Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raimond Kaugver-Tee Isa Juurde". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jürgen, sten, steni, sureb, töötaja, marika, autojuht, tükk, klassivend, taskuraha, raamatupidajaälimusega, tutvub, kuulaja, selgub, enamat, kordi, käies, alusest, salapäraselt, kukub, hüppab, haigeks, tuppa, perekonnanimi, külaline, mirjam, merike, taipab, külastanud, arvab, lahkuma, põhjendab, kusagilt, revident, kohtunik, lepibastuolusTEE ISA JUURDE Raimond Kaugver Tegelased: Jürgen Moorast Külliki Moorast/Suurhans (Jürgeni ema) Sten Suurhans (Jürgeni kasuisa) Eldor Moorast (Jürgeni pärisisa) väike Sten (Jürgeni kaasärikas) Reeni (Jürgeni kaasärikas, narkomaan, tüdruk) Raamat algab 25aastase Jürgeni jutustusega oma lapsepõlvest, meenutades aega, kui ta vanemad lahku läksid. Ta oli siis 7aastane. Ema rääkis Jürgenile, et isa lahkus teise naise pärast ja ei taha enam nendega koos elada. Üsna pea tutvustas ema Jürgenile Steni, kellest sai peagi nende pere liige. Sten vilunud poolehoiuvõitja ja isiksusehindajana kinkis Jürgenile ühe väikese laevukese oma kogust, mis
Raamat räägib ühest mehest nimega Jürgen. Ta oli 25-aastane ning selles jutus meenutas ta oma lapsepõlve. Lugu algab sellega, kui ta oli umbes 7-aastane ning tema vanemad lahutasid. Ema põhjenduste järgi olevat isa uue naise leidnud. Üsna peagi peale seda kohtus Jürgen oma uue kasuisa Steniga. Nad hakkasid teineteisega üpris hästi läbi saama, mees tahtis isegi poissi adopteerida, aga ema keeldus sellest. Paar aastat hiljem kohtus ta ka juhuslikult oma pärisisaga, kes aitas ta ühest jamast miilitsatega välja. Sellel kohtumisel küsis laps ka teise naise kohta, kuid ei saanud eriliselt mingit vastust. Isa ja poja suhted olid alguses üpris külmad. Mõnda aega hiljem, ühel sügisel, haigestus Jürgeni ema leukeemiasse ning ta oli haiglas ravil
Põnev Maailm...? Kunagi minu naabruses elas üks poiss ja mul on üks jutt temast. Nimi oli tal Jürgen. Ta oli nii koolis kui ka väljaspool seda väga korralik poiss. Ta õppis viitele. Kuid tema elu muutus kui ta ükskord pidi minema vanaema juurde, et talle mingit tähtsat pakki viia. Ta oli juba jõudnud umbes poolele teele, kui äkki nägi paari klassivenda ennast süstimas. Jürgen, kui väga uudishimulik poiss, läks kohe vaatama mida nad seal täpselt teevad, sest kaugelt ei olnud nii hästi näha. Kui ta jõudis sinna, siis ta oli väga imestunud nähes klassivendi narkot tõmbamas. Teised poisid aga hakkasid kohe ilusti seda asja reklaamima. Nad tahtsid, et ka Jürgen prooviks selle asja ära ja ütlesid, et see viib mõtted tähtsatest asjadest(nagu kool,pere ja töö ) eemale. Jürgen ei olnud sellest huvitatud ja jätkas enda rännakut. Lõpuks ta jõudis vanaema
Kui me ära tüdisime, helistasime Triinu isale, et ta meile järgi tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27. septembril armusin ma Sveni
Alkeemia vennad Kadunud Ema Meie lugu toimub maailmas mida valitseb alkeemia. Täpsemalt räägime kahest vennast. Vanema nimi oli Sten ja noorema nimi Sikk. Nad olid kaotanud oma ema natuke aega tagasi ja isa oli nende juurest lahkunud, kui nad veel noored olid. Praegu valvab nende üle ainult naabrinaine. Nad olid juba väiksest peast alkeemiat õppinud ja üritasid seda täiustada kogu aeg. Lõpuks ühel päeval otsustasid nad teha midagi võimatut. Vennad otsustasid oma ema tagasi tuua. Sten oli just lõpetanud alkeemia ringi joonistamist, mis oli vajalik materjali transformeerumiseks. ''Ma olen valmis
Tegevus toimub meie ajal Tallinnas. Romaan kritiseerib ja räägib halvustavalt meediast. Vaatamata ajakirjanduse halvustavast kriitikast kuulsuste vastu on staarid sellest sõltuvuses. Nagu peategelane Tom ostis hommikuti kioskides kõmu uudistega ajakirju, lootes, et ta näeb artikleid endast. Ta vihkas ajakirjanikke, kuid ta tahtis, et meedia räägiks temast. Tegelaskond Põhilisteks tegelasteks on Tom(ta vihkas, kui talle Toomas öeldi) ja tema parim sõber Jürgen. Nende sõpruse keskpunktis on seks, narkootikumid, alkohol. Nad pidutsesid koos ja neil on ühised tuttavad. Tegelaskonna tüüpilisuseks võib pidada sõltuvust rahast. Hämmastab, kuidas inimesed suhtuvad rikastesse. Tegelaste jagunemine gruppidesse: perekond, töö, sõbrad(isegi üks sõber Jürgen), prostituudid. Peategelasteks on Tom ja Jürgen. Ülejäänud on kõrvaltegelased: Toomase vanaema, vanaisa, Toomase exnaine Kateriin, sekretär Kaire,
Sisu kokkuvõte Ira Lember ,,Kummuli kuu" Lugu algas sellest, et noorpaar, Irmel ja Jürgen, jätsid teineteisega hüvasti rongijaamas. Imrel pidi just täna soojale maale sõitma. Irmel ja Jürgen olid mõlemad heleblondid ning neid võis isegi õeks ja vennaks pidada. Hüvastijätmine oli mõlema jaoks väga raske. Nad ei tahtnud uskuda, et nüüd tervelt kaks nädalat peavad nad teineteiseta elama. Nad kallistasid viimast korda ning siis Jürgen lausus, et tahab midagi öelda. Järgmisena kõlasid ta sõnad: ,,Kas sa tuled mulle naiseks?" Irmel vastas, et kui ta on tagasi siis saabki Jürgen vastuse. Neiu oli
Ühelt poolt sugulussidemega ja teisalt sõjaväekaaslasega. On kirjeldatud kui ausat ja hinnatud meest, kellel oli raske saatus. LÜHIKOKKUVÕTE Esimeses peatükis kolib isa Urmas, ema, seitsmeaastane Sten-Erik. Kui vanemad tööl on, siis valvab teda hoidja Kertu, kellel on poisi arvates kollased juuksed, kuigi neiu sellega ei nõustu. Suure kivimaja asemel saab koduks neil ühekorruseline kollane puumaja, mis kuulus kunagi isa isale. Kolimise eel jätab Sten hüvasti oma sõbra Andriga, nad lubavad vahel teineteisel külas käia. Sõidu ajal sadas vihma ning kohale jõudes polnud see lakanud. Igavuses vaevlev poiss ootas kuulekalt emalt luba tuppa minna. Sten-Erik kuulis häält. Hääl tuli kuuri juurest ning otsustas asja uurima minna. Avastus oli suur, kui leidis hoone tagant omavanuse tüdruku, kes urgitses pulgaga mullas- murumardikad ei saa kõndida kui maapind niiske on. Tüdruku nimi oli Maria ning elas temaga samas majas koos vanaisaga
kallis ja südamelähedane mulle..." Samalaadne tekst veel jätkub, kuid nonvelli põhisõnum võiks olla see, et elu võib olla küll kibedust täis, kuid ta läheb edasi ja Aeg lükkab hoogu takka tahad sa seda või mitte. Tegelased: · Ania Levenova · Dr. Albrich Kreuz · Reelika Mäger · Ema Agnes Levenova · Isa Grigori Levenov · Hulluarstid internaadis Fremm, Eva Karlsson, Maria Liivalaid ja Öpik · Koolikaaslased, tähtsamad ehk Sten, Markus, Oliver, Peeter ja Karl · Kirikurahvas · Linnarahvas · Juhuslik mööduja Nurme puiesteel 3
Tal on väike vend Kalle ja talle meeldib kohutavalt üks 19.aastane poiss Ralf. Ise on Tiina aga alati öelnud, et teda saadab ainult õnnetu armastus ja ühelegi poisile ta ei meeldi. Tiina käib 8.klassis Valberga koolis, tema klassis käib nii poisse kui ka tüdrukuid, neid on kokku kakskümmend kolm tükki. Nad kõik on erinevad, on ilusamaid ja koledamaid. Tiina ei saa kellegagi eriti hästi läbi, vahepeal ainult Annaga. Klassi kõige rinnakam tüdruk on Marika, poiste pilgud lausa kleepuvad tema küljes. On veel mõningad ilusad tüdrukuid, kuid enamus on ikka õlipatsid ja vinninäod. Tiina meeldib oma klassivennale Villele, kes on samuti Eestist pärit, õigemini tema vanemad on aga Ville ise pole kunagi Eestis käinud. Tiinale tekivad külmavärinad, sest Ville ei hakkaks talle elusees meeldima.Ükskord aga ühel peol nende vahel tekkis midagi. Tiina klassis käib ka üks tuupur, kellel on kõik viied ja kodused tööd on alati tehtud,
Aabeli isa oli andnud Leetsile killustiku kivi, mille ta oli Eestist lahkudes korjandu Lehtse rongijaamast, samasugune kivi oli ka Aabelil ja ta emal. Aabeli ja ema elu oli raske, nad varjusid küüditajate eest koolimajas ja see õnnestus neil. Aabeli vanavanemad Peeter ja Minna küüditati. Hiljem Aabeli ema suri rinnaväki. *Lisaks: Raamatu lõpp- Aabel ja Mihkel leivad mingid sugulased Tammmetsalt, käivad läbi nendega aga sisi üks neist sureb. Aabel ja Mihkel lähevad ta matustele, surnuaias kohtuvad Marget, Tiinat ja Tiitu, kes on Elmari haual. Nad räägivad juttu ja jooksevad vihma eest autodesse. Tiina on Tiidust rase ja ootab titat, Marge ja Aabeli suhe jääbki raamatu lõpus lahtiseks, nad kohtuvad peale pikka vaheaega ( oma suhtes).. ma arvan,et nad ei hakka koos elama, nad vajavad küll üksteist endile toeks aga samas vajavad ka vabadust. Ma arvan,et nad külastavad üksteist, nad on ju ka äripartnerid
Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa. Evelini kadumist märgati alles tükk aega hiljem ja siis oli ka märkajaks Liana. Kuigi Evelini otsiti kõikjalt, ka otsimisgrupiga, ei leitud teda. Öösel tundus nii Lianale kui ka Evelinile, et nad nagu räägiksid teineteisega. Tänu sellele sai Liana teada, et Evelin on mingis augus. Liana rääkis sellest pererahvale, kelle juures ta elas, ning tänu sellele hakati Evelini uuesti otsima. Varsti oli ka Evelin leitud. Kogu au sai endale muidugi Liana majutaja.
Humbert otsib ta üles ja ütleb, et annab talle raha ja kutsub teda endaga kaasa. Aga Lolita ütleb, et ta on koguaeg tegelikult armastanud Quiltit aga see lõppes ära, sest Quilty viskas ta välja kuna Lolita ei olnud nõus mängima pornograafilises filmis. Humbert annab talle raha ja lahkub, ta jätab Lolita igaveseks. Ta läheb ja otsib üles Quilty. Kui Quilty näeb teda relvaga, läheb ta närvi. Ja nad lähevad kaklema. Lõpuks tapab ta Quilty. Ning ta läheb vangi, kus ta sureb. Lolita. Lolita oli pitsakas, kaval , ilus , noor ja naiivne väike tüdruk. Lolita oli mitme näoga. Samas ta pirtsutas nagu väike laps ning samas osaks täiskasvanud mehe enda sõrme ümber keerata. Ta oli kaval , ta teadis kuidas ja millal milliseid nuppe vajutada , et mees teeks nagu tema tahab. Samas ta oli väike tüdruk kes jäi varakult oma emast ilma ja jäi oma kasuisa meelevalda, tal ei olnud ju kedagi teist. Nagu ütles tema kohta Humbert
sattuda. 2 Millised probleemid teda vabaduses veel ootavad? "Kõigepealt dokumentide probleem. Ta "hall pass" on aegumas. See muidugi siis, kui ta tõesti peaks kohtus vabaks saama. Kui on "tsooni" minek, siis seal tehakse dokumendid korda. Elukohaga tal probleeme ei ole - seda tänu ,,ämmale", kes kindlasti aitab tal ka tööd leida. Narkosõltuvus ei ole probleem sellega lõpetas juba tükk aega enne vanglat. Muidugi peab õppima elama mõttega, et kõrgkooli, ei ole tal asja. Just see ongi kõige raskem, sest ta ei olevat kunagi varem mõtelnud oma tulevikust ilma hariduseta. Tuleb unustada kõik oma unistused tööst arstina. Aga need on alati olnud osa temast enesest. Ta ei arva, et praegusel ajal annaks midagi olulist teha narkomaanide tagasi toomiseks nn normaalse elu juurde. Seda selle pärast, et kedagi ei saa vägisi õnnelikuks teha. "Narkomaan
kohustuslikele metsatöödele. 1950. aastal mõisteti ta süüdi ning saadeti algul vanglasse, hiljem vangilaagrisse, kust vabastati ta 1957. aastal. Esimeseks elupaigaks pärast vabastamist valis ta Vologda linna. Sealt siirdus Artur Karjalasse ning lõpuks Tartusse. Peavarju ja kodu, üldse esimese kodu pärast lapsepõlveaastaid leidis Alliksaar, kui oli kohtunud heledapäise masinakirjutaja Lindaga. Kaks üksildast hinge abiellusid ruttu pärast tutvumist. 1961. aastal sündis perre poeg Jürgen. Artur püüdis aktiivselt leida võimalusi avaldada oma luuletusi. Paraku oli see keeruline ja äraelamiseks tuli sageli teha juhutöid. Lisaks püüdis ta teha tõlketöid. Tema kõige viljakamad aastad langesid 1960. aastate alguspoolele. Töötu ja peaaegu alati rahutu Alliksaar veetis oma päevi enamasti Werneri ja ülikooli vanas kohvikus. Tema kodu põles maani maha 1960. aastal, õnneks suudeti vähemalt osa pabereid ja kirju välja toimetada
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Koostaja: Gerli Allos Klass: 12 Juhendaja: Helle Paloveer 2014 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 2. Algus lk 4-6 3. Minu arvamus lk 7 4.Kokkuvõte lk 8 5.Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Ma valisin sellise teema sellepärast et mulle meeldib lugeda noorsooromaane. Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kun
"Pea suu!" Helga Nõu Tegelased: Tiina, Ville, Sven Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid:
Kõik need ameeriklased- jumalad mängivad nende päevade jooksul peategelaste eludes suuremat või väiksemat rolli. Kui Peter esimese päeva hommikul üles ärkab tundub talle, et ta ei satu pika aega oma koju. Millest selline tundmus? Kuid ta läheb oma arvamisega täppi. Imelike vahejuhtumite tulemusena ei satu ta koos oma isaga koju kaks ööd. Esimesel ööl suudab nende auto minna rikki, ning nad on sunnitud jääma ööseks hotelli. Samal ööl, on see juhus või ei, aga sureb hotelli administraator. Kuigi see ei mängi romaanis mitte mingisugust rolli, on siiski imelik mõelda, et just nende inimeste külaskäigu ajal see juhtus. Esimesel päeval külastas Caldwell ka arsti, et selgusele saada, kas ta lõpuks hakkabki surema, nagu ta arvab, või ei. Caldwell ise on küllaltki veendunud, et hakkab, sest ta kõhus on imelik tunne. Selle tundmusega paneb ta ka Peteri muretsema, kes isa pärast palvetab ja loodab, et siiski isa ei hakka veel surema.
Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992. Tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste ning luulet soome ja inglise keelest, avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendiaat 2007. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo Viidingu loomingut on arvustanud ja sellest põhjalikumalt kirjutanud: Mati Unt, Mart Velsker, Aare Pilv, Anneli Mihkelev, Jan Kaus, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Asko Künnap, Hasso Krull, Katrin Hallas, Kalev Kesküla, Jukka Koskelainen, Heikki Saure, Anna Jörgensdotter, Elisabeth Nordgren jpt. Hariduskäik 198189 Tallinna muusikakeskkool 198992 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, viiuli eriala 199294 Tallinna 1. õhtukeskkool Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal 1999 Ilmunud teosed luulekogu "Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 luulekogu "Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993
inglid ta jalad terveks teevad, siis võtab tema Indreku endale ja et temaei valeta nii nagu Molli. XXX Indrek oli otsustanud sõita Vargemäele, kuid seda plaani peatas venna kiri, milles Andres seletas et Indrek on ainuke kes teda mõistab, aga vanemad teda ei mõista ja palus Indrekut, et ta läheks räägiks vanematega. Kuid Indrekul olid juba niigi hingepiinad ja ta otsustas mitte minna. Kooli saabus Ramilda ja kui Indrek seda kuulis siis puges ta nagu peitu oma asemele ja ootas seal tükk aega. Ja samal ajal rääkis ka Tigapuu, et ta kavatseb Saksamaale sõita ja seal rikkale naisele minna ja seal hästi elada. Hiljem sattus Ramilda koos Indrekuga kahekesi ühte tuppa ja Ramilda küsis Indrekult , et ega ta eksinud kui mõtles Saksamaal Indrekust kui oma veresugulasest. Kui Indrek oli öelnud et ta ei eksinud siis Ramilda oli rõõmus ja nad rääkisid veel natuke. Just siis kui Ramilda pidi Indrekule ühe loo rääkima , algas vahetund ja Ramilda kadus kiiresti ja lehvitas ja
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Eripedagoog-nõustaja õppekava Maia Kärdla (KAEPM-15) „TIIGRI TÜTAR“ TOREY HAYDEN Kiri sõbrale Tallinn 2016 Kallis Tiina! Otsustasin sulle kirjutada ja jagada ühe raamatu lugu, mida hiljuti lugesin. Kuna sina asusid sügisest eripedagoogina tööle, siis usun, et järgnev teema puudutab sind vähemalt samavõrd kui mindki. Aga nüüd siis raamatust lähemalt. Raamat on kirja pandud väikeklassi õpetaja Torey kirjelduste põhjal ning sellest kuidas tema kohtus probleemse kuid igati andeka õpilase Sheilaga. 6-aastane tütarlaps oli toime pannud tõsise kuriteo: meelitanud väikese naabripoisi lähedalasuvasse metsatukka, sidunud ta seal puu külge ning süüdanud põlema. Torey suureks üllatuseks saab Sheilast pärast toimunut tema väikeklassi õpilane. Minuski tekitas suurt õudu mõte, et keegi nii väike võib toime panna midagi sellist. Minu esimene mõte raamatu
Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks Õnnetusehunnikuks ja Viina-Tiinaks. Narriaks oli tavaliselt ema joomakaaslase poeg Varmo.Tiinat taheti ema käest ära võtta ja teda tahtis lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele
Joonistamises oldi talle kõvasti antud. Victoriat valvati kogu aeg. Talle keelati lõbu. Ei tohtinud ta mängida teiste lastega peale Conroy lastega. Ta pidi oma lapsepõlve sõbrannaks pidama Conroy tütart Victoiry, kuid ta põlastas ja vihkas seda tüdrukut. Ei tohtinud ta näidata ühegi teenri vastu lahkust. Ei tohtinud ta suhelda halva enda halva kuulsusega onudega. Ei tohtinud ta treppidelt üksi liikuda, kuna alati oli võimalus, järsku ta kukub ning sureb, mida ei tohtinud juhtuda. Ei tohtinud ta toitu kohe pärast selle tema juurde kohaleviimist süüa, kuna see võis olla mürgitatud. Keegi pidi selle alati enne ära maitsema ja alles pärast seda sai Victoria süüa. Tüdruk nuttis kaua kaua, kui ta ise aru sai, et on järgmine troonipärija, see juhtus 13-aastasena. Victoria õmbles nukke, mille valmistamisel aitas kaasa tema guvernant Lehzen, kes võitis seda tehes tüdruku poolehoiu ning usalduse.
Lauri Kasak 11b VKG Autor; Mare Sabolotny Ilmumisaasta: 2011 Kirjastus: Tänapäev Lehekülgi: 423 Tegu on autori teise noorsooromaaniga. Raamatu pealkiri on tulnud autori 2007.aastal antud intervjuust- "Mare Sabolotny- peaaegu inimene", kus ta räägib oma esiknoorsooromaanist. Põhiline tegevus toimub Tallinnas, vahel ka Pärnus. Gretten Jalowiec- Teose põhitegelane, teose algul 15a, kuid teose lõpuks sai 16. Oli hea õppija ja tubli tantsija. Mari- tema kolleeg Kassi baarist, hiljem sai temast Gretteni parim sõbranna. Hukkus traagilises liiklusõnnetuses teel Pärnusse. Helen Jalowiec- Gretteni ema´, töötu, napsulembeline naisterahvas. Hukkus rängas liiklusõnnetuses Haapsalu maanteel. Tanel Jalakas- Gretteni ema uue mehe poeg, kes algul vihkas Grettenit, kuid siis armus temasse. Kaido Jalakas- Gretteni ema uus mees, kes oli äärmiselt hooliv tema ema vastu. Mart- Grettenile meeldis ta, Mart oli talle nag
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
Pennil oli suhe Ainoga, kes oli Jussi vanem õde. Penn oli üsnagi kaval noormees. Tal oli tihtipeale igasugu asjade tegemise jaoks lihtsam moodus välja mõeldud. Üldiselt oli tore ja sõbralik ja oma sõprade jaoks vägagi abivalmis. Ka tema mobiliseeriti Punaarmeesse ning tema vanemad arreteeriti pursuidena. Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju Jauram - pahandusetegija, sõjaväelase poeg, paneb kõige kiiremini relva kokku Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) Noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine. Samuti see, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi
hinnangut andma tunnustama - kehtivaks või õigeks pidama; kõrgelt hindama tõendama - tõesust või tõele vastavust kinnitama tõestama - tõeseks, õigeks tunnistama vahel - mõnikord vahest - võib-olla vast - alles õieti - õigupoolest õigesti veatult Kirjanduteoste autoreid: 1. Andrus kivirähk 2. Jaan Kross 3. Kristiina Ehin 4. Eduard Vilde 5. Kristjan Jaak Peterson 6. A.H. Tammsaare 7. Jaan Kaplinski 8. Jan Kaus 9. Mehis Heinsaar 10. Jürgen Rooste 11. Viivi Luik 12. Mats Traat 13. Rein Raud 14. Juhan Liiv 15. Leelo Tungal 16. August Kitzberg
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt naaber kel
Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda hoole alla, kasvatades teda kui oma poega. *jakob teeb ühel jõuluõhtul, Elsa Abneri sünnipäeval viimasele abieluettepaneku, kuid saab eitava vastuse.
Margus Karu "Nullpunkt" Raamatu "Nullpunkt" autor Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan "Nullpunkt." Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. N
olid tal matemaatika ning füüsika, milles ta tahtis ka sooritada küpsuseksamit, kuigi käis erivajadustega laste koolis. Samuti oli tal uskumus, et 3 punast autot reas tähendas Päris Head Päeva, 4 punast autot Head Päeva, 5 punast autot tähendas Superhead päeva ja 4 kollast autot üksteise järel reas jällegi Musta Päeva. Talle meeldis lihtsalt, kui asjad on ilusti korras ja loogilised. Seoses tema haigusega on Christopheril mõned käitumisprobleemid : · ei räägi inimestega tükk aega · ei söö ega joo midagi tükk aega · ei meeldi, kui teda puudutatakse · kisendab, kui on segaduses või vihane · oigamine · lööb asju puruks, kui on vihande või segaduses · ei meeldi kollased ja pruunid asjad ja keeldub neid värvi asju puudutamast Kogu raamat on jagatud peatükkideks, kuid kõik peatüki numbrid on algarvud. Lugu algab sellest, et ühel päeval läks ta pr. Shearsi hoovi, kes on tema naaber ja leidis eest
Ta suutis arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Ta tahtis saada teadlaseks. Samuti jäid talle kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutas oma aju nagu DVD mängijat, kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Tal oli super mälu. Üks asi, mis Christopherile väga vaja oli, oli ajakava täpselt minutipealt. Mõned Christopheri käitumisprobleemid: · ei räägi inimestega tükk aega · ei söö ega joo midagi tük aega · ei meeldi kui teda puudutatakse · kisendab, kui on segaduses või vihane · oigamine · lööb asju puruks, kui on vihande või segaduses · ei meeldi kollased ja pruunid asjad ja keeldub neid värvi asju puudutamast · ei söö toitu, kui eri sorti toidud puudutavad ükteist. jne Kogu raamat on jagatud peatükkideks, kuid peatüki numbrid on kõik algarvud. Ühel päeval läks ta pr
" Sinwald tahab kangesti J-ga peale kooli koos koju bussipeatusesse minna, sellepärast ta ta tormab esimesena peale kella klassist välja, aga keegi hüüab teda- see on Liisa, kes palub vabandust ja jookseb talle järgi... et teda kallistada. J valetab Stinnule, et ootab teda kooli ees, ise aga jookseb kõigest jõust läbi vanalinna, et Kreetega De La Gardie ees koku saada. ,,Mis lahti?"Küsib Kreete kui Jon ta kaubanduskeskuse kingaosakonna kõige tagumisse nurka trüginud. ,,Üks tropp klassivend tahtis minuga kaasa tulla, pidin tast lahti saama, muidu olekski jäänud meile järgi tolknema."selatab J ,, Et kaardid on ümer pööratud ja nüüd kohteld hoopis sina teisi halvasti, mitte vastupidi?" ,,Ei, sa ei saa aru! Stinnu on tõesti nõme- isekas ja nõme-, mind koheldi teenimatult halvasti, tema ongi veidrik." ,,Sa ise saad aru, kui halvasti see praegu kõlas?" ,,No ma vabandan ta ees hiljem" J püüab selgitada, et Stinnu ei olegi nagu päris inimene vaid
annaabi.ee 
