1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine.
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon
Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire. Metamorfism ehk kivimite moone. 11. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia ehk energiaallikas on maaväline. Eksogeensed protsessid on näiteks murenemine, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, gravitatsiooniline edasikanne Murenemine on protsesside kogum, mille tulemusena maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Gravitatsiooniline edasikanne kivimite murenemine gravitatsiooni jõul ehk nt kukkumise, veeremise, libisemise tõttu. Tuule geoloogiline tegevus materjali kulutav tegevus ja edasikanne Merede geoloogiline tegevus kulutus, transport, settimine Jää geoloogiline tegevus kulutus ja kuhjamine 12
Paleogeen-teod, korallid, kukkurloomad. Neogeeni loomastik ja taimestik sarnanes tänapäevaga. Kvaternaar-mammut, arenes inimene. 12.Maakoort kujundavad endogeensed protsessid- avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusena. Murranguliikumised, vulkanism, maavärinad. Liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. 13.Maakoore kõikuvliikumised: Endogeenne protsess. Vaadeldakse maakoore vajumisi ja kerkimisi. Nüüdisaegsed ja Varasemad. Transgressioon geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast. 14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. Vulkaanilised-kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. Langatusvärinad- suurte koobaste sissevarisemine
kihil,näiteks savi pidemal.Regionaalse levikuga.Toiteala kattub levikualaga.Surveline põjaveekiht-veekiht paikneb kahe veepideme vahel,kihi poorid küllastunud veega.,vesi tõuseb puuraugu kaevamisel.Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaistud.(reostada saab vaid toitealasid ja see ala ongi Eestis joogiveeks.PH neutraalne 6-8,temp.5-12 C, Cl- satub põhjavette NaCl lahutuisel või merevee tungimisel põhjavette.Väga liikuv ioon.Ca- satub põhjavette karbonaatsete kivimite lahustumisel.Määrab karedust.Mg- satub vette dolomiitide lahustamisel.K,Na-päevakivide porsumisel.NH4-viitab värskele reostusele,lubatud piir 0,5mg/l, Fe-mitte üle 0,3mg/l-kui raud läheb üle raud kolmeks.NO3 ja NO2-need võivad muutuda samuti seepärast tuleb kiiresti laborisse viia. Eesti geoloogia-Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus.Esimene korrus on Eestis aluskorraks
Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa- aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu
Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi. Kuppelkurrud. Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire. Üle 540 Ma vanad mäestikud on kulutatud ja mattunud. 540-250 Ma vanad on ,,vanad kurdmäestikud". 250 Ma ja nooremad on ,,noored kurdmäestikud". Alpid on 65 Ma vanad ja nooremad. Eesti aluskorra moodustub kulutatud ja maetud Svekofenni kurdmäestik (1800-1900Mat) Maateaduste alused I (22.sept) Eesti aluspõhjakivimeis on peamisteks lõhesuundadeks diagonaalselt NW-SE ja NE-SW / See põhjustab ka Põhja-Eesti pankranniku sakilise piiri. Ka maa kivimkest teeb läbi tõusu-mõõna liikumisi, mis põhjustab rebendite võrgustike teket. Enamus on kerke- või langatusmurrangud. Lüstriline murrang kaarja murrangupinnaga langatusmurrang
o jälgfossiilid Stratigraafia ja geokronoloogia Stratigraafia geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. Suhteline vanus - sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim). Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva pikkusega üksusteks. Geokronoloogilne skaala on evolutsioneeruv. - Millega tegeleb stratigraafia? Kivimitüüpide eristamise ja nende vanuse määramisega - Kuidas määratakse kivimite suhteline vanus? Nende ruumiliste suhete järgi - Mis on superpositsiooni printsiibi põhimõte
väikesaartel (liustike sulamine). 4. Loodusvööndite nihkumised ja ilmastikuanomaaliate sagenemine. 5. Haigustekitajatele soodsam keskkond. 6. Eestis täheldatakse kliima soojenemise mõju eelkõige selles, et talved on pehmemad, sajusemad ja ebapüsiva lumikattega. Selle tagajärjel on kevad varasem. Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel. Litosfäär 1.Litosfäär mõiste ja iseloomustus Maa väline tahke kivimkest litosfäär ei ole maakoor, sest hõlmab ka ka ülemist osa vahevööst astenosfäärini 2.Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. maakoor: 3-75km maakoor koosneb ränirikkatest ühenditest vahevööst eraldab teda moho ookeaniline maakoor (54%, ränivaene, suurema tihedusega, kui mandriline, õhem, ) +mandriline(40%, setteline pealiskord+kristalne aluskord+gabroidse koostisega kivimikiht)+üleminekuline(6%, mandrilised rifitvööndid)
Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega
happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija. Arnold Piho- pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis. Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. Rein Kask- aluspanija muldade hindamisele ehk boniteerimisele. Mulla mineraalosa ja selle kujunemine Maa ehituses võime eristada nelja erinevat geosfääri ehk vööd, kus aine koostis, omadused ja termodünaamilised tingimused erinevad. Kõige pealmiseks kihiks on maakoor, mille tüsedus võib varieeruda küllaltki suurtes piirides (20-60 km). Siin domineerivad kaks elemnti- räni ja alumiinium. Seetõttu nimetatakse seda vööd ka Si-Al vööks. Tegelikult on maakoores kaheksa põhilist elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K-need moodustavad 98,8% kogu maakoore massist. Kõige enam ongi inimestel teadmsis maakoore ehituse ja koostise kohta. Teiseks kihiks on Si-Mg (sima-vöö), siis tuleb vahevöö ja lõpuks Maa tuum 2900 km alates.
Selle tagajärjel on kevad varasem. Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel. III Litosfäär 1. Litosfäär mõiste ja iseloomustus. Litosfäär on üks tähtsamaid geosfääre ja kujutab endast maakera suhteliselt jäika välimist kivimilist kesta. maakoore ka vahevöö ülemine osa, alates 90 km sügavusel. Maakoore alumiseks piiri sügavuseks maapinnast loetakse u 15-75km, ookeanipõhjas siiski vähem. Maakoor jaotatakse stratisfääriks e settekivimite kihiks ja nn graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 2. Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on
kunstlikult. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite Erinevaid lume vorme: lumetähed (suurim läbim. 12 mm), lumehelbed kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Eestis ei kokkuhaakunud lumetähed; lumeräitsakas 0ºC juures äärtelt sulama hakanud ning kokku paljandu aluskord kusagil, lähimad aluskorra paljandid on Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel. liitunud helbed (suurim Berliinis 5 cm lai, 6 cm pikk ja 1 cm paks); lumelörts koos Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130 m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja vihmaga sadav lumi või lumi, mis maapinnale jõudes kohe sulab; lobjakas veega segatud küünib Võrus 600 meetrini. lumi maapinnal (ummistab veejuhtmeid); teralumi läbim. kuni 1 mm, kui veeaur külmub
· Tahke vesi mullas esineva jääna. · Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. · Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule.
momendist, mil vesi on täitnud kõik mullapoorid ja liigub seal edasi ainult raskusjõu (või ka hüdrostaatilise rõhu) mõjul, on tegemist filtratsiooniga. Eeltoodust selgub, et üleminek infiltratsioonist filtratsiooniks on tinglik ja täpse piiri tõmbamine nende vahele on raske. Neid eristab ka see, et filtratsioonil liigub vesi tunduvalt aeglasemalt kui nõrgumisel. 8. Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Põhjavesi liigub mullapoorides laminaarselt. Vastavalt Darcy seadusele oleneb vee liikumise kiirus pinnase filtratsioonimoodulist ja veepinna langust. Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. Ka vee temperatuuri tõus, samuti mullas olevad lõhed, vihmausside käigud, elusad ja surnud taimejuured suurendavad filtratsioonimoodulit.
Fekaalid inimese väljaheited. BHT5 on keskmiselt 17 g/d (sellest 2/3 roojal). Fenotüüp fenoom, organismi ehituslike ja talituslike omaduste summa. F-i käsitletakse kui organismi genotüübi ja keskkonna vastasmõju tulemust. Filtratsioon vee liikumine pinnases. F-i voolu kiirus on 0,0010,005 (savides) kuni 1050 m/d (jämeliivades); seepärast kulub põhjavee vahetamiseks sadu aastaid. Filtrimine vedeliku juhtimine läbi poorse materjali (liiva, riide), et eraldada heljumit. Flokulatsioon helvestamine, agregaatide (helveste) moodustamine vees olevast heljumist selle settimise kiirendamiseks, vee (ka reovee) puhastamise võtteid. Selleks lisatakse veele näit. raua- või alumiiniumisooli, lupja. Fluktuatsioon 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
