Anett Allas 11. klass Tähis- Mg Ladinakeelne nimetud- Magnesia Sulab temperatuuril 648,8 °C Keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C Hõbevalget värvi ja läikiv Keemiliselt küllaltki aktiivne Reageerib kergesti halogeenidega Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20 25 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja
Suura osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel.
vetikad, bakterid, algloomad) või paljudest rakkudest ( hulkraksed- seened, taimed, loomad). Talitluselt võivad rakud olla eeltuumsed (prokarüoodid) või päristuumsed (eukarüoodid). · Elusorganismid viivad läbi aine- ja energiavahetust keskkonnaga. Aineid omastatakse toitudest. Aineid kasutatakse organismisiseselt (rakkudes), organismi ülesehitamiseks ja energiaks, keemiliste sidemete lõhustamise teel. Organismisiseselt ehk rakusiseselt toimuvaid protsesse nimetatakse biokeemilisteks. Organismi aine- ja energiavahetusprotsesse nimetatakse metabolismiks. · Organismi püsiv ehk stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. Püsiv kehatemperatuur, keemiline koostis, happelisus. · Elusorganismid on paljunemisvõimelised ehk annavad endasarnaseid järglasi (suguline ja mittesuguline paljunemine). · Elusorganismidele on omane pärilikkus, mis paikneb geenidena raku tuumas (kromosoomides).
Lk 104-Organismide paljunemine 1. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest? Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti munarakust. 2. Nimetage mittesugulise paljunemise vorme. Vegetatiivne ja eoseline. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Seened, protistid ning osa taimi. 4. Kirjeldage seente paljunemist. Eosed kottseentel arenevad rakusiseselt eoskottides ja kottseentel eoskandadel. Seened paljunevad, kui eosed kanduvad edasi ja siis eosest areneb uus seen. Pärmseentel toimub enne pungumist DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad sama kromosoomistiku, mis vanemal oli. 5. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikese abil. 6. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?
Sugulisel paljunemisel enamasti viljastunud munarakk.seened ja protistid paljunevad eoste e. Spooridega.eos võib areneda rakusiseselt eoskotis.kandseenel eoskannal.samblal eoskupardes.vegetatiivne: bakter,protist,seen,osa selgrootutest ja paljud taimed. Bakter pooldub, dna kahekordistub.pärmseen pungub. Samblik rakise tükikesed.katteseemnetaimedel mugul,sibul,vars,leht.loomariigis veg. Alamates rühmades.vegetatiivne võimaldab lühikese ajaga saada palju ühtlasi järglasi.raku jagunemine: 1.rakutuuma jagunemine karüokinees(kromosoomide gen. Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete
38. Kas Golgi kompleks avastati aastal 2008?(ei) 39. Kas Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse? 40. Kas mitokondrid avastati 1886. aastal? 41. Kas mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga? 42. Kas sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi? 43. Kas mitokonder sööb loomaliha?(ei) 44. Kas mitokonder on hoopis taimetoitlane?(ei) 45. Kas organellid liiguvad rakusiseselt? 46. Kas ka rakud võivad organismi piires ümber paikneda? 47. Kas loomarakus on mustmiljon tsentrosoomi?(ei) 48. Mitu tsentrosoomi on loomarakus?(1) 49. Mida võimaldavad tsütoskeletti kuuluvad valgud rakkudel teha? 50. Mis süsteemiks võib tsütoskeletti raku jaoks lugeda? ( tugisüsteem)
MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt Mõjutab ühte rakku Mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke Põletikuvaba Põletikulised
karikrakk) Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas (basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, sarvkiht) Mitmerealine ripsepiteel trahheas (basaalrakkude, vaherakkude ja ripsrakkude tuumad, karikrakk) 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Näärmeepiteel- rakud, mis toodavad palju nõret o Toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule o Kõige lihtsam nääre on karikrakk, mis toodab lima ja esineb mitmetes epiteelides (seedesüst.) o Närmerakud moodustavad epiteeli rakkudest, mis on lahkunud pinnalt, kus nad tekkisid ja liikunud allaasuvasse sidekoesse, ümbritsedes end basaalmembraaniga o Näärmeepiteel toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule, mis pakitakse põiekestesse (nim. sekretoorne põieke)
süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Magneesiumil on suurim (negatiivne) standardpotentsiaal (-2,38 V) [07.01.07] nende metallide hulgas, mis kokkupuutes õhuhapniku ja veega püsivad keemiliselt stabiilsena. Magneesiumi leidumine: Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal
Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad heleroheliseks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesiumi roll loomses organismis: Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas on umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,710,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes.
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest
Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid
talitlus muutub keskkonnas paremaks toimetulekuks. On vajalik keskkonnategurite talumiseks ja eluspüsimiseks. -) Milline on olelusvõitluse vajalikkus? (2/3p) *) Olelusvõitlus on oluline toiduahelas, sest aitab kohastuda erinevate keskkonnatingimustega, hoides tasakaalu liikide ja populatsioonide kujunemisel, kuna ellu jäävad vaid tugevamad. -) Milline tähtsus on eukarüootsuse tekkel? (3/3p) *) Parem tööjaotus rakusiseselt. *) Lihtsa pooldumise asemel tuli mitoos. *) Kujunes välja ka meioos ning suguline paljunemine. *) Eukarüootide teke võimaldas välja kujuneda ka hulkraksetel. -) Milliseid üldisi järeldusi võib teha arengust Maal? (3/3p) *) Elusorganismid said alguse lihtsa ehituse ja struktuuriga elusolenditest. *) Aja jooksul on organismide ehitus järjest keerukamaks muutunud ja täiustunud. *) Palju liigid on välja surnud. *) Arenguetappide vahel on esinenud ka vaheetappe.
5. Mis hävitab L. monocytogenese toidus? Kuumtöötlus 6. Miks on valmistoidud (ready-to-eat) potentsiaalsed Listeria allikad? Kuna neid ei küpsetata üle enne söömist. Lühiajaline soojendamine bakterit ei tapa. 7. Miks L. monocytogenes külmkapis (4 kraadi) ja sügavkülmas (-20 kraadi) oleval toidul ei hävine? 8. Tänu millisele omadusele suudab Listeria monocytogenes nakatada organismi priviligeeritud piirkondi peaaju, seljaaju ja loodet? Bakter on võimeline rakusiseselt liikuma ja tänu sellele suudab kõrvalrakke nakatada ilma väliskeskkonda sattumata. See aitab vältida kokkupuudet antikehade ja teiste immuunoaktiivsete molekulidega. Rakus liigub tänu valk Act A-le. See on aktiini polümeriseeriv ja seega liikumist soodustav valk. 9. Kuidas toimub Listeriaga nakatumine ja bakteri paljunemine organismis? Nakatumine: Bakter seostub makrofaagide D-galaktoosi retseptorile, mis kutsub esile fagotsütoosi
Reaktsioonide kogum A — toitained B — organismisisesed reaktsioonid C — elutegevuse produktid Statsionaarse oleku tingimused: statsionaarne olek kestab, kuni aine A saab otsa. Statsionaarse oleku puhul aine B kontsentratsioon ajas enam ei muutu. G väheneb elutegevuse käigus, sest organism teeb tööd. See kompenseeritakse väljast tuleva G poolt, st. toidu G on kõrgem (eriti kaloririkas toit) ja sellega täieneb organismi G varu. Toiduained oksüdeeritakse rakusiseselt ja vabaneb G. Seal vabanenud energiast sünteesitakse ATP. Organism aga kasutab ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat. S kasvab elutegevuse käigus, sest keemilised ained lagundatakse. See kompenseeritakse: 1. väljast sisenev vegentroopia (?) voog — keerulise struktuuriga ained. 2. organism ise sünteesib keerulisi aineid, mille entroopia on madal 3. kõrge entroopiaga elutegevuse produktid kõrvaldatakse organismist
Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega, mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. 6 OMADUSED Füüsikalised omadused:
h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, mida nimetatakse eoskandadeks ehk basiidideks. Kui kottseente puhul arenevad eosed rakusiseselt eoskottides, siis selles rühmas rakuväliselt. Tavaliselt areneb igal basiidil eostugedel ehk sterigmadel neli kandeost ehk basidiospoori. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale aktiivselt spetsiaalse mehhanismi abil (nn. ballistospoorid, Bulleri tilgake). Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava ehk hümeeniumi. Eoslava võib areneda eoslehekestel, torukestel või narmastel, mis kõik oluliselt suurendavad eoseid moodustavat pinda
rakus vett 70-90% aeglasemalt kui teised Vesi on hea lahusti ained Vesi osaleb keemilistes kaitseb rakke ja reaktsioonides organisme hüdrolüüs ülekuumenemise eest Vesi transpordib aineid vee aurumine jahutab tagab ainete liikumise organisme rakusiseselt ja Vesi on vajalik rakuväliselt organismide kindlustab ainevahetuse paljunemiseks rakkudes paljud organismid ained liiguvad läbi paljunevad vees rakumembraanide ja loode areneb munas või rakukesta vesilahustena organismisiseses mida rohkem vett, seda veekeskkonnas
Tulemuseks O2 ja tekib glükoos Tulemuseks CO2 ja H2O AINEVAHETUS JA AINETE LIIKUMINE TAIMES lk 32-34 Assimilatsioon kehaainete moodustamine / Ainevahetus Dissimilatsioon kehaainete lagundamine Taime keha jaguneb / sümplast apoplast (tsütoplasma) (rakkudevaheline ruum ja rakukestad) Sümplastis orgaanilised ained liiguvad rakusiseselt tsütoplasmaväätide kaudu rakust rakku. Apoplastis vesi ja selles lahustunud ained liiguvad rakkude väliselt taime eri osade vahel või rakukestades. Kiireim vee liikumise viis on mööda surnud juhtkimburakkude valendikke. Vee liikumisel takistused: 1. Juure kesksilindri ümber rakukiht mille kestad on veele läbimatud nn Caspari joon. 2. Lehti katab kutiikula, vesi pääseb välja õhulõhedest veeauruna kui õhulõhed on avatud.
sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad helerohelisteks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesium inimese organismis 3 Kui inimene kaalub 60 kg siis on tema kehas umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20-25 mg 100 g kohta, veri 2-3 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71-0,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihaste kokkutõmbumine, naatrium-kaalium- pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes
[1] 7 2. Magneesiumi roll loomses organismis Magneesium on eluliselt tähtis mineraalaine, mis reguleerib närvi- ja lihasfunktsiooni. 70% magneesiumist on seotud kujul hammastes ja luudes. Luud ei vaja ainult kaltsiumi, vaid ka magneesiumi. 60% Mg-st esineb luudes, 26% lihastes, ülejäänu pehmes koes ja kehavedelikes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71 0,94 mmol/l. [3] Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes
sünteesivad rohkem para-aminobensoehapet 60. Sulfoonamiidide kõrvaltoimed on ... allergiad, nefrotoksilisus, hepatotoksilisus, maksakahjustus 61. Millist kõrvaltoimet võib põhjustada sulfoonamiidide kasutamine raseduse lõpul? a) "halli beebi sündroom" vastsündinul b) maksakahjustus emal c) ototoksilisus vastsündinul ja emal d) tuumikterus (krambid, KNSi depressioon) vastsündinul 62. Milline väide on õige metronidasooli kohta? Metronidasool ... a) redutseeritakse rakusiseselt anaeroobse metabolismi käigus, tekkiv metaboliit on aktiivne b) lõhustab mikroorganismi DNAd c) ei toimi anaeroobsetesse mikroorganismidesse d) toimib aeroobsesse mikrofloorasse e) tarvitamine samaaegselt alkoholiga põhjustab disulfiraamisarnaste nähtude tekkimist f) kuulub niroimidasooli rühma g) on bakteritsiidse toimega anaeroobsetele haigustekitajatele 63. Metronidasooli antibakteriaalse toime põhjuseks on ...
asemel tulid eukarüoodid. Ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, siis tekkis rakus parem tööjaotus ning elu hakkas edasi arenema. Millega seletatakse liikide väljasuremist? Seda võib seletada sellega, et ükski liik ei sa lõpmatult evolutsioneerida. Lõplik kohastumine pole võimalik, sellepärast tekivadki uued liigid, mis suudaksid vastavas keskkonnas toime tulla. Milline tähtsus on eukarüootsuse tekkel? · Parem tööjaotus rakusiseselt · Lihtsa pooldumise asemel tekkis mitoos · Kujunes välja ka meioos ning suguline paljunemine · Eukarüootide teke võimaldas välja kujuneda ka hulkraksetel Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus? Looduslik valik on ebavõrdne paljunemisvõime ning ellujäämine, mis on tingitud nii isendi individuaalsetest iseärasustest, kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on seepärast, et puhastab loodust nõrgematest isenditest, sest tugevamad jäävad ellu
jagunemine (puu sees): 1 rakk jääb kambiumirakuks, teine rakk eristub a) tihti puiduossa b) harva niineossa. Inimesel punasel luuüdil sarnane põhimõte. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Seentel ja eostaimedel Seentel Esineb 1. hallikutel ehk alamatel seentel a) eosed on sporangiumis ehk nutis - korraga lendavad kõik eosed laiali. b) eosed on lülistunud kandjatel ehk koniidikandjatel 2. Kübarseentel ehk kõrgematel seentel a) kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku eoslava, 3 tüüpi: 1. esineb eoslehekestena (altpoolt nagu raamatud), nt riisikad ja pilvikud 2. esineb eostorukestena, nt puravikud ja tatikad 3. esineb ogajate narmastena, nt narmikud, põdramokk.
SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota 1000 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna). Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Kl. Ikkesseened. Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised), sõnnikus (sõnnikuhallik "tulistab" poolemillimeetrise läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele)
Jõnksviburseened - Blastocladiomycota 180 liiki) 900 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened=Seigseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna). Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Mucoromycotina Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised), sõnnikus (sõnnikuhallik "tulistab" poolemillimeetrise läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele). 2
organismi levikust keskkonnas ning tekitaja seosest toiduga. Käesolev peatükk käsitleb L. monocytogenes´t toidupatogeenina. Ülevaade on informatiivne laiale avalikkusele, eriti oluline aga kõigile toidu käitlemisega seotud isikutele. L. monocytogenes on väike (1,02,0 m × 0,5 m), grampositiivne, fakultatiivselt anaeroobne pulgakujuline bakter, mis on looduses väga laialdaselt levinud. Patogeen võib eksisteerida rakusiseselt monotsüütides või neutrofiilides ning tema nimi on tuletatud faktist, et ühekambrilise maoga (nakkusele vastuvõtlike) loomade perifeersest verest leitakse sageli arvukalt monotsüüte. Listeeriaid tuntakse listerioosi-nimelise haiguse põhjustajana. Tegemist on zoo- nootilise haigusega, millesse nakatuvad nii loomad kui inimesed. Teaduslikus kirjanduses mainiti listeeriatega sarnast organismi esmakordselt 1891. aastal, mil
* Esimesed elusolendid olid protobiondid. Bakterite fossiile on leitud 3,2 3,8 miljardit aastat vanadest kivimitest. Prokarüootsed bakterid elasid umbes 2 miljardit aastat tagasi. 1,4 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid eukarüootsed bakterid. * Endosümbioosi hüpotees ehk sümbiogenees evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. * Endosümbioos eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt. * Milliseid eeliseid andis eukarüootne ehitustüüp? Eukarüootsetel bakteritel on kaks DNA molekuli, prokarüootsetel üks. * 900-700 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed. Tähtsus: hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organismideks. Hulkraksus tagas väliskeskkonnast paremini eraldunud ja püsivama sisekeskkonna. Koos kudede eristumisega arenesid neil terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe-, hormonaalsüsteem)
üksteise peal ning otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesandeks a)tsütoplasma võrgustikul sünteesitud materjali sorteerimine b)materjali pakendamine membraanstruktuuridesse c)materjali osaline muutmine nt lihtvalkudest liitvalgud d)raku jagunemisel kujutab endast sisemembraanistiku varu · endo-ja lüsosoomid. Endosoomid-Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. Kasutatakse rakusiseselt ja rakuväliselt.Lüsosoomid-membraanstruktuurid, mis sisaldavad aktiivseid ensüüme ja ümbertöödeldavat rakumaterjali. Jagunevad töö põhiselt kaheks: 1)autofaagia-eneselagundamine nt nälgimine(dieet), emaka taandareng pärast sünnitamist, kullese saba taandareng, kudede lagundemine nuku staadiumid täismoonde korral verevalumite taandareng 2)heterofaagia ainuraksete algloomade
2.1 GM rapsi mõju looduskeskkonnale Kuigi muundkultuuride intensiivne kasvatustehnoloogia annab võõrliikide- ning umbrohtudevaba saagi, vähendab see looduslikku mitmekesisust põldudel. Samuti ütlevad teadlased, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist, mis viib uute mikroorganismide ja viiruste tekkimiseni. Otsest mõju keskkonnale ei saa aga siiski kindlalt öelda keegi, sest muutused toimuvad rakusiseselt ning ilmsiks tulevad alles uuringutel. 2.1.1 GM rapsi otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Sarnaselt GM taimega, GM kultuuride herbitsiiditolerantsuse ülekandumisel looduslikele sugulastele, muutuvad horisontaalse geenisiirde kaudu umbrohumürgile allumatuks. Herbitsiiditolerantsuse ülekandumisel muundamata rapsisortidele ja metsikutele sugulasliikidele võivad tekkida UMB1 tõrjele mittealluvaid taimi, mis
(tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed,
kudedes, laiendab ia lõõgastab veresoont, stimuleerib soolte peristaltikat ning soodustab sapieritust. Magneesiumi vähesuse korral suureneb veresoonte seintes südame-lihases ja skeleti lihastes kaltsiumihulk, neerudes tekivad degeneratiivsed muutused. Arvatakse, et magneesiumirikas toit avaldab vähivastast Maades, kus käsutatakse palju maisi, mis on magneesiumi poolest rikas, on haigestumus vähki madalam kui teistes piirkondades. Kaalium esineb organismis peamiselt rakusiseselt ja tal on suur tähtsus rakuainevahetuses. Kaaliumihulga suurenemine toidus põhjustab naatriumisoolade vähenemist organismis ja soodustab vee eritumist, mida arvestatakse ravitoitlustuses. Naatrium esineb igas rakus, koes ja organismi bioloogilistes vedelikes. Tal on tähtis osa rakusiseses ja kudedevahelises ainevahetuses ning osmootse rõhu püsivuse tagamises, ta võtab osa veeainevahetusest organismis ja organismis tekkinud happeliste jääkide neutraliseerimisest
Tina ja arseen - tina osaleb lipiidide metabolismis, arseen vereloomes (seotud hemoglobiini sünteesiga). Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga Biokeemia INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained Esinevad inimkeha ioonsel kujul (erand: suur osa kaltsiumi- ja fosforiühendeid). Rakusiseselt on rohkelt K+, Mg2+ , HPO 42-, SO42- , rakuvälises keskkonnas (sh vereplasmas) aga Na+, Cl- , HCO3-. Raku ja rakuvälise keskkonna vahel kujunevad K+, Na+,Ca 2+ jt ioonide kontsentratsioonide gradiendid, millede energia (elektrokeemiline potentsiaal) on paljude rakutalitluste aluseks. Kuna plasmamembraanil on ioonide valikläbitavus, peavad gradiente looma transpordisüsteemid (Na-pump jt) transportides ioone nende kõrgema kontsentratsiooni suunas (vastu gradienti)
Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt, mis on valguline kompleks. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud organell, kus on hüdrolüütilised ensüümid. Lüsosomaalne degradatsioon toimub lüsosoomides intratsellulaarselt ehk rakusiseselt. ??? (natuke vähe võitu ). 16 Ubikvitiini ligaasid E1- ubikvitiini aktiveerivad valgud, E2- ubikvitiin konjugeerivad valgud, E3- aksessuaarne valk, moodustab E2-E3 kompleksi-ubikvitiini ligaasid E2-E3- kompleks seondub E3 abil märklaudvalgu Lys ja moodustab E2 abil polüubikvitiinahela- ligandiks proteasoomile Valkude aktiivsus sõltub tema N terminuse struktuurist (amidatsioon; Met Ile Val Gly Pro Thr; tsükliinidel konsensus: X-X-Leu-GlyX-Ile-Gly-Asn; PEST rikkad alad)
aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2
rakkude talitlusi ning areneb ateroskleroos. Vitamiinid- bioaktiivsed ained, mis võimendavad organismi talitlusi. D-vitamiin stimuleerib luukoerakkude moodustumist. 3.) Liitlipiidid- suure molekuliga ained, mis moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste elementidega. nt fosfolipiid- moodustavad kõikide rakkude membraani põhiosa. Valgud ehk proteiinid - on kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Valgumolekulid moodustatakse alati rakusiseselt päriliku info alusel. Valgud on seetõttu alati liigi spetsiifilised. Iga isendi valgud on teatud pärilikkuse erinevuste tõttu mõnevõrra erinevad. Toiduga saab organism loomseid ja taimseid valke mis seedekanalis lagundatakse aminohapeteks ehk lähtemonomeerideks ning verega jõuavad nad rakkudesse, kus sünteesitakse nendest liigiomased valgud. Aminohapped looduses on ühesugused, kuid nendest moodustatud valgud on liigiomased.
- Otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesanded: o Tsütoplasma võrgustikul sorteeritud materjali sorteerimine o Materjali pakendamine membraanstruktuuridesse o Materjali osaline muutmine (lihtvalkudest liitvalgud) o Raku jagunemisel kujutab endast sisemembraanistiku membraanset varu Endosoomid Golgi kompleksist eraldunud membraansed põied, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. Kasutatakse: a) Rakusiseselt b) Rakuväliselt Lüsosoomid membraanstruktuurid, mis sisaldavad aktiivseid ensüüme ja ümbertöödeldavat rakumaterjali. Lüsosoomid: · Autofaagia eneselagundamine o Nälgimine, dieedid o Emaka taandareng peale sünnitamist o Kullese saba taandareng o Kudede lagundamine nuku staadiumis täisarengu puhul o Verevalumite taandareng · Heterofaagia o Ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom)
aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2
Keskmiselt 10 ühe Mb kohta. Esineb palju segmentaalseid intra- ja interkromosomaalseid duplikatsioone (3.3% genoomist), Geenide arv genoomis vaieldav, sõltub uurimismeetoditest ja definitsioonidest. 11. Mitokondriaalne genoom. 37 geeni. On kaheahelaline rõngas-DNA, pikkus 16569 bp, G+C on 44%, Genoom jaotatakse G rikkaks raskeks (H) ahelaks ja C rikkaks (L) ahelaks, Väike osa genoomist on kolmeahelaline moodustades D silmuse (D-loop). Tekib 7s-DNA duplitseeritud sünteesil. Rakusiseselt 103-104 mitokondriaalse DNA koopiat. Spermis paarsada, ootsüüdis 106. Mitokondriaalsed geenid jaotatakse kaheks. Esimesed osalevad oksüdatiivses fosforüülimises, teised valgusünteesis, Mitokondriaalne geneetiline kood on teisene. 60 koodonit ja neli stopp koodonit (AGA, AGG, UAA, UAG). Koodon UGA kodeerib Trp. 93% genoomist kodeeriv (erand D-loop), esineb lugemisraamide kattumine. Mitokondriaalne genoom omab limiteeritud autonoomiat. Teiste organismide
terveid organelle vananeb ning need lagundatakse. See toimub lüsosoomides. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell, mis toimetab 9 Rakubioloogia makromolekulide kontrollitud lagundamist rakusiseselt. Tuntakse umbes 40 hüdrolüütilist ensüümi (happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 5), mis paiknevad lüsosoomis. Lüsosoomid on oma kuju ja suuruse poolest heterogeensed organellid. Ühes rakus on neid tüüpiliselt kuni paarsada. Lüsosoomide heterogeensus peegeldab nende funktsioonide mitmekesisust, mida täidavad temas leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade
terveid organelle vananeb ning need lagundatakse. See toimub lüsosoomides. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell, mis toimetab 9 Rakubioloogia makromolekulide kontrollitud lagundamist rakusiseselt. Tuntakse umbes 40 hüdrolüütilist ensüümi (happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 5), mis paiknevad lüsosoomis. Lüsosoomid on oma kuju ja suuruse poolest heterogeensed organellid. Ühes rakus on neid tüüpiliselt kuni paarsada. Lüsosoomide heterogeensus peegeldab nende funktsioonide mitmekesisust, mida täidavad temas leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline)
¿ . oligo- ja polüsahhariide. 4-¿+ H 2 O= AD P Monosahhariidid koosnevad 4...10 ¿ AT P süsinikuaatomist, oksüdeeritakse rakusiseselt C O2 ja veeks ning haaratakse palju energiat. ATP süntees kulgeb üle paljude etappide. Nii kasvab tema termodünaamiline pöörduvus ja suureneb kasulik töö. Võib tinglikult jaotada anaeroobseks ja aeroobseks
hapniku transpordi parandamisega (tahhükardia). * kopsuringe takistusest tingituna venosse vererõhu tõus. Kliiniliselt esmalt kahvatus, mis hiljem asendub tsüanoosiga. 10. Isostenuuria- 11. Maksa kahjustus ja spetsiifilised ensüümid- Maks on võimeline suurel määral taastuma (70% kahjustus max). Võib tekkida maksarasvumine, kapseldumine. Maksakahjustuste puhul väljuvad ensüümid rakkudest (normaalselt tegutsevad nad rakusiseselt), rakkude läbilaskvus suureneb ning nad on leitavad verest. Kõige olulisem ensüüm on ARGINAAS ja ALANIINTRANSMINAAS, gdh, sdh. *Maksas toimub oluliste valkude: albumiin, globuliinid, fibrinogeen, süntees. Maksakoe kahjustuse korral langeb vere valgusisaldus. Hüübimist reguleerivate valkude (fibriin, protrombiin) langus põhjustab hüübimishäirete teket. *Samuti toimub maksas valkudest lipiidide süntees. Maksakahjustuse korral moodustub
Erinevatesse regulonidesse kuuluvad operonid või geenid võivad kuuluda modulonidesse. Samasse moduloni kuuluvaid geene/operone kontrollib lisaks nende erinevatele regulaatoritele ka ühine globaalne regulaator (näiteks cAMP retseptorvalk CRP e. CAP). Globaalse regulatsiooni kirjeldamiseks on võetud kasutusele veel mõiste stimulon. Stimuloni kuuluvad geenid, operonid, regulonid ja modulonid, mille tööd mõjutab üks ja sama keskkonnastiimul. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Samasse stimuloni kuuluvate regulatoorsete üksuste tööd kontrollivad erinevad regulaatorid. Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. Globaalse regulatoorse võrgustiku uurimine eeldab erinevate meetodite kombineeritud rakendamist: 1
Parathormoon tõstav vere kaltsiumitaset, soodustab luude mineraliseerumist, langetab fosfaatide taste. Vitamiin D-hormoon, aitab reguleerida Ca 2+ resorptsiooni läbi sooleepiteeli ja vähendab kaltsiumi ja fosfaatide erituist neerude kaudu. Kaltsiumiioonid osalevad lihaste kontraktsioonimehhanismis. Nende eemaldamisel keskkonnast (nt oksalaadiga) kontraktsioonid nõrgenevad. Mõõdukas liig tugevdab kontraktsioone. Ülemäärane lisamine seiskab südame süstolis. Kaaliumiioonid on rakusiseselt vajalikud MP säilimiseks. Kaaliumiliig rakuväliselt ei võimalda ioonipumbal säilitada K/Na gradienti, südametalitlus aeglust ja süda seiskub diastolis. (http://www.eau.ee/~yjaakma/puls.htm#ligat) 2. VERI JAVERERINGE NORMAALVÄÄRTUSED. Vere koostis ja ülesanne: Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri täideb organismis trantspordi-, kaitse-ja sisekeskkonna püsivuse e. homeostaasi säilitamise funktsiooni.
omavahelises äratundmises. Ühe raku pinnal olevad suhkrujäägid on ligandiks teistel rakkudel olevatele retseptoritele ja nende omavahelise seondumise tulemusel rakud kleepuvad omavahel. Fosfotransferaasid varustavad valgu fosfaatrühmaga, sulfotransferaasid sulfaatrühmaga. 7. Lüsosoomide ehitus ja funktsioonid. Lüsosoomides paiknevad ensüümid. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell, mis toimetab makromolekulide kontrollitud lagundamist rakusiseselt. Tuntakse umbes 40 hüdrolüütilist ensüümi, mis paiknevad lüsosoomis. Need jagunevad proteaasideks, nukleaasideks, glükosidaasideks, lipaasideks, fosfolipaasideks, fosfataasideks, sulfataasideks. Kõik lüsosoomide ensüümid on happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 - 5. Kuidas satub lagundatav materjal lüsosoomidesse (endotsütoos, autofaagia, fagotsütoos)? Makromolekulid võetakse väliskeskkonnast endotsütoosi teel varajastesse endosoomidesse
Ühe raku pinnal olevad suhkrujäägid on ligandiks teistel rakkudel olevatele retseptoritele ja nende omavahelise seondumise tulemusel rakud kleepuvad omavahel. Fosfotransferaasid varustavad valgu fosfaatrühmaga, sulfotransferaasid sulfaatrühmaga. 7. Lüsosoomide ehitus ja funktsioonid. Lüsosoomides paiknevad ensüümid. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell, mis toimetab makromolekulide kontrollitud lagundamist rakusiseselt. Tuntakse umbes 40 hüdrolüütilist ensüümi, mis paiknevad lüsosoomis. Need jagunevad proteaasideks, nukleaasideks, glükosidaasideks, lipaasideks, fosfolipaasideks, fosfataasideks, sulfataasideks. Kõik lüsosoomide ensüümid on happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 - 5. Kuidas satub lagundatav materjal lüsosoomidesse (endotsütoos, autofaagia, fagotsütoos)? Makromolekulid võetakse väliskeskkonnast endotsütoosi teel varajastesse endosoomidesse. Osa neist
saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamiseks sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks; teostatakse ka inimesel. Embrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retipientloomadele. Endosümbioos - eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt. Energeetiline pidevus - organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Energiabilanss - kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eoon - (< kr. Igavik) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum. Eos (spoor) - paljunemisotstarbeline rakk, mis moodustub protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel.
kammitaolisi sõudeplaate, 2 kleeprakkudega kombitsat. 13. Eesti vetes leidub hüdraloomi ja karikloomi. Kiireline sümmeetria: kere ja kombitsad. Al. Kl.Hüdralaadsed: Kehasein 2e kihiline + rakkudeta mesoglöa, ainus kehaõõs. Epiteelis lihaskiududega rakke, näärme ja närvirakke, sugurakke, kõrverakke. Kõrverakud: mürki süstivad, püünisniidiga, kleepuvad. Piiratud liikumisvõime(võib kohta vahetada, vaksates), saagi seedimine osalt kehaõõnes, lõplikult rakusiseselt. Sigivad pungudes, suguline sigimine(mageveevormidel!) vastseta. RÖÖVLOOMAD. Hüdraloomad elavad põhiliselt meres, toimub põlvkondade vaheldumine: polüübid(kolooniatena) ja meduusid. Läänemeres elab järvetõlvik, pisike kombitsateta hüdraloom Protohydra leuckarti. Karikmeduus põlvkondade vaheldumine: meduus ja polüüp, kombitsad, suujätke, 4 osaline magu, meeleelundid ja lihased paremini arenenud kui hüdraloomadel. Vastsest arenev polüüp hakkab eraldama uusi meduuse
annaabi.ee 
