KALEVIPOJA 20. LUGU ! Kalevipoeg sai teada, et saabuvad raudmehed. Peale seda hakkas ta koostama sõjaplaani. Kalevipoeg saatsid saadikud sõjamehi kokku ajama ja neid ette valmistama. Enne kui ta teele asus, siis Kalevipoeg, Alevipoeg ja Sulevipoeg matsid maha kallid varandused, et neid keegi ära ei varastaks. Saabus hommik ja Kalevipoeg võttis oma mõõga ja kilbi ja läks rahvast hoiatama saabuvate raudmeeste eest. Kalevipoeg puhus sarve ja seda oli kosta Viru randa, Järva-ja Harjumaale, Läänemaale ja Pärnusse. Kõi
Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark) Pirre ja Rääk(inimahvid) Ints(Leemeti rästikust sõber) Meeme(Põhja Konna valvur) Möigas(tuuletark) Magdaleena(Leemeti teine naine) Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust: Raamat''Mees,kes teadis ussisõnu'' on ühe mehe(Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel elasid metsas ja paljud neist kolisid linnadesse/küladesse. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod oli nagu vennad. Ussisõnu hakatakse
Kalevipoeg päästis nad ja viis koju. Neidudel olid võluvõimed ja iga neiu kositi hiljem.Hiiglaneitsi oli Hiiglataadi tütar ja kord pani Hiiglaneitsi Kalevipoja käsilased põlle sisse ja sõitis nendega hõbelaevas muudkui põhja poole kuni kolmanda rannani. Kalevipoeg oli väga sõjakas. Ta oli kuningas ja Kalevi poeg, Teda kutsutakse vägilaseks. Kalevipoeg võitis paljud sõjad, kuid viimse andis ta üle Olevipojale ning lahkus. Ta elas Koiva jõe kaldal nii kaua, kuni raudmehed teda tüütama tulid. Kalevipoeg asus uut kohta otsima. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja öeldud sõnad. Mõõk kuulas Kalevipoja käsku ja lõikas ta jalad alt, Kalevipoeg suri. Selle eepose mõte on, et meie rahvas on läbi aegade olnud väga tugev ja kaval.
Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga) K Viru rand, Läänemaa, saar Soome lahes, Soome, tuuletarga talu, sepakoda, Saadjärve kallas, Kikerpära sohu, Pihkva, Kääpa jõgi, Koobas Endla järve ääres, põrgu, Põhjameri, Assamalla A Ennemuistsel ajal. T Elas kord Kalev, kes sai endale naiseks lese tütre Linda. Nad said kolm tugevat poega. Poeg aga kes sündis peale isa surma ehk noorim poeg sai neist kõige vägevamaks. Kui
Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida. Kahjuks aga raudmehed hävitavad kõik ussid, pannes nad põlema. Leemeti unistuseks oli kohata Põhja Konna, keda metsas kardeti ja kelle auks viis Ülgas alati ohverdusi, et ta ikka rahulikult edasi magaks. Raamatu lõpu poole räägib Meeme enne oma surma Leemetile saladuse. Nimelt see sõrmusega kotike, mille Leemet oli saanud, on tehtud Põhja Konna nahast. Väidetavalt kui see kotike ära süüa, näebki ta Põhja Konna. Trikk oli aga selles, et siis peab ta eluks ajaks jääma Põhja Konna valvuriks.
Kodus rääkis L oma muljetest onu Vootelele ja sai teada, et metsas pole ühtki tööriista vaja. Jeesus on moeasi ja jumalaga pole seal midagi peale hakata. Küla ajab inimesed hulluks, sest nad ei mäleta enam ussisõnu. 4.peatükk Ussisõnu oskasid metsas veel väga vähesed, kõiki peensusi teadis ainult Vootele ja ta asus L õpetama. See oli väga keeruline, algul oli keel lausa paistes, aga Vootele oli karm õpetaja ja asi hakkas edenema. Leemet saab teada, et tema vanaisa tapsid raudmehed: raiusid jalad maha ja viskasid merre. Ka teine vanaisa sai surma sõjas raudmeestega. Vanaisal olid mürgihambad. Kui unustati ussisõnad, kadusid ka mürgihambad. Vanaisa sai kiviheitemasinaga pihta, muidu ei saanud raudmehed talle üldse ligigi, kohe salvas. Ja vanaisa mälestuseks pidigi L ussikeele selgeks saama. L proovis metsas ussisõnu, kõik mõistsid teda peale putukate. L oli siis 9- aastane ja sai tuttavaks rästik Intsuga. Ta päästis Intsu siili käest. Nood ei mõistnud enam
nädalat juba oodanud. Kalevipoeg aga korraldas uhke peo,kui orraga Lapu tark Varrak tupa astus ja nõudis oma lubatud tasu-vana raudkaantega raamat,mis Kalevipoja isa ise oli terve oma elu jooksul palju tarkusi tallele pannud. Raske oli Kalevipojal sellest raamatus loobuda,kuid mehe sõna on mehe seõna.Ning Kalevipoeg loovutas raamatu Varrakule,kes nüüd kullaga ning raamatuga kodu poole tüüris. Ühel päeval tulnud aga raudmehed Viru randa muljuma ja rahupõlve rikkuma. Kalevipoeg hakkas sõda ette valmistama,mattis sisse kallid varandused,sidus mõõga vööle,võttis oda ja kiibi ning puhus sõjasarve,sedasi mehi kokku kutsunud asus vaenlastele vastu. Kahjuks aga langesid paljud Kalevipoja sõbrad,seal hulgas ka Alevipoeg,ning suures kurbuses andis Kalevipoeg valitsejavõimu Olevipojale üle,ning ise lahkus metsa. Koiva järve äärde,kus aga raudmehed varsti käisid Kalevipoega
kitsesuuruse täiga ringi pidi jalutama ning kuidas see sama täi ka ujumas käis. Groteskiks võib pidada ka Leemeti vanaisa, keda Leemet pidas surnuks, sest tema onu rääkis talle, kui Leemet veel väiksem oli, kuidas vanaisa oli lahingus hukkunud. Kui aga Leemet hiljem koos Hiiega Hiie isa eest põgenedes ühele pealtnäha tühjale saarele sattusid, kohtus Leemet oma kadunud vanaisaga. Tema vanaisa aga nägi üsna jube välja, kuna niinimetatud raudmehed raiusid tal jalad otsast. Sellest hoolimata, et vanaisa oli vana ja jalutu, oli ta endiselt sõdimisehimuline ning mõtles ainult sellest, kuidas endale teiste inimeste luudest tiivad ehitada ja sõdima saada. Carmen Jaanimägi
heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks Pärtel/Peetrus – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti. Johannes – külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad Magdaleena – külavanema tütar, palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle “nõiakunsti” Sisu Raamatu peategelane Leemet elab ajal, mil enamus eestlased on metsast lahkunud ja raudmeeste kombel läinud elama küladesse. Leemeti saatuseks on kahe kultuuri piiril paiknemine, millest esimene on määratud hävimisele, teine aga edasi kestma. Metsas elavad veel vaid vähesed. Seal elavad inimesed erinevad oma kommete ja uskumuste poolest üksteisest.
Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu
Sisistades saadavad nad korda kõik oma eelkäijate talitused: ohverdamised, põdratapp ja hundikasvatus. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on metsarahvast välja arenenud, võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast ning räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt.
Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim aga ei meeldinud, kuid Tambet
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi
Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim
oli kõndinud jõudis ta lõpuks Koiva jõe äärde, kus ta sobiva koha elamiseks leidis. Kuid veidi ajapärast otsisid kolma raudmeest Kalevipoja ülesse ning keelitasid teda nendega liituma, väites, et koos võimul olles ei saaks neist keegi võitu. Kuid kalevipoeg ei öelnud midagi ning keeras selja, pöörates pilgu jõele. Seal nägi ta peegelduses, kuidas mehed ta selja taga mõõgad välja võtsid ja teda tappa tahtsid. Ta keeras ümber ja lausus neile, et raudmehed ei saa temast jagu ning keerutas neid kõiki kõvasti ja surus poolest rinnust maa sisse. Varsti tuli aga uus raudmeeste saadik ning keelitas samuti Kalevipoega. Kuid viimane palus vaid vähivardaga süüa püüda. Kalevipoeg oli aga vette kännu pannud ning saadik ei suutnud seda välja tõmmata, samas kui Kalevipoeg ise tõmbas veest hobusekorjuse välja. Ta saatis saadiku minema, öeldes, et ta on liiga nõrk.
hiireke, hiljem armas, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine; Hiietark Ülgas pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, minnes sellega ükskõik kui kaugele; Pärtel/Peetrus väiksena Leemeti parim mängukaaslane, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks, lõpuks reedab Leemeti ja saab äärepealt tema mõrvariks; Johannes külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad; Magdaleena külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle ussisõnu ja tutvustaks ka seda nn. vana, teistsugust maailma. Teose tegevusaeg ja -koht Tegevus toimub muistse aja lõpus, kui inimesed hakkasid elama külades ning tegema põllul tööd, kolisid metsadest välja ning unustasid vanad tavad. Tegevuskohaks on Eesti. Teema Põhiprobleem tekib vastuolust uue ja vana kokkupõrkel ja sellest,
Kõik inimesed peaksid tegema nii nagu nende arvates on õigem ja parem, mitte järgima kedagi teist. Inimene peaks jääma iseendaks, mitte olema kellegi teise moodi. Inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et säilitada kultuur ja uskumused. 2. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult. Põhja Konn - Ta oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata
Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni. Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus. Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri. Taevas tahtis Vanaisa teda tööle panna ja ta pani ta põrgu väravat valvama, öeldes, et ta kaljule rusikaga raksataks. Seda tehes jäi ta käsi kalju külge kinni ja ta pidi valvama, et Sarvik-Taat põrgust välja ei pääseks
Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni. Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus. Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri. Taevas tahtis Vanaisa teda tööle panna ja ta pani ta põrgu väravat valvama, öeldes, et ta kaljule rusikaga raksataks. Seda tehes jäi ta käsi kalju külge kinni ja ta pidi valvama, et Sarvik-Taat põrgust välja ei pääseks
Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni. Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus. Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri. Taevas tahtis Vanaisa teda tööle panna ja ta pani ta põrgu väravat valvama, öeldes, et ta kaljule rusikaga raksataks. Seda tehes jäi ta käsi kalju külge kinni ja ta pidi valvama, et Sarvik-Taat põrgust välja ei pääseks
karistusega.Selline inimene oli ka F.Dostojevski Raskolnikov, kes kahestses juhtunut ning andis veidi teiste mõjutustel end ka üles.See näitas üles humaansust ning soovi saada andeks teistelt oma tehtu pärast.Südamest kahetsejatele oleks õiglane määrata kergem karistus ja tasuks kaaluda andestamist nende tegude eest. Tänapäeva vanglad on üle rahvastatud.See on vanemate armastamatuse ja tähelepanumatuse, harimatuse ja ühiskondliku surve tagajärg.Inimesed ei ole raudmehed, kes kõike suudaksid taluda ning lähevad kergema vastupanu teed.Vanglasse sattudes võid olla pisipätt, kes on sooritatud mõne väiksema rikkumise, kuid vanglast välja tulles ollakse juba suurema järgu kurjategija, kus kinnipidamisasutus koolitab inimest selliseks.Müüride taga toimub pidev võimu võitlus ning õpitakse uusi võtteid kaas vangidelt, mis jäävad kummitama terveks eluks. Lisaks saadakse seal uusi tutvusi, mis hakkavad edaspidises elus oma rolli mängima
Tambet Hiie isa. Uskus, et haldjad on metsa elu hoidjad, nende vastu tegutsemine toob halba. Suri vihasena tütart otsides Leemeti vanaisa mürgihammaste läbi. Ülgas Hiietark. Oli haldjate soovide vahendaja inimestele. Muutus negatiivseks tegelaseks, kuna inimesed enam haldjaid ei austanud ega uskunud. Leemeti vanaisa Mürgihammastega mees. Oma nooruses saatis korda suuri tegusid. Nüüd elas üksikul saarel ja ehitas omale inimluudest tiibu, kuna raudmehed olid tal jalad otsast lõiganud. Ints Ussikuninga tütar. Leemeti parim sõber. Armastas neid, kes oskasid ussisõnu, ei sallinud külarahvast sest need sisinakeelt ei mõistnud. Meeme Endine Põhja Konna valvur. Johannes Külavanem, ristiusuline ja Magdaleena isa. Magdaleena Johannese tütar. Jäi rüütlist rasedaks, tahtis Leemetit lapsele isaks. Ülgas tappis ta kättemaksuks Leemetile. Toomas Magdaleena poeg.
kuid tänapäeval on seda raske mõista. Sellel ajal, kui inimesed veel metsas elasid, võis taoline käitumine ning loomadega suhtlemisse uskumine olla reaalne, kuid tänapäeval tundub see utoopiline. Tegelased on jaotunud peamiselt kahte gruppi, ühed kes elavad metsas ja teised kes on metsaelu kõrvale paisanud ning külla kolinud. Samas võib märkida ära ka kolmanda grupi, mis tegelikult pole eriti tähtis ja ei mängi suurt rolli. Selleks grupiks oleksid mungad, raudmehed ja paavstid, keda külainimesed austavad, kui autoriteete, kuid keda metsarahvas 3 vihkab ja ei salli silmaotsaski, olenemata nende staatusest. Teose peategelased püsivad enamjaolt romaani ulatuses samad, kuid esineb mõningaid muutusi. Kõige keskmes on Leemet. Teose alguses on suur roll ka tema perel, emal ja onu Vootelel. Samuti ka sõpradel Pärtlil, rästik Intsul ning Hiiel. Pidevalt on tähelepanu all ka demagoogiat ajav hiietark Ülgas
"Önne-aj õilmekesed" - ütleb ta Olevipojale - "lustipäeva lillekesed lahkusivad luhadelta enne suve sündimista. Noorel nurmel närtsind tammi, kevadella kuivand kaski seisan le: ki sõpradesta, vaeseks jäänud vendadesta; - lustipäevad lahkusivad, õnne-ajad õhtuella." Kolmest sugulasest ja sõbrast alles jäänud Olevipoja kätte annab ta riigi valitsemise, ta tahab edaspidi ilmast ja inimestest lahus elada. Koiva jõe kaldalleiab ta sobiva koha. Raudmehed läkitavad libeda keelega saadikud sinna, kes teda silma ees püüavad meelitada, aga selja tagant salamahti otsa peale teha. Kalevipoeg märkab veel õigel ajal nende kurja nõu ja hukkab nad. Teisel puhul tuleb üks kavalam kiusaja, kes teda raudlastele abimeheks püüab meelitada. Kalevipoeg käsib taloma söödaga vähivarda jõest tõsta ja järele vaadata, kas vähki sööda küljes on. Kui mees seda ei jaksa, käsib tal koju minna: "Mine koju, vennikene
Ints ja Leemet võitlesid sissetungijatega, kuid neid oli liiga palju. Päästjaks oli vanaisa, kes tuli lennates appi ja võttis lapselapse endaga kaasa. Koos mindi sõtta. Nad võitlesid raudmeestega ja karudega, põletasid maha kloostreid ja linnuseid, kuid keegi ei saanud neist jagu. Küla, kuhu Leemet vahepeal sattus, oli ära hävinenud, sest sealseid elanikke peeti patusteks, kes astusid piiskopi vastu. Leemet ja vanaisa sellest ei hoolinud, nemad sõdisid edasi, kuni raudmehed nad kinni võtsid ja hukata kavatsesid. Vanaisa suri, kuid Leemeti päästsid inimahvid, kes saatsid täid koos raudmeestega vette. Leemeti kõik lähedased olid surnud ning pidas end viimaseks metsaelanikuks, kuid siis kohtas Meemet. Tegu oli loodusega ühte kasvanud mehega, kes andis aastaid tagasi Leemetile ühe kotikese. Ta soovitas mehel see ära süüa ning siis saada uueks Põhja Konna valvuriks. Leemet oli väga elevil, tegigi nii ning sai lõpuks kohtuda kuulsa Põhja Konnaga,
vanaisa pratsatas taevast all noolehaava pärast, mures Leemet tormas vanaisa juurde ja üritas jahile käinud raudmehi eemale tõrjuda aga neid oli lootusetult palju ning mõõgahoop tagant vastu pead lõi Leemeti teadvusest. Taas teadvusele tuli ta aga rannas, taas posti külge seotult ja ümbritsetud raudmeestest ja munkadest. Vanaisa kõnetas poissi ja nagu Leemetile olid ka tema rõivad verised ja katkine nooleots endiselt õlas. Ta rääkis, et raudmehed tahtsid ta mürgihambaid võtta aga küll ta võitles ja hammustas kui raudmehed talle kaikaga vastu suud panid ja silmad pea pimetaks peksid kuid ei õnnestunud neil see temp ja ta saab surra koos oma kihvadega. Vanaisa palus ka andeks, et nii lolli asja peale pidi langema ja lapselast ei näinudki kuid Leemet lohutas teades, et kord pidi kõik lõppema. Siis tulid raudmehed ja viisid vanaisa põranda sarnase puust ehitsele kus talle sai osaks ropp piinamine raudmeeste irvituste küttuseks
veel vanematest aegadest tuhandete aastate tagust ilma esindavad inimahvid Pirre ja Rääk. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on küll metsarahvast välja arenenud, aga võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast, räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, ja isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata kahe maailma väga erinevatele nimedele, mis rõhutavad väga tugevalt nende maailmade lahusust õigupoolest on väga keeruline seda mitte märgata. Võib vaid ette kujutada, kui palju materjali semiootika-alasteks uurimistöödeks see romaan pakub. Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja
naad äkki suitsu haisu, inimesed olid Intsu kodu põlema pannud ning seal see olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Intsu ajas see tõsiselt närvi ning ta läks külaelanike tapma.Külaelanike tapmise eest tehti Leemetile tuleriit ning enne kui see põlema pandi lendas kohale Leemeti vanaisa ning naad asusid koos külaelanike tapma ning peale seda suundusid nad tagasi metsa. Metsa olle tekkis neil mõtte Salmet vaatama minna kuid nende teele sattusid raudmehed kes tapsid vanaisa kuid Leemet ei lastnud end sellest heidudada ja läks edasi Salme juurde.Salme juurest äta tulles kohtus ta Meeme kes andis talle kunagi ammu sõrmuse ja kotti ning Meeme rääkis et kui Leemet selle koti küljes väikese tükki närib ja ära sööb neenub talle kohe kus Põja konn elab ning kohe kui Meeme oli oma juttu lõpetanud suri ka tema.Peale Põhja Konna leidmist surid kõik kes metsa elasid ning ainukesed kes elle jäid oli Põhja Konn ja viimane mees,
Lõpuks ilmub välja ka Sarvik, kes arguses joob nõrkusevett ning lahing jääb pidamata. 19. lugu Kui Sarvik toibunud oli, algas võitlus, mis kestis seitse ööd ja seitse päeva ning lõppes, kuna Linda andis Kalevipojale nõu, kuidas Sarvikust jagu saada. Ta rabas mehikese kogu rammuga põrandale ning sidus posti külge. Lunaraha eest ostis Sarvik end vabaks ning Kalevipoeg naases põrgust suure kotitäie kullaga. Lühikese aja pärast tulevad raudmehed üle mere sõnumiga, et noored mehed on julguse kaotanud ning ei saa selliste sõdalaste vastu. Kalevipoeg on murest murtud. 20. lugu Kalevipoeg läheb teist korda sõtta. Emajõe kallastel saavad vabadusvõitlejad kokku ning astuvad vastu rüütlitele. Nõrgemad surevad, surid ka Alevipoeg ja Sulevipoeg. Kalevipoeg ei saanud enam rahu ning kolis inimtühja kohta, kus tappis ühe mehe. Selle eest saadeti ta põrgusse, kus ta rusika vastu kaljuseina lõi, kuid kätt enam kätte ei saanud
Hiie - Tambeti ja Malli tütar, keda ta isa ei armastanud, väiksena oli isa range käe all, ega julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa. Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks.
Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu
ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda ta siili käest päästit. Selle mao nimi on Intsu. Ta rääkis Intsuga ussikeeles ja sai veel targemaks. Tema sõber Pärtel oskas ka natuke seda keelt. Leemeti vanaisal olid mürgihambad. Ta oli viimane, kellel na dolid. Sõdade ajal kartsid kõik raudmehed Leemeti vanaisa hammaste pärast ja ta võistles. Kuid teda visati oimetuks kiviheitemasinaga, lõigati ta jalad ja visati vette. Onu Vootle eoli ainus, kes teadis väga hästi ussisõnu ja oli kuningausside hea sõber. Raudmehed olid nende vaenlased ja nemad tapsid Leemti vanaisa. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta
Vähemalt on teost lugedes näha, et autorile on olnud inspiratsiooniallikaks traditsiooniline kujutlus eestlaste elust enne Muistset vabadusvõitlust ja sellele järgnenud esimestel aastasadadel, mil võõrvallutajate võimu kindlustumist takistas veel näiteks Jüriöö ülestõus. Kivirähk kasutab neid kujutlusi vabalt, kohandades oma loo jaoks ümber ajaloolisi ja mütoloogilisi tegelasi: näiteks on tema teoses sakslaste asemel raudmehed ja kurja Põhja Konna asemel hea (vähemalt eestlaste jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki humoristlikule stiilile viitavaid näiteid: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära , hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega ja meisterdab
andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud - Intsu isa õpetas, et metsainimesed, kes nende keelt mõistavad on vennad, aga võõrad – külainimesed ja raudmehed mitte, algselt nad küll tervitavad neid, kuid kui vastust ei saa, ei ole neis ka miskit haletsust mürgihammustus teha - ka Intsu ema ilmus välja, nimetas Leemetit oma pojaks, rästiku isa tahtis ka ise Leemetile mõned ussisõnad õpetada, sest kunagi olid ikka ussid ja inimesed tihedalt läbi käinud 5. Intsust ja Leemetist said head sõbrad, Leemet tutvustas ka Pärtlit rästikule ja nad mängisid koos
peeti teda tõenäoliselt ehtsaks muinasusundi jumalaks. Kalevipojaga seotud tegelased ja kohad Jumalad Ilmarine (Ilmarinen) | Uku | Pikker (Äike) | Vanaisa | Vanemuine (Väinämöinen) Kangelased Alevipoeg | Linda | Kalev | Kalevipoeg (Sohni) | Olevipoeg | Sulevipoeg Negatiivsed tegelaskujud Sarvik | Sortsid | Soome tuuslar (tuuletark) Ülejäänud tegelased Härjapõlvlane | Muruneiud | Mardus | Penilased (Penisabalised) | Põrgupiigad | Raudmehed | Salme | Soome sepp | Saarepiiga | Varrak (Lapu tark) | Vetevaim | Väikemees Kohad Assamalla | Harju (Arju) | Dagö | Endla järv | Iru mägi | Ilma järv | Kikerpära soo | Kungla | Pleskau | Peipsi järv | Lääne | Laagna mägi (Lasnamägi) | Kääpa jõgi | Põrgu | Raudoja | Soome | Lindanisa | Tori põrgu | Toompea | Dorpat | Sädemesaar | Viru | Võhandu | Ülemiste järv Loomad Irmi | Armi | Mustukene | Hobune | Hundid | Kotkas | Siil Muu Iru ämm | Lennuk | Tarkuseraamat
Vähemalt on teost lugedes näha, et autorile on olnud inspiratsiooniallikaks traditsiooniline kujutlus eestlaste elust enne Muistset vabadusvõitlust ja sellele järgnenud esimestel aastasadadel, mil võõrvallutajate võimu kindlustumist takistas veel näiteks Jüriöö ülestõus. Kivirähk kasutab neid kujutlusi vabalt, kohandades oma loo jaoks ümber ajaloolisi ja mütoloogilisi tegelasi: näiteks on tema teoses sakslaste asemel raudmehed ja kurja Põhja Konna asemel hea (vähemalt eestlaste jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki humoristlikule stiilile viitavaid näiteid: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära , hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega ja
Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis Pööriööl. Kohtuti Meemega. 6
rõõmus, armas ja heatahtlik kuigi ta isa teda ei armastanud. Hiljem sai tast Leemeti naine. Hiietark Ülgas oli pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, tehes selle jaoks kõike ja minna ükskõik kui kaugele. Pärtel ehk Peetrus oli väiksena Leemeti parim mängukaaslane. Hiljem kolis oma perega külla elama. Hakkab elama uute kommete järgi seetõttu reedab Leemeti ja peaaegu tapab Leemeti. Johannes on külavanem kes usub kõigist ja kõigest kõike mida talle mungad ja raudmehed ette peietavad. Johannese tütar Magdaleena saab hiljem Leemeti naiseks peale seda kui ta on kutsund Leemeti enda pojale isaks. Teose tegevuse vältel toimub pidevalt Leemeti eneseanalüüs, kus noormees on vahel oma käitumise üle uhke kui ka mõistab ennast jälle hukka. Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama. Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja uskumusi. Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni elu
Dramaatilised sündmused toimuvad loo algul. Mõõga vargus on 11 tähtis, see viib KP oma saatusele lähemale. KP külastab põrgut: võidab Sarvikut, päästab neiud. 16. lugu: KP reisib maailmalõppu - reisikirjalaadne lähenemine. Läheb ka 2. korda põrgusse: enne ta võitis Sarvikut, aga too pages veel rohkem maa alla. 19. loost pöördub eepos lõpplahendusele. Maal hakkab halvasti minema: raudmehed saabuvad, Kalevipoeg saab lüüa. Taganeb metsa, läheb üle Kääpa jõe, kus mõõk lööb jalad alt, sureb, läheb taevasse. Taevas kogunevad targad, kes mõtlevad, kas saaks Kalevipoega veel kasutada. Otsustavad hinge tagasi anda ja saata ta põrgusse Sarviku valvuriks. Eeposel on 2 lõppu: kangelase langemine ja tema tagasitoomine surmast. Toonitab optimismi, lootust: „Aga üks kord algab aega...“ Vaatamata traagilisusele, et kuningat
annaabi.ee 
