asendades saladuskatte all pidevalt doktor Duranti. Loomulikult oli tasu minimaalne, ent Ravicil polnud raha teenimiseks muud valikut. Arstiametile truuks jäämine sai kord mehele ka saatuslikuks, jäädes õnnetusjuhtumil abiks olles vahele politseile. Ravic vajas opereerimist seda tehes võis ta end välja lülitada kõigest muust ja keskenduda millelegi konkreetsele. Saksa päritolu ei mänginud Ravici elus enam muud rolli kui vaid piiras tema elamistingimusi välismaal viibides, sest just sinna oli mees suundunud vastumeelest Natsi-Saksamaa riigikorra suhtes. Et kodumaakaaslaste poolt oli teda ülekuulamistel ka armutult piinatud, tundis ta nende suhtes vaid vihkamist. Paguluses oli mees õppinud valdama ka kohalikku, prantsuse keelt, tänu millele oma päritolu enamasti edukalt varjata suutis. 2) Tema suhted paguluses
Esimese maailmasõja ajal oli ta rindel. 1933. aastal sattus ta kahe seltsimehe varjamise eest koonduslaagrisse, kust tal õnnestus põgeneda. Hispaania kodusõjas oli ta arstiks vabariiklaste armees. Nüüd elab Ravic Pariisis. Ta töötab ühes erakliinikus, kus ta on sunnitud tegema operatsioone kliiniku omaniku, andetu professori Durant'i eest, kes tema olukorda julmalt ära kasutab. Operatsioonide eest saab ta professorilt närust tasu, millega ta vaevu-vaevu ära elab. Ravici elu on üldjoontes sisutihe mittemidagitegemine vaheldub joomisega. Kõigele lisandub veel hääbuv armulugu. Armastus Jaoni vastu toob Ravici taas tagasi elavate hulka. Armastus paneb Ravici juubeldama: ,, ... ma elan taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all!" Varsti kohtab Ravic juhuslikult tänaval Haaket meest, kes oli teda laagris piinanud. Haake on Pariisis ilmselt mingi eriülesandega
Analüüs Tegevus toimub umbes 20. Sajandi keskpaigas Prantsuse linnas Pariisis. Trimfikaar räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. “Triumfikaare” peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravici kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Esimene probleem on kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi. Ravic haudus kättemaksu haakele kes olin eelnevalt teda piinanud. lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks. Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine võitlus südame ja mõistuse vahel
Arst varjunimega Ravic on saksa pagulane. Ta on põgenenud natsistlike piinajate eest ja varjab end illegaalina Pariisis. Raske on kujutada ette midagi veel vähem romantilist kui selline põgenikuelu. Ravicil puudub kõik, mida tavapäraselt arvatakse õnneliku elu ja heaolu aluseks. Tal ei ole kodu, lähedasi, mitte keegi ei tohi teada tema tegelikku identiteeti ning armastatud tööd kirurgina saab ta teha vaid tänu neile, kes on valmis tema olukorda ära kasutama, lõigates endale Ravici pealt suurt kasu. Näib, et Ravic ei peaks olema enam võimeline pakkuma teistele inimestele mingit hingetuge, mitte midagi sellist, millest lähtuks suur tunne, eneseohverdus. Samas on rasketel aegadel tihti omadus tuua inimestest välja nende tegeliku sisu. See võib olla hea, kuid ka kehv. Remarque on Ravici kujutanud kui väga hea sisuga isikut. Esmapilgul võib küll tunduda, et mees on hoolimatu või isegi külm, kuid kas selline inimene suudaks teha seda, mida teeb tema
Ravic asus elama Pariisi, hotell Internationalis “Võõramaa libedal jääl oli palju raskem ennast püsti ajada kui kodukandi tuttaval pinnal.” Ta jalutas ühel õhtul linnas ringi ja kohtus Joaniga. Nad jõid end koos purju ning Ravic kutsus Joani oma hotellituppa. Kui Ravic sai teada, et Joani mees suri kopsupõletikku, siis aitas ta Joanil sellest üle saada ja kõik asjad korda ajada. Nad kohtusid järjest tihedamini kuni nad armusid teineteisesse. Armastus Jaoni vastu tõi Ravici taas tagasi elavate hulka. Armastus pani Ravici juubeldama: „ ... ma elan taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all!“ Nad käisid palju baarides ja jõid end tihti purju. Joani ja Ravici armastus oli tingimusteta. Nad ei esitanud teineteisele mingeid nõudmisi, lihtsalt elasid üks päev korraga. ”Armastada... See tähendab kedagi, kellega sa vanaduspäevi tahad veeta? Sellest ei tea ma midagi
Kokku on pandud sünge sõjaeelne aeg, kättemaks ja armastus. Teose esimseks probleemiks võib nimetada armastust. Teose peategelane Ravic on emigrant, kes elab Prantsuse pealinnas ebasoovitava välismaalasena. Ravic on sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik tema suguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Joan oli täiesti abitu, tal polnud kedagi, kellele toetuda, sellisena Ravic ta leidiski. Joani ja Ravici armastus äratab nad mõlemad ellu. Nende armastus oli tingimusteta nad elasid päev korraga, nad ei esitanud teineteisele mingeid nõudmisi. Armastus Joani vastu toob Ravici taas tagasi elavate hulka. Armastus paneb Ravici juubeldama:..."ma elan taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all!" Tegelikult tundub nende kahe suhe võimatuna- nad on nii erinevad, neil on vähe ühist.
Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ravic- kirurg 15 aastat, ise 40 aastane Boris Morozov- Ravici üks paremaid sõpru, keda sai usaldada. Haake- mees, kes piinas Ravici Saksamaal ning keda ta kohtas lõpuks Pariisis ning kelle ta kättemaksuks külmavereliselt tappis. Veber Eugenie- õde haiglas Proffessor Perrier- ajuoperatsioonide spetsialist Rolande- ettekandja, Charles Bonnet, Navarro Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud
1. Erich Maria Remarque, ,,Triumfikaar" 2. Tegevus toimub paar sajandit tagasi. 3. Pransusmaal Pariisis. 4. Erich Maria Remarque`i "Triumfikaar" on lugu saksa pagulase Ravici elust. Ravic elab hotellis "International", mis on pagulaste elukoht Pariisis. Mees on ametilt arst ja töötab illegaalselt ühes kliinikus. Ravic on üksik mees, kes peab kogu aeg valvel olema, et teda ei leitaks ja maalt välja ei saadetaks. Ühel õhtul kohtub ta Seine`i jõe sillal kauni naise Joaniga, kellesse ta armub. Naine on endast väljas, sest tema mees lebab hotellitoas surnuna. Ravicil hakkab Joanist kahju ja ta võtab naise endaga hotelli
triumfikaar, mis on 12. tee hargnemiskohaks, ilmselgelt on teos just selle monumendi järgi omale nime saanud. Peategelaseks on Teise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud erakordselt andekas neljakümnendates kirurg Ludwig Fresenburg- oma neljanda varjunimega Ravic. Kiindumuse just viimase varjunime järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud silmadega itaalia päritolu ja vaba eluviisiga naist Joan Madou`d, kes sihitult ringi käib ja on liialt väsinud, et magama heita. Ravicil hakkab temast kahju, ta pakub
E. M. Remarque "Triumfikaar" XII klass 1. Millinne meeleolu valitses Pariisis 1938. aastal? 2. Millised pôhjused olid Ravici Pariisi toonud? 3. Mis pani Ravici Morozoviga avameelitsema? Mis sidus neid kahte teineteisele mitte milleski sarnanevat inimest? 4. Mida Ravic saavutas Haake tapmisega. 5. Ravic kui arst humaanseima elukutse esindaja ja ei usu humaansusesse? 6. Kuidas ja mille môjul Ravic muutus. 7. Mis sulle "Triumfikaarest" eriti meelde jäi/meeldis/ei meeldinud/ môtlema pani? 1. 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal
Pagulasena välismaal. Pagulasena välismaal kirjeldab Erich Maria Remarque ,, Triumfikaar" põhjal peategelase Ravici, mis on üks tema varju nimedest, tema ning tema kaaspagulaste tööst, armastusest ja inimsuhetest välismaal. Ravic on vaoshoitud ja silmapaistev mees, kes tänu oma erimeelsustele valitsusega ja riigikorraga Natsi Saksamaal põgenes Pariisi. Teose algul kohtus ta oma ,,elu armastuse" Joaniga, kes oli vaba eluviisiga prantslasest naine. Raamatus oli selgelt räägitud pagulaste viletsast eluviisist ning rahategemis võimalustest
1. Tegevus toimus Pariisis, umbes 20. sajandi keskpaigas, ennem teist maailmasõda. 2. Minu arvates nimetamist väärivad tegelased on 1. Ravic raamatu peategelane, kes põgenes natsi Saksamaalt Prantsusmaale. Prantsusmaal töötas ta kirurgina. Ta oli abivalmis ja heatahtlik, aga ennem Joaniga kohtumist oli ta üsnagi tuim ja lootuse kaotanud mees. 2. Joan Naine, keda Ravic kohtas ühel sillal ja kellega tal arenes välja armulugu. 3. Morozov Ravici hea sõber, kes töötab ühes lokaalis. Morozov aitas aitas Joanile tööd leida. 4. Haake Mees, kes oli Ravicit vangilagris piinanud ja peksnud. Hiljema maksis Ravic talle kätte ning tappis ta ära. 5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased. Kuna Ravic oli immigrant ning tal oli keeruline tööd leida, siis sai Durant Ravicit ära kasutada ja talle vähe palka maksta. 3. Teose põhiteemaks on armastus Ravici ja Joani vahel. Veel
Põhiprobleemid: Miks on inimesed sunnitud lahkuma oma kodumaalt? Teoses põgenes Ravic natsliku diktatuuri eest. Eluline näide: Nõukogude tsensuur sundis suurt osa Eesti kirjanikke Rootsi kolima, näiteks August Gailit. Kuidas tulla toime minevikust kummitama jäänud traumadega? Ravic saadetakse 1933.aastal koonduslaagrisse kahe mehe varjamise eest. Teda piinab ohvitser nimega Haake, keda kohtab hiljem juhuslikult tänaval ning kelle ühel hetkel salaskeemiga mõrvab. Tegevusliinid: 1) Ravici pagulase ja arsti elu liin, 2) Ravici suhete liin, 3) Ravici lahkuminekutramad ja Haake Tegelaste iseloomustus: Ravic (tegeliku nimega Ludwig Fresenburg) põgenes tolleaegse riigi korralduse eest. Dokumentide puudumise tõttu ei saanud Ravic nautida paljusid hüvesid. Praktiliselt võimatu oli hankida elukoht väljaspool hotelli „International“ ja töötama pidi range saladuskatte all. Seda kasutas ära kirurg Durant, kes maksis häbiväärselt vähe operatsioonide eest, mille au Durant
teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ra Saksa kodakondsus. Aastal 1945 ilmus esialgu ingliskeelses tlkes romaan "Arc de Triomphe". Ka selle romaani phjal vntas Lewis Milestone 1946. aastal filmi. Filmis tegid kaasa Ingrid Bergman ja Charles Boyer. Tema viimane romaan "Varjud paradiisis" ilmus aasta hiljem postuumselt. 2.)Teose pealkiri "Triumfikaar". Zanr:Armastus romaan. 3.)Tegelased: Ravic- saksa pagulane Joan Madou- nitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sber Sndmuskoht: Pariis. 4.)Selles raamatus ksitletakse armastust, inimsuhete olemust ja armastuse vmaikkust sellisel ajal.. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu oleks ainult see vimaldanud nha pikest ja kogu ilu enda mber. esile tstetud idee, et armastus tuleb ise, seistes saatusest vljaspool ja hoolimata kigest - oludest, inimeste ebatiuslikkusest ja sellest, kuidas
pigem liiga romantiline et päriselt õnnelik olla. Läbi teose on ta kuidagi õrn ja ülinaiselik, ei oska eriti mehi valida - või pigem, püüdes võimalikult kiirelt korvata kaotatud toetust Ravicult, valib esimese ettejuhtuva, mis saab ka talle saatulikuks. Joanis on midagi, mis ei lase tal meest mõista, ta on klammerduv ja nõrk, meeleheitlikult püüdes säilitada Ravicu täielikku tähelepanu. Joani ja Ravici armastus äratab nad mõlemad ellu. Naise puhul on seda küll rohkem märgata, sest varemalt oli ta enesega täiesti läbi, kuid ka peama tegelase ellu naasevad värvid. (Ta on peaaegu õnnelik, kui suudab ka Haakele kätte maksta, nii et kaob ta elu tumedaim vari.) Tegelikult aga tundub nende kahe suhe võimatuna - nad on nii erinevad, neil on õige vähe ühist. Leian, et rohkem kui Joani kui inimest, armastas Ravic seda, kuidas naine ta end tundma pani - seda, kuidas ta hakkas jälle elama.
Gottfried usub, et poliitikaga saab midagi muuta-käies demokraatlikel koosolekutel. Tema tapavad natsid. Robertil on armulugu ühe neiu Patiga. Pat on suremas tuberkuloosi. Auto nimega Karl müüdi maha, et aidata Roberti pruuti. Maalib väga sünge olustiku, et sellise ühiskonnas ei saagi olla unistusi. *,, Triumfikaar'' peategelane on Saksamaalt gestapo(natside?) eest põgenenud varjunimega Ravic. Elab Prantsusmaal ja teeb ühe kirurgi eest tööd. Teemad: 1) Ravici armulugu keevalise kirgliku Joanega, naine sureb. 2) Ravici kättemaks gestaapo ohvitserile, kes piinas Saksamaal teda ja tema endist tüdrukut Sibil'it. Põgenedes tapab ohvitseri ja on rõõmus oma teo üle. SÕNUMID:*sõda on halb ja hävitab palju elusid, ka nende omasid, kes sõjas ei hukku. *Poliitikud võiksid tavainimesel lasta rahus elada aga nad ei tee seda. * Elu on hinnaline ja seda tuleb väärtustada.
tähendab, et ta peab hoidma elu. Samas oli ta endale lubanud, et tapab Haake- inimese, kes piinas teda jõhkralt ja kelle piinamise tagajärjel suri ta esimene naine. Ta küll kaitses elusid, kuid leidis, et Haake ei ole elu väärt ja tappis ta. Ekstreemsetes olukordades selgub, kui palju väärt on inimese tipuväärtused. Ravic oli truu, ka endale antud sõnadele ja ka suhetes ei petnud ta kordagi. Ta jäi truuks oma esimesele naisele ja ka Joanile, kes pani Ravici tundma, et ta suudab uuesti armastada. Kui Ravic Prantsusmaalt välja saadeti, leidis Joan endale uue mehe. Ravicile tegi see küll haiget kuid ta jäi truuks ja lasi Joanile minna. Kui kiiresti võivad puruneda inimese unistused? Teoses oli tegelane nimega Kate. Ta oli elujõuline, tugev ja naine, kes teadis, mida tahtis ja kuidas seda saavutada. Kate oli Ravicile hea sõbranna, kellega oli Ravicil meeldiv suhelda ja koos aega veeta. Kui Kate läks lahku oma
Armastus lihtsalt tekib ja sinna ei saa midagi parata. Teoses ,,Triumfikaar" tärkas Ravicis armastus väga ootamatult. Ta hoidis pigem omaette, uitas omapäi ja sai iseendaga suurepäraselt hakkama.Ta justkui ei oodanudki ega vajanduki kedagi enda kõrvale. Mõnes mõttes pidi Ravic isegi hoiduma armastusest, sest pagulasena ei tea kunagi, mis järgmiseks saab ja milliseid keerdkäike elu ette toob. Vangi sattudes ja maalt lahkudes tekitab oma armastatust eemalolek tohutut südamevalu. Ravici armastus Joani vasti ei alanud küll esimesest silmapilgust, esialgu tahtis ta sellest naisest hoopis vabaneda, kuid armastus tekkis peale mitmeid kohtumisi ning aina süvenes. Lõpuks kujunes see tunne väga tugevaks ja avaldas mõju Ravicu tegudele ja käitumisele, mis tundus vahel talle endalegi võõrana. Joani jaoks tärkas armastus üsna imelikul ajal. Ta oli äsja kaotanud oma elukaaslase. Kuigi tema oli see, kes põhjustas Ravicuga kohtumisi, oli esialgu selle
Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks
Võib-olla esialgu tähendas inimeste ravimine talle midagi väga erilist, humaansuse tippu, sest arst on ju see, kes pikendab meie elu, päästab meid surmast. Kui aga sellel ajal, mil Ravic ühel patsiendil surmaohtlikku verejookse peatab, lastakse sadu ja sadu tema endiseid rindekaaslasi õhku nii, et tükid nelja ilmakaare suunas laiali lendavad, võib igasugune usk inimelu väärtusesse ära kaduda ligimese aitamisel on edaspidi mõtet vaid isikliku kasu eesmärgil. Ravici elu hakkas muutuma peale Joaniga kohtumist. Ta püüdis oma suhet küll üsna pealiskaudsena hoida, kuid aja möödudes sulasid nende elud rohkem kokku, kui Ravic esialgu ennustada aimas ning ta tundis end olevat kohustatud teatud määral Joani eest vastutama. Siiski, olles elukogenud mees ja teades, et tema pagulase staatus ei suuda temale, rääkimata veel Joanist, võimaldada ,,normaalset" elu, proovis ta ka edaspidi jääda võimalikult iseseisvaks. Omad seiklused ei jäänud aga tulemata
naine talle tühine. Ravicile jääb mulje, et Joan võtab teda vaid aseainena ning jätaks ta silma pilgutamata, kui keegi parem silmapiirile ilmuks. Armastajate vahel tekib tüli ning see viib nad üksteisest kaugemale. Mõne päeva möödudes aitab Ravic tänaval üht õnnetuses haavata saanut ning mees arreteeritakse. Karistuseks saab aitaja kolm kuud vangistust ja ta saadetakse maalt välja. Prantsusmaalt eemal olles Ravici armastus Joani vastu aina kasvab, kuid naine on kindle, et mees kaotas huvi ning leiab endale uue partneri. Joan on üsna kergemeelne naine ning valib neid hoolimatult. Kui Ravic naaseb, leiab ta Joani uue mehega ning on äärmiselt pettunud taaskord oma elus. Nii Ravic kui Joan armastavad veel teineteist, kuid nende omavaheline lõhe on liiga suur. Ometi ei suuda nad suhet päris ära samuti unustada.
Riided ja muud dokumendid põletab. Haake oli gestapo ohvitser, kes teda Saksamaal piinas. Ühel ööl kui Ravic rahulikult magas, siis helises ta hotelli toas telefon. Joan helistas talle. Joan tahtis, et Ravic tema juurde tuleks, aga Ravic ei läinud, sest ühekorra oli Joan teda juba niimoodi petnud. Kui Ravicul enam und ei tulnud, siis läks ta pesema. Pesemise ajal kuulis ta koputust uksel. Ukse taga oli Joani uus mees. Ta viis Ravici nende korterisse. Joani uus mees oli Joani kaela tulistanud. See juhtus tüli käigus. Ravic käskis Joani haiglasse viia. Haiglas püüdis Ravic Joani päästa, ent see ei õnnestunud. Kuul oli vigastanud selgroogu. Joan suri paari päeva pärast haiglas. Peale Joani surma käis ta veel mõnes oma lemmikkohas ja läks õhtul tagasi haiglasse Veberi juurde. Seal tegi ta veel ühe operatsiooni ning läks siis tagasi hotelli ,,International".
elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan
aastal. See raamat on tänapäeval umbes 30 miljoni eksemplariga. See teos ei meeldinud võimukandjatele, kirjanikule heideti ette, et ta ei tunne sõda ja teda süüdistati koguni kommunistlikus propagandas. 1931.a. lahkus ta Saksamaalt, asudes elama Sveitsi. Ilmusid uued romaanid ,,Tagasitee" ja ,,Kolm sõpra". Talt võeti 1938.a. saksa kodakondsus ja ta emigreerus USA-sse. Suurt menu saavutas ka tema teos ,,Arc de Triomphe", mille sisuks gestaapo vanglast põgenenud saksa kirurgi Ravici ja näitlejanna Joan Madou armastuse lugu. Ka tema teosed ,,Elusäde", ,, Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Must obelisk" käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik ,,Taeval ei ole soosikuid" (1961), milles teeb kokkuvõtte varasemas loomingus korduvalt väljendatud filosoofilistest seisukohtadest. Remarque´i karakterid on loodud nappide, kuid täpsete joontega, on väga iseseisvad. Kirjanik
elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan
Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. Triumfikaar - 1946 arhitektuuriga seotus, pealkiri irooniline, triumf on võit,aga kes või mis võidab selles teoses.Armastusromaan, käsitletud pagulusteemat,sõjaromaan,tegevus toimub Pariisis. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: - Kas armastus korvab kõik? - Kas kodumaalt põgenemine on õige? - Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi?
läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks
elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks.
saa selle suhtes midagi parata. Loodeti, et äkki juhtub ime, mis olukorra päästaks. Üritati võtta veel seda viimast, mida vähegi andis. Jääb tõeline armastus sõjas ellu? Tihtipeale kujunes armastus lihtsalt enesepettuseks puudusid siirus, puhtus, ehtsus. Loodi meeliköitev illusioon, mis rasketel hetkedel ääretult lohutav oli. Tööst kurnatud Lucienne pigistas silmad kinni, sest laugude tagant tundus suhe Boboga ,,ideaalilähedane" olevat. Joani ja Ravici suhe oli teisest klassist puhas ja tõeline. Ma olen veendunud, et kahe inimese vahel peab olema midagi uskumatult erilist, kui nad suudavad üksteist mõista, oskamata keelt, mida kõneletakse sõnade barjäärid langesid ja nad mõistsid üksteist paremini kui iial enne. Inimene pean ikka väga kallis olema, kui ollakse valmis täitma isegi soovi, mis teeb meeletult haiget ,,Imelik...et saab surra...kui armastad." Tapmine patt või kergendus
Tühiste mõnude troost. Vesi, hingamine, õhtune vihm. Ainult see, kes üksi on, tunneb nende väärtust." (Ravic) Lk 34 ,,Mis elab, see liigutab end, ja mis liigutab, võib olla täis elujõudu, graatsiline või naeruväärne, aga tal puudub see võõras majesteetlikkus, mida evib see, kes end iial enam ei liiguta, vaid ainult põrmuks võib saada. Üksnes lõpetatus evib seda ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks." (Ravici mõtted) Lk 38 ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." (Ravic Joanile) Lk 43 ,,Unustada. Missugune sõna! Tulvil õudust, troosti ja viirastuslikkust! Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste slakk, mis südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba." (Ravic Joani imesilti ära visates) Lk 46 ,,Aga kui inimesel pole enam midagi püha, siis muutub talle kõik ühel inimlikumal
Kirjanik on sageli puudutanud otseselt inimestes toimuvaid võitlusi – Kas jääda enesele kindlaks? Kas anda alla? Mille nimel endasi võidelda? Remarque ei ürita oma teostega inimesi kasvatada, vaid ta näitab lugejale oma veendumust, et surma vastu ning inimlikkuse hüvanguks tuleb olla valmis rasketeks otsusteks ja tegudeks. Segaduses olles ning oma orientiire teadmata võivad raamatute kangelased sageli teha küsitavaid otsuseid ( näiteks Ravici otsus „Triumfikaares“, kus peategelane otsustas alla anda ja vangilaagrisse minna või romaani „Elusäde“ kangelase Friedrich Kolleri vastuhakk koonduslaagri SS-lastele oma elu hinnaga selleks, et päästa teisi vange surmast). Remarque’i surmakäsitlus on eksistentsialistlik ning elufilosoofiline – surm kuulub paratamatult elu juurde ning selle võitmine ei ole võimalik. Elada täiuslikes tingimustes muretut elu on väheste privileeg
Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks
Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on sunnitud kodumaale tagasi minema ja Joanil on teised suhted. Ravic ravib haigeid. Tal on sõber Morozov, kelle juures Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: - Kas armastus korvab kõik? - Kas kodumaalt põgenemine on õige? - Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi? - Kas heategu jääb karistamata?
teised suhted. Ravic on arst, kes tegelikult ei võiks Prantsusmaal arstina töötada. Tal on sõber Morozov (mingi klubi/lokaali uksehoidja), kelle kaudu Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket (tegelane koonduslaagrist, kelle tõttu tapeti alastamatult ka naisi ja lapsi) ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: Ravic ja Joan. Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud. Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber), Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) Haake ja Ravic Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: Kas armastus korvab kõik? Kas kodumaalt põgenemine on õige? Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi? Kas heategu jääb karistamata? Kas sõda on väärt inimelusid? Kas allaandmine on lahendus? Kas südametunnistus eksisteerib?
annaabi.ee 
