Realismi mõju Euroopas Kunstiajalugu Autor: Kerly Klemm 11.klass Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Kust sai realism alguse? Sai alguse Pariisist Pariisi maalikunstnikkud hakkasid pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades Side looduse ja talurahva eluviisidega suunas neid looma uut kunsti, mida hakati nimetama hiljem realismiks. Barbizoni koolkond Camille Corot Theodore Rousseau Jules Dupre Charles Francois Daubigny Maalisid loodust (maastikumaale), inimesi Märkamata ei jäänud ka elu varjuküljed Tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine
. Tal kujunes välja kindel naisetüüp."Katkestatud lektüür". Tema hilisemad tööd on maalitud kergelt virvendava maalimisviisiga ja eripärase hallide varjundite skaalaga. Maalis siis juba Barbizoni külas maastikke. Esiplaanil kujutas suuri puid või figuure (loomad, inimesed).Värvi kandis lõuendile laiade pintsli tõmmetega, puude lehestiku maalis aga peente täppidena. Corot peetakse ka impressionismi eelkäijaks."Heinakoorem" Teine Barbizoni rühmituse kunstnik oli Jean Francois Millet (1814-1875). Millet oli pärit talupoja perest. 20 eluaastani töötas kodupõldudel. Isa märkas poja kunstiannet ja saatis ta Pariisi õppima. 1848.a. oli Pariisis Salongis väljas tema töö ,,Viljapeade korjajad".Millet maalis pruunides toonides, kujutas suuri ja kohmakaid inimesi igapäeva tööd tegemas. Tihti jäid näod varjatuks, sest Milleti tähelepanu oli pööratud kätele. Lemmikteemaks oligi talupoegade raske töö ja elu. Millet on loonud mitmeid joonistusi
Realism Kairit Tops Kiviõli 1. Keskkool 12. klass Realism · Tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni ehk 19 sajandi teisel kolmandikul Gustave Courbet' rajatud maalistiil. · Realism on kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. · Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. · Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. · Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. Realism Populaarsed ·
Realism Barbizoni koolkond Tegutses Prantsusmaal 18301860 Theodore Rousseau rajatud. Kujutasid loodust sellisena nagu nägid Kesksel kohal oli valgus ja selle abil loodud õhustik Nn. Kaasaskantav ateljee värvituubid Vahetu side looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks Realism Ladina keeles realis ehk esemeline. Tekkis 19. saj teisel kolmandikul Levis kogu Euroopas, ka Venemaal Taotleb maalitava tõetruud ilustamata kujutamist Ristiisaks või loojaks võib pidada Gustave Gourbeti. Hülgas kogu romantismile omase kujutuslikkuse ja akadeemiline formalismi. Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust.
Realism Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat loodust, inimesi jm. edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata
päikeseküllaseid loodus- ja linnavaateid. Pärast Itaaliat pöördus tagasi kodumaale, kus maalis kindlat naistüüpi või lugemas või mõtisklemas ja kujutas seda naist ateljees kui ka looduses. Elu lõpu elas ja töötas Barbizoni külas maalides Pariisi ümbrust. Loodusmaalidel kujutas figuure. Esiplaanile maalis ka tihti suured puud, mille võrad maalis peene pintslilöögiga. Tema töö ,,Heinakoorem", ,,Homeros ja karjased" Kasutas väga palju erinevaid vahetoone. Jean Francois Millet Oli pärit vaesest talupoja perest ja seetõttu ei saanud nooruses minna õppima kunsti, sest pidi kodupõldudel rügama ja vabadel hetkel püüdis joonistada. Kunsti õppis suhteliselt hilja ja vähe, esimesed tööd olid mütoloogia ja piibli ainelised. Hiljem kujutas talupoegade rasket elu. Maalidel on rõhutatud käsi, näod on teisejärgulised(tavaliselt varjus). Tema töö: ,,Viljapeade korjajad" ,,Õhtupalve" Gustave Courbet (1819-1877) Oli pärit jõukast talupoja perest
1809 Rist mäel. u. 1808 Sadam kuuvalgel. 1811. 1810. Caspar David Friedrich. Maastik tammede ja jahimehega. Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. 1811. Rändur udumere kohal. 1818. Kaarnapuu. 1822. Romantismi maalikunst Jean Louis Andre Theodore Gericault. 1791-1824. Prantsusmaa. Theodore Gericault. Theodore Gericault. Theodore Gericault. Leda ja luik. Varased 1800ndad. Keiserliku kaardiväe ohvitser. 1812. Tagasi Venemaalt. u. 1818. Theodore Gericault. Theodore Gericault. "Meduse'i parv". 1819 Eskiis "Meduse'i" parvele. 1819. Romantismi maalikunst Eugene Delacroix. 1798-1863. Prantsusmaa.
inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda kõike olemasolevat edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875), maalides neid raske töö juures
Kordamine kunstiajaloo kontrolltööks Realism & Impressionism ptk 32-34 · Realism Prantsusmaal · Pärast Prantsuse revolutsiooni leidis romantism üha rohkem tunnustust, mistõttu mitmed sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. · Loobuti väljamõeldust, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid enda ümber maailma seda, mida nad nägid. · Pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist.
Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010. · Sisukord. · Sissejuhatus........................................................................ ........... · Realism................................................................................... · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel.......................... · Impressionism........................................................................ · Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel............... · Postiimpressionism ja kunstnikud 19.sajandi teisel poolel....... · Kokkuvõte..............................................................................
mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realistid huvitusid oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Pühenduti looduse ilu ülistamisele, samuti maaliti talupoegi raske töö juures. Veel maaliti olustikumaale, portreesid ja natüürmorte. 1919. aastail asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" , samuti oli Tallinnasse rajatud ka Tallinna Kunstitööstuskool, mis andis kuni 30. aastate lõpuni peamiselt tarbekunsti alast haridust.
kajastasid poliitilist olukorda. Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu. Tema karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis-Philippe I karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. F.Millet (1814-1875) Prantsuse maalikunstnik. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks. Aastal 1849 kolis ta Barbizoni, kus elas surmani, maalides eeskätt talupoegi, elu lõpupoole ka maastikke. Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas tugevasti impressioniste. Millet ei maalinud kunagi natuurist
Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1
Nende hulgas oli teerajajaks Jacques Louis David-,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid" ning ,,Napoloeoni kroonimine". Esile tuli ka esimene maailmanimega naiskunstnik- Madame Vigee-Lebrun-,,Marie-Antoinette lastega". Tema kauneim maal on tema autoportree lastega. Eestis on ehitistest Tartu ülikooli peakoohe.Kaheksa hoonet Toompeal,mõisahoones Riisiperes jne. Karmide reeglite tõttu hakkas 19.saj keskpaigal klassitsism kunsti pidurdama. 13. Romantism, realism, impressionism ja 19.saj lõpu kunst · Romantism Kujunes välja Prantsusmaal 19.saj Iiveerandil. Nimetus tuleb sõnast romantiline. Esimesena ülistas Napoleoni oma luules lord Byron. Kes ongi romantilise poeesia üks suurimaid esindajaid. Romantismi eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. William Turner ,,Matused merel" õhulised ja nägemuslikud-fantastilised maastikud ja merepildid. Sakslane Caspar David Friedrich-,,Rändaja udumere kohal". Lõi avaraid
roheline ja punane) kõrvutamist. Motiivid on sageli valitud keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Teemadeallikaks kasutas ka inglise kirjandust (nt W. Shakespeare). Delacroix' tuntuimaks teoseks on ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", millega tervitas 1830nda a revolutsiooni. C. COROT põhiliselt maastikumaalija, lähtus elavast loodusest. Tema maalid olid lüürilise meeleoluga, sumeda ja õrna hallika koloriidiga. Nt ,,Nümfide tants" ja ,,Maastik kolme figuuriga". 6. Realism Prantsusmaal Eemaldumine romantismist ei olnud järsk, vaid sujuv ja algas maastikumaalist. J. COSTABLE austas eeskujuna hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. Tema suuri maale ettevalmistavad etüüdid on maalitud otse looduse järgi ning seetõttu objektiivsemad. Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel
tundeid, elamusi ja meeleolusid. ROMANTISM XIX sajandi teiseks pooleks arenes just maalikunstis välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa (Caspar David Friedrich) ja inglise (John Constable ja William Turner) maastikumaal. Prantsuse romantismi esikteoseks oli Theodore Gericault`""Meduse`i" parv". Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix, romantilisi jooni oli ka hispaanlase Fransisco Goya loomingus. REALISM Nii klassitsism kui romantism idealiseerisid minevikku, XIX sajandi keskel alguse saanud realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele
Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igapäevast elu ja see ei meeldinud kunstipublikule. Kardeti et Millet oma kujutamisega õhutab mässumeelsust
kujutatud seljaga vaataja poole, kuuvalguse või loojangupuna ees. 2. kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab: Caspar David Friedrichi maal on nii tõetruu, et see tekitab tahtmist, ise olla see punases kleidis kujutatud naine, ning nautida seda vapustavat mere vaadet. Aga erilisi tundeid see maal ei tekita. Romantism Prantsusmaal (§ 31) 1) Milliseid erinevusi klassitsismiga võrreldes võib täheldada Theodore Gericault` maalil Meduse` parv? (vt teksti lk 208-209 ja illustratsiooni lk 208) * figuurid on kihtidena üksteise taga * on kaks lõikuvat diagonaali * põhjalik eeltöö--kunstnik on visandanud surijad ja haigeid. 2) Kes oli suurim Prantsuse romantismiajastu maalija? Iseloomusta tema loomingut ja nimeta peateos! Eugene Delacroix on prantsuse romantismiajastu suurim maalija. Delacriox´ teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid
reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini romantika - tundelisus, luulelisus, igatsevus romantism - üks kunstistiil 19. sajandi alguses HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR 18.saj keskel minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, neogootika(Inglismaa, Saksamaa), neorenessanss, neobarokk1870, raudkontsruktsioonid, Paddingtoni raudteejaam
Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort
Maalides on esindatud lõvid ja tiigrid. Maalib suurepäraselt detaile. Kujutab ka oma erootilisi unistusi ja väidab, et elu on naudingu jaht. Kuulsaim maal, ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". Sõitis elu lõpul aafrikasse-marokosse ning maalis seal kõike. Ta maalis esemeid ja olendeid valguse ja varju suhtes. Öeldakse, et peale Delacroixi läks kunst laiali neljaks erinevaks suunaks. 1. Impressionistlik, 2...,3...,4. Romantiline. Romantilise maalikunsti üks esimesi mehi on Theodore Gericault. Tema maali Medusei parv võib pidada romantismi esikteoseks prantsusmaal. Kompositsioonis loobub ta figuuride paigutusest üksteise taha ja kolmnurkkompositsioonist. Ta valis diagonaalkompositsiooni. Maal on dünaamiline, tunded ja emotsionaalsus on olemas. Et rahvast paremini mõjutada, joonistas ta esiplaanile laibad. Camille Corot on tuntud kui maastikumaalija. Põhiosas oli tegu romantikuga, õppinud itaalias. Hulgas klassitsistliku süsteemi. Ta ei kasutanud antiikaja motiive
Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid välja peamiselt sakslased. W. Schelling oli tähtsaim, alles 18
kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa (Caspar David Friedrich) ja inglise (John Constable ja William Turner) maastikumaal. Prantsuse romantismi esikteoseks oli Theodore Gericault`""Meduse`i" parv" . Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix, romantilisi jooni oli ka hispaanlase Fransisco Goya loomingus. REALISM Nii klassitsism kui romantism idealiseerisid minevikku, XIX sajandi keskel alguse saanud realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele. Kõigepealt kerkis realism esile maalikunstis, nimelt maastikumaalis ( John Constable, Camille Corot). Jean Francois Millet kujutas talupoegi rasket tööd tegemas. Prantsuse
Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. (Johann Köler, William Turner ) Realism 19.saj Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust
tegevus Tartus, asutati Tallinnasse kunstiinstituut, kogu kunstiharidus koondus Tallinnasse. 1960. Aastani viljeldi siin kohustuslikus korras sotsialismi, ROMANTISM · 19. sajandi esimene pool · Vastandus liiga rangete ettekirjutustega klassitsismile. · Ainestik: Keskaeg, legendid, eksootilised paigad. · Iseloomulik: Liikumine, dramaatilisus ja järsud kontrastid. · Corot, Friedrich, Delacroix REALISM · 19. sajandi teine pool · Vastandus romantismile ja klassitsismile. · Ainestik: Igapäevaelu, realistlike teemasi, kaasaeg, vaeseid inimesi, tavalisi inimesi. · Iseloomulik: Moonutuste ja ilustusteta, tõetruud pildid. · Rembrandt, Daumier, Courbet, Leibl, Menzel, Thoma · Ilja Repin, Honore Daumier, Jean- Francois Millet, Eugene Delacroix, Francisco Goyal, John Constable, Philipp Otto Runge, Caspar David Friedrich
Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973
eksperimenteeris erinevate alusmaterjalide(värvidega) palju rohelisi maale Torm brightoni kohal - valge ja must pruunil kartongil Hisp. Francisco Goya 1746-1828 Grupp rõdul - ironiseerib ühiskonna üle Coltosseus Saturnus - suured tegelased, kes hirmutavad inimesi, söövad neid, terror Uni mis sünnitab koletised - graafika, öös on asju Saks. Caspar David Friedrich 1774-1841 Rändur udumere kohal - 1817-18 Kloostri surnuaed Kaarnapuu Pr. Theodore Gericault 1791-1824 Meduusa parv 1819 - vapustav lugu, kus päästeparve ei leitud (shit happens), hiiglaslik maal, Pr. Eugene Delacroix 1798-1863 Vabadus, kes juhib rahva barrikaadidele 1831 - väga kuulus maal, püksata mees esiplaanil, rahvas oli vaene, laipadelt varastati stuffi, Alzeeria naised Chiose veresaun Dagerrotüüp 1837 Realism - 19.saj teine pool Pr. Barbizoonlased Venemaa peredvizdnikud 19.saj toimub suur vastandumine Ühiskonnakriitiline realism
põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis on loengus mainitud: kunstnik + vool, mida ta esindab) -vali üks kunstnik (rahvusvaheliselt tuntud nimi), uuri tema kohta referaat mitte essee (mis kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!) LOENG 1 3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj keskpaik) realism, (sajandivahetus) postrealism, (1950-60ndad) (kuni sinnani modernistliku kunsti domineerimine, peale seda nö postmodernism samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda vajaks täpsustamist; postmod. Kunst pole ühtne nähtus, samuti ka modernistlik). 19saj. Teine pool Lääne maailma kunstis. Areng vs muutumine. Progress? Areng üks samm põhjustab teise; pole õige rääkida arengust kogu lääne maailma kunsti
Kubistid olid vaimustunud naivismi siirusest, esemelisusest ja fantaasiaküllusest ning samuti kõikide objektide muutmisest embleemitaolisteks. 1933. aastal toimus Pariisis esimene naivistliku kunsti näitus. Kuigi naivistid loovad tavaliselt oma kunsti eraldatult, kujunesid Jugoslaavias ja Horvaatias naivistide koolkonnad. Paljud traditsioonilise hariduse saanud kunstnikud hakkasid oma loomingus naivismile omaseid tunnuseid kasutama. Maal: Henri Rousseau Niko Pirosmanasvili Ivan Generalic Maurice Utrillo Paul Kondas Jaan Oad Dada - Liikumine sai alguse anarhistlike vaadetega kunstnike seas, eriti Sveitsis asutatud Voltaire'i liikumise seas. Publikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest luuletusi, karjuti näkku solvanguid. Dadaistid põlgasid tavalist kodanikku, üritasid inimeste sokeerimisega neid niiöelda mõistusele tuua ja oma vaadetes veenda
kujutasid o ma kaasaega, o ma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistid tundsid huvi argielu vastu, r õhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Prantsusmaa * Honore de Daumier. Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas o ma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel tee madel. Figuurid ja n äod on m o onutatud, kuid väga il me kad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet. On e eskätt talupoe gade maalija. Ei kujuta aga talupoegi l õbutse mas ja
stiilide kooslus. Otseselt barokne stiil ehk PÄRISBAROKK ehk see kõige õigem (eelnevalt iseloomustatud ülev, hoogne jne.) on omane maadele, kus tegus katolik kirik Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa, Lõuna Saksamaa . Itaallasest kunstnik CARAVAGGIO (1571-1610) Hispaanias - olulisel kohal vaimulike pildid ja portreed. kunstnikud VELAZQUEZ (1599-1660) RIBERA, MURILLO, El GRECO Hollandis BAROKNE REALISM tellijate maitsest sõltuv. Lihtne ja koduse muljega, tagasihoidlik, realistlik, tõetruu. Pildid tehti kodanlaste elutubadesse. Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641) Flaamid ja hollandlased tegid ka siiski pärisbarokki, kuid väikese nihkega. Nii et üks oli natuke realistlik ja teine õukondlik.
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka
süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süžeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süžeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine – ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult „SÜŽEEKUNST“ ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
