suured molekulid, osalevad kudede ümberkujundamises. Tagavad ainevahetuse nälgimisel. Mitokonder varustavad rakku energiaga.selleks vajavad hapnikku. Rakuhingamine. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Vibur koosneb valgulistest torukestest. Inimesel esineb spermidel. Tsütoskelett koosneb valgulistest niidikestest ja torukestest. Niidikesed kinnituvad rakumembraanile ja organellidele. Toestab rakku seespoolt, aitab muuta raku kuju, aitab organellidel ümber paikneda. Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad
.. Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Viir Antikehad us e d ... seonduvad viirustega ja LÜSOGEENNE viivad lagundamisele. TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Järgneb lüütiline tsükkel Viir us e d ... Viiruste kasutamine geenitehnoloogias Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga
Viirused väljuvad Viirused nakatavad uusi rakke Viirused... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Antikehad seonduvad viirustega ja viivad lagundamisele. Viirused... LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan (ja kest) laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Viirused... LÜSOGEENNE TSÜKKEL
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad.
III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalkude sünteesi IV. 1.jaotatakse nukleiinhappe alusel: · DNAviirused(herpes,adeno,papilloon jt ) · RNAvuursed(punetis,puukentsefaliit,lastehalvatus jt) DNA ja RNA viirused(HIV,Bhepatiit jt) V. 1.kinnitub fibrillidega rakumembraanile(viirusosake) 2.osake vabaneb ümbirsest ja lagundab rakumembraani. 3.viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku. 4.viirusosake vabaneb kapsiidist VI. Nakatumine : piisnakkusega(gripp),toiduga ja joogiga(Ahepatiit/kollatõbi),koevedelik (AIDS,B hepatiit),haigete loomadega(puukentsefaliit,marutaud) AHepatiit ehk kollatõbi B ja Chepatiit AIDS
glükoosi molekulidele. See lahus, mis omab kõrgemat glükoosi kontsentratsiooni, on hüpertooniline. Lahus, mis on aga madalama glükoosi kontsentratsiooniga on hüpotooniline. Vesi hakkab liikuma läbi membraani selles suunas, kus on hüpertooniline lahus. Liikumine toimub seni, kuni konsentratsioonid on võrdsed. · Mõned osakesed läbivad rakumemberaani fagotsütooniliselt. See väljendub selles, et kui aineosake jõuab rakumembraanile sopistub see sisse ja aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. · Sarnase ehitusega membraanid moodustavad raku sees organelle.
bakteriofaagiks. Geenide ülesanded: Replikatsioonigeenid-kindlustavad viiruse geenomi paljunemise. Regulaatorgeenid-mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks). Struktuurgeenid-kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Viiruseid jaotatalse nikleiinhappe alusel: DNA-viirused(herpes,adeus,papilloon jne.) RNA-viirused(punetised,lastehalvatus jm.) DNA- ja RNA viirused(HIV,B-hepatiit jt.) Viirushaigus-viiruse poolt põhjustatud haigus. Viiruste paljunemine:viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist. Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega(gripp), toit ja jook(A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega(entsefaliit, marutaud). A-hepatiit ehk kollatõbi: Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired. Peiteperiood-15-45 päeva
tõmbab osa vett endale). 6. Mille poolest erinev ainete passiivne transport aktiivsest? Passiivsel transpordil ei kulutata energiat aga aktiivseks transpordiks on vaja energiat. 7. Mis tähtsus on fagotsütoosil? Kuna suured makromolekulid ei pääse läbi rakumembraani, siis kuidagi moodi on nad vaja sisse saada ning tänu fagotsütoosile pääsevadki need molekulid rakku. 8. Kirjeldage fagotsütoosi käiku. Molekul jõuab rakumembraanile, kus see sopistub ja omastatav molekul liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse, kus ensüümid lagundavad selle molekuli (näiteks leukotsüüdid inimese kehas). Kokkuvõte Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Osmoosi abil saavad osad ained rakku, kus
töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse 14. mitokondri ehitus ja ülesanded- ümbritsetud kahe membraaniga sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mid nim. harjakesteks, põhiülesandeks rakkude varustamine energiaga 15. tsütoskeleti ehitus ja tähtsus- koosneb niitjatest valkudest, tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem 16. taimerakule iseloomulikud organellid- plastiidid ja vakuoolid, enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga 17. rakukesta ehitus ja tähtsus- põhiline koostisaine tselluloos, kesta ehituses mitmeid biopolümeere ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Rakukest on tugi- ja kaitse- ja transportfunktsiooniks 18. plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus- rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvuseta leukoplastid. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti kolorofülli, kus toimub fotosüntees
genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku, ümbris peremeesraku membraanist, valgud · Jaotatakse nukeliinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, papilloom), RNA-viirused (punetised, lastehalvatus), DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit), sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid · Paljunemine: viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile, vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani, viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku, osake vabaneb kapsiidist (jätkub kas lüütiline või lüsogeenne) · Lüütiline elutsükkel: viiruse nukeliinhape replitseerub tuumas või tsütoplasmas, moodustuvad uued viirusosakesed, rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks
Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Võrdle DNA- ja RNA- viiruste ehitust DNA- viiruste koostises on vaid üks DNA molekul- see on kas lineaarne või rõngakujuline. (herpes, papilloom) RNA- viiruste ehituses võib aga olla kas üks või mitu RNA molekuli. (punetis, puukentsefaliit, lastehalvatus) Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Milles seisneb viiruse lüsogeenne tsükkel? 1-4 ... 5
Väikestel viirustel on kolm geeni, suurematel aga isegi üle kahesaja. Eristatakse kolme tüüpi geene: replikatsiooni-(Nende põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA ja RNA paljunemise), regulaator-(neist saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesrahu ainevahetust) ja struktuurgeenid(Seal sisaldub info viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks). Viiruste paljunemine: Viirus kinnitub antiretseptoritega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani ja kesta Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Lüütiline tsükkel: Lüsogeenne tsükkel: *Viiruse nukleiinhape replitseerub *Viiruse nukleiinhape seostub rakutuumas või tsütoplasmas peremeesraku kromosoomi
sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa
tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. · Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. · Rakukesta funktsioonid: o Tugifunktsioon o Kaitsefunktsioon o Transportfunktsioon · Plastiidis on tärkliseterad. · Plastiidid jagatakse: o Rohelised kloroplastid o Kollased või punased kromoplastid o Värvusetud leukoplastid · Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Nendes sisalduvad karotenoidid annavad nende viljadele värvuse
sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa
Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate 7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad
TAIMERAKK 1. TAIMERAKU KEST:Lisaks rakumembraanile on taimerakk ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Ülesanded: tugifunktsioon eriline roll on tugikoe rakkudel. Sõnajalg-, katteseemne- ja paljasseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte kui ka lehtedeni, siis toestavad nad sellega kogu taime
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel
4)Taimeraku iseärasused: Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid,kromoplastid, leukoplastid .Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Taimerakul puudub vereringe, lisaks rakumembraanile ka tihe rakukest. 5)Loomaraku iseärasused: Tsentrasoom osaleb raku jagunemisel, kromosoomide jaotamisel poolustele. Raku tuum elutegevuse juhtimine, kannab edasi pärilikkust Looma- ja taimeraku võrdlus 6)Taime ja loomaraku erinevused: 1. loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2. taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3. taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte BAKTERID
ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) 3) Struktuurgeen (tekivad viirusele vajalikud valgud) 2. Kapsiid - valgumolekul 3. Ümbris - peremeesraku membraan - Viiruse paljundamiseks on vaja peremeesrakku (märklaudrakk) 1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale) 2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud 3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen) 4. Toimub rakus viiruse genoomi replikatsioon (toodetakse DNA või RNA) 5. Viiruse valkude süntees - toimub peremeesraku ribosoomides, aminohapped/valgud võetakse rakust 6. Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad peremeesrakust, rakk sureb
ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) 3) Struktuurgeen (tekivad viirusele vajalikud valgud) 2. Kapsiid - valgumolekul 3. Ümbris - peremeesraku membraan - Viiruse paljundamiseks on vaja peremeesrakku (märklaudrakk) 1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale) 2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud 3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen) 4. Toimub rakus viiruse genoomi replikatsioon (toodetakse DNA või RNA) 5. Viiruse valkude süntees - toimub peremeesraku ribosoomides, aminohapped/valgud võetakse rakust 6. Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad peremeesrakust, rakk sureb
tulnud eelmisest peremeesrakust. Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene: 1. STRUKTUURGEENID kindlustavad viirusvalkude sünteesi - enamik neist kuulud kapsiidi või ka ümbrise koostisse 2. REPLIKATSIOONIGEENID kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 3. REGULAATORGEENID mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) - tagab uute viirusosakeste moodustumise 3. P A L J U N E M I N E: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüsogeenne tsükkel Protsess, mille käigus peremees raku kromosoomiga seostunud viirusgenoom koheselt ei avaldu. - kui viirusel on head elutingimused -> paljundab enda genoomi
rakumembraani, raku välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom- koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentroolist. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Taimerakus esinevad plastiidid ning seal esinevad vakuoolid (puuduvad teistel päristuumsetel organismidel). Taimerakud on lisaks rakumembraanile ümbritsetud rakukestaga. Taimeraku peamine koostisaine on tselluloos, lisaks leidub seal veel teisi biopolümeere. Rakukesta ülesanded: tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Plastiidid on taimedele omased 4-6 µm suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede osadele värvuse. Kloroplast- roheline; kromoplast- punane; leukoplast- värvusetu. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid ning need annavad taimede viljadele värvuse.
Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport. Aktiivne transport – osalevad transportvalgud, protsess vajab täiendavat energiat. • Fagotsütoos. Raku sisse satuvad tahked ained (amööb toitub fagotsütoosi teel). Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Need valgud juhivad läbi membraani vaid kindlaid ühendeid. Lisaks nendele on ka retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel
moodustamises. · Miks on rakkudel vaja muuta oma väliskuju? Et saaks liikuda · Kuidas seostub rakkude kuju muutus tsütoskeleti talitlusega? Muutus valkude valkude struktuuris põhjustab raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. TAIMERAKK · Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide esinemine. · Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks veel teisi biopolümeere, jt keeruka ehitusega orgaanilised ained. · Noore taime kest suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne võimaldab areneda ja kasvada. Kesta läbivad poorid, mille kaudu vesi ja temas lahustunud ained väljuvad. · Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Seetõttu kest
5. Passiivse transpordi puhul ei ole energiat vaja. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. 6. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. 7. Inimese veres leiduvad õgirakud on fagotsütoosivõimelised. Need muudavad fagotsütoosi käigus kahjutuks organismi sattunud bakterid ja viirused. Sellega täidavad nad kaitsefunktsiooni. 8. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see siise ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetus põiekeses raku tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Sel teel toituvad näiteks mõned üherakulised organismid. lk 61 1. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valkesünteesivad organellid- ribosoomid
keemilist struktuuri. Pärast seda, kui T-lümfotsüüdid on avastanud ja ära tundnud organismi sattunud mikroobi, hakkavad B-lümfotsüüdid intensiivselt paljunema ja eritama verre võitluseks selle antigeeniga spetsiifilisi antikehi. Antikehad suudavad neutraliseerida ainult neid antigeene, mis asuvad väljaspool rakke (näiteks veres, koevedelikus). Kui mikroorganism (viirus) suudab tungida inimese keha rakku sisse ja ei jätta sellest "jälge" rakumembraanile, siis ta on kaitstud lümfotsüütide eest. Ainukeseks organismi võimaluseks nüüd mikroorganismiga võidelda, on spetsiifilised rakkude poolt toodetavad ained, mis võivad mikroobe hävitada. Üheks selliseks aineks, mida rakud toodavad enda kaitseks on interferoon, mida kasutatakse ka meditsiinis viirushaiguste korral. Kokkuvõteks: Kõikidel inimestel on olemas LOOMULIK KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS (näiteks paljude haiguste vastu, mida
viiruse kapsiid raku sisemusse 3)viiruse genoomi vabanemine raku tsütoplasmas 4)viiruse genoomi replikatsiooni varane staadium viirusvalkude mRNA süntees 5)viiruse genoomi replikatsiooni hiline staadium genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine DNA genoomiga viiruste paljunemine: 1)raku nakatumine viirusosake seondub rakumembraanile, kapsiid siseneb rakku, DNA liigub rakutuuma 2)paljunemise varane staadium raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees 3)paljunemise hiline staadium DNA replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viiruse kapsiidi moodustumine, organismi võitlemine viirusosakeste vastu antikehadega, antikehad seonduvad viirusosakestega ja suunavad nad lagundamisele Lüütiline elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi
membraani toimub ainevahetus, info vahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transport läbi rakumembraani Diffusioon (passiivne transport – rakk ei kuluta energiat (suured molekulid – süsivesikud)) – gaasilised molekulid Osmoos (passiivne transport) – vesi ja vees lahustunud molekulid Fagotsütoos (suured makromolekulid ja aineosakesed, lahustuvad soppi või sopist välja) – aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sisse ja liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse, põiekesse lisanduvad ensüümid, aine lagundatakse Pinotsütoos – sama, kuid vedeliku puhul Organellid 1. Tsütoplasmavõrgustik – membraaniga ümbritsetud kanalite võrgustik Vormid: Karedapinnaline (pinnal on ribosoomid) – valkude süntees ja transport Siledapinnaline (pinnal on ensüümid) – süsivesikute ja lipiidide
monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD 28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga. Samuti esineb vakuoole, mida loomerakus pole. 32. Fotoperiodism- reageerimine öö- ja päevapikkusele. 33. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (ehk loomuliku surmani). Inimese ontogenees Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja
3. Seente kahjulikkus inimestele (2 valdkonda) Seened kahjustavad tarbepuitu. Samuti põhjustavad mitmesuguseid nahahaigusi. Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 4. Vajaduselt paranda lause õigeks eitust kasutamata Lisaks rakumembraanile ümbritseb loomarakku ja viiruserakku ka rakukest 5. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3 tükki) Kloro-, kroom ja leukoplastid 6. Mis on bakterite ülesanne looduse aineringes? Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Asutavad elupaiku , mis on teiste organismide elutegevuseks kõlbmatud. Oluline osa mulla kujundamisel. Baktereid on vaja, kuna: 1. Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna a
iseloomuliku ainult taimerakkudele. Erinevalt loomarakkudest on taimerakkudele iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Sinna koguneb nii- jääk kui ka varuaineid. Noortes rakkudes on neid mitu, rakkude kasvades ja vananedes rakud suurenevad ja liituvad. Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu. Lisaks rakumembraanile ümbritseb taimerakku rakukest. See annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Noortel rakkudel koosneb rakukest peamiselt tselluloosist, vananedes rakukest puitub või korgistub. Rakk paljuneb jagunemise teel, ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Enne raku jagunemist pärilikkusaine kahekordistub, seejärel pärilikkusaine koondub, raku edasisel jagunemisel tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma
Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. Selliselt saavad membraani läbida vesi,gaasid,etanool ja teised väiksemad molekulid. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid üksnes kindlaid ühendeid. Osa loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid,mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Lisaks transportvalkudele on ka retseptorvalke. Need osalevad raku infivahetuses väliskeskonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisi reaktsioone. Kõige
Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline: 5) Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6) Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse kapsiidid; 7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad;
Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline: 5) Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6) Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse kapsiidid; 7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad;
· Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus on rakusisene parasiit. · Siirutaja tõvestaja edasiandja teisele organismile. · Antikehad moodustavad kehas olevad kaitsevalgud, haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. · Vaktsiin viiakse organismi surnud/nõrgestatud viiruseosakesi.
varases staadiumis sünteesitakse ennekõike nende viirusvalkude mRNS-sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Viiruse genoomi replikatsiooni hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakese moodustamine ja vabanemine peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda. DNA-genoomiga viiruste paljunemine (joonis 2.) Raku nakatumine- viirusosake seondub ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite abil rakumembraanile (1), vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku (2). Viiruse genoomi ümbritsev kapsiid lagundatakse ja vabanenud DNA liigub tsütoplasmast rakutuuma (3). Paljunemise varaeane staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees(4). -4- Paljunemise hiline staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsioon (5) ja struktuurvalkude süntees (6). Ribsoomides toodetud
Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast .Vastavalt rakutuuma esinemisel jaotakse organisme eeltuumseteks ehk prokarüoodideks(bakterid) ja päristuunseteks ehk eukarüoodideks (protistid taimed ,seened ,loomad). 1.3 BAKTERITE EHITUS Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile. Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni. Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga (karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad. Mõnel bakteril eritab kest veel limakapsli, mis on nii kaitseks kui hõlbustab liikumist.
Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid seejuures ei vajata täiendavat energiat. Ainete aktiivses transpordis peavad valgu molekulid kindlasti osamema. Nim: transpordivalkudeks. Aktiivse transpordi toimumiseks on vaja täiendavat energiat. Seda saadakse makroergilistest ühendistest. Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid. RIBOSOOMIDE EHTUS JA ÜLESANNE. -iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest. -Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees. LÜSOSÜÜMID .
molekulid DNA, RNA ja valgu molekulid Toimub fotosüntees Vakuoolid Membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust Noortes rakkudes tihti mitu väikest vakuooli vananedes ühinevad = tsentraalvakuool Ülesandeks veemahutiks olemine, sinna kogunevad ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile -ja kestale. Seda siserõhku nim. turgoriks veepuudusel kui taim kasutab kogu vakuoolides oleva vee ära, siis turgor langeb ja taim närbub, kui aga kasta taime uuesti vette siis liigub vesi osmoosi teel taas vakuoolidesse ja turgor taastub. Taime- ja loomaraku võrdlus Taimerakk Loomarakk Varusüsivesikuks tärklis Varusüsivesikuks glükogeen
Taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest.kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm. Taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid. 6 Loomarakk Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 7 Seenerakk Seenerakk on pikliku kujuga. Raku tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda.
· Tuumake- rRNA süntees, ribosoomide moodustamine · Rakumembraan- koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist, oligosahhariididest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel · Aktiivne ainete transport- rakk kulutab transpordile energiat. Passiivse transpordi puhul ei kuluta. Membraanis transportvalgud, retseptorvalgud. · Fagotsütoos- kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraanige ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Amööb. · Pinotsütoos- rakk omastab vedelikes lahustunud aineid · Tsütoplasmavõrgustik- kanalikeste ja tsisternikeste süsteem (mööda kanalikesi ainete rakusisene liikumine). Karedal tsütoplasmavõrgustikul ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. · Polüsoomid- ribosoomide kogumikud
Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate 7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad
rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid ja Golgi kompleks eeltuumne rakk – rakk, millel pole rakutuum eristunud päristuumne rakk – rakk, millel on rakutuum eristunud
rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina) nad ei paljune ilma peremeesrakuta erineva korrapärase kujuga (kera, pulk) koosneb genoomist (DNA või RNA) ümber on kapsiid (valguline kest); ümbris (peremeesraku membraanist) · Viirushaigused · Viiruste paljunemine Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirusosake vabaned kapasiidist · Lüütiline elutsükkel Viiruse nukleiinhape mitmekordistub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viirusosakesed Sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan laguneb
Ta moodustub Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes rakkudes võib olla mitu vakuooli, ent vananedes nad ühinevad ja moodustavad tsentraalvakuooli. Vakuoolid täidavad rakus mitmeid ülesandeid. Nad on veemahutid, sisaldades ka mitmeid varuaineid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib ostmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale ja rakumembraanile. Turgor ongi taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolis olema vee, turgor langeb ning taim närbub. 3.8 Seened Vaatamata seente mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest (moodustunud pikkadest
Mõnede taimede vakuoolides on loomi ligimeelitavaid aineid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetusjääproduktid, mis on taimetoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised kaitsekohastumus. Rohtsete vartega taimedel oluline osa siserõhul, et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem, kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet, nii tsütoplasmale, kui ka rakumembraanile. Taime siserõhk turgor. Veepuudusel kasutab taim ära osaliselt vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja taim närbub. Kui taime kasta või vette panna, siis liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ja turgot taastub.
tugi- ja liikumissüsteemiks. 9. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talitluse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimeraku tsütoplasmas erinevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kõiki neid ühendab raku tuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Taimeraku ehituse eripära võrreldes teistega on: (esiteks)Raku kest- Põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb ja poorid ahanevad. Mõne aja möödudes rakuplasma ja organellid hävinevad
keskkonnas. Osmoosi tõttu liiguvad vee molekulid läbi rakumembraani tsütoplasmasse, tekitades sellega raku siserõhu. Teatud osmootse rõhu saabudes vee molekulide liikumine raku sisemusse lakkab. 19.) Fagotsütoosi mõiste, käik, ülesanne Fagotsütoos ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne o9mastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osa loomarakke on fagotsütoosi võimelised. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritudained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekuld. 20.) Pinotsütoosi mõiste Pinotsütoos ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. 21.) Membraani retseptorvalkude ülesanne, toimemehhanism
annaabi.ee 
