Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reaktsioonivõrrandi koostamine ja Tasakaalustamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alcl3, koefitsent, tasakaalusta, kirjutatakse, 2alcl3, tasakaalustamiseks, fecl2, lähteained, 3cl2, na2so4, naoh, võrrandeid, noolt, ühegi, aatomid, saadused, saadusteks, vaatleme, po43, tervikuna, 2h3po4, 6h2o, võrrandid2 di- 5 penta- 8 okta- 3 tri- 6 heksa- 9 nona- 4 tetra- 7 hepta- 10 deka- Näited: N2O5 dilämmastikpentaoksiid Cl2O - diklooroksiid Mittemetallioksiidi valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest eesliidete järgi: Näited: süsinikdioksiid CO2 süsinikoksiid CO tetrafosfordekaoksiid P4O10 Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) nimetuses: a) kui metallil on püsiv o.-a., siis seda nimetuses ei näidata; kirjutatakse vaid metalli nimi ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: Na2O naatriumoksiid, Ba(OH)2 baariumhüdroksiid, K2CO3 kaaliumkarbonaat b) kui metallil on muutuv o.-a., siis näidatakse see nimetuses; kirjutatakse metalli nimi, sulgudes o.-a. ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: CuO vask(II)oksiid, Fe(OH)2 raud(II)hüdroksiid, Sn3(PO4)2 tina(II)fosfaat
( ""). 3. (Q = (NH4)2S, Al2S3 -H). 2Cl2 + 2H2O = 4HCl + O2 = 7 O2, C, Cl2, N2 - H = 0 H = H H.- = [4*H(HCl) + 0*1] [2*0 + 2*H(H2O)] KCO3 pH>7; KNO3 - pH=7; AlCl3 - pH<7 23. pH S = S S.-= [4* S(HCl) + 1*S(O2)] [2*S(Cl2) + 2*S(H2O)] - 0.0025M CH3COOH(a = 5%) [H+]=a*Cm=0.05*0.0025=1.25*10-4mol/l G = H TS => G = 0 => T = H/S pH= -log[H+]=-log(1.25*10-4) = 3.9 <7 12. . (S>0) 0
O2 O2 SO2 Aluselised oksiidid Happelised oksiidid MetxOy MitteMetxOy O2 Na2SO4 + H2O Na2O CO2 CaO SO3 Na2O + SO3 Na2SO4 MgO P2O5 (P4O10) H2 O H2 O + H2O + H2O
O2 O2 SO2 Aluselised oksiidid Happelised oksiidid MetxOy MitteMetxOy O2 Na2SO4 + H2O Na2O CO2 CaO SO3 Na2O + SO3 Na2SO4 MgO P2O5 (P4O10) H2 O H2 O + H2O + H2O
CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde! 1 mono Cl2O7 dikloorheptaoksiid 2 di 3 tri P4O10 tetrafosfordekaoksiid 4 tetra 5 penta SO3 vääveltrioksiid 6 heksa
Happed: hapetes on ühendi esimene element vesinik (H) ja teine pool on anioon, mille leiate lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast (see on olemas klassis seina peal ja nähtav ka töö ajal). OLULINE: tabelis on anioonide tulbas OH- ja katioonide reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet (moodustab H2O ehk vee)! (Nt: HCl, HBr, H2S, H2SO4, H3PO4) Alused: koosnevad metallist (tabelis värvitud teistest erinevalt) ja hüdroksiidioonist (OH-). Metalliioon kirjutatakse ette ja OH lõppu. Kui metall kuulub IA või IIA rühma, siis on tegemist leelisega ehk väga tugeva alusega. (Nt: NaOH, Cu(OH)2, Cu(OH)3, Ca(OH)2, Hg(OH)2, Mg(OH)2) Soolad: Koosnevad metallist (näiteks lahustuvustabelis katioonide reas) ja anioonist (lahustuvustabelis anioonide reas). OLULINE: tabelis on anioonide tulbas OH- ja katioonide reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet ega H+ koos hüdroksiidiooniga alust (moodustavad H2O ehk vee)! (Nt: NaCl, MgSO3, Ca3(PO4)2)
+1 +1 +6 -2 -2 -2 -2 Tegelikkuses esinevad ainult vesinikioonid (H+), mistõttu ongi oksüdatsiooniaste formaalne suurus. Oksüdatsiooniaste märgitakse molekulivalemis rooma numbriga aatomi kohale, kusjuures (+) märki ei kirjutata. I VI -II H2SO4 Aatomi "laeng(uid)" märgitakse araabia numbritega. Laengu (ka iooni laengu) puhul tuleb kasutada nii pluss kui ka miinusmärki, kusjuures iooni laengu märk kirjutatakse tema väärtuse taha, aatomi "laengu" märk tema väärtuse ette. H2O Al3+ SO 2- 4 Ca3(PO4)2 2(+1) -2 3(+2) 2(3-) Oksüdatsiooniastme leidmisel tuleb silmas pidada järgmist. 1. Ühe ja sama keemilise elemendi aatomite vahel moodustunud kovalentne side on mittepolaarne, sest ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. Kumbki
O2 SO2 Aluselised oksiidid Happelised oksiidid MetxOy MitteMetxOy O2 Na2SO4 + H2O Na2O CO2 CaO SO3 Na2O + SO3 Na2SO4 MgO P2O5 (P4O10) H2O H2O + H2O + H2O
6. vastavate soolade reageerimisel tugevama happega N: FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S Soolad Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Liigitus: Lahustuvuse järgi Vees lahustuvad Vees lahustumatud Kõik N, Na- soola vt. lahustuvuse tabelit Kõik nitraadid BaSO4; AgCl jt. Koostise järgi Lihtsoolad Vesiniksoolad NaCl; Na2SO4 NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Keemilised omadused: 1. sool + LEELIS = uus sool + uus alus (vees lahustuvad) 2. sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape 3. sool + SOOL = uus sool + uus sool (vees lahustuvad) 4. sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall (vees lahust.) ERAND! Väga aktiivsed metallid reageerivad eelistatult soola vesilahuses oleva veega, andes leelise ja see omakorda võib reageerida soolaga
· Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. · Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. · Boorkarbiid - B12C3, 12B + 3C=B12C3 · Boornitriid B + N = BN (tuleb kuumutada) · Halogeniidid tähtsaim on BF3, B2O3 + 3CaF2 + 3H2SO4 = 2BF3 + 3CaSO4 + 3H2O BCl3, B2O3 + 3C + 3Cl2 = 2BCl3 + 3CO · Boraanid - boori hüdriidid vesinikuga, B2H6 kõrgel temperatuuril lagunevad, plahvatusohtlikud, pehmemal kuumutamisel moodustuvad kõrgemad buraanid nt B10H14 tekivad nt 3NaBH4 + 4BF3 + 3NaBF4 + 2B2H6 · Boorhüdriidid - redutseerijad keemiatööstuses, BH4- , NT NaBH4 , 4NaH + BCl3 = NaBH4 + 3NaCl 22. Selgitage näite abil elektrondefitsiitseid ühendeid. · 23. Iseloomustage üldiselt alumiiniumiühendeid. Al olulisemad ühendid (Al 2O3, Al2(SO4)3, AlCl3): nende kasutamine
SO3 + H2O = H2SO4 (ühinemisreaktsioon) SO2 + H2O = H2SO3 CO2 + H2O = H2CO3 P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 2) Ühinemisreaktsioonil H2 + Cl2 = 2HCl Keemilised omadused: 1) Lagunemine oksiidiks ja veeks H2SO3 SO2 + H2O (lagunemiseaktsioon) H2CO3 CO2 + H2O 2) Reageerimine metallidega, tekib sool ja eraldub vesinik, NB! ei reageeri Cu, Hg, Ag, Au Zn + H2SO4 = ZnSO4 + H2 (asendusreaktsioon) Fe + HCl = FeCl2 + H2 3) Reageerimine metallioksiididega, tekib sool ja vesi CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4) Reageerimine alustega, tekib sool ja vesi HCl + NaOH = NaCl + H2O (neutraliseerimisreaktsioon) Alused e. hüdroksiidid on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH-) Indikaatorid: Lakmus- siniseks Fenoolftaleiin- lillakaspunaseks Vees lahustuvuse järgi Vees lahustuvad, tugevad alused leelised: KOH, NaOH, Ca(OH)2, Ba(OH)2
temperatuuril reageerida veeauruga, tõrjudes välja vesiniku, tekib vastava metalli oksiid 3Fe + 4H2O > Fe3O4 + 4H2 Väheaktiivsed metallid ei tõrju veest vesinikku välja ka kõrgel temperatuuril (Ni, Pb,Cu, Ag) Reaktsioonid: Fe + HNO3(konts.) > NO2 + Fe(NO3)3 + H2O Fe + H2SO4(konts.) > SO2 + Fe2(SO4)3 + H2O Fe + H2SO4 > FeSO4 + H2 Zn + HNO3 > NH3 (NH4NO3) Cu > NO Zn + HNO3(konts.) > NO2 + Zn(NO3)2 + H2O Al + HCl > AlCl3 + H2 HNO3 > Al2O3 Redoksreaktsioonid Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerjalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üeminek ühelt aatomilt teisele) Oksüdatsiooniaste on elemndi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone nimetatakse
...................... c) SeO2 .................................... g) CaO ........................................ d) K2SO3 ................................... h) H3PO4 ...................................... Elementide oksüdatsiooniastme määramine. Oksüdeerumine ja redutseerumine. 13. Määra kõikide elementide oksüdatsiooniastmed järgmistes ühendites: Cu2O , HNO2 , AlCl3 , NH3 , H4SiO4 , Cl2 , Mg Reaktsioonivõrrandite koostamine. 14. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. 1) tsink+divesiniksulfiidhape 6) süsinikdioksiid+vesi 11) magneesium+hapnik 2) alumiinium+väävelhape 7) fosforhape+kroom(III)hüdroksiid 12) kaltsiumoksiid+vesi 3) naatriumhüdroksiid+väävlishape 8) magneesiumkloriid+hõbenitraat 13) liitiumoksiid+vesi
vajalik taimedel fotosünteesiks. Karbonaadid CaCO3 katlakivi, paekivi, Ca(HCO3)2 (lahustab kivimeid, koopaid), Na2CO3 sooda, NaHCO3 söögisooda). Räni Si: Lihtainena on räni hallika värvusega metalse läikega kõva ja kristalne aine. Väga vähe aktiivne. SiO2 mittemolekulaarne aine, väga püsiv aine, veega praktiliselt ei reageeri. Vesiniku saamine: Zn(tahke) + 2HCl(lahus) -> ZnCl2(lahus) + H2(gaas) C(t) + H2O(gaas) ->( temp.) CO(g) + H2(g) 2 H20(el)->2 H2 + O2 2 HCl + Fe -> FeCl2 + H2 2K + 2HF -> 2KF + H2 Jood redutseerijana: 2FeCl3(l) + 2KI(l) ->I2(t) + 2FeCl2(l) + 2KCl(l) 2KI + HNO3 -><- H2 + I2 + 2KNO3 FOTOSÜNTEES!: 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Hapniku saamine: 2H2O2 -Mno2--> 2H2O + O2 Kloori keemilised omadused: Cl2 + H2 -> HCl + Na -> NaCl + Fe -> FeCl3 + NaBr -> NaCl + Br2 + H2O -> Kloorivesi( Kloorivee teke: Cl2 + H2O <-> HCl + HClO) HClO -> HCl + O + KI -> KCl + I2 Kloori saamine:
Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised tugevad alused, vees lahustuvad hüdroksiidid(I-A rühm ja II-A rühm Ca alates.) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee.
Na, K (sodium, potassium) – H. Davy (elektrolüüsiga); Li - veidi hiljem Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe (mõni mg kogu maakoores) 2.2.2. Leidumine looduses Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises (kohati suured lademed) - eriti NaCl, KCl NaCl – kivisool Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool Na3AlF6 – krüoliit Na2B4O7 . 10H2O – booraks KCl – sülviin K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit looduslikes silikaatides eriti merevees (üldkogus suur, nii Na kui K) Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses Na – rakkudevahelises vedelikus
+ 2OH- (aq) + 3H2O(l) 2Al(OH)4-(aq) ja Al2O3(s) + 6H3O+(aq) + 3H2O(l) 2Al(H2O)63+(aq). Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)63+ happeliste omadustega: Al(H2O)63+(aq) + H2O(l) = H3O+(aq) + Al(OH)(H2O)52+(aq) Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Alumiiniumkloriid- AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g)
Muude mittemetallidega reageerivad kõrgel temperatuuril Al + P = AlP alumiiniumfosfiid [ Al - 3e = Al3+ ja P +3e = P3- ] 6Na + N2 = 2Na3N naatriumnitriid [ Na - 1e = Na+ ja N +3e = N3- ] 4Al + 3C = Al4C3 alumiiniumkarbiid [ Al - 3e = Al3+ ja C +4e = C4- ] ja nii edasi Vesilahustes kulgevate asendusreaktsioonide suuna määramiseks kasutatakse pingerida. Metall + Hape Hapetega reageerimisel tõrjub metall happest vesiniku välja. oksüdeerijaks on tegelikult vesinikioon 2Na + H2SO4 = Na2SO4 + H2 antud reaktsioonis on ja kõikide seda tüüpi reaktsioonide lühendatud ioonivõrrand on Me + ZH+ + = MeZ+ + Z/2 H2 (2Na + 2H+ = 2Na+ + H2) Väärismetallid hapetega ei reageeri Kui happe anioon on tugev oksüdeerija ( HNO3 ja kange H2SO4) siis pingerida ei saa kasutada, sest toimuv reaktsioon ei ole asendusreaktsioon Ag + 2HNO3 = AgNO3 + NO2 + H2O Metall + vesi Väga aktiivsed metallid tõrjuvad vesiniku veest välja. Alguses tekib oksiid, kuid
Punane fosfor on tikukarbi süütepinna koostisosaks. Tikupea hõõrdumisel vabaneva hõõrdumissoojuse arvel muutub punane fosfor valgeks ja süütab tikupea. Fosforiühendeid tarvitatakse taimekaitsevahenditena, näriliste hävitusvahenditena (Zn3P2) jm, tähtsamaiks kasutusalaks on aga fosforiühendite rakendamine mineraalühenditena. 5. Fosforhapped. Fosfori oksiidide reageerimisel veega tekivad happed P4O6+6H2O=4H3PO3 (fosforishape) Fosforishappe valemit kirjutatakse sageli kujul H2(HPO3), mis osutub, et üks vesinik (nurksulgudes) on seotud fosforiga otseselt ega dissotsieeru lahuses. Seega dissotsieerub fosforishape ainult kahes järgus: H2(HPO3)=H++H(HPO3)=H++H++HPO2-3 ning moodustub kaks rida soolasid. Fosforishappe soolasid nimetatakse ortofosforhape H3PO4. P4O10+6H2O=4H3PO4 Ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mis lahustub hästi vees. H3PO4 ei ole mürgine.
M(H2SO4) = 2 + 32 + 4*16 = 98 g/mol 100% - 98 g H2SO4 X% - 2 g H2 X1 = = 2% H2 X2 = = 33% S X3 = = 65% O2 Arvutusi gaasiliste ainetega ja tihedused: vedelike puhul gaaside puhul M molaarmass Vm molaarruumala (22,4 dm3/mol) Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal: o Reeglid selgeks o Loe tekst korralikult läbi o Leia tekstist, mis ained omavahel reageerivad, mis tekivad o Kirjuta selle põhjal reaktsioonivõrrand o Tasakaalusta o Andmed tekstist kirjuta võrrandi peale o Võrrandi alla kirjuta samadele ainetele andmed võrrandist või selle järgi o Ühikud samad Molaararvutused: n= = = Na - avogaadro arv = 6, 02 * 1023 osakest/mol Vm molaarruumala = 22,4 dm3/mol Nt. Segu sisaldab 5 mol N2, 3mol NO2, 2 mooli N2O3 ja 2mol N20. Mitu mooli on segus lihtaineid? 5 mol (N2) Mitu mooli on segus oksiide? 3 + 2 + 2 = 7 mol Mitu mooli on segus O2 aatomeid? 3*2 + 2*3 + 2 = 14 mol aatomeid.
Kuna metalli kuju saab muuta , saab metalli sepitseda, valtsida jne. Hästi sepitsetav on N: kuld. 5.Metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku, väävli, kloori, lahjendatud hapete, leeliste, soolade vesilahustega ja veega Näited. Metallid reageerides hapnikuga tekivad oksiidid (NaO jne), reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid(2Na + S Na2S), reageerimisel klooriga tekivad kloriidid (2Fe + 3Cl2 2FeCl3). Reageerimisel lahjendatud hapetega reageerivad ainult pingereas vesinikust vasakul olevad metallid, oksüdeerijaks on H2 ioon, leelistega reageerimisel on oksüdeerijaks OH (NaOH) ning tuleb vaadata aluste ja soolade lahustuvust vees(NaCl). Veega reageerivad aktiivsed metallid (K - Mg) tekivad hüdroksiid ja H2 - 2Na + 2H2O 2NaOH + H2; keskmised metallid (Al - Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel
nt tomatimahl, sidrunimahl, lahjendatud äädikhappe lahus Neutraalne lahus sisaldab H + ja OH -- ioone võrdselt, pH=7 (6-8) nt vesi, keedusool, veri Aluseline lahus ülekaalus hüdroksiidioonid, pH>7 nt söögisooda-, pesusooda- ja leelise lahus pH määramiseks kasutatakse universaalindikaatoreid, täpsemaks mõõtmiseks kasutatakse pH-meetreid. Sool kristalne aine, mis koosneb metalli katioonidest ja happe anioonidest. Soolade valemid ja nimetused! Na3PO4 naatriumfosfaat; AlCl3 alumiiniumkloriid; FeSO4 raud(II)sulfaat; CuCl2 vask(II)kloriid NaCl Naatriumkloriid ehk keedusool püsiv aine, keemiliselt väheaktiivne, kõrge sulamistemperatuuriga; lähteaineks naatriumi, kloori ja nende ühendite tootmisel; looduses leidub lahustunult merevees ja soolajärvedes ning tahke mineraali kivisoolana; kasutatakse ka toitude valmistamisel
5. Ülejäänud kordajad leia tavalisel teel. (Jäta viimaseks hapnik, et seda kasutada kontrolliks.) 2) ioon-elektroonne meetod liidetud ja loovutatud elektronid leitakse lähteainete ja saaduste laengute summa järgi oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessi osavõrrandites (poolreaktsiooni võrrandites) osavõrrandite kordajate alusel tasakaalustatakse ka summaarne reaktsioonivõrrand happelises keskkonnas võib tasakaalustamiseks lisada H+ ioone ja H2O molekule; aluselises keskkonnas OH- ioone ja H2O molekule. tuntumate oksüdeerijate osavõrrandid 1) KMnO4 osavõrrandid tugevalt happelises keskkonnas: MnO- 4 + 8 H+ + 5e -> Mn2+ + 4 H2O nõrgalt happelises keskkonnas: MnO- 4 + 4H+ + 3e -> MnO2 + 2 H2O neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas: MnO- 4 + 2H2O + 3e -> MnO2 + 4 OH− tugevalt aluselises keskkonnas MnO- 4 + e -> MnO4 2- 2) H2O2 osavõrrandid
Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42). 5. Anorgaaniliste põhiaineklasside mõiste, valmid ja nimetamine, erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid Na2SO4 naatriumsulfaat Soolade liigitamine Lihtsoolad KCl NaCl keedusool Na2CO3 (pesu) sooda KNO3 kaaliumnitraat Vesiniksoolad NaHCO3 söögisooda KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2
Kontroll hapniku aatomite arvu järgi näitab, et võrrand on koostatud õigesti. Vesilahustes kulgevate redoksvõrrandite kordajate leidmiseks on otstarbekas koostada iooniliselektroonsed abivõrrandid, milles näidatakse elektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt või ioonidelt teistele ning arvestatakse keskkonna iseloomu (aluseline, happeline, neutraalne), milles reaktsioon kulgeb. Oksüdeeruvate ja redutseeruvate ioonide ning molekulide koostisse kuuluvate vesiniku ja hapniku aatomite arvu tasakaalustamiseks tuleb ioonilis- elektroonsetesse võrranditesse sisse viia vee molekulid ja vesinikioonid (happelises keskkonnas) või vee molekulid ja hüdroksiidioonid (aluselises keskkonnas). TASAKAALUD VESILAHUSTES Keemiline tasakaal Keemilisi reaktsioon saab jaotada pöördumatuteks ja pöörduvateks. Pöördumatute reaktsioonide puhul lähteainete reageerimisel tekkinud reaktsioonisaadusedomavahel ei reageeri. Näiteks : NaOH + HCl NaCl + H2O
N:temp muutumisel, muutub ka tasakaalu konts väärtus: N2O4=2NO2; rõhu suuren. kaldub reakts sinna, kus maht on väiksem: N2+3H2=2NH3. Katalüüs on protsess, millega suurendatakse reakts kiirust lisaainete viimisega reakts segusse. Lisaained ehk katalüsaatorid ei võta reakts osa nii, et nad jääksid lõppsaadusesse, vaid moodustavad vahe saadusi: A + B + kat = Akat + B = AB + kat. Klassifikatsioon: 1)homogeenne - katalüsaator samas füüsikalises olekus kui reakts lähteained N:O2 + 2NO = 2NO2 2)heterogeenne katalüsaator ja reag ained eri faasides, N: ½02 + S02=SO3. Inhibiitor reakts.kiirust vähendav aine. Promootor lisandid, mis suurend katalüsaatori aktiivsust. 21. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Adsorbtsioon, selle isotermid Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine konts-i ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja
ÜLESANNE 1 (4 punkti) Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda. 1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) _____________________ 2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) _____________________ 3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) _____________________ NH 2 4) Aluste tugevus väheneb järjekorras (C2H5NH2, NaOH, )_____________________ ÜLESANNE 2 (5 punkti) Õpilastele anti analüüsimiseks järgmine reaktsioonivõrrand: C(t) + CO2(g) 2 CO(g) , H > 0 Allpool on toodud valik õpilaste vastuseid. Millised vastused on õiged, millised valed? (Märkige kastikesse vastavalt "+" või "-".) Tõmmake vigadele joon alla ja parandage need (parandusena ei arvestata lause üleviimist eitavasse vormi). 2) Pärisuunaline (v
Keemistemp. rõhust(madal rõhk, madal keemistemp.), lahusti iseloomust, aine konts. (suurem konts. surem keemistemp.) Külmumistemp. lahusti iseloomust, lahustunud aine konts., rõhust sõltub vähe. (suurem konts. madalam külmumistemp.) 11. Milline järgmistest lahustest külmub kõige madalamal, milline kõige kõrgemal temperatuuril? Millistel lahustel on külmumistemperatuurid võrdsed? Miks? 0,2 m Na2SO4, i==3 Tk=-0,6 0,1 m CH3COOH, i<1 Tk=-0,1 0,2 m C6H12O6, i=1 Tk=-0,2 0,2 m KCl, i= =2 Tk=-0,4 0,1 m CaCl2, i= =3 Tk=-0,3 0,2 m HNO3, i= =2 Tk=-0,4 0,1 m CO(NH2)2, i=1 Tk=-0,1 0,1 m LiCl. i= =2 Tk=-0,2 12. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? Toimub vedeliku ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema konts.
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (prooton, neutron) M
ühenditena. Leidub ehitusmaterjalina dolomiit. inimese organismis 1,7g luudes ja hammastes, peamised ühendid on fosfaat ja CaCO3 karbonaat Al Leidub looduses ainult Sellest valmistatakse elektrijuhtmeid, traati ja kasutatakse ühenditena suure ka peeglite valmistamisel. aktiivsuse tõttu. Esinemisel looduses on 2.el kohal. AlCl3 Cu Vaske leidub looduses Kasutatakse vesivitrolina, igasuguste ainete immutamiseks peamiselt ühenditena, jne. Suure tähtsusega on vask ka sulmamitesm neiteks näiteks sulfiidina või pronksis, valges vases jne. rohelise malahiidina. Keemiliste omadustena on vask lihtsasti töödeldav hea elektrijuhtivusega aine CuO Fe Ehedalt leidub rauda Raud on läikiv hallikas valge metall
kompleks. Ligand - tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO) Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; 2- 10, levinumad 4 ja 6, ligandide arv Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. 1. Koordinatiivühendite nomenklatuur vt eelmist küsimust 2. Amorfsed ained. Klaas üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel; ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näiteks klaas).
õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia harud: Füüsikaline keemia keemia üldised põhialused.
koostist, elementide sümbolite ja aatomite arvu kaudu. Aatomite arvu vahekorda väljendatakse täisarvudega, kusjuures aatomite arvu tähistab alumine indeks, tegurid näitavad iseseisvate aatomirühmade arvu. NT: CuSO4+10H2O (vasksulfaadi kohta on 10 kristallhüdraati) Kristallvesi on soolades sisalduv vesi ja selliseid sooli nimetatakse hüdraatideks. REAKTSIOONIVÕRRAND on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike väljendusviis kus lähteained ja saadused antakse valemitena. Reaktsioonivõrrandi põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi, millest olulisemad on lähteainete või saaduste arvutamine teiste ainete koguste põhjal. Keemilise protsessi läbiviimisel esinevad praktiliselt mitmesugused kaod, mille tõttu saadud produkti mass on väiksem teoreetilisest. Samuti tuleb kadude tõttu kindla hulga produkti saamiseks võtta rohkem lähteaineid.
annaabi.ee 
