me ei hakanud alguses asju isegi lahti pakkima, kuna ma käisin isale peale, et võiks juba järvele minna. Tunnid möödusid järve peal kiiresti, kaldale tagasi tulles tegime lõke ülesse ja panime telgi püsti. Hakkas juba pimedaks minema, aga meie istusime lõkke ees ja puhastasime kala. Minust polnud muidugi suuremat kasu, kuna polnud varem kala
Vastus: Ei olnud kohustuslik. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks? Vastus: Rahalised kulutused leppisime klassikaaslastega kokku, igaüks tõi teatud rahalise summa klassijuhatajale. Mõnedele õpilastele vb oli majanduslik seis takistuseks, miks ei saanud klassiõhtult osa võtta. Kui sageli toimusid klassiõhtud? Vastus: Oma koolis ja ka teistes koolides. Mäletan oli vist üks neist Kärstna kool. Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja? Vastus: Ülesanded jagati laiali. Alati oli meil üks õpilane, kes oli aktiivsem ja võttis ülesannete jagamise juhtimise üle, kuid üldvastutaja oli siiski klassijuhataja. Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega? Vastus: Ma ei usu, et need väga erinevad. Vb siis ainult muusika valiku
Kuid õnneks minuga seda ei juhtunud. Need sõjaväelased juhatasid meid oma korteritesse, ühes toas pidi elama vähemalt viis inimest. Paljud inimesed surid külma ja näljasurma kuid mina olin kaasa võtnud õmblusmasina nagu oleksin aimanud, et Siberis nii külm on. Aga ma aimasin, et paarist leivast me küll ära ei ela. Ja ma hakkasin tööle õmblejana ning sain päris head raha. Ma sain viis rubla päevas. Poole rahast pidin andma venelastele. Kuid elamiseks jäi piisavalt raha. Venerahvas oli eestlaste vastu väga vaenulik, nad peksid lapsi ja varastasid raha, mis kuulus eestlastele. 8 Ajalooline taust kahe suurema küüditamise vahepeal . juunil 1941 algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Paljud eestlased lootsid , et Saksa vägede abil õnnestub Punaarmee maalt välja tõrjuda ning Eesti iseseisvus taastada
"piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas
5) „Sellele majale nagu paljudele teistelegi üürimajadele oli antud kõlav nimi – Nakai Haitsu ehk Nakai Tipp“ – Jaapani pärased nimed ja ütlsued ning eriti veel nende moodi tõlgitud, ajavad mul alati muige näole. Just seepärast, kuna nendes on alati mingi naljakas või omapärane kõla. Neid tuleb siin töös veel ette küll ja küll. 6) „Lumi, mida järgnevatel nädalatel üha lisandus, tõi kaasa ka pisut rõõmsamaid meeleolusid. Iseäranis vahva oli jälgida oma kursusekaaslasi, kes esimest korda lumesõda mängides muutusid lapsikult pööraseks“ – Oh jah. Lumi. Kellele see küll ei meeldiks. Usun, et need, kes seda esimest korda üldse näevad muutuvadki lapsikult pööraseks. Kuna igas inimeses peitub omamoodi mingis koguses lapsikust, mis kunagi ikka välja tuleb. Usun, et selles situatsioonis oleksin samamoodi käitunud. 7) „Tema jaapani-hawaii päritolu vanemad olid
aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas
tekkis suhtlemises pingeid, kuid madalat profiili hoides ja omade asjadega tegeledes üldiselt suuri probleeme ei tekkinud. Kõik tööalased probleemid lahendasime kohapeal, et kuna tööle ja kuna on päeva lõpp. Ise olin agar ja alati küsisin kuna ja kuhu pean tööle minema ja kui kaua pean olema. Otseselt toiduvalmistamise juures probleeme ei tekkinud sest info haarasin kiirelt ja juhendaja ei pidanud mitu korda läbi rääkima. Mind lausa usaldati ja pidin tegema tööd iseseisvalt nt. kastmeid salateid jms. Praktikal olles õppisin väga palju. Alustades tükelduskujudest, seadmete kasutamisest kuni reaalse toiduvalmistamiseni välja. Peamisteks ülesanneteks oli igapäevane kööki töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, hommikusöögi väljapanek, salatite ja kastmete valmistamine, kartuli-, riisi-, tatra- ,kruubi ja makaronide aurukapis valmistamine, puuviljakorvide
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Karina Lühi, Mare Paavel TEADLIKU KÜLASTAJANA LEHE KOHVIKUS Lühiuurimus Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Autorid otsustasid külastatavaks ettevõtteks valida kohviku, kuna see võimaldab paremini ja hoolikamalt jälgida teenindaja käitumist ja ettevõtet ennast. Kuna Pärnus on kohvikute valik üsna suur, valiti kohvik, mis asub ühe autori elukoha lähedal. Käeoleva töö eesmärk on analüüsida ja hinnata klienditeeninduse kvaliteeti Lehe kohviku näitel. Lisaks on töö eesmärk kajastada töö autori eneseanalüüsi. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: - teostada külastused Lehe kohvikusse - analüüsida teenindussuhtlust ja teeninduskogemust - anda hinnang ettevõtte teeninduskultuurile - koostada autorite eneseanalüüs. Töö koostamisel on tuginetud teeni
juurde minekuks pidime sõitma 40km, kuna sõita võis sealt, kus dosimeeter näitas väiksemat kiiritus taset. Otse ei saanud kuskil minna. Endal meil muidugi dosimeetreid ei olnud ja seda kui palju meie seal kiiritada saime ei tea keegi. Ega ma väga ei mäleta, mis seal toimus aga kohtusime ühe kohalikuga, kes oli keeldunud sealt lahkumas. Ta käis meie juures söömasiga päev, kuna omakasvatatud toit oli liiga mürgine. Mäletan veel seda, et kala püüdmine oli seal keelatud aga me tegime seda ikka, enda igavuse peletamiseks, ega me neid ei söönud aga tegevust oli vähemalt. Mäletan ka seda, et sealt, kus radioaktiivne pilv üle oli käinud oli kõik pruun. Puud olid pruunid ja taimed, muru üldse ei olnud. Kaitseriietust meil samuti ei olnud. Käisime küll iga päev tuumajaama juures meestele süüa viimas aga mingit kaitseriietust meile ei antud. Suhtlemine
Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju
See ei ole mingi kindel tobe rituaal. Nagu õhtusöögi söömine kindlalt laua taga. Vaid selline mis ei tundu kohustus ja kui keegi on puudu ei panda seda eriti tähelegi. Kuid sa tead, et teda ei ole ja tunne ei ole õige." Üks vendadest tõstab pilgu telekalt ja vaatab otse rahvasse. Tüdruk aga vaatab ikka veel üle rahva kaugustesse. Vend1: ,, ükskord kui me väiksemad olime vaatasime kõik neljakesi siin sama moodi telekat. Ma ei mäleta enam mis filmiga tegu oli aga kuid kindlalt ma mäletan ,et tegu oli kurva lõpuga. Ja kõigepealt alustas nutmist Veroonika. Peagi ühines temaga ka ema. Meie vennaga üritasime olla tugevad ja mitte nutta kuid murdusime. Tegu võis olla muusikas või juba nii ema kui õe nutmise või siis hoopis vaimuslimas olevast isast kes tundus sellel õhtul väga lähedal. (Ta vaatab hetkeks oma õe, venna ja ema poole) Nimadi me seal siis kõik neljakesi koos nutsime. Me hoidsime kõik kõigist kinni aga ema
triibud seintel ei tahtnud maha tulla. Paljud triibud jäid alles. Lõppkoristus oli minu tugevaim külg, algul läks küll kauem aega, aga praktika lõppedes läks enam-vähem ühe toa peale 30 minutit nagu oli ettenähtud. Toa koristasin enda arust väga hästi, sest kui tuldi üle vaatama siis ei olnud palju vigu. Olid sellised vead, mis olid minu arust halvad, need olid väikesed tähelepanekud nagu pastakas või sussid puudu. Veekeetjate pesu oli kõige kergem, sest need pidin ainult tubadest kokku korjama ja hapet sisse panema, mis oli kerge, sest seda tuli pihustada pudelist, sel järel tuli see loputada ja tuppa tagasi viia. See oli kõige kergem minu jaoks. Sain sellega väga hästi hakkama, kuna veekeetjad sai puhtaks. Pesu sorteerimine ei tulnud kõige paremini välja, sest see oli lugemis tüü ja see läks pidevalt sassi, see mulle ei meeldinud ja tundsin seda tehes end ebamugavalt.
Rääkides vaatavad Klomannid teineteisele silma ja teevad üksmeelse kokkuvõtte: tütar on neid kõvasti lähendanud. "Jana oli juba enne hea ja hoolitsev. Olin kindel, et ta saab emaksolemisega hästi hakkama," kiidab Peeter. "Kui Gretet veel polnud, oli lahkarvamuste käigus lihtne öelda, et pakin asjad ja lähen minema. Nüüd ei kujuta ettegi, et midagi sellist ütleks. Oleme üks ja seda ei saa miskitpidi lõhkuda," kinnitab Jana. Milline on lapse vahva sünnipäevapidu? Tõesti, enamik küsitletutest (kõigil aastas 1020 sünnipäevakogemust) pidas meeldejäävaks organiseeritud tegevusega sünnipäevapidu. «Mulle meeldis see sünnipäev, kui me käisime metsas mööda seiklusterada, võitlesime karuga ja otsisime aardeid,» meenutab kuueaastane Henrik sõbra sünnipäeva. «Meie olime ühel sünnipäeval kõik printsessid, õppisime tantse ja meisterdasime lehvikuid,» räägib viieaastane Helen. «Minul oli sünnipäev loomaaias
Olime kõik väga õnnelikud ja meil tuli mõte osta uus ja kaunis maja looduses. Maja otsimine oli tunduvalt raskem, kui ma olin arvanud. Me otsisime maja neli nädalat, kuni me leidsime ühe maja linna ääres. See maja oli väga ilus, suur, kahekorruseline, kuid see maksis kahtlaselt vähe, aga ema pole sellele tähelepanu pööranud. Läks veel nädal, kuni me saime sisse kolida ja see maja oli seestpoolt veel ilusam kui väljast. Me lausa armastasime seda maja, kuni ühel päeval pidin ma üksi koju jääma. Minu õed- vennad läksid kooli ja ema tööle, kuid mina haigestusin. Algul ei olnud midagi, kuni ma kuulsin ülavalt korruselt väikseid, kuid samas suuri samme. Ma olin jube hirmul ja ma pugesin kuskile voodisse, kümne teki alla ja olin täiesti vagusi. Enam see ei kordunud. Õhtul, kui kõik olid kodus rääkisin ma nendele oma loo, aga keegi ei uskunud mind, sest nad arvasid lihtsalt, et ma ei taha üksi kodus olla ja ma kardan. Järgmine päev oli aga veel hullem
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime
" Kui sõda lõppeks, siis Katil, Deteringil, Haiel, Himmelstobil oleks elukutse, aga mul ja Kropil pole. Albert ütleb:" sõda on meid kõiki ära rikkunud, olime 18 ja alles hakkasime maailma armastama, kuid pidime nende pihta tulistama. Meid kutsutakse rühmaülema juurde. Himmelstob saab peapesu, kuna oli Tjadeni vastu ebaõiglane, Tjaden saab 3 päeva aresti ja Krop saab 1 päeva. Läksin lauta hanesi varastama, plaan läks nihu, kuna hani kukkus röökima ja koer hüppas kõrri kallale, pidin tulistama ja panin koos hanega jooksu ümber aia. Tegime hanest praadi, pool jäi alles ja otsustasime seda vii ka Tjadeni ja Kropile, Tjaden ei unusta seda kunagi. Inglise suurtükiväge on suurendatud, Prantsuse sõjamehi on juurde tulnud, kes mürske lasevad. Rinne on puur, oleme varjendites ja see on seal juhuse mäng. Kaevikud ei ole enam päris korras. Rotid on siin eriti ilged, lõikame näritud osa ära ja ülejäänud jätame endale. Jagatakse eedami juustu, see
oma last üksinda kasvatada, iga lapsevanem sooviks, et lapsel oleks nii ema kui isa eesmkuju, kuid leian, et lahkuminek on parem, kui kannatada ebainimlikku käitumist. Mõistagi ei ole lapse jaoks kerge ka vanemate lahkuminek. ...... Mina kui vanemate lahkumineku üle elanud laps nüüd möödunud ajale tagasi vaadates olen veendunud, et lahkuminek küll tegi kõigile asjaosalistele väga haiget oli see ainuõige otsus. Minu vanemad lahutasid, kui olin vaid nelja aastane, kuid mäletan paljusid sikasid siiani väga hästi. Mäletan, et sai emaga koos nutetud, sest perekond oli ju laiali lagunenud, kuid kuna minu isal oli probleeme alkohooliga, siis igapäevast vaimselt mõnitamist ema pihta oli ikka ka väga karm kõrvalt kuulata. Nii nagu paljudel lahku läinud peredel oli ka meil teatud aegadel finantsprobleeme, kuna ema pidi mind ju nüüd üksinda kasvatama ja isa poolt ei olnud mingit toetust.
Olgu pealegi, naisest sündinud inimese elu on lühike ja täis muret, nagu pühakiri ütleb, ja ma usun, et see nii on. Ta teeb täna pärast lõunat poppi, ja karistuseks selle eest olen ma lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus kõik poisid on vabad, tööle panna, aga ta vihkab tööd rohkem kui midagi muud ja ma pean ometi veidigi oma kohust täitma, muidu saadan lapse hukatusse.» Tom tegi tõesti poppi ja tal oli, väga lõbus. Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et aidata neegripoisil Jimil järgmiseks päevaks puid saagida ja enne õhtusööki halgusid peeneks lõhkuda -- vähemalt oli ta õigel ajal kohal, et Jimile oma seiklusi jutustada, kuna Jim tegi kolmveerandi tööst. Tomi noorem vend (või õigemini poolvend) Sid oli oma tööga (pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi
müüja selle üles ja saatis selle lattu. Praktika lõpu poole olin ma ka veini dekusteeria. Minu ülesandeks oli poe klientidele veini tutvustamine. Veini tegusteerimine kestis iga päev 15-20 minutit. Kui kliendid tulid poodi kutsusin mina nad enda juurde ja pakusin soovjatele veini. Veinist rääkisin lühidalt ja kui keegi midagi veini kohta küsis vastasin mina seda mida ta teada soovis. Põhiliselt pidin ikkagi rääkima inglise keeles kuid ka üpriski palju sain kasutada eesti keelt. ÕPPUSED Praktikal olles saime osaleda ka mitmetel erinevatel õpetel: · Õppehäire- Kuuldes häirekella, mis koosneb seitsmest lühikesest ja ühest pikast signaalist pidime kogunema ettenähtud kogunemispunkti. Kogunemispunktis kirjutati üles meie häirenumbrid, seejärel ootasime edasiseid juhiseid. Mõne aja möödudes
Palun autogrammi! Hommik! Kell on 10.00 ja lõpuks ometi on suvevaheag. Ma pean ärkama, kuid ei suuda. Mõtlen endamisi, et mis ma täna tegema pean ja mida teha tahan? Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret.
Ettevõttest tegid inventuuri ladude juhatajad ja ettevõtte kontori töötajad. Enamus töölisi oli samuti inventuuri pandud tegema. Tööriista laos, kus mina oma praktika läbi viisin, oli pandud inventuuri läbi viima kõige rohkem inimesi, kuna kõik mutrid ja väiksemad asjad tuli ära kaalude, et siis kogus saada. Mina sisestasin samal ajal arvutisse inventuuris üle loetud andmeid, kui leht täis sai toodi mulle neid koguaeg juurde ,otseselt ma inventuuri vaatamas ei käinud kuna pidin Axaptasse neid sisestama. Praktika ajal tegin ka omaette väikest inventuuri, mulle anti alus kus oli palju erinevaid väikeseid kronsteine ja muid metall plaate, mida tuli inventuuri ajaks kõik üle lugeda ja uued kleepsud peale panna. Tegin ühele alusele ka nendest asjadest nimekirja kus olid toodete koodid ja kogused. Ühe aluse korda tegemine võttis aega vähemalt 2-3 päeva, tehes vahepeal muid töid. 2.2 Komplekteerimine Komplekteerisin praktika aja jooksul päris palju
Jane tahtis endale leida uue töö ning selle ta ka leidis. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele`le. Thornfieldi peremees oli mr Rochester. Ta oli karm mees ja umbes 40 aasta vanune. Thornfieldis elasid mr Rochester, majapidajanna missis Fairfax, peremehe hoolealune Adele, kummaline teenija Greace Poole ja veel mõned teenijad. Jane ja mr Rochester veetsid palju aega koos. Kuigi Jane oli vaevu 20 aastane ja tema peremees 40, said nad väga headeks sõpradeks. Kord öösel nägi Jane, et tema peremehe voodi põleb. Jane päästis oma peremehe ning nad said veelgi suuremateks sõpradeks. Mr Rochester kutsus oma mõisasse mitmeid sõpru ja muid seltskonnainimesi. Nende seas ka Ingram Blanche. Ingram oli väga kena välimuselt, kuid ta ei sallinud guvernante. Levisid jutud, et Ingram Blanche ja mr Rochester abielluvad. Jane aga oli oma peremehesse armunud ning see tegi ta väga kurvaks. Kord käis Jane
praktikaaeg oli minu jaoks ääretult positiivne (isegi negatiivsed kogemused), kuna õppisin enda kohta palju uut. Sain teada, mis on minu tugevused ja nõrkused ning kuidas ma teatud olukordades käitun. Seega ei saa järgnevate kogemuste kohta öelda negatiivsed kogemused, sest leian, et needki on pigem õppimiskohad. Esmalt kirjutaksingi siis oma sisseelamisest. Ma ütleksin, et see oli minu jaoks vägagi raske, sest minu ümber oli tohutult palju uusi nägusid, pidin silmitsi seisma minu jaoks võõraste situatsioonide ja ülesannetega, mis esialgu tundusid üsna keerulised olevat. Kohati valdas mind selline lootusetu tunne, kus arvasin et ma ei saa asjadega hakkama ja kõik tundub ületamatu. Seejärel aga hakkasin julgemaks muutuma, küsimusi esitama kui midagi selgusetuks jäi. Tänu oma tohututele küsimustele hakkasin ka asjadest paremini aru saama ning mõistsin, et kui
Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole nendega peale lastaaeda suhelnud, mõnda olen küll näinud aga juttu pole rääkind. Lastaaias nautisin ma kvaliteet aega, usun, et see oli mu elu üks ilusamaid aegu. Seal sai ka spordiga tegeleda. Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne. Meie kõik uskusime seda ja
Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse j
söönud ega pesnud nägu. 3. Kuu paistis ja tähed särasid. 4. Aega oli küllalt ent see kadus märkamatult. 5. See raamat tundus kõige huvitavam niisiis võtsin selle. 6. Kassa sõidad ära kauemaks ajaks või tuled varsti tagasi? 7. Ema sünnipäev on23. jaanuaril see on kahe nädala pärast. 8. Alguses oli igav kuid pärast eit ahtnud keegi ära minna. 9. Toomas ei ostnudki leiba ja vorsti vaid hoopis kommi ja jäätist. 10. Keegi pole kaevanud seega läks üritus korda. 11. Oli lõbus ja kõik jäid rahule. 12. Pood oli rahvast täis ning minul väga kiire.13. Rõõmustasin minu plaanid läksid korda. 14. Õpetaja ei osanud midagi öelda vaid vangutas ainult pead. 15. Harjutage ega see kellelegi kahjuks tule.16. Oli talvine pime öö kuid äkki levis imelik valgus üle idataeva. 17. Mis sa niisama ootad ega ta niikuinii tule. 18. Oli möödunud juba pool päeva aga poisse polnud ikka veel. 19. Liivlased pidid küll
joosti igalt poolt sündmuspaigale kokku. Kartes skandaali, viis peremehes haavatu teenrite abiga kööki, kus tema eest natuke hoolitseti. 15 Aadlik aga oli läinud tagasi akna juurde ja vaatles mõninga kärsitusega rahvahulka, kes oma paigalpüsimisega teda tugevasti pahandas. «Noh, kuidas sel pöörasel läheb?» küsis ta ukse krigina peale ümber pöörates ja peremehe poole pöördudes, kes oli tulnud tema tervise üle järele pärima. «Kas Teie Ekstsellents on terve?» küsis peremees. «Jah, täiesti terve, kallis peremees. Aga esmajoones soovisin ma teada, kuidas läheb meie noormehel?» «Tal läheb juba üsna hästi,» vastas peremees, «ta minestas lõplikult.» «Tõesti?» küsis aadlimees. «Enne minestamist pingutas ta veel kogu oma jõudu, et teid välja kutsuda.» «See poiss on ju püstikurat ise!» pomises tundmatu. «Oh ei, Teie Ekstsellents, ta pole kellegi kurat,» jätkas peremees põlglikku grimassi tehes
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
