laengut. Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on vaba orbitaal. Nukleofiilne tsenter-aatom, millel on vaba el.paar.Igas ühendis, mis sisaldab polaarset kov. Sidet, võime eristada elektrofiilset ja nukleofiilset tsentrit.Nukleofiil ühineb elektrofiiliga e. Ründab el.fiili. El.fiil ei ühine el.fiiliga ega nuk.fiil nuk.fiiliga. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: *nukleofiil on ründav osake, *reak.tsenter on el.fiilne tsenter * lahkuv rühm eraldub nukleofiilina El.fiilne reakt. Kulgeb: el.fiil ründab nuk-fiilset reakt-tsentrit. Lahkub rühm eraldub el.fiilina
Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom molekulis,negat laeng v osalaeng. Ründav osake-millel on LAENG(molek ioonide side) metII/I A+mittemet tugev, katkeb keemiline side Reakt tsent-koht molekulis kus toimub rühmade vahetumine Katkev side-rünnatavas molekul olev kov side mis lõhutaxe Lahkuv rühm-osake,mille on OSALAENG,kov side. Mis lahkub reakt käigus Isomeer-ühesugun summaarne valem kuid erin struktuur,erin kem ja füs omadused Asendisomeer-asendusrühm asub erin kohas(1-klorobutaan,2-klorobutaan) Ahelisomeer-asendusrühm samas aga süsinikuahel on erinev. Freoon-enamasti metaani/etaani flourokloroderivaadid. Säilit rõhu all kasut külmutusmasin
Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn. Viimasena elektronidega täitunud alakiht koosseisus. Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma vastupidav kaitsekiht. elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim). Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp.
Glükolüüs:toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku puudumisel anaeroobne. ATP jaguneb 2ks osaks.Tekivad vesinikaatomid.Anaeroobne e käärimine lõpeb piimhappe w etanooli moodustumisega. Glükolüüsi tulem saadud püroviinama- rihappe edasine lagund toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel: toimub mitmeid ensümaatilisi reakt,mille k2igus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid. (ülekuumen ei teki) Osad H aatomid saad H2Ost,ühimev NAD-iga.. Eraldub CO2,difudeerub rakust,l2heb vereplasmasse,sealt kopsu. Hingamisahela reaktsioonid: toimuvad mitokondri harjakestes. O2 sidumine,H ülekandja ( NAD) annab 2ra H. Tekib H2O ja vabaneva ener arvel sünt ATP molekulid. C6H1206+6O2=6CO2+6H2O ( 38ADP+38PI=38ATP) Fotosüntees : 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2,toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel
Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H 2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp.
vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põletamine. Lämmastikuringe Inimtegevuse poolt tugevalt muudetud biogeokeemiline tsükkel. Atmosfääris 78%
eriseoseenergiate erinevuste ärakasutamisel Ahelreaktsioon elektromagnetiline- footon, nõrk jõud- uiikonid, tuumajõud- on reakts, mis põhjustab iseenda jätkumist: lõhustumise gluoonid. 4.Osakeste iseloomustamiseks kasutatakse tagajärjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. seisumassi ja elektrilaengut. Osakese ja tema antiosakese Toimub raskete tuumade lõhustumisel. Reakt-i kulgemist erinevus seisneb laengus. 5.Antiosakese laeng on kirjeldab neutronite paljunemistegur. Mida suurem see on, vastandmärgiga. 6.Kvargi ,,värv" tähendab tema laengut, seda ägedamalt reakt kulgeb. Tuumade lõhustumise ahelreakt erinevaid ,,värve" on 6. 7.Kosmilised kiired sisaldavad on rakendatav ka kasuliku energia tootmiseks. Tuumapommi prootoneid, alfaosakesi, raskete elementide tuumasid.
gaas.Vesiniku peab koguma katseklaasi suue allapoole ja võib koguda läbi vee. Vesiniku saamine laboris: a)Zn+2HCl=ZnCl+H2 b)2H2O=O2+2H2 c)2Na+2H2O=2NaOH+H2.Vesiniku saamine tööstuses: CH4+2H2O=CO2+4H2. Vesiniku tõestamine: vesiniku tõestatakse paukgaasiga. Koosneb ühest mahuosast vesinikust ja hapnikust.Süütamisel plahvatab. Keemilised omadused: A) reaktsioonil mittemetallidega on redutseerija: Cl2+H2=2HCl; 2H2+O2=2H2O. B)reakt. Metallidega on oksüdeerija: 2K+H2=2KH. Vesiniku kasutamine:kütusena,ammoniaagi tootm.,metallurgia,energeetiks. Väärisgaasid(VIIIArühm)-välis kihil8el.üheaatomilised,värvusetud gaasid toatemp., ei lahustu vees, toodetakse õhust(va.He). He-õhupalli täitmiseks, tuumareaktorites. Radoon-radioakt.,indikaatorina gaasisegude kiiruse määramisel. Neoon-neoonvalgustuses,telev, lennundus. Argoon-metallurgia, valgustehn. Krüptoon-välklampides
tahked, kristalsed, värvuseta, narkootilise toimega, aluseliste omadustega.Polümeerid.polümeer- makromolekul, mis koosneb omavahel kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest. Oligomeer- polümeet, milled neid korduvaid ühikuid on kümme kuni sada, monomeer- polümeeri lähteaine, elementaarlüli-polümeeri korduv strukutuuri ühik, polümerisatsiooniaste- n. näitab mitmest elementaarlülist polümeer koosneb.polümerisatsioon- keemiline reakt. Kus tekib polümeer, liitumispolümeer- toimub liitumine kaksik ja kolmiksidemete arvelt, kondensatsioonipolümeer- saadusena eraldub vesi.Polüestrid polükondensatsiooni teel, kas. Laialdaselt, monomeere võib olla mitu .
Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused puuduvad, sest ainevahetus on aeglustunud. Spooride kujul saavad b- id elada aastasadu täiendava vee ja toitaineteta. B-id toituvad osmoosselt kogu keha pinnaga. Autotroofid toodavad fotosünteesi teel või organismis toimuvate keem. reakt. ajal vabaneva energia arvelt, nt. purpur-, rohe- ja tsüanobakterid. Heterotroof lagundavad või parasiteerivad. Aeroobne ühest glükoosimolekulist saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne vajavad sulfaat- või nitraatioone, toimub glükoosi lagundamine, mille puhul tekib etanool või piimhape. B-id osalevad kõigi peamiste keem. elementide loodulikes ringetes süsinik, O, N, väävel ja P. Üks oluline on N. See
Tuum- kerataoline, suure tihedusega objekt ahelreaktsioon- reakt. Mis põhjustab iseenda aatomi keskmes. jätkumist- raskete tuumade lõhustumisel. Paljunemistegur: ahelreaktsiooni mõjutav Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles
Entroopia statistiline interpretatsioon E kogu =E M +E kin M pot+E m kin +E m pot 298 298. prod 298. reakt , põlemissoojus: 11. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia. Vaba energia kui protsessi suuna kriteerium . M E kin + E pot M =0 H 0
veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, põjustatud pealmiselt tuule poolt.Temp.amplituud-Äärmusnäitajate vahemikIsoterm-samatemperatuurijoon.Lumepiir- Pideva lumekattega ala piir mägedes.Metsapiir-Joon, millest põhja pool on metsa kasvamiseks liiga külm.Transpiratsioon-Aurumine taimedelt.Füüsikaline auramine- Auramine veekogudelt või maapinnalt.Õhuniiskus-Veeauru hulk õhus, mis jaguneb absoluutseks ja suhteliseks niiskuseks.Happevihmad/sademed-Happelise reakt. sademed, mis on tekkinud gaasiliste väävli-lämmastiku jm ühendite lahustumisel õhu veepiiskades.Sudu-Suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu.Osoonikihi hõrenemine-Osoonikihi hõrenemine teatud piirkonnas. Nt Antarktika.Kasvuhooneefekt- Nähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühialainelist PK, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb.Kasvuhoonegaasid-Õhu koostises olevad
vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektr. dis. Kulgeb astmeliselt: 1. Astmes eraldub happe molekulist lahusesse 1 vesinikioon, 2. Astmes teine jne. Igas järgmises astmes toimub dis. Oluliselt nõrgemini. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunas. Ioonvõrrandites kirjutatakse ainult vees hästilahustuvad tugevad elektrolüüdid ioonsel kujul. Neutralisatsioon on happe ja aluse vaheline reakt, mille tulemusel tekivad sool ja vesi. Ioonidevahelised realt-d lahuses toimuvad tingimusel, kui realt-s eraldub gaas, tekib sade v moodustub nõrk elektrolüüt. Mida happelisem on lahus, seda madalam on lahuse pH. Mida aluselisem on lahus, seda kõrgem on lahuse pH. Neutr. Lahuse pH=7 Hap. Lahuse pH <7 Alus. Lahuse pH>7 Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireakt-i pöördreakt, milles sool reag veega, moodustades nõrga happe v nõrga aluse.
mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine. Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi aine suhtes talletub orga-nismi immunoloogilisse mällu ja kui satutakse kokku jälle samade allergeenidega, siis vallandub vastav immunoloogiline reakt-sioon. Reaktsiooni kulg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Erinevaid allergia väljendusvorme q Nina ja ülemised hingamisteed allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, nina sügelemine
läbi viia) arv. Reaalne kiiruse môôtmine lähteainete ja saaduste kontsentratsioonide muutus ajaühikus. Massitoimeseadus reakts. kiirus on vôrdeline reag. ainete konst.-ide korrutisega. Tegurid: c, T, segamine/raputamine, tahkise peenestusaste, lahusti omadus (kui lahuses), katalüsaator. Näited: 2CO+O2=2CO2 v = kc[CO]2c[O2]; k kiirustkonstant (sôltub T-st); v = k, kui c1*c2 = 1 standardkiirus. Tahkete ainete c alati 1, ei arvesta. II Reaktsiooni molekulaarsus ja järk. Reakt.- järk kiiruse avaldises konts.-ide astmenäitajate summa. Reakt.-i molekulaarsus näitab reakts.-i elementaaraktist osavôtvate osakeste arvu. 1) Monomolekulaarsed reaktsioonid: osaleb 1 molekul (ainult lagunemisreakt.) H22H. 2) Bimolek: H2+I22HI. 3) Trimolek: 2SO2 + O2 2SO3. Näited: Zn + 2HClZnCl2 + H2 (II järk, trimolek., v=k=c(HCl)2; CaCO3 CaO + CO2 (0 järk, v=k); Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH (v=kc(Na2CO3), vee c on const, sest seda väga palju).
Biomolekul-orgaanilise aine molekul, mille moodustamine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust Fosolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul , milles 1 rasvhappejääk on asendatud fosfaatrühmaga Ensüüm- biokeemilise reakt kiirust reguleeriv valk Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitussse kuuluvate aminohappejääkide vahel
aal ei kujunenud väljaspool Euroopat. Merel kujunes ülivõimasks Inglismaa. 3) Solida arsusprintsiip- kohustuti kooskõlaltult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja rahvusliku liikumise vastu. - Eelkõi ge paljurahvalise Austria huvi - Reakt sioon- ehk tagurluse aeg liberaalsete ja rahvuslike ideaalide hülgamise tõttu. Tööstusliku pöörde eeldused ja tulemused: Eeldused: Põllu majanduspööre (kehtestus maa eraomand, mõisad ja talud muutusid omavahel konkureerivateks majanditeks) Masin ate leiutamine ja nende kasutamine
Jõu sidemed ja nende süsteemid J'ika keha nim vabaks kui teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. tingimusi mis kitsendavad keha liikumist nim. sidemeteks. Sideme reakt. on suuantud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reakt. jõud ilmnevad alles kehade tegelikult toimuvate jõudude mõjul siis nim neid kak passiivseteks jõududeks. Aktiivsete jõudude allkõistame aga kõiki neid jõude mis ei ole reakts. jõu. Kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimused - Kolm mitteparal. jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nende mõjusirged lõikuvadühes punktis. et neist saab moodustada kinnise hulknurga kindlaümberkäigu suunaga. Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate
Jõu sidemed ja nende süsteemid J'ika keha nim vabaks kui teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. tingimusi mis kitsendavad keha liikumist nim. sidemeteks. Sideme reakt. on suuantud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reakt. jõud ilmnevad alles kehade tegelikult toimuvate jõudude mõjul siis nim neid kak passiivseteks jõududeks. Aktiivsete jõudude allkõistame aga kõiki neid jõude mis ei ole reakts. jõu. Kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimused - Kolm mitteparal. jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nende mõjusirged lõikuvadühes punktis. et neist saab moodustada kinnise hulknurga kindlaümberkäigu suunaga. Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate
Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub.
6) Regiidsus, fluiidsus rig- pedant, korraarmastaja, fluiid- boheemlane, plastiline, paindlik Koleerik - 1) madal sensitiivsus- pole väga tundlik ( ei talu nõrku helisid) 2) kõrge aktiivsus lööb kaasa, raske energia väljaandmist reguleerida- teeb korraga palju, väsib ja hiljem ei suuda midagi teha. 3) kõrge reaktiivsus- läheb kiiresti põlema 4) reaktiivsus on ülekaalus- ei kontroli 5) ekstraventne 6) rigiidne Sangviinik - 1) madal sens 2) kõrge akt 3) kõrge reakt 4) reakt ja akt on tasakaalus on emotsionaalne, kuid suudab neid kontrollida 5) ekstavertne 6) fluiidne tüüp- paindlik, kiiresti kohanev. Flegmaatik - 1) madal sens 2) võib olla akt nendes olukordades, millega on harjunud (kohanemine võtab aega) 3) madal reakt- emotsionaalne väljendus puudub 4) akt kõrgem kui reakt 5) introvertne 6) rigiidne Melanhoolik - 1) kõrge sensitiiv- võtab südamesse liiga; "+", "-", "+" oskab tajuda hästi, mida
Kontsentratsiooni puhul on see määratletav massitoimeseadusega. v1=k1*Cpa*Cqa k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p + q reaktsiooni summaarne järk Temperatuuri puhul on see määratletav van't Hoffi reegeliga: temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Katalüsaatorite toime. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reakt-sioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju on selektiivne: katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise katalüsaatori leidmine eeldab sageli mahukaid eksperimente. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus reageerivad ained on erinevates agregaatolekutes, mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Tahkete ainete
kasvu suunas. Entroopa S on juhuslikkuse e korrastamatuse mõõt. Metaboolsetes protsessides on S positiivne, kuna need on korrastavad protsessid. © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 Vabaenergia G on hüpoteetiline suurus, mis seob entalpia ja entroopia ja võimaldab hinnata reaktsiooni spontaansust. G=H-TS. Kui G=0, siis reakt on tasakaalus; kui G<0, reakt kulgeb spontaanselt (eksergooniline), kui G>0, reakt ei kulge spontaanselt (endergooniline) ' Bioloogilised standardtingimused: (G°). T=298K; P=101,3kPa; C=1M. Kui lisaks: pH=7,0; CH2O=5,55M, siis G° ' Vabaenergia muudu võrrand: G= G° +RTln([C][D]/[A][B]). Tasakaaluolekus [C][D]/[A][B]=Keq ning G=0, seega '
Neljas katseklaaside paar: 1. 6cm3 H2SO4 2. 2 cm3 Na2S2O3 ja 4 cm3 destilleeritud vett Katses mõõta aeg lahuste kokkuvalamise momendist, kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks valada esimene katseklaaside paar omavahel kokku ning käivitada stopper. Kui tekib hägu, peatada ajavõtt. Tulemused: I paar 01.11 II paar 01.33 III paar 01.57 IV paar 02.33 Katseklaaside Na2S2O3 H2O Na2S2O3 Aeg t Reakt. kiirus paar maht cm3 maht cm3 suht. konts. v= 1/t 1 6 0 6 1,18 min 0,847 1/min 2 4 2 4 1,55 min 0,645 1/min 3 3 3 3 1,95 min 0,513 1/min 4 2 4 2 2,55 min 0,392 1/min
· (kõvasulamid : 85 - 95% WC + 5 - 15% Co) : · lõike- ja puurimisinstrumendid · W sulameid teiste metallidega · kasutatakse lennunduses ja raketitehnikas · elektrotehnikas (elektrilampide hõõgniidid, katoodid jm) · röntgenitehnikas jm · W - elektroodid Langmuiri monovesinikpõletites (leek 4000 C) · kaitseekraanid radioakt kiirguse vastu (sulam W - Cu - Ni) · Väga vastupidavad sulamid : · W - Ru - Co - B (täitesulepea suleotsad) · W - Ta - Hf (reakt-mootorite põlemiskambrid) 6. Vanaadiumirühma iseloomustus · Elementide o.-a. -I ... V · püsivaim ja tüüpilisim V · (-I ja 0 - peam. karbonüülühendites, · muidu II ... V - diapasoon lai) · · ldiselt : lihtainetena kõvad, rasksulavad · keemiliselt väheaktiivsed metallid · (madalal temp-l) · oksiidide happel. omadused suurenevad · elemendi oksüd-astme suurenemisel · Nb ja Ta aatomiraadiused on väga lähedased
Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsent- ratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Katalüsaatorite toime. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reakt-sioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju on selektiivne: katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise katalüsaatori leidmine eeldab sageli mahukaid eksperimente. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus reageerivad ained on erinevates agregaatolekutes, mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Tahkete ainete reageerimise
keskkütte radiaator. lisaabinõusid tarvidusele pole Lisaseadmeid ei vaja võtta. kasutata. Keemilised ohutegurid Tolm Paberitolm, juukse- II Regulaarselt tuulutada ruumi karvad, tolmulestada värske õhuga, regulaarne niiske jms võivad tekitada koristus. allergilisi reakt- sioone (nohu vms) Bioloogilised ohutegurid Viirused Võimalikud gripi, II Järgida isiklikke hügeeninõu- paragripi viirused. deid, pesta haigusteperioodil Töökeskkonnas on tihedmalt käsi. võimalik nakkusoht seotud seoses pere- liikmetega. Füsioloogilised ohutegurid Sundasend Töötamine arvutiga
Ühik sõltub reaktsiooniskeemist Mida suurem, seda suhteliselt kiirem on pärisuunaline reaktsioon On kiiruskonstantide suhe Ei ütle midagi üksikute kiiruskonstantide väärtuse kohta Ei ütle midagi reaktsiooni toimumise kiiruse kohta On määratud reaktsiooni lõpp- ja algoleku energeetilise erinevusega (Gº) Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Kui tõsta temp 10 kraadi võrra, siis reakt kiirus kasvab 2 korda. Temperatuuri koefitsient Q10 näitab mitu korda kasvab reaktsioonikiirus temperatuuri kasvades 10 kraadi võrra. Vee keemistemp ja sulamistemp vahe on võrdne 100 kraadiga. K ja C skaalas on 1 kraad sama suur, aga absoluutväärtused on erinevad. Arvutustes kasutatakse alati K skaalat. t°C=T(K)-273 T(K)= 273+t°C -100°C=173K K skaalas on 0K minimaalne temp, seetõttu on K skaala alati positiivne. T1=273+t1 T2=273+t2 T=T2-T1= 273+t2-273-t1=t
Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus) Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste reaktsiooni kiirust. Katseklaasi nr. Na2S203, H2O, cm3 Na2S203 Aeg Reakt. Kiirus cm3 b lahuses T, s s a a/(a+b) 1 6 0 1 90 1/90 2 4 2 2/3 100 1/100 3 3 3 1/ 2 120 1/120
(mulla võime kinnipidada vedelaid, tahkeid, gaasilisi aineid) Liike: 1) mehaaniline neelamisvõime- (muld käitub sõelana) mulla omadust pidada kinni oma poorides tahke aine osakesi, mille läbimõõt on suurem pooride läbimõõdust. 2) füüsikaline neeldumisvõime- mulla peenimate os vaba pinnaenergia tagajärjeks, on seotud pindpinevuse nähtusega. Neelavad gaase ja lahusest mõne aine terveid molekule. 3) Keemiline n.v. vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal 4) Bioloogiline n.v.- Bioloogiline aineringe. Mullas eluvate organismide- kõrgemate taimede ja mikroorganismide omadus. Tulemuseks on toitelementide konsentreerumine mullas. 5) Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades.
Neelamisvõime - mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid mehaaniline neelamisvõime mulla omadus pidada kinni tahkeid osakesi, mille läbimõõt on pooridest suurem füüsikaline neelamisvõime tingib mullaosakeste pinnaenergia positiivne neeldumine neelduvad pindpimedust vähendavad ained negatiivne neeldumine - Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule keemiline neelamisvõime - vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal bioloogiline neelamisvõime bioloogiline aineringe füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega neeldunud alused pidurdavad reaktsiooni hapestumist
Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirusf) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast 4. Aine valem –l. Keem.reakt. leiab aset kas kahe aineosakese vahel (need peavad kokku puutuma; nt. H2+Cl2à2HCl) või ühe ja sama aineosakese sees (lagunemisrea; nt. C2H6à2CH3). Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on o.-a. järgi: a) kui reaktsioonil muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o.-a., nimet. reakts.-i redoksreaktsiooniks; b)elemendi o.- a. ei muutu – lõpuni minevad reakts.-id (nt. põlemisr.-id) ja lõpuni mitteminevad e. tasakaalureaktsioonid
molaarne bilanss -avaldistest E(t)=(t-) ja NA=NA0- -pöördreaktsiooni tasakaalukonst.Kui reakts-ni -jõuab järjestikuste ja paralleelsete reaktsi-de mitteaktiivse ainega).-34 reaktsiooni -soojusefekti järjestikku -ühendatud reaktorit, et jahutada reakt-segu NA0X=NA0(1-X) -on esitatav diferentsiaalsel kujul tasakaaluolekusse, siis -rAsum =0 ja -reaktsioonisegu arvutamisel Hessi seadus?-Hessi seadusest järeldub, -üleminekul ühest väiksemast reaktorist teise.-
Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist. Sool+ <=> (guaguleerimine) geel guagulatsioon (võib olla pöörduv) Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused keemisvõime. (mulla võime kinnipidada vedelaid, tahkeid, gaasilisi aineid) Neeldumise liike: 1)mehaaniline neelamisvõime (muld käitub sõelana) 2)füüsikaline neeldumisvõime 3)keemiline neeldumisvõime vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal 4)bioloogiline neeldumisvõime. Bioloogiline aineringe 5)füüsikaliskeemiline e. asendusneeldumine. mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on -- Ca pöörduv, toimub- võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades.
Reaktsioon Neutraalne elektrolüüdi molekul laguneb iooniks: CuCl2=Cu2+ + Cl2-. Arvude kasutamine Ca ja Mg sisaldusest leiame üldise ja mööduva kareduse. Seejäreld püsiva kareduse, mis näitab meile võimalikku Ca ja Mg jääki vees, peale pehmendamist. Seda nim.jäävaks kareduseks ja see ei eemaldu. Plahvatus Reaktsioon mille käigus toimuvad ühinemisreaktsioonid. Et reaktsioon toimuks on vaja ergastada üks osake ja edasine on ahel reakt. Kõige ohtlikumad:aur-õhk (atsetoon, bensiin); gaas-õhk (NH3, butaan); tolm- õhk(suhkur,tärklis,väv) 24. Difusioon osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontstandi ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Difusiooni kiirus sõltub temperatuurist. Mida suurem seda kiirem. dif Gaasides - Erinev vert. Ja horis. suundades, kui osakeste vahe on suur.
isoleeritud aatomite kogumi perioodilise kordumise.) Arv/kasut: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Massi jäävus kinnises süsteemis: süsteemi kogumass, mis koosneb aine massist ja süsteemi energiale vastavast mssist, on ajas muutumatu suurus. (reaktsioonist osa võtnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga.)Tavaliste keemiliste reakt. Puhul massi muutustega (~10 -9g) ei arvestata). Aine koostise püsivuse seadus: igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist. Daltoniidid-ühendid mille puhul see seadus kehtib nt: C+O 2CO2, CaCO3CaO+CO2 Bertolliidid -ühendid, millede puhul see seadus ei kehti. Tahkete ainete korral see seadus tihti ei kehti, st. koostis oleneb saamisviisist. Nt: FeS 0,95 , Fe0,95S , CaO0,98 , Ca0,99O jt.
a) 2H2+O2=2H2O 3) Keemiline side ja molekuli ehitus. Kompleks ühendi sisesfääri püsivust iseloomustakse ebapüsivus- b) 2H2+O2=2H2O+O2 Keemilises reakstioonis on lähteainete molekulides sidemete konstandiga, mis siseliset on kompleksiooni dissotsiatsiooni reakt- c) loodusliku vee puhastamisel katkemine ja saaduste molekulides uute sidemete tekkimine. Kee- siooni tasakaalu konstant. Kompleks ühendid on kõige levinum See seadus kehtib aurude ja vedelike puhul. Sellised ained, mille milises reaktsioonis ei muutu aatomite arv ja liik, kuid muutuvad ühendite klass, nende suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub puhul koostise püsivuse seadus kehtib on daltoniidid
Soojusefekti mõõtmise ja arvutamisega tegelevate keemiharu abil. Alataseme sümboli kohal paremal olev arv näitab elektronide Tugev orientatsiooni mõju (Eor) esineb püsiva dipoolmomendiga nim.termokeemiaks. Nim-des keha sisemist en.varu siseen-ks (U) arvu sellel alatasemel. En-tasemed ja alatasemed täit-d järjestuses polaarsete mok-de vahel. See toime on elekrostaatiline ja püüab võib öelda: eksotermilises reakt-s vabaneb soojust siseen vähen-se 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 jne. orienteerida dipoole madalama potensiaalse energiaga asendisse. arvelt. Endotermilises reak-s neeldub soojust ja süst-i siseen kasv. Induktsiooni jõud (Eind) esin-d dipoolmomendiga pol moki ja Isokoorseks soojusefektiks (qv) ehk reakts-i en-ks nim. jääval
2. Sulfoonamiiditundliku PABH-i 4. Pärsib dihüdrofolaadiks muundava ensüümi meta- 1. Sulfoonamiidid (sarnased Foolhappe sünteesi pärssimine üleproduktsioon. 3. Muundunud, boolseid paraaminobensoehappega (sünteesitakse muidu PABHst) sulfoonamiiditundetu ensüümi süntees. 4. reakt- (PABH)) > häirub rakkude kasv Foolhappe transpordisüsteemi induktsioon. 5. sioone Dihüdrofolaadist PABA sünteesimise ärajäämine. [Eestis on kuseteede infektsioonide tekitajad (E
Keemilistes vooluallikates saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Galvaanielementides kasut. elektrokeemiliselt aktiivsete ainete energiat ühekordselt. Akusid saab kasutada korduvalt, sest nende võimet elektrienergiat toota saab laadimisel taastada. Galvaanielementide näiteks on eelpool vaadeldud element. Pb akus on 1 elektroodiks Pb ja teiseks PbO2. elektrolüüdiks on H2SO4 tihedusega 1,18 1,22. elektroodide ühendamisel toimuvad järg. Reakt: ANOODIL: Pb+SO4 2- =PbSo4 2e- ja KATOODIL: PbO2 + 4H+ + SO4 2- + 2e- =PbSO4 +2H2O; SUMMAARSELT: PbO2+Pb+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Voolu tarbimisel väheneb H2SO4 kontsentratsioon, kuid laadimisel kulgevad vastupidised protsessid. 7.3 Elektrolüüs. Kasutatavad elektroodid. Elektrolüüsiseadused. Elektrolüüsi kasutamine alalisvoolu läbistamisel läbi elektrolüütide lahuste või sulaelektrolüüdi hakkavad katioonid liikuma katioodi või anionid anoodi suunas
Kivine- mine toimub kiiresti (3 p jooksul ca' 70 % tugevust) ja lõplik tugevus on suur. Mördi põhili- seks puuduseks on tema suur jäikus. Oluline on, et kivinemise esimesel päeval oleks mördis piisavalt vett. Tsementkivi tekkimine tarbib täiendavat vett, mis peab olema vabalt mördi poo- rides või mida tuleb vajadusel täiendavalt juurde anda. Tsementmördiga tehtud konstrukt- sioonid tahavad üldiselt kastmist. Mördi varajasel väljakuivamisel lõpeb kivinemise reakt- sioon, mis hiljem enam ei jätku - mört ei saavuta vajalikku tugevust; nakkeomadused Jäävad väga kesiseks. Segamördi omadused on kahe eelpool nimetatud mördi vahepealsed. Lubja ülesandeks on põ- Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 24 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ hiliselt mördi töödeldavuse tõstmine. Kõige paremad tulemused saadakse juhul, kui mõlemat
sete ühenditega seotud keskkonnaprobleemidest; oskused püstitada hüpoteesi, planeerida, kir- jeldada ja selgitada katset, töötada ohutult laboris, hinnata praktikas kasutatavate ainete oht- likkust ning rakendada nende kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, iseloomustada peamisi keemilise saaste allikaid ja nende mõju keskkonnale, väärtustada elukeskkonda ja suhtuda sel- lesse säästvalt, selgitada erinevate tegurite mõju ainete lahustuvusele, selgitada põhilisi reakt- siooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise võimalusi, selgitada katalüüsi tähtsust eluslooduses, selgitada (rask)metalliühendite kahjulikku toimet keskkonna- le, hinnata mittemetalliühendite toimet keskkonnale, selgitada orgaaniliste ainete osa elusloo- duses, tööstuses ja olmes, tuua näiteid igapäevaelus kasutatavatest orgaanilistest ainetest, ka- sutada graafikuid ja tabeleid ülesande lahendamiseks vajalike andmete leidmiseks, teha järel-
Cu(OH)2=Cu+ H2O 3.Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid- Fe+CuSO4=Cu+FeSO4 4.Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet- BaCl2+Na2SO4=BaSO4+2NaCl 5.Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi: a)kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nim reakt redoksreaktsiooniks. Võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reakts saaduste keemil valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu N:2H2+O2=2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1)võrrandi vasakule poole kirj lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral =>või <=, pöörduva reakts korral ; 2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool
i - gundada. Paljudel tdis- rrnse t;irk ' . kasvanud inimestel Eespooi t. puudub vastavat reakt- ganismis k: siooni lSbiviiv ensr.iiim. otigosahhariid,o. r.Jl'*rine. Linnasesuhkur Need inimesed ei saa r66ska piima juua, sest nende r'ine ja ehitu, ehk maltoos tekib kahe glLikoosimolekuli ilhinemi- organism laktoosi ei omasta ning see p6hjustab see-
Hu varu sõltuvalt lõimisest 120150 Mg ha-1 Tüüpprofiil: A(Bafg)EglBtgC Mullaelustik aktiivne, piirab bioloogilist aktiivsust kevadeti ja sügiseti ajutine liigniiskus, LPg moodustavad Eesti muldkattest 3,6%, põllumaadest 6,2%. Leidub rohkem Kagu-Eesti mistõttu on pärsitud bakteriaalne lagunemine (ka kohatise happelise reakt. tõttu). A lavamaal (Kallaste, Tartu, Põlva, Vastseliina) ja Sakala kõrgustikul (Viljandi, Abja, Tõrva). toorhuumuslikkus teatud perioodidel. Kaasnevad mullad: LP, LPG, KI, GI, G(I), Lk, LkG Gleistunud pruunmuldade omadused:
peratuur 30...90 °C) ning omandab vormipesa kuju. b) Termoreaktiivide korral on silindri temperatuur 80...95 °C ja rõhk 100...200 MPa. Nende survevalu Toode põhineb asjaolul, et termoreaktivid käituvad lühikese aja vältel nagu termoplastid. Hiljem materjal kõve- neb kuumas vormis (140...180 °C) kulgevate reakt- sioonide tulemusena. Ekstrusioonil töödeldakse termoplaste järg- nevalt: ekstruuderi kuumas silindris muutub plast seda pöörleva teo toimel plastseks (plastifit- seeritakse), mis võimaldab seda suruda läbi vormiva kanali (ekstrusioonipea ehk suudmiku). Seejärel Sele 1.45. Survevalumasinate skeemid. toode jahutatakse. Ekstruuderi silindri temperatuur a- kolbsurvega, b- tiguvõlliga (140...240 °C) valitakse plasti järgi.
Ambeli džässiteoreetikuks tituleerimine võib esimesel hetkel tunduda liialdusena ja muusikateoreetilisest küljest võetuna võib see nii ollagi – polnud tal ju ei muusikateaduslikku ega muusikalist eriharidust –, kuid tema põhjalikkus džässi uurimisel ja aja jooksul tõeks osutunud järeldused, mis ta tegi (hoolimata lühikesest ajadistantsist), viitavad selgesti sellele suundumusele. Selle kirja puhul ei ole tegemist pikalt viimistletud tekstiga, ilmselt oli see spontaanne reakt- sioon eelmisel õhtul raadios kõlanud kontserdile. Samas on siin aga peale otsese kontser- diarvustuse ka üsna põhjalik analüüsiv hinnang meie džässi hetkeseisule ning ka džässi ja helitehnika kui džässi esitust oluliselt mõjutava komponendi üldisele arengule. See viib mõttele, et ilmselt oli ta juurelnud nende probleemide üle juba mõnda aega ning kontsert oli vaid ajend nende mõtete väljaütlemiseks. Üks kolmandik kirjast ongi sellele pühendatud, ehk
annaabi.ee 
