Tapa linn tänu raudteesõlme kujunemisele. Möödunud sajandi 60. aastatel hakati Venemaal intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Tallinn-Sankt-Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869.a. ja lõpetati aasta hiljem. 1875.a. alustati Tapa-Tartu harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis. 1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja - Tapa jaamahoone. Siitpeale sai Tapast jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. Huvitav on märkida, et eelmise sajandi lõpus oli Tapa ,,Waldorfi" võõrastemaja Peterburi keskklassi ,,tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule. 1910.a. paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone,
meel, et saab kellegagi rääkida. Varem ta vältis rääkimist. Kohvikus mõistis oma iivelduse tähendust (lk 157 ,,See ongi..."). Antoine lahkus seepeale kohvikust ning suundus linnaparki, kus mõtles endamisi mõistetele eksistents ja absurd. Õhtul läks Antoine tagasi hotelli ja pani kirja kõik, mis pargis pähe turgatas. Öösel jõudis ta aga otsusele, et läheb Pariisi elama, kuna raamatut ta enam ei kirjuta, siis pole ka põhjust Bouville'i jääda. Reedel lahkub kella viiese rongiga Raudteelaste Kohtumispaigast Pariisi. Laupäeval sai kokku Anny'ga. Antoine'i üllatuseks oli Anny muutunud kuid mitte väliselt. Nad rääkisid pikalt ja kui jutud olid räägitud, viskab Anny Antoine'i hotellitoast välja. Pühapäeva hommikul läks Antoine rongijaama, et Anny't viimast korda näha, kuid naine ei teinud mehest väljagi. Antoine läks tagasi Bouville'i oma asjade järele ning pangas asju korda ajama. Teisipäeval otsustas ta oma elu üle elama hakata nagu Anny
BETTI ALVER ELULUGU Sündis 23.novembril 1906 Jõgeval Sündis raudteelaste perekonnas Aastast 1937 on ta Elizabet Talviken Aastast 1956 on ta Elizabet Lepik Betti Alveri sugulased on Eduard Alver ja Siim Kallas Suri 19.juuni 1989 Tartus HARIDUS 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust
Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski TallinnaTosno liin. Järgmisena, 1876. aastal avati TapaTartu raudtee, 1889. valmis ValgaPihkva liin. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool Standardid Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm). Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul
võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme, mis annaksid eestlastele senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek
(1) 4 Reisijatehoones tõuseb esile kellatorniga kiviosa koos peasissekäiguga, mis viib läbi hoone ulatuvasse üldisesse ootesaali. Üldisest ootesaalist, kus on säilinud stukkdekooriga lagi ja algsed kassaluugid, jäävad mõlemale poole puitmahud. Esimeses neist oli katusest välja kasvava erakliku valguslaternaga ootesaal kolmanda klassi reisijatele koos puhvetiga. Saali laes olevad maalingud on raudteelaste mälestuste järgi maalitud sinna 1950. aastate kapitaalremondi käigus. Ootesaalist pääses jaamaametnike kontoriruumidesse, telegrafisti ruumi, sandarm-politsei valveruumi ning jaamaülema kabinetti, mida hiljem on kutsutud "punanurgaks". Parempoolses puitmahus asusid aga eraldi ruumid daamidele, puhvetitega I ja II klassi ootesaal (Eesti riigi loomisest alates üldine einelaud) ning köök. (1)
Majaraamatusse on kohustatud end sisse kirjutama kõik kodanikud, kes majas elavad alaliselt või ajutiselt. (Lapsed alla 16 a kirjutatakse majaraamatusse oma vanemate või nende hooldajate nimede järel. Lapsed üle 16 a, samuti need, kes on alla 16 a, kuid iseseisvalt asuvad majja elama, kirjutatakse majaraamatusse üldkorras). Kodanike sissekirjutamise aluseks majaraamatusse on pass. (sõjaväelaste sissekirjutamine toimub sõjaväeosade poolt välja antud tunnistuse põhjal, nind raudteelaste sissekirjutamine raudteelase tunnistuse põhjal. Lapsed alla 16 a, kes iseseisvalt asuvad majja kirjutatakse sisse nende sünnitunnistuse põhjal). Andmed majja-asuja kohta kantakse majaraamatu osadesse ,,Sissekirjutamine" ja ,,Elanike nimekiri" üheaegselt saabumislehe täitmisega ja need peavad sisaldama täielikud vastused küsimustele, mis on antud majaraamatu nende osade vastavais lahtreis. Sissekirjutatava kohta täidetavate saabumislehtede arv määratakse eraldi juhisega.
Üks abinõu oleks ka demokraatlikum juhtimine paraku on aga Eesti tööandjad tuliselt vastu sõdinud ametiühingute soovile seada ettevõtetes sisse üksikasjalik töötajate informeerimise kohustus ning kaasata töötajaid otsustamisse. Tööandjad võivad ju praegu noori hirmutada, et tulevikus ootab valgekraesid tööpuudus. Ent see hoiatus on mõeldud kurtidele kõrvadele. Tulevik on veel mägede taga, raudteelaste ja Kreenholmi tööliste koondamisest on aga kõik kuulnud. Tänapäeva noored teavad kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas ei saa enam kindel olla, et pead kuni pensionipõlveni üht ja sama ametit. Ning laiapõhjaline ja akadeemiline haridus võimaldab tööturu muutustele kiiremini reageerida kui kitsas kutseharidus. Üld, - kutse-ja kõrgharidus on planeeritud , rahastatud ja juhitud erinevatel alustel. ,,Pearaha hariduses on turumajanduslik mõtlemine", on öelnud Peeter Kreitzberg
Bareljeef leidis oma koha ka uuel, taastatud mälestussambal, mis valmis Eesti Vabariigi 80. aastapäevaka ja avati pidulikult 22. veebruaril 1998. aastal. Vabadussõja juhtide terviklik memoriaal avati 28. novembril 2000.aastal. Lisaks E.Põdderile ja J. Untile said samasugused mälestusplaadid veel Arthur Alexander Lossmann, Andres Larka, Paul- Adolf Lill, Karl Parts, Jaan Soots, Nikolai Reek, Johan Pitka, Aleksander Tõnisson, Otto Heinze ja Voldemar Viktor Rieberg. Raudteelaste Kodu Tallinnas Avati 17.11.1934 Tallinnas Kopli tänaval asunud Raudteelaste Kodu ehitati 1930. aastal. Kaitseliidu Tallinna Maleva Raudtee üksik-pataljoni 10. aastapäeva pidustuste käigus avati 17. novembril 1934. aastal Raudteelaste Kodu saalis mälestustahvel neile raudteelastele, kes langesid ametikohustuste täitmisel Vabadussõjas. Graniittahvlile oli raiutud 8 langenu nimed. Tahvli avas Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Püha Vaimu koguduse kabel Tallinnas.
eesti esimeseks rahvuslikuks pangaks. 1905. - aastal puhkes revolutsioon,millega vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal 1901 alustas ilmumist ,,Teataja" , saavutati ka eestlaste-lätlaste koostööl valimisvõit Valgas. 1904 toimusid linnavolikogu valmised , võitis eesti-vene valimisblokk,tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja, sel ajal sai ka Konstantin Pätsist Tallinna abilinnapea. 16.oktoobri veretöö Oktoobris alanud ülevenemaalinse raudteelaste streigiga ühinesid tallinna töölised, vabrikud seiskusid , suleti ärid,koolides katkestati õppetöö, eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist . Rahvakoosoleku ajal mis toimus Uuel turul avasid hoiatamata tule kohaleilmunud sõjaväeüksused,kes tapsid 94 inimest. 17.oktoobri manifest Kirjutas alla Nikolai II manifestile, millega lubati kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused,õigus
erastamisega tegelikult müüakse, sest erastamisagentuur vältis kuni esimese vooruni täpsustusi müügi objekti suhtes. Suure hulga raudteemaailma tegijaid peletas ilmselt eemale opereerimise ja infrastruktuuri müümine ühtse paketina, operaatorfirmadel puudub reeglina soov tegeleda infrastruktuuri majandamisega ja infrastruktuuriettevõtted eelistavad samuti oma liistude juurde jäämist. Vaatamata kõikvõimalikele ohukonstruktsioonidele võib pidada ebaõnnestunuks Soome ja Venemaa raudteelaste osavõtu välistamist juba eos. Majanduslikku tegelikkust arvestades tundub pigem otstarbekas pakkuda raudteed just venelastele, motiveerida Venemaad omandisuhete kaudu Eesti SKTd toitma. USA suurkorporatsiooni osalemine on küsimärgi all. Kahe senise autsaideri RERi ja SJi võimalikul liitumisel ei pruugi tekkida uut tugevamat pakkumist. BRSi strateegilistel välisinvestoritel pole nii võimsat tagapõhja, mida ootavad raudtee müüjad. BRS ja RER-SJ võivad saavutada omavahelise kokkuleppe.
(Mart Port, Malle Meelak, Irina Raud, Oleg Zemtsugov) ja 1980. aastate alguses Pärnu Mai (nüüd Ranna) rajoon (Paul Aarmann, Maimu Palm). Estonia taastamise ja laiendamise projekt (1945) Alar Kotli Teaduste Akadeemia instituudi hoone Tallinnas (1953) Enn Kaar Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (19461050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu (19541061) Nikolai Kusmin ja Manivald Noor
VERHEIMI JA INSENERI V.VESTFALEN POOLT. JAAMAKOMPLEKSI MOODUSTASID: REISIJATE HOONE, VÄIKESE TORNI JA VARIKATUSEGA IMPERAATORIPAVIJON (TSAARI JA TEMA PERELIIKMETE KÜLASKÄIKUDE JAOKS) JA NEID ÜHENDAV 39 MEETRI PIKKUNE POOLKINNINE GALERII NING KOGU JAAMAHOONE ULATUSES OLI 216 MEETRI PIKKUNE KATUSEGA PERROON. LISAKS KUULUVAD JAAMAKOMPLEKSI ABIEHITISED: PAGASIAIT, PLATVORMIGA KAUBALADU, VEETORN, DEPOO, VEDURITE PÖÖRDSILD, RAUDTEELASTE ELAMUD JA TEISED VÄIKSEMAD ABIHOONED. HAAPSALLU RONGILIIKLUS ALGAS 1905. AASTAL. VIIMANE RONG LAHKUS HAAPSALUST AASTAL 1995. AASTAST 1997, TEGUTSEB HAAPSALU RAUDTEEJAAMA IMPERAATORIPAVILJONIS EESTI RAUDTEEUUSEUM. LINNAGA TUTVUMISEKS SAAB HUVISÕIDURONGIGA ,,PEETRIKE" TEHA MEELDEJÄÄVA RONGISÕIDU. JAAMAHOONE ON POPULAARNE KA FILMIVÕTETEKS. 8 KOKKUVÕTE . 9 KASUTATUD MATERJAL 1
mis oli kompetentne paljudes teemades. Tal oli võrratult ilus bariton: kui Gunnar oli heas tujus, siis ta vahel laulis. Mängis hästi viiulit, klaverit. (4) Kui nad tegid 1960. aastatel raadiomajas proove, käis Ita ja Gunnari vahel pilkude mäng. Näis, et neil tekkis teineteise vastu sümpaatia. Mõni aeg sellest hiljem algasid Draamateatris Eino Alti näidendi ,,Võõras" proovid. Teatrimaja oli remondis, nii et nad harjutasid raudteelaste klubis, mis asus Tehnika tänaval ja oli Ita kodule Paldiski maanteel üsna lähedal. Gunnar hakkas teda sealt koju saatma. Ita maja vastas elas saatuse tahtel teatri elektrik, kes neid aknast nägi ja seejärel läks Ilmar Tammuri juurde kaebama. Tuli suur pahandus, kuna Ital oli tol ajal Draamateatri peanäitejuhi Tammuriga lähedased suhted. Aga kokku nad Gunnariga jäid ja olid koos lõpuni. Ita ja Gunnar puhkasid palju ja reisid mööda Eestit samuti palju
• 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II) • 9.01 e. “verine pühapäev”, u 100 inimest hukkus • Algasid protesti streigid • Palvekirja ei tahetud vastu võtta, rahvas aeti laiali • Eestis streikisid vabrikutöölised, mõisa sulased e mõisa moonokad, üliõpilased ja osa gümnasiste (ka KG, juht Viktor Kingissepp) • Tsaarile koostati massiliselt palvekirju 16. oktoobri veretöö • ülemaailmse raudteelaste streigiga liitusid ka Tallinna töölised • seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad • koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse • vabrikutööliste hulgad tänavatel - lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid • 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt
aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. 15 Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. Neile lisaks asub jaamahoone ümbruses säilinud ja tänaseks kaitse all olevaid abiehitisi, näiteks: pagasiait, platvormiga kaubaladu, veetorn, depoo, vedurite pöördsild, raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned. Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatoripaviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega.
Levinuim vorm oli palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimees" taotles üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" haritlased nõudsid kodanikuõigusi, omavalitsuse-kooli-kiriku ja kohtureforme, mis annaksid avaramad tegutsemisvõimalused. ,,Teatajat" kasutasid üleskutsete avaldamiseks eest sotsiaaldemokraadid, nii et Päts muutus võimude silmis revolutsioonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö. Raudteelaste streigiga ühinesid Tallinna töölised, vabrikud seiskusid, ärid suleti, katkestati õppetöö, ametiasutused lõpetasid tegevuse. Sissemurdmiste laine Tallinna relvakauplustesse, rüüstati ka viinapoode. Tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule ja peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek. Kuberner küll
võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme, mis annaksid eestlastele senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek
-Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestases õppetöö ja ühinedes ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. -Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. -Enamiku rahva hulgas valitsesid siiski mõõdukamad vaated. -Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks sai palvekirjade esitamine võimudele. 16.oktoobri veretöö -Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. -Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. -Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. -Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. -Nõudmiste toetuseks leidis 16.oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek.
korralik jooksurada. Just seetõttu pole seal saanud korraldada ka suuremaid võistlusi; sellest on kahju, sest Jänedat oleks võimalik kujundada maakonna noorte suvelaagrite läbiviimise paigaks, kuna seal on ilus järv ja kaunis loodus. TÜRI Türi on väike aedlinn Kesk-Eestis, mida teatakse enamasti lillelatade tõttu, kuid ka siin tegeletakse edukalt mitmete spordialadega, sealhulgas kergejõustikuga. Türil leidis kergejõustik esimesi poolehoidjaid paberivabriku töötajate ja raudteelaste hulgas. Peeter Molli, Karl Lorenzi ja Madis Tempi initsiatiivil hakkas koos käima grupp spordihuvilisi, kelle eelisharrastus oli küll jalgpall, kuid tegeleti ka teiste populaarsete aladega. Loogilise jätkuna asutati kohaliku haridus- ja muusikaseltsi juurde 1912. aastal spordiring ning peagi tehti algust ka spordiplatsi ehitamisega. Teadaolevail andmeil oli türilase Peeter Molli 1913. aastal joostud 100 meetri aeg 12,4 esimene registreeritud kergejõustikurekord Järvamaal
Peamised nõudmised olid: ülemaalise rahvaesindusorgani valimised, meeste ja naiste võrdse valimisõiguse andmine, eesti keele laiemat kasutusala, õigust osaleda maaomavalitsuse töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi- ja rendilepinguid, sõna-, trüki- ja koosolekuvabadust ning isikupuutumatust. Ülestõusu protsess algas 9. jaanuaril Verise pühapäevaga. 13. oktoobril algas Moskvas raudteelaste sterik mis levis lainena üle Vene riigi. Järgmisel päval liitus ka Eesti. 15. oktoobril võttis tööliste esindaja kogu "Estonias" vastu dokument milles esitati nõudmine kutsuda kokku Asutav Kogu, nõuti sõna-, trüki- ja koosolekuvabadust ning isikupuutumatust. 16. oktoobril liikus tööliste rongkäik Uuele turule, et pidada miitingut. Kuberneri korraldusel lasti kolm kogupauku millega tapeti ning haavati hulga inimesi. 17. oktoobril ilmus Peterburis tsaari
Aleksei Punaarmee ohvitser, osales 1924 saadeti Eestisse Põgenes Venemaale Heints Vene kodusõjas illegaalsele tööle Eduard Punaarmee ohvitser, 1924 saadeti Eestisse Põgenes Venemaale Teiter Leningradis Eesti illegaalsele tööle haridusmaja juhataja Jakob 1921 saadeti Vabadussõja- Suunati 1924 tagasi Lasti sõjaväekohtu Vakker aegse raudteelaste streigis Eestisse otsusel maha osalemise eest Venemaale poliitagitaatoriks, osales Balti jaama ründamisel Jaan 56. diviisi rühmaülem Suunati Eestisse 1924 Tabati Narvas, lasti Lemming Pihkvast sõjaväekohtu otsusel maha
28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Trešner (Трешнер); 30. aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15. mail 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas; 19. juulil tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 13. oktoobril toimus streik Volta tehases. 14. oktoobril toimus üle-eestiline raudteelaste streik. 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised[2]. Demonstratsioon ja hukkunud 29. oktoobril 1905 Tallinnas 29. oktoobril (vkj 16. oktoobril) 1905 toimus demonstratsioon Tallinnas, mis algas Kalamajas Soo tänaval asunud Lausmanni tehase juures ning liikus hiljem kesklinna Linnavolikogu juurde Uuel turul, kus osales 8000–10 000 osavõtjat. Miitingu lõpus piiras lähedal asunud Ringkonnakohtu juures valvel olnud sõjaväeüksus (ca 100–120 sõdurit) turu ümber ning avas
28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Tresner (). 30. aprillist 2. maini toimusid Tallinnas miitingud, milles võttis osa 3000 inimest. Need aeti laiali piirivalvevägede poolt. 15. mail olid Tallinnas taas rahutused. 19. juulil toimus tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 13. oktoober toimus streik Volta tehases. 14. oktoobril toimus üle-eestiline raudteelaste streik, 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised [3] ja 16. oktoobril 1905 tulistas sõjavägi demonstrante Tallinnas, tapeti 90 ja haavata sai 200 inimest, peale Nikolai II poolt välja antud 17. oktoobri manifesti loodi Eesti esimesed parteid, kuid rahutused ei lõppenud koheselt. Hukkunute matused toimusid 20. oktoobril ja järjekordne üldstreik 26. oktoobril. Novembri lõpul valiti Tallinna tööliste saadikute Nõukogu, mille esimees
vaesumine. Streigid. - Sõjareparatsioonide küsimus: lisakoorem Saksamaa majandusele, mis ei ole veel toibunud I Maailmasõjast. Saksamaa aeglustab hüvitiste maksmist 1921a lõpul. - 1922 inflatsiooni algus. - 1923a jaanuaris Ruhri okupeerimine Prantsusmaa poolt, nn produktiivsete pantide poliitika sõjahüvitiste väljapressimise eesmärgil. Sakslaste passiivne vastupanu (9k): kaevurite ja raudteelaste streik. Majanduslikult kahjulik nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa jaoks (Frangi ja marga devalveerumine). - 1923 majanduslik krahh Saksamaal. Algas hüperinflatsioon: 1 dollar = 240 miljonit pabermarka (26.09.1923). Rahal pole väärtust, asemele ajutiselt naturaalmajandus. - Jätkuv vaesumine: töötute arv kasvab, laste suremus tõuseb. - 1923a kommunistide ja natside mässukatsed. Lahendus: novembris 1923 marga stabiliseerimise algus. USA hakkab andma
XX SAJANDI MAAILMAKIRJANDUS Vene kirjanduse suured satiirikud Ilf ja Petrov Jevgeni Petrov oli kirjanik Valentin Katajevi vend, töötanud miilitsauurijana. Kirjutama hakkas venna mõjutusel, et mitte venna karjääri rikkuda, võttis endale varjunimeks isanime Petrov. Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse
gruppidena üksteise kõrvale, erinevalt eramute linnaosadest, kus enamasti iga hoone oli naabrist millegi võrra erinev. Muudest linnaosadest eristab tervikliku planeeringu järgi rajatud vabrikuasulaid ka teistsugune väliseluruumi kontseptsioon. Siin, eriti just tööliskasarmute piirkondades, puuduvad sageli iga elamu juurde kuuluvad privaatsed õued ja aiad ning hoonetevaheline ruum on lahendatud ühtse kõigile avatud alana. Eraldiseisva grupina võib märkida raudteelaste elamuid (Joonis 1.14), mida võib kohata mitmete tsaariaegsete jaamakomplekside juures nii linnades kui väljaspool linnu, ka Tallinnas Kopli kaubajaama ligiduses. Vanimad neist pärinevad 1870. aastast, mil rajati Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliin. Nende hulgas on suuremaid kahekorruselisi maju, kuid enamik on siiski ühekorruselised pikad madalal soklil hoonemahud, sageli mitme sissekäiguga. Korterid võivad olla suuremad või väiksemad, vahel on ühes elamus üks
Rev-i süvenemisele ja laienemisele aitasid kaasa ka Eesti valitsejad. Uueks kuberneriks sai Aleksei Lopuhhin (endine Vene kõige kõrgem politseiülem), kes oli Eestis pigem passiivne. Ka Liivimaa kubermangus vahetati kuberner välja. 16.09. 2008 Revolutsiooni kulminatsiooniks sai oktoobrikuine streik esimene ülevenemaaline streik. See sai alguse 7.10 Moskva ja Kaasani vahelisel raudteel, levis tohutu kiirusega, piki raudteed levis kõikjale Venemaal. Raudteelaste ja töölistega ühinesid mitmesugused ametnikud. Osaleda võis ca 2 000 000 streikijat. Peamised nõuded olid: 1) parlamendi kokkukutsumine 2) põhiliste kodanikuõiguste andmine rahvale. Eestisse jõudis streik kõigepealt Tlna, 14.10. paljud Tlna tööstusev-d katkestasid töö, algas streik, nendega ühinesid ka teiste elualade esindajad. Tavapärane linnaelu jäi praktiliselt seisma. Peeti miitinguid. Ööl vastu 15ndat murdsid streikijad sisse Tlna
kontrolli all olnud mittevalitud institutsioonid hakkasid rahva poolt valitud kogusid kõrvale tõrjuma. Olukord oli selgusetu ka keskvõimude tasandil, rahvas ootas jätkuvalt AK-d, enne okt pöörde teostamist oli paika pandud ka AK üldvalimiste aeg, kuigi enamlased polnud valmis oma võimu jagama tulevase AK-ga, ei tundnud end piisavalt kindlalt selleks, et oleks julgenud valimisi ära jätta. Kõik teised alles jäänud parteid nõudsid AK valimisi tingimusteta. Nõudis ka VIKŽEL- raudteelaste ametiühingu ülevenemaaline täitevkomitee. Raudteelased olid etendanud Vm revol-s suurt osa. VIKŽEL esitas ultimaatumi, et kui enamlased ei lase läbi viia AK valimisi, siis tuleb ülevenemaaline raudteetööliste streik. Enamlased soostusid AK valimised läbi viima. Lootsid, et on oma pos-e tugevdanud ja õnnestub saada absoluutne enamus. Valimised okt keskel näitasid, et enamlased jäävad jälle esseeridele alla, kelle poolt hääletas 58% valijatest. Enamlased saavutasid
Kõlar Modern 1935–1937 Pole teada as, ts, tr, trb, kl, kb, dr Pool-sving - Trubaduur The Dancing 1935–1939 K. Raudsepp 2 as, ts, tr, kl, ak, kb, dr Sving 21 Travellers Meie Poisid 1935–1939 G. Reeder v, 2 as, ts+cl, bs, 2 tr, trb, kl, ak, Pool-sving 22 sph, dr Tallinna 1939–** Pole teada koosseis pole teada Pole teada - Raudteelaste klubi orkester Longhairs 1939–1941 J. Teng 2 as, 2 ts, 4 tr, 2 trb, kl, kb, k, dr Sving 24 Red Reding *–** R. Merkulov koosseis osaliselt teada Pole teada 23 Hood Harmony *–** pole teada koosseis osaliselt teada Pole teada - Revellers Silva *–** pole teada koosseis osaliselt teada Pole teada -
annaabi.ee 
