Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Facebook Like
Add link


Keemia alused III - protokoll (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida võib tähele panna?
Vasakule Paremale
Keemia alused III - protokoll #1 Keemia alused III - protokoll #2 Keemia alused III - protokoll #3 Keemia alused III - protokoll #4 Keemia alused III - protokoll #5 Keemia alused III - protokoll #6 Keemia alused III - protokoll #7 Keemia alused III - protokoll #8 Keemia alused III - protokoll #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor notid Õppematerjali autor

Lisainfo

Sissejuhatus eksperimentaalne töö (1 ja 2)

Keemiline tasakaal ja kiirus

Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist.
Näiteks:
2KClO3(s) → 2KCl(s) 3O2(g)↑
Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega.
Näiteks:
H2(g) I2(g) ↔2HI(g)
Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks.
Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all.
Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist.

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
docx
Keemia alused IV - protkoll
8
docx
Keemia alused I - protokoll 1-Ideaalgaaside saamine
4
docx
Keemia alused protokoll nr 3
12
docx
Keemia alused protokoll 3
5
docx
Keemia alused-põhjalik protokoll 3
6
docx
Keemia alused II protokoll
5
docx
Keemia alused I protokoll
6
docx
Keemia alused-laboratoorne töö nr 3 protokoll





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun